Osaühing Aktiva Finants hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
614,68 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 400 eurot, intress 27,92 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 39,23 eurot.
3.Välja mõista Xlt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 17.09.2021.a kuni põhivõlgnevuse 400 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Osaühing Aktiva Finants palub Xlt välja mõista viivis 85,53 eurot.
Jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskuludest 85,32% X kanda ja 14,68% Osaühing Aktiva Finants enda kanda.
6.Jätta X menetluskuludest 14,68% Osaühing Aktiva Finants kanda ja 85,32% X enda kanda.
7.Välja mõista Xlt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulu 209,03 eurot (käibemaksuta).
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (209,03 eurolt) tuleb Xl Osaühingule Aktiva Finants tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
11.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja Placet Group OÜ vahel 05.01.2020.a sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXX. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 18.12.2021.a. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 03.01.2022.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
4.Kohus leiab, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 25,44% aastas. Hageja viivise nõue on alates 26.06.2020.a kuni 16.09.2021.a 124,76 eurot.
2/4
5.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
6.Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 25,44% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning laenuandja on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüksi asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Tühise viivisemäära korral tuleb viivist arvestada seaduses sätestatud määra järgi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostjalt tuleb hageja kasuks perioodi 26.06.2020.a kuni hagi esitamiseni 16.09.2021.a välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 39,23 eurot. Kohus arvestab viivist viivisekalkulaatoriga aadressil www.viivisekalkulaator.ee. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis jääb 85,53 euro ulatuses rahuldamata. Kohus arvestab perioodi 26.06.2020.a kuni hagi esitamiseni 16.09.2021.a osas viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Põhiosa võlgnevus
Viivise määr
26.06.2020
16.09.2021
8% / 0,021918%
Viivise summa
aastas / päevas 39,23
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt muuhulgas välja põhivõlgnevus summas 400 eurot, intress 27,92 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 17.09.2021.a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 85,32% ulatuses. Kohus jätab hageja 3/4
menetluskulud 85,32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,68% ulatuses hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 614,68 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 750 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 125 eurot. Tasutud riigilõiv 125 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 240 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses, summas 120 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus peab arvestama tsiviilasja hinda. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 1 tunni eest 120 eurot. Hageja menetluskulud on põhjendatud 245 euro ulatuses (120 + 125). Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
10.Kuivõrd hageja menetluskuludest 85,32% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 209,03 euro ulatuses (245 x 85,32%).
11.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulud tekkinud. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022. a otsusega nr 2-21-121409. 4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.