lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-14796/7

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-14796/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 101 lg 1, 2, 6Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 115 lg 1, 2Kahju hüvitamineVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulAÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal12970620(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Liisi Vernik 04. jaanuar 2022, Tallinn 2-21-14796 Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus N. F. vastu kahju nõudes avalduse lahendamine; kirjalik menetlus Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12970620; asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn) Avaldaja esindaja: Marion Kurg (e-post [email protected]) Puudutatud isik: N. F. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus N. F. vastu kahju nõudes.
2.Välja mõista N. F.ilt Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kasuks kahju 2196,21 eurot ja alates 22.09.2021 viivis arvestatuna kahjult 2196,21 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kahju tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud N. F. kanda.
4.Välja mõista N. F.ilt Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu)

kasuks

menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni ( lg 2).

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustused
TsMS § 122Tsiviilasja hind
TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhul
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
TsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
TsMS § 62

Asjaolud ja avaldaja nõue

1.Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) esitas avalduse N. F. (puudutatud isik) vastu kahju 2196,21 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.Avaldusest nähtuvalt toimus 23.09.2018 kahjujuhtum/veeavarii, mille tõttu sai kahjustada korter aadressil xxxx. Avaldaja ja L. J. (kindlustusvõtja) vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mida tõendab kindlustuspoliis nr xxxx ning mille alusel oli kindlustusperioodil 21.11.2017-20.11.2018 kindlustatud korter asukohaga Xxxx. Kindlustusvõtja esitas 24.09.2018 avaldajale kodukindlustuste kahjuteate ning 15.10.2018 kahjuavalduse. Avalduse kohaselt toimus 23.09.2018 korteris veekahju, mille põhjuseks oli 5 korrusel korteris nr xxxx lõhkenud soojaveetoru, mille tagajärjel voolas vesi alumisse korterisse nr xxxx, kahjustades kindlustusvõtja korterit. Kuivõrd ülalnimetatud juhtumi näol oli tegemist kindlustusjuhtumiga, hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale tekkinud kahju vastavalt LKB OÜ 10.10.2018, 16.11.2018 koostatud hinnapakkumistele ja 16.11.2018 koostatud arvele. Lisaks hüvitas avaldaja kahjustatud esikukapi maksumuse summas 144,09 eurot, kahe valgusti maksumuse summas 16,42 ning valgustite paigaldamise kulu summas 20 eurot. Kahju hüvitamise kohta väljastas avaldaja 15.10.2018 maksmisotsuse nr 2/2018009834 summas 85,51 ja 19.11.2018 maksmisotsuse nr 3/2018009834 summas 2110,70, arvestades omavastutust summas 95 eurot. Avaldaja esitas 03.12.2019 korteri nr xxxx omaniku (puudutatud isik) vastu tagasinõude summas 2196,21 eurot. Avaldaja esitas korduvad tagasinõuded 25.11.2020, 17.05.2021, 09.06.2021. Puudutatud isik esitatud tagasinõudetele tänaseni vastanud ei ole. Kõigil kaasomanikel on kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud. Kõnealusel juhul purunes veesüsteemi remondi käigus puudutatud isiku korteris nr xxxx soojaveetoru, mille tulemusel sai kahjustada korter nr xxxx all asunud korter nr xxxx. Seega ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning on seega rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Käesoleval juhul puuduvad mistahes asjaolud, mis viitaks, et soojaveetoru purunemise ja seeläbi kahju tekkimise oleks põhjustanud vääramatu jõud. Seega ei ole puudutatud isiku rikkumine vabandatav. Kahju tekkimine kindlustusvõtjale on tõendatud. Korteri ülevaatusakti kohaselt on korteris nr xxxx saanud kahjustada pesuruumi ripplae plaadid, pesuruumi ripplae valgustid, esiku laminaat parkett, esiku kapp, elutoa lagi ning elutoa tapeet. Lisaks hiljem selgunud kahjustused esiku laes, seinas ja elutoa tapeedil. Puudutatud isikule pidi olema ettenähtav see, et kui ta oma kohustusi rikub, siis võib selle tagajärjel tekkida teistele korteriomanikele kahju. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et olukorras, kus veesüsteemi remontimisel jäetakse kuulkraan kinni keeramata võib soojaveetoru purunemise tõttu põrandale voolanud vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Juhul kui puudutatud isiku korteris ei oleks purunenud soojaveetoru ning sellest tulenevalt voolanud vesi kindlustusvõtja korterisse, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja on tõendanud, et on hüvitanud kindlustatud korteri vajalikud ja mõistlikud taastamiskulud kindlustuslepingujärgset omavastutussummat arvestades summas 2196,21

eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatult isikult edasiulatuva viivise tasumist alates 22.09.2021 seadusjärgses määras. Puudutatud isiku vastuväited

3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Viidatud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eeldusteks: 1) kehtiv võlasuhe, 2) kohustuse rikkumine võlgniku poolt, 3) rikkumise vabandatavuse puudumine, 4) kahju olemasolu ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel ning 5) täiendava tähtaja tulemusteta möödumine.
7.Kohtule nähtub avaldaja poolt esitatud lisast nr 17, et puudutatud isik on korteri aadressil Xxxx omanik, kellele kuulub 1⁄2 kaasomandist. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter nr xxxx aadressil Xxxx.
8.Kohtu hinnangul on täiendavalt tõendatud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arve kahju hüvitamiseks ning et puudutatud isikul on kahju summas 2196,21 eurot.
9.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse

kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

10.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid kahju olemasolu ega suuruse osas. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista kahju 2196,21 eurot ja alates 22.09.2021 viivis arvestatuna kahjult 2196,21 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kahju tasumiseni.
11.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 2372,39 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
13.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Avaldaja on kandnud menetluskuluna riigilõivu tasumise summas 50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (avaldaja tasus 50 eurot 17.09.2021). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium