Aktiva Finance Group OÜ hagi V. M. vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind 3166,47 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), esindaja A. J., S. R. Kostja: V. M. (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 218,20 eurot ja 03.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 16,59 eurot.
3.Välja mõista V. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras alates 04.03.2025 kuni põhinõude (218,20 eurot) täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 201,61 eurot.
Jätta menetluskulud 90,62% ulatuses solidaarselt Activa Finance OÜ kanda ja 9,38% ulatuses V. M. kanda.
5.Välja mõista V. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis riigilõiv 39,40 eurot ja õigusabikulud 15,85 eurot;
6.Välja mõista V. M.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kohus tunnistab lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).
8.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).
1
2-25-3337 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1632,00 eurot, intress 209,84 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 610,24 eurot ja edasiulatuv viivis alates 4.03.2025 kuni põhinõude summas 1632,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,71% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv summas 420,00 eurot ja hageja õigusabikulud 338,00 eurot ning viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 02.08.2021 krediidikontolepingu nr. KK3702657 krediidilimiidiga 1000 eurot, intressimääraga 40.71 %, krediidi kulukuse aastamääraga 49.00 %. Pooled leppisid kokku minimaalse põhiosa makse tagastamise iga kuu 16 kuupäevaks suuruses 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20.00 eurot. 23.01.2022 leppisid pooled uueks krediidilimiidiks kokku 1600 eurot, 31.12.2021 leppisid pooled uueks krediidilimiidiks kokku 1300 eurot, 22.10.2021 leppisid pooled uueks krediidilimiidiks kokku 1200 eurot ja 27.01.2022 leppisid pooled uueks krediidilimiidiks kokku 1700 eurot, muud tingimused jäid samaks.
3.Kostja on jätnud tagastamata kasutusse võetud krediidilimiidist 1632 eurot. Placet Group OÜ saatis ütles kostjaga lepingu üles alates 01.04.2024 ja loovutas nõude hagejale.
4.Hageja esitas kohtumenetluse käigus selgituse, mille kohaselt kasutas kostja lepingu alusel krediiti kokku summas 5456,25 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5238,05 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 218,20 eurot (5456,25- 5238,05). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei 2
2-25-3337 saaks sellisel juhul lugeda lepingut 1.04.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Viimane krediidi kasutamine oli 9.07.2023 ehk lepingu saaks lõppenuks lugeda 10.07.2024. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 218,20 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.07.2024. a seadusjärgses viivisemääras. 3.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 22,97 eurot.
5.Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Kostja seisukoht
6.Kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust ei esitanud. Hagi on kostjale kättetoimetatud 01.04.2025. Kohtu põhjendused
7.Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus ei tee tagaseljaotsust seetõttu, et kohtul lasub tarbijakrediidivaidluses ex officio kohustus kontrollida Võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tarbijakrediidilepingu tingimuste täitmist.
10.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg.1 mõttes.
11.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, pd 14-15).
12.Krediidileping sõlmiti 02.08.2021 ja seda muudeti korduvalt (22.10.2021, 31.12.2021, 23.01.2022 ja 27.01.2022). Vastavalt lepingule oli võlasuhtele kohalduv krediidikulukuse määr 49%. Juhindudes krediidi kulukuse määra arvutamisel Rahandusministri 13.10.2010. a määruses nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord” sätestatuga (VÕS § 406 lg
3
2-25-3337 6) ja sisestades krediidilepingus sätestatud andmed Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud tarbijakrediidi kulukuse kalkulaatorisse (Tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator | Minuraha) järeldub, et tegelik krediidikulukuse määr oli 49,23%. Eesti Panga poolt lepingu sõlmimise (02.08.2021) eelselt viimati avaldatud (30.05.2021) viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,68%. Selle kolmekordne kordaja on 56,04%. See määr kehtis kuni 30.11.2021, millisest kuupäevast edasi kuni 31.05.2022 kehtis määr 16,95%. Selle kolmekordne kordaja on 50,85%. (Eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr). Nimetatud lubatud määrad ületavad tarbijakrediidilepingus kokkulepitud ja ka kohtu poolt arvutatud tegelikku krediidikulukuse määra. Seega vastab poolte vahelises lepingus kokkulepitud krediidikulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatule, millest tulenevalt loeb kohus lepingu kehtivaks.
13.Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg.1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13).
14.Hagiavalduse kohaselt kontrollis esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Nimetatu nähtub ka hagiavalduse lisas nr 5 ja 6 esitatud dokumentidest. Kohtu hinnangul ei ole esialgse krediidiandja tegevus antud juhul piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks.
15.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Muuhulgas tuleb üldjuhul KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandjal küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 2-21-13098 p.18). Antud juhul on krediidiandja jätnud välja selgitamata tarbija varalise seisundi, tema võimalikud teised varalised kohustused ja võimaliku ülalpeetavate arvu. Nimetatud asjaolud võivad oluliselt mõjutada tarbija võimet täita enda krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20).
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et näit esmakordse krediidikontolepingu sõlmimise eelselt tuvastas ta kostja igakuiseks netosissetulekuks 1253,21 eurot. Kohtule ei ole põhistatud, 4
2-25-3337 millisest kontrollitavast allikast selline teave pärineb. Hagiavaldusele lisatud kontoväljavõttest nähtuvalt on laekumised kostjale peamiselt temalt endalt ja teistelt eraisikutelt ning ükski laekumine ei olnud suurem kui 250 eurot. Selliseid laekumisi saab pigem pidada juhuslikuks, mitte regulaarseks sissetulekuks. Ka kajastab esitatud konto väljavõte ajavahemikku 11.03.2023 kuni 05.08.2023, kuid krediidileping sõlmiti 02.08.2021 ja seda muudeti 22.10.2021, 31.12.2021, 23.01.2022 ja 27.01.2022 ehk enne selle kontoväljavõttel kajastatud ajavahemikku. Hageja esitas 03.06.2025 kohtule seisukoha, millele lisas ka kostja konto väljavõtte ajavahemikule 04.03.2021 kuni 25.08.2021, kuid ka sellest nähtuvad pigem juhusliku iseloomuga laekumised kostjalt endalt ja mõnelt teiselt eraisikult. Töötasuna oli X OÜ kandnud 6 kuu (märts kuni august 2021) jooksul kostjale kokku 10 osamaksena 3239,60 eurot, mis 5 kuu kohta jaotatuna teeb 539,93 eurot kuus. Arvestades sellest maha kostja igakuised kulutused, millised hagiavalduse kohaselt olid 1055,49 eurot ei olnud kostjale laenu andmine ilmselgelt vastutustundlik. Samuti on esialgne krediidiandja jätnud lisaks kostja regulaarse sissetuleku suurusele väljaselgitamata tarbija varalise seisundi, tema teised varalised kohustused ning võimalike ülalpeetavate arvu. Hageja on küll enda 03.06.2025 seisukohas viidanud, et tuvastas sellise asjaolu rahvastikuregistri päringu alusel, kuid hagiavalduse lisas 5 esitatud dokumendist sellise asjaolu tuvastamist ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks.
17.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
18.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26).
19.VÕS § 416 lg.1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
20.Hageja esitas kohtule 03.06.2025 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud hageja poolt kostjaga sõlmitud krediidilepingu ülesütlemine 1.04.2024 kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
21.Hageja esitas kohtumenetluse käigus selgituse, mille kohaselt palub juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja mõista põhivõlg 218,20 eurot ja viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.07.2024. a seadusjärgses viivisemääras. 3.06.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 22,97 eurot.
5
2-25-3337
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus peab põhjendatuks hageja põhivõla nõuet summas 218,20 eurot ja viivisenõuet lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.03.2025 VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras summas 16,59 eurot (ajavahemikul 11.07.2024 kuni 31.12.2024 174 päeva intressimääraga 0,033% päevas ja ajavahemikul 01.01.2025 kuni 03.03.2025 62 päeva intressimääraga 0,030% päevas). Hageja TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, mis on piiratud 201,61 euroga (põhivõlg 218,20 eurot miinus hagiavalduse esitamise eelse ajavahemiku eest välja mõistetud viivis 16,59 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Kuivõrd kostjal ei olnud hageja poolt tasuliste meeldetuletuste saatmise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kohustust hageja ees, jätab kohus hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude rahuldamata.
23.Kohus loeb tõendatuks hageja eriõigusjärgluse esialgse laenuandja suhtes kostjaga sõlmitud krediidikontolepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuks, kuigi vastavat asjaolu kinnitav dokument on allkirjastatud alles 25.09.2025. Sellest tulenevalt peab kostja täitma krediidikontolepingust nr. KK3702657 tuleneva kohustuse Placet Group OÜ asemel hagejale.
24.Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1,3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1,6 ja § 113 lg.1 alusel. Edasiulatuva viivise väljamõistmine on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esialgne nõue oli 2502,08 eurot (põhivõlg 1632,00 eurot, intress 209,84 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 610,24 eurot). Sellest kohus rahuldas 234,79 eurot (põhivõlg 218,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16,59 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 9,38% ulatuses. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9,38% hageja menetluskuludest ja hagejalt kostja kasuks välja mõista 90,62% kostja menetluskuludest.
26.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
27.TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega tuleb lugeda, et kostjal puuduvad hagejalt väljamõistetavad menetluskulud. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu 845 eurot ilma käibemaksuta.
28.Kuivõrd kohus rahuldas hagi 9,38% ulatuses, tuleb kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3. ja § 163 lg.1 kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 39,40 eurot (420x0,0938).
29.Tulenevalt TsMS § 175 lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud nõude aluseks olevate dokumentide kogumiseks, analüüsimiseks ja 6
2-25-3337 hagiavalduse koostamiseks 2 töötundi. Seda toimingut peab kohus vajalikuks ja ajakulu mõistlikuks. Veel on hageja kulutanud kohtu poolt esitatud puuduste kõrvaldamiseks 21.03.2025 1 töötunni, kohtunõudele 03.06.2025 vastamiseks 1 töötunni ja kohtunõudele 25.09.2025 vastamiseks veel ühe töötunni. Nimetatud toiminguid kohus vajalikuks ja põhjendatuks ei pea. Viidatud toimingute näol oli sisuliselt tegemist hagiavalduses esineva praagi ümbertegemisega, mille hüvitamise kohustust kostjale panna ei saa. Kohus on seisukohal, et professionaalne esindaja peab suutma kohtule esitatavad menetlusdokumendid koostada sellise põhjalikkusega, et kohtul poleks vaja teha puuduste kõrvaldamise määrust ega nõuda hilisemate kohtunõuetega täiendavaid dokumente ega selgitusi. Kohus ei pea antud asjaoludel ka mõistlikuks hageja esindaja tunnitasumäära 169 eurot ilma käibemaksuta. Seda seetõttu, et tegemist ei olnud niivõrd mahuka ja keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks advokaadi tasumääraga esindaja palkamist aga ka seetõttu, et menetlusdokumentides esinesid asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste menetluskuludega menetlemist takistavad puudused, milliste esinemise korral ei ole põhjendatud tunnitasumäära 169 eurot (ilma käibemaksuta) rakendamine. Kohtu hinnangul on antud juhul mõistlik tunnitasumäär 84,50 eurot tunnis (169/2). Eeltoodust tulenevalt peab kohus antud asjaoludel vajalikuks ja mõistlikuks esindajakuluks 2 töötundi tasumääraga 84,50 eurot, kokku 169 eurot ilma käibemaksuta. Sellest tuleb 90,62% jätta hageja ja 9,38% kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista esindajakulu hüvitis summas 15,85 eurot (169x0,0938).
30.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
31.Kooskõlas TsMS § 442 lg.10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
32.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1).
33.Tulenevalt TsMS § 637 lg.21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.