FIE Aleksandr Galinski hagi OÜ KSELIA vastu põhivõlgnevuse 3497,26 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1433,88 euro nõudes 4931,14 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FIE Aleksandr Galinski (registrikood 11813019); asukoht Kooli tn 47, Kopli küla, Rae vald, Harjumaa Hageja seaduslik esindaja: Aleksandr Galinski Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter, e-post: [email protected] Kostja: OÜ KSELIA (registrikood 12214083), asukoht Mahtra tee 54-64, 113812 Tallinn Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin, e-post [email protected]
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja FIE Aleksandr Galinski kanda.
3.Välja mõista hagejalt FIE Aleksandr Galinskilt kostja OÜ KSELIA kasuks menetluskulud 900 eurot (so õigusabikulu). Jätta rahuldamata kostja menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmine hagejalt 250 euro ulatuses.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb FIE Aleksandr Galinskil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras OÜ KSELIA kasuks. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.26.02.2021 esitas FIE Aleksandr Galinski Harju Maakohtule hagi OÜ KSELIA vastu võlgnevuse 3497,16 euro ja viivise 1431,14 euro nõudes. Hagiavalduse ja hageja täiendavate selgituste kohaselt töötas hageja suuliselt sõlmitud töölepingu alusel kostja kasuks Xxxx sanitaartehnikute meeskonna juhina ajavahemikul 26.06.2020- 20.07.2020 töötasuga 10 eurot tund (neto). 01.08.2020 esitas hageja kostjale arve nr 12 summas 3497,26 eurot, mille maksetähtaeg oli 21.08.2020. Kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele arvet tasunud, mistõttu on hageja arvestanud võlgnetaval perioodil 22.08.2020 - 01.02.2021 viivist 0,25% päevas summas 1433,88 eurot. Seega on koguvõlgnevus summas 4931,14 eurot (tl 2-4, 14-16, 33-35, 50-51).
2.Hageja esitas 01.02.2021 oma lepingulise esindaja kaudu kostjale pretensiooni ja maksenõude, milles kohustas kostjat tasuma kogu võlgnevuse summas 4931,14 eurot hiljemalt 08.02.2021. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on kostjaga varemgi suulise kokkuleppe alusel koostööd teinud, kuid kunagi varem ei ole kostja hageja poolt esitatud arveid tasumata jätnud. Kostja vastas 11.02.2021 e- kirjaga, et hageja olevat küll Tartus töötanud, aga mitte otse kostjaga ja pooli ei olevat sidunud rahaküsimus. Hageja kostja sellise väitega ei nõustu. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (tl 21-23, 56-58, 64-69). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud mitte ühtegi võlaõiguslikku lepingut tegevuse teostamiseks. Juunis-juulis 2020 teostas kostja vahendustegevust Varskesan OÜ ja Nordlin OÜ vahel. Hageja töötas Varskesan OÜ kasuks. Kuna kostja on varasemalt hagejaga koostööd teinud, siis kostja soovitas teda töötajana Varskesan OÜ-le, konfliktsituatsioonide tekkimisel Varskesan OÜ ja hageja vahel pöördus hageja kostja poole, kuigi mingeid lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel ei olnud. Kostja rõhutab, et hageja teostas teenuseid OÜ Varskesan kasuks. Hageja on kohtule väitnud, et ta töötas 162 tundi ja tunnitasu on 10 eurot, samas esitas hageja arve nr 12, mille kohaselt tunnitasu on 17,99 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kui eeldada, et hageja töötas kostja kasuks, siis pole hageja tõendanud tunnitasu ja töötundide arvu. Samuti jääb arusaamatuks millise lepingu alusel hageja töötas. Hageja poolt ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti (näiteks, sanitaartehnikute tööde vastuvõtmise aktid, töö teostamise protokollid, teenuste osutamise leping või tööleping), mille alusel võib tõendada, et hageja töötas sanitaartehnikute meeskonna juhina. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arve nr 12 ja 08.08.2020 e-kiri ei tõenda, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja kostja on kohustatud maksma hagejale 4931,14 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2-21-3058
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista suulise töölepingu alusel teostatud tööde eest esitatud arve nr 12 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 3497,16 eurot ja viivise 1431,14 eurot. Hageja väidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline tööleping, mille alusel töötas hageja kostja kasuks Xxxx sanitaartehnikute meeskonna juhina. Kostja hagi ei tunnista, kuna hageja nõue on täielikult tõendamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid, millest oleks kostjale tulenenud kohustus maksta hagejale töötasu. Kostja vastuväidete kohaselt töötas hageja küll objektil asukohaga Xxxx, kuid hageja tööandjaks oli OÜ Varskesan, mitte kostja.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on esitanud kostjale 01.08.2020 arve nr 12 (hagiavalduse lisa 1), millest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt Xxxx sanitaartehnikute meeskonna juhina töötamise eest ajavahemikul 26.06.2020 kuni 20.07.2020 162 töötunni eest tasu 2914,38 eurot, millele lisandub käibemaks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja töötas 2020 suvel objektil asukohaga Xxxx.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud tööleping, mille alusel on hageja kostjale esitanud 01.08.2020 arve nr 12, mille tasumist hageja käesolevas hagiavalduses nõuab ning kas kostjal on pooltevahelisest lepingust tulenev kohustus nõude aluseks olev arve tasuda.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud 04.11.2021 kohtumääruses (tl 45-46). Seega on hagejal kohustus tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel tegi hageja kostja kasuks tööd ning kostja kohustus hagejale tehtud töö eest tasuma vastavalt hageja poolt 01.08.2020 esitatud arvele nr 12.
11.Hageja on soovinud poolte vahelise töölepingu sõlmimist tõendada 03.02.2019 arvega nr 12 ja 01.03.2019 arvega nr 4 (06.08.2021 vastuse lisa 1), telefonikõnede väljavõttega (06.08.2021 vastuse lisa 3 ja lisa 4), 08.08.2020 e-kirjadega (15.11.2021 vastuse lisa 1), 11.06.2018 e-kirjaga (15.11.2021 vastuse lisa 2), 21.09.2021 ja 22.09.2021 e-kirjadega (15.11.2021 vastuse lisa 3) ning 01.07.2021 ja 02.07.2021 arvetega (15.11.2021 vastuse lisa 4).
12.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et 03.02.2019 ja 01.03.2019 arved ja 11.06.2018 ekiri on asjakohatud, kuna need ei tõenda 01.08.2020 arve nr 12 aluseks oleva töölepingu sõlmimist ega kõnealuse lepingu tingimusi. Kostja on nõustunud, et poolte vahel on varasemalt olnud töösuhted, kuid need on lõpetatud ja nende alusel pole pretensioone olnud. Seega pole poolte vahel vaidlust selle üle, et pooled on varasemalt koostööd teinud. Käesoleval juhul ei tulene hageja nõue 03.02.2019 ega 01.03.2019 arvest ega ka nimetatud arvete aluseks olevatest lepingutest.
13.Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt 06.08.2021 vastuse lisana 3 esitatud telefonikõnede väljavõte pooltevahelise töölepingu sõlmimist. Nimetatud dokumentidest nähtub, et ajavahemikul 26.05.2020 kuni 08.07.2020 on tehtud kõnesid telefoninumbrile xxxx, mis 06.08.2021 vastuse lisana 4 esitatud dokumendi kohaselt on kostja kontakttelefoni numbriks. Seega on kõnealuse tõendiga tõendatud küll telefonikõnede
2-21-3058 tegemine kostjale, kuid mitte telefonikõnede sisu ega hageja ja kostja vahelise töölepingu sõlmimine ning töölepingu tingimused. Kostja ei ole kohtule esitatud vastuväidetes hagejaga suhtlemist eitanud. Kostja on 15.11.2021 ja 25.11.2021 vastustes selgitanud, et 2020 maikuus helistas hageja kostjale, kuna otsis tööd ja kostja soovitas tal pöörduda OÜ Varskesan poole. Samuti pöördus hageja kostja poole siis, kui tal tekkisid probleemid OÜ-ga Varskesan.
14.Pooltevahelise töölepingu sõlmimist ei tõenda ka 08.08.2020 e-kiri (15.11.2021 vastuse lisa 1) ega 21.09.2020 ja 22.09.2020 e-kirjad (15.11.2021 vastuse lisa 3). 08.08.2020 ekirjast nähtub, et kostja tegi hagejale ettepaneku tehnilise juhataja tööde teostamiseks objektil Xxxx. Kostja on kohtule esitatud vastustes möönnud, et kuna hageja otsis tööd, siis vahendas kostja talle tööd OÜ Varskesan juures, kuid töölepingut hagejaga ei sõlminud mitte kostja, vaid OÜ Varskesan. Kostja on 15.11.2021 kohtule esitanud OÜ Varskesan tõendi (15.11.2021 vastuse lisa 3), millest nähtuvalt on OÜ Varskesan juhatuse liige I. A. kinnitanud, et hageja töötas OÜ Varskesan kasuks objektil asukohaga Xxxx ja kostja teostas tööjõuvahendust. Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostja on 08.08.2020 e-kirjas lubanud isiklikult arve tasuda. Vastavat asjaolu 08.08.2020 e-kirjast ei nähtu. Kõnealuses e-kirjas on kasutatud umbisikulist kõneviisi (lõpparve kantakse üle 17-18.08.2020 ilma maksude ja puhkusetasuta). Kohus selgitab, et umbisikuline kõneviis näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi, kelle isik jääb lauses väljendamata. Seega võib vastav väide tähendada ka seda, et lõpparve tasub hagejale kolmas isik. 22.09.2020 ekirjas on kostja hagejale selgitanud, et töötasu arvestusega tegeleb OÜ Varskesan. Hageja ei ole kostja vastavate väidetega nõustunud, kuid pole seejuures tõendanud, et töötasu maksmise kohustus oli just nimelt kostjal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ Varskesan on keeldunud hagejale töötasu maksmisest põhjusel, et hageja ja OÜ Varskesan vahel pole lepingulisi suhteid.
15.Hageja ja kostja vahelise töölepingu sõlmimist ega lepingutingimusi ei tõenda ka 01.07.2021 ja 02.07.2021 arved (15.11.2021 vastuse lisa 4). Nimetatud arved on esitatud AS-i FEB poolt kostjale ning arvetelt nähtub, et arvetel kajastatud kauba on vastu võtnud B. T.. Arvetel on küll ka hageja allkiri, kuid üksnes nimetatud asjaoluga ei saa lugeda tõendatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping tehnilise juhataja tööde teostamiseks objektil asukohaga Xxxx, sest vastavaid asjaolusid nimetatud dokumentidest ei nähtu.
16.Samuti on vastuolulised hageja väited kokkulepitud töötasu suuruse osas. 15.11.2021 esitatud seisukohas on hageja välja toonud, et kokkulepitud töötasu määraks oli 10 eurot tund (neto). Samas nähtub 01.08.2020 arvest nr 12 (hagiavalduse lisa 1), et arve aluseks on võetud töötasu arvestusega 17,99 eurot tund, millele lisandub käibemaks. 06.08.2021 vastuses on hageja väitnud, et perioodil 26.06.2020 kuni 20.07.2020 oli tegemist sanitaartehnikute meeskonna juhtimisega, mistõttu sõlmisid pooled suusõnalise kokkuleppe, et tunni hind on kõrgem. Hageja ei ole kohtule selgitanud, millal pooled sellise kokkuleppe sõlmisid, samuti pole vastava kokkuleppe sõlmimist ühegi tõendiga tõendatud.
17.Tõendamata ja vastuolulised on ka hageja väited töölepingu alusel tööde teostamise tähtaja osas. Hageja väidete kohaselt teostas ta kostjaga sõlmitud töölepingu alusel töid objektil asukohaga Xxxx ajavahemikul 26.06.2020 kuni 20.07.2020 (hageja 06.08.2021 seisukoht). Töötamine ajavahemikul 26.06.2020 kuni 20.07.2020 on välja toodud ka hagi aluseks olevas 01.08.2020 arvel nr 12.15.11.2021 esitatud seisukohas on hageja märkinud, et pooled sõlmisid 23.05.2020 suulise töölepingu tehnilise juhataja tööde tegemiseks objektil Xxxx, tööde kestusega 2 kuud ja tasuga 10 eurot tund (neto). Kohus märgib, et kuivõrd esmalt on hageja väitnud, et teostas kostjaga sõlmitud töölepingu alusel töid vähem kui 1 kuu jooksul (s.o ajavahemikul 26.06.2020 kuni 20.07.2020), kuid hiljem on väitnud, et tööde teostamise perioodi pikkuseks oli kokku lepitud 2 kuud, siis on hageja vastavad väited vastuolulised.
2-21-3058
18.Seega on tõendamata hageja väited poolte vahelise töölepingu sõlmimise ja lepingutingimuste osas. Kohus on hagejale 04.11.2021 määruses selgitanud, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise lepingu sõlmimist, mille alusel tegi hageja kostja kasuks tööd ning kostja kohustus hagejale tehtud töö eest tasuma. Lepingu sõlmimist kostjaga ei saa tõendada üksnes hageja poolt koostatud arvega. Samuti ei tõenda kõnealuse lepingu sõlmimist ega nimetatud lepingu tingimusi asjaolu, et pooled on varasemalt sõlminud suuliseid lepinguid. Kohus selgitas hagejale, milliseid asjaolusid peab hageja täiendavalt täpsustama ja tõendama ning andis hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole vaatamata kohtu juhistele tõendanud pooltevahelise lepingu sõlmimist ega lepingu tingimusi.
19.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud pooltevahelise töölepingu sõlmimist ega kõnealuse töölepingu tingimusi, millest tuleneb kostja kohustus tasuda hagejale 01.08.2020 arvest nr 12 tulenev nõue.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 p 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
22.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
23.TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on palunud mõista hagejalt välja menetluskulud 1150 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusteenust 11 tunni ja 30 minuti ulatuses hinnaga 100 eurot tund.
24.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema lepingulise esindaja kulud hageja poolt esitatud menetlusdokumentide uurimise ja analüüsimise ning kliendiga nõupidamis ajakulust; tõendite kogumise, kostja vastuse koostamise ajakulust, hageja poolt esitatud dokumentidega (06.08.2021 hageja seisukoht koos lisadega) tutvumise ja analüüsimise ajakulust; 05.11.2021 kohtumäärusega tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulust; kostja poolt tõendite kogumise ja kostja seisukoha koostamise ajakulust ning hageja poolt esitatud 15.11.2021 dokumendiga tutvumise ja selle suhtes kostja positsiooni kujundamise ning kohtusse esitamise ajakulust.
2-21-3058
25.Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 30 minutit, mis kulus hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumiseks, nende analüüsimiseks ja kliendiga nõupidamiseks. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu (sisuliselt 2 lehekülge) ning hagile lisatud tõendite arvu (6 lisa) peab kohus eespool nimetatud toimingute tegemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Samuti pole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 30 minutit, mis kulus kostja vastuse koostamiseks ning tõendite kogumiseks. Võttes arvesse kostja 23.07.2021 vastuses sisu ja mahtu (sisuliselt 2 lehekülge), peab kohus eespool nimetatud toimingute teostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid, põhjendatud.
26.Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 10 tundi (1h + 2h 30 min + 1h + 1h + 2h + 2h 30 min).
27.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ei saa pidada mõistlikuks. Senises praktikas on Riigikohus pidanud menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu alates 100 eurot põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Kostjat esindab käesolevas menetluses jurist, mitte vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab juristi puhul põhjendatuks pidada tunnitasu määra 90 eurot tunnis. Seega saab kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks pidada 900 euro ulatuses (10 x 90).
28.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 900 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.