Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) põhinõude 694,34 eurot, 2) viivise seisuga 28.10.2021 summas 33,94 eurot, 3) viivise põhinõudelt alates 29.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras, 4) võla sissenõudmiskulu 40 eurot, 5) viivise sissenõudmiskulult alates 29.10.2021 kuni sissenõudmiskulu tasumiseni seadusjärgses määras. 22.01.2021 toimus Oa 2, Tallinn, Harju maakond hoone juures kahjujuhtum, kus sõidukile Xxxx (xxxx) kukkusid hoone katuselt jää ja lumi. Sõiduk sai kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada. Kahju toimumise hetkel oli sõiduk kindlustatud hageja poolt. Kindlustusvõtjaks on R. M.. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel sõiduki remondimaksumuse summas 694,34 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja nimel saatis hageja koostööpartner 4PS OÜ 02.03.2021 kostja Krediidiinfo leheküljel (www.e-krediidiinfo.ee) näidatud e-posti aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (kindlustusandja tagasinõue kahju eest vastutavale isikule). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 19.03.2021. Kostja tagasinõudele vastu ei vaielnud, kuid ei ole ka kahju hüvitanud. Kostja ei hüvitanud kahju ka pärast meeldetuletuse saatmist. Kostja tasus 15.11.2021 põhinõude. Kostja vastus Kostja sai kahjunõudest esmakordselt teada kohtudokumentidest, eelnevalt puudus sellekohane info. Korteriühistul on tehtud vastutuskindlustus ja info kahjujuhtumi kohta on saadetud ka Seesam kindlustusele. Sealt on ka tehtud 11.11.21 tehtud maksmisotsus. Viivised ja õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kostja ei reageeri e-kirjadele, tulnuks kontrollida e-posti aadressi õigsust, paluda e-kirja kättesaamiskinnitust ja/või saata oma e-kiri nt ka teistele kostja e-posti aadressidele (nagu nt kohus teinud on) või tähituna kostja postiaadressile. Olukorda, kus võlausaldaja saadab e-kirja võlgniku ebaõigele aadressile, ei saa lugeda võlausaldaja poolt võlgnikule oma nõudest teatamiseks (st teatamine = teada/teadlikuks saamine). Alternatiivina saaks nõuda viivist alates hagi esitamisest. Kostja oleks antud põhinõude selle kätte saades kohe tasunud, seega puudus põhjus õigusabi- ja menetluskulusid kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Kostja ei ole vaidlustanud järgnevaid faktilisi asjaolusid: 1) 22.01.2021 toimus Oa 2, Tallinn, Harju maakond hoone juures kahjujuhtum, kus sõidukile Xxxx (xxxx) kukkusid hoone katuselt jää ja lumi (lisa 1); 2) sõiduk sai kahjustada (hagile lisatud fotod); 3) sõiduk oli juhtumi toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr 2000161141 (lisa 2-4);

4) hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale sõiduki remondimaksumuse summas 694,34 eurot (lisa 5-6). Menetluse ajal on tasutud põhinõude katteks 694,34 eurot. Seetõttu puudub vajadus lahendada põhinõuet ja analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja peab põhjendamatuks viivise- ja sissenõudekulude nõuet. Kostja on seisukohal, et kui kostja ei reageerinud saadetud e-kirjadele, siis pidanuks PZU kontrollima e-postiaadressi õigsust, saatma kirja teistele e-postiaadressitele või tähitud kirjaga. Kui võlausaldaja saadab e-kirja ebaõigele aadressile, siis ei saa seda lugeda nõudest teatamiseks. Kostja oleks põhinõude selle kättesaamisel kohe tasunud, seega puudus põhjus kanda menetluskulusid. Hagile lisatud tõenditest nähtub, et 02.03.2021 tagasinõue tekitatud kahju 694,34 euro hüvitamiseks (hagi lisa 7) on saadetud 02.03.2021 e-postiga aadressile [email protected] (hagi lisa 8). 06.04.2021 on saadetud meeldetuletus samale e-postiaadressile (hagi lisa 9). Kohtu hinnangul on kostja poolt põhjendamatu ette heita hagejale, et teateid ei saadetud muudele e-postiaadressitele või tähitud kirjaga (mis oleks tekitanud samuti täiendava kulu). Äriregistrist nähtuvalt on kostja e-postiaadress [email protected]. Isikud, kes soovivad kostjale teateid edastada, saavad põhjendatult eeldada, et kostja saab sellelt aadressilt teated ka kätte, kuivõrd kostja on registrile selle aadressi avaldanud ning ei ole seda muutnud (kui see aadress on ebaõige). Hageja on kohtu hinnangul valinud tagasinõude edastamiseks mõistliku viisi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 3 sätestab: „Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.“ Kahjujuhtum toimus 22.01.2021 ning nõude täitmiseks antud tähtaega 19.03.2021 võib pidada mõistlikuks tähtajaks kohustuse täitmiseks. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivist on põhjendatud arvestada alates 20.03.2021 põhinõudelt seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud viivise välja hagi esitamise seisuga ning palunud lisaks välja mõista ka viivise hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kuna põhinõue on täidetud 15.11.2021, siis arvestab kohus välja viivise selle ajani. Perioodi 20.03.2021-15.11.2021 sissenõutavaks muutunud viiviseks kujuneb 36,68 eurot. Hageja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1, mille kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Põhjendatud on ka nimetatult summalt viivisenõue alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt. Kuivõrd põhinõue on täidetud, siis jääb hagi selles osas rahuldamata. Hagi kuulub rahuldamisele viivise 36,68 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõudmiskulult viivise nõudes.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt (mis võiks anda alust jagada kulud mh hagi rahuldamise ulatusest lähtudes), siis on hagi osalise rahuldamise põhjuseks nõude osaline täitmine menetluse ajal. Kohus määrab menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 1 ja 2). Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulu 180 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 827,03 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja esindaja ajakulu on 1,5 tundi ja see seisneb hagi esitamisega seotud toimingutes. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Kohus peab põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 325 eurot, mis mõista välja kostjalt. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.