Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
23.12.2021, Tallinn kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-2237
Tsiviilasi
L Vi hagi Tallinn, Kristiine linnaosa, K tn 12 korteriühistu vastu 165 euro nõudes
Tsiviilasja hind
165 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L V (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: Tallinn, Kristiine linnaosa, K tn 12 korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (isikukood xxx, OÜ JuristConsult, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine Menetlustoiming
Kirjalik menetlus Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Jätta hageja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kompromissi kinnitamise tõttu läbi vaatamata.
Kinnitada L Vi (hageja) ja Tallinn, Kristiine linnaosa, K tn 12 korteriühistu (kostja) vahel 13.09.2021 alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss: Hageja tasub kostjale 537 eurot ja sellega poolte vastastikused õigused ja kohustused tsiviilasja nr 2-18-2237 aluseks olevast õigussuhtest ja tsiviilasja menetlemisest poolte vahel lõppevad. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-18-2237 menetlus.
Selgitada hagejale, et tal on õigus taotleda poole (50%) hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Menetluse käik
poole probleemi lahendamiseks, kuid korteriühistu vastusest nähtub, et nad ei saa asja olemusest aru. xxx tööd pole asjakohane võrrelda hageja kogemustega või tööriistade kvaliteediga. Muhv oli juba aastaid tagasi pragunenud - metalli murdepind on aja jooksul kattunud roostega erinevalt värskelt murtud metalli pinnast. Enne vannitoa remonti ja WC poti paigaldust peab kanalisatsioonipüstik olema korras vältimaks hilisemaid täiendavaid töid sellele ligipääsemiseks ja katkise osa vahetamiseks. Kanalisatsioonipüstik, mille muhv oli pragunenud, kuulub ühistule, st. on korteriomandite kaasomandi eseme osa. Kuna püstik on kaasomandi ese, on enesestmõistetav kulude jagamine kaasomanike vahel. Hageja alustas vannitoa remondiga ise. Korteriühistu abi hagejale ei pakutud ja ühistul pole võimekust kanalisatsioonitorude vahetamiseks. Kui ühistu esimees oli katkise koha üle vaadanud leppisid pooled kokku, et hageja ise otsida tööde teostaja. Hageja otsis ise tööde teostaja alles siis, kui hageja oli avastanud katkise muhvi. Oleks muhv olnud terve, poleks seda olnud vaja ju vahetada. Hageja kinnitab, et tal on teadmised ja luba teostada santehnilisi remonttöid. Hageja tegeleb FIE-na korterite remondi alal (registrikood xxx) üle 15 aasta ja on selle aja jooksul renoveerinud ligi 200 korterit, mida võib kontrollida notarite registritest. Hageja ostab nimelt remontivajava korteri välja, renoveerib ja müüb uuesti edasi. Hagejal on erialane kõrgharidus ja ligi 30-aastane töökogemus.
Koristusfirma esitas nende tööde eest korteriühistule arve summas 200 eurot. Need kulud tuleb hagejal kostjale hüvitada. Hageja malmpüstiku ja selle muhvi lõhkumisega tekitas korteriühistule kahju ja sellest tulenevalt muhvi ja püstiku asendamise kulud tuleb kanda hagejal endal. Kuna püstik ja muhv olid töökorras ja hageja ise lõhkus need ära, siis korteriühistu ei pea hüvitama hagejale tema poolt lõhutud püstiku ja muhvi asendamisekulusid. Kui need kulud kannaks korteriühistu kuuluksid need kulud hageja poolt korteriühistule hüvitamisele. Majandustegevuste registris puudub teave selle kohta, et hagejal oleks õigus teha ehitustöid ja santehnilisi töid. Majandustegevuste registri kohaselt pole A M registreeritud isikuna, kellel oleks õigus teha santehnilisi töid. Püstik ja selle muhv oli töökorras ja terved ning ei vajanud remontimist ega asendamist. Elamu püstikute ja muhvide seisundi kontroll teostatakse plaaniliselt ning vajaduse ilmnemisel need remonditakse või asendatakse. Korteri nr xxx eelmine ega praegune omanik, samuti selle korteri all asuva korteri nr xxx omanik kunagi pole pöördunud kostja juhatuse poole seoses sellega, et püstikuga või muhviga esineks mingeid probleeme (püstiku pragunemine, lekke, avarii vm). Püstiku ja muhvi remontimise (asendamise) vajadus tekkis just hageja ebakompetentse tegevuse tulemusel. Püstiku ja muhvi puhul on tegemist kaasomandi osaga. Kaasomanike otsust ega kokkulepet hageja teiste kaasomanike poolt hageja poolt püstiku ja muhvi lõhkumise tõttu tekkinud kulu (kahju) jagamisest pole olemas. Hageja ise põhjustas muhvi lõhkumise. Samuti hageja eiras ka korteriühistu juhatuse hoiatust. Korteriühistu juhatus on kindel, et teised elamu korteriomanikud ei ole nõus hüvitama hageja muhvi vahetamise kulusid.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.