Osaühingu Aktiva Finants hagi X vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6.01.2022 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
85,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Marek Aunver ja Irina MetslerVerner Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6.01.2022 tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis välja mõistmata viivise 39,23 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses.
2.Tühistada Harju Maakohtu 6.01.2022 tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis Osaühingu Aktiva Finants menetluskuludest 14,68% tema enda kanda ja 14,68% X menetluskuludest Osaühingu Aktiva Finants kanda, samuti menetluskulude kindlaksmääramise osas. Teha uus menetluskulude jaotus vastavalt resolutsiooni p-s 5.4. märgitule.
3.Harju Maakohtu 6.01.2022 tagaseljaotsus on jõustunud osas, millega hagi rahuldati osaliselt (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt ning p 3), samuti osas, milles Osaühingu Aktiva Finants maakohtu menetluskuludest 85,32% jäid X kanda ja 85,32% X menetluskuludest jäid tema enda kanda (resolutsiooni p-d 5 ja 6 osaliselt).
5.2.Mõista X-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 400 eurot, intress 27,92 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 124,76 eurot.
5.3.Mõista X-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivised alates 17.09.2021 kuni põhivõlgnevuse 400 euro täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 14.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus andis hageja nõude üle Harju Maakohtule selle menetlemiseks hagimenetluses, kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Hageja esitas 16.09.2021 hagi, milles palus mõista kostjalt välja võla 400 eurot, intressi 27,92 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivise 124,76 eurot, samuti kohustada kostjat tasuma põhivõlgnevuselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 17.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja kulude hüvitis 365 eurot (riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot kahe tunni eest tasumääraga 120 eurot käibemaksuta) ning kohustada kostjat tasuma kuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (laenuandja) 5.01.2020 laenulepingu nr SR3503425 (laenuleping), mille kohaselt kostja sai laenu 400 eurot ja pidi selle tagastama kuue osamaksega. Kostja laenu ei tagastanud ja laenuandja ütles laenulepingu 26.06.2020 üles. Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded 30.06.2020 hagejale.
4.Laenulepingus oli kokkulepitud intressi tasumise kohustus 25,44% aastas ja intressivõlgnevus moodustas perioodi 4.02.2020–26.06.2020 eest 27,92 eurot (8,48 + 7,14 + 5,77 + 4,37 + (2,95 ÷ 30) × 22 = 2,16). Kostja pidi võla tagastamisega viivitamise eest tasuma
2-21-121409 viivist laenulepingus kokkulepitud määras (25,44% aastas). Viivis perioodi 26.06.2020– 16.09.2021 (s.o laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) eest moodustas 124,76 eurot (400 eurolt 25,44% aastas 448 päeva eest). Laenuandja ja hageja saatsid kostjale enne hagi esitamist korduvalt meeldetuletusi võla tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seega tuli kostjal tasuda sissenõudmiskulu kolme tasulise kirja eest 25 eurot (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot) ja 5 eurot seoses muude kuludega (andmete töötlemine ja kontrollimine, otsingud ja päringud, suhtlemiskulud (telefoni ja e-posti teel) ning võlanõude avaldamisega seotud kulud). Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte avalikult 18.12.2021 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtu määratud tähtajaks (3.01.2022) hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, lahendas maakohus hagi tagaseljaotsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 400 eurot, intressi 27,92 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise 39,23 eurot ning kohustas kostjat maksma viivist põhinõudelt alates 17.09.202 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.
7.Kostja oli tarbija ning laenuandja oli kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Laenulepingu tingimus, millega lepiti kokku viivisemäär 25,44% aastas, oli tühine, kuna see ületas seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Seetõttu tuli lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast, mis tulenes VÕS § 113 lg-st 1. Viivis perioodi eest 26.06.2020–16.09.2021 moodustas 39,23 eurot. Edasiulatuv viivis kuulus samuti väljamõistmisele seadusjärgses määras. Muus osas oli hagi põhjendatud.
8.Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, siis jättis maakohus hageja menetluskuludest 85,32% kostja kanda ja 14,68% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäid 14,68% hageja kanda ja 85,32% kostja enda kanda. Kostjal puudusid menetluskulud. Hageja õigusabikulud olid põhjendatud ühe tunni ulatuses hinnaga 120 eurot, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Muus osas olid kulud põhjendatud ja moodustasid kokku 245 eurot (= 125 + 120). Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise 209,03 eurot. Kostjal tuli tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuses jõustumisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 85,53 eurot (= 124,76 – 39,23) ja osas, milles menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja soovis uue otsusega viivise väljamõistmist täies ulatuses, kogu menetluskulu jätmist kostja kanda ja kõigi menetluskulude hüvitamist.
10.Tarbijakrediidilepingu puhul on laenuandjal õigus nõuda viivist samas suuruses, mis oli lepingus kokku lepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus oli kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loeti viivise määraks lepinguline intressimäär. Viivise nõudmine 25,44% aastas polnud vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS 113 lg-ga 1. Samuti ei esinenud muid asjaolusid, mis viitaks sellise kokkuleppe tühisusele või vastuolule hea usu põhimõttega.
2-21-121409
11.Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama täies ulatuses ja sellest tulenevalt jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramisel ületas maakohus diskretsioonipiire, kuna kohus ei hinnanud ega võtnud arvesse kõiki menetluses hageja poolt tehtud toiminguid. Hageja õigusabile kulunud aeg (kaks tundi) oli vajalik ja põhjendatud. Vastustaja seisukoht
12.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivise 39,23 eurot ületavas osas, samuti osas, milles vaidlustati menetluskulude jaotust ning menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude viivise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja viivise 124,76 eurot. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad täies ulatuses kostja kanda.
14.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude ning osas, milles hageja ja kostja menetluskulud jäid 85,32% ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.
15.Maakohus eksis hageja viivisenõuet rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel ning asus sellest tulenevalt ekslikult seisukohale, et tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast suuremas viivisemääras.
15.1.VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kuid kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.2.VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mistõttu on tarbijal kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid (vt Riigikohtu 14.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12 ja 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).
15.3.Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu oli nende kokkulepitud intressimäär. Praegusel juhul nõudiski hageja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivist intressimääraga samas määras. Seetõttu on maakohus jätnud ekslikel põhjendustel hageja selle viivisenõude rahuldamata.
2-21-121409
16.Eelnevat arvestades on hageja apellatsioonkaebus põhjendatud. Seetõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja rahuldab hagi täies ulatuses, mõistes kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 124,76 eurot laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 26.06.2020–16.09.2021 (s.o 400 eurolt 25,44% aastas 448 päeva eest). Lähtudes laenulepingu üldtingimuste p-st 7.1. ja laenulepingu järgsest aastasest intressimäärast, on viivise määraks 25,44% aastas (dtl 39 ja 46).
17.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo nr 2-16-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.