Välja mõista A. A.’lt haldustasu ja võlgnevuse sissenõudmise kulu summas 56 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
5.Välja mõista A. A.’lt sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 035 eurot ja 54 senti OÜ Aktiva Finants kasuks.
6.Välja mõista A. A.’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis määraga 19,9% aastas põhinõude (s.o. 8 310 euro) tasumata osalt alates 02.09.2021. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
7.Menetluskulud jätta täies ulatuses A. A. kanda.
8.Rahuldada OÜ Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
9.Välja mõista A. A.’lt menetluskulud summas 890 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
10.Välja mõista A. A.’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (890 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 01.09.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ja kostja 29.05.2019 väikelaenulepingu nr. xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 8 310 eurot. Kostja kohustus väikelaenulepingu nr. xxxx alusel saadud laenu tagastama vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule 72 osamaksega perioodil 15.07.2019 - 15.06.2025. C AS saatis 27.09.2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.10.2019. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ning võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, saatis C AS kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta. Laenuleping on üles öeldud 31.10.2019. 31.10.2019 loovutas C AS kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
2.Lepingu ülesütlemise teatiselt nähtub, et lepingu ülesütlemise kuupäeva, s.o 31.10.2019 seisuga on kostjal tähtajaks tagastamata põhiosa 8310,00 eurot. Kostja ei ole tasunud mitte ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 8310,00. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu tingimuste punktis 4.1. ja punktis 5. kokku leppinud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest 15.07.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 15.10.2019 summas 593,27 eurot (183,75 + 137,54 + 136,51 + 135,47 = 593,27) Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 593,27 eurot.
3.Vastavalt poolte vahel 29.05.2019 sõlmitud laenulepingule nr. xxxx on laenusaaja kohustatud tasuma haldustasu. Pooled on kokku leppinud igakuise haldustasu summas 1,50 eurot. Laenulepingu ülesütlemise seisuga, s.o 31.10.2019 on kostjal tasumata 15.07.2019 - 15.10.2019 osamaksete haldustasud kokku summas 6,00 eurot (4 x 1,50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 6,00 eurot.
4.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.
5.Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot.
6.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.11.2019 kuni hagi esitamiseni 01.09.2021 lepingujärgse laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 19,9% aastas põhisummalt 8310,00 eurot. Käesolev viivisearvestus on kooskõlas laenulepingute tingimuste punktiga 7.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 3035,54 eurot.
7.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.
8.Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 8310,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 02.09.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 8310,00 eurot x 19,9% aastas = 1653,69 eurot. Kostja vastus
9.06.10.2021. a kohtule esitatud vastuses teatas kostja, et asjaga tegeleb politsei. Kohtu põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud C AS-le tasumata väikelaenulepingus nr xxxx kokkulepitud põhikohustuse eest 8 310 eurot, intressid 593,27 eurot ja viivised summas 3 035,54 eurot. C AS on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, millest on kostjat teavitatud 31.10.2019. a.
12.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud C AS-lt laenulepingu alusel laenu summas 8 310 eurot, kuid kahetsusväärselt jätnud selle tagastamata. Kostja selgituste kohaselt tegeleb asjaga politsei.
14.VÕS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga 31.10.2019. a oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 8 310 eurot. Kostja ei ole käesolevas menetluses kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et politsei tegeleks vaidlusalusest laenulepingust tuleneva kostja kohustusega. Kohtule on
esitatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud teatis, mille kohaselt on 18.07.2018. a alustatud kriminaalmenetlus, mh selle kohta, et märtsis 2019. a võeti pettuse teel erinevtest krediidiasutustest laenud A. A. nimel. Käesoleval juhul on aga vaidlusalune laen võetud 29.05.2019. a, seega ajaliselt pärast kriminaalmenetluse alustamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks maikuus 2019. a võetud laen tagastamisele ei kuulu, vaidlusaluse laenu osas kriminaalmenetlust alustatud ei ole. Hageja on saatnud korduvaid meeldetuletusi kostja elukoha aadressil. Kostja on kõik meeldetuletused jätnud tähelepanuta.
15.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Käesoleval juhul on C AS ja kostja lepingus kokku leppinud intressimäära 19,9 % aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 593,27 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja intressinõuet.
16.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 01.11.2019 kuni 01.09.2021 lepingu p 7.2 alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 19,9 % aastas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisest 01.11.2019. a. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 01.11.2019. a kuni 01.09.2021. a ning hageja viivisenõue summas 3 035,54 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused selle vähendamiseks. Laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 19,9% aastas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
17.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-7334 asunud seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.
18.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 02.09.2021. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
19.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 50 eurot ning laenuhaldustasu nõude summas 6 eurot lepingu p 9 alusel. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse ning lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-166-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja kasutatud krediidisummat ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 130 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 480 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 650 eurot.
23.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ning selle kohtule edastamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on taotluse kohaselt 4 tundi. Kohus on hageja esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) Aktiva Finants OÜ esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Inkasso OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes igapäevaselt; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Hagiavalduse ja materjalide komplekteerimiseks ei kulu kohtu hinnangul rohkem kui kaks tundi. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu kokku summas 240 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.