Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

2-21-5877 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

2-21-5877 kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi M. K. vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4469.63 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et kostja tekitas 07.12.2017 tervisekahjustusi R. T. (edaspidi ravikindlustatud isik või kannatanu), mida tõendab Harju Maakohtu 25.05.2020 otsus nr 1-20-2318. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 1739.74 eurot tasutud. Samast juhtumist tingituna võttis hageja kannatanult üle tasumise ravimite eest summas 254.42 eurot. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis haigekassa kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist summas 2475.47 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 4469.63 eurot. Hageja saatis 11.11.2020 ja 19.11.2020, 14.12.2020 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS Eesti Post andmetel kostja nõudeavaldust ei nõudnud. Hageja saatis nõudeavalduse 19.11.2020 ja 06.01.2021 e-postiga ning lihtkirjaga. Hageja saatis 04.02.2021 kostjale meeldetuletuse nõudesumma tasumiseks. Nõudesumma on tasumata. 30.06.2021 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Määruskaebus“, mille kohaselt ei ole kostja nõus 04.06.2021 kohtumäärusega, kuna kostja ei ole saanud kätte hageja 11.11.2020, 19.11.2020, 14.12.2020, 06.01.2021 ja 04.02.2021 nõudekirju. Kostja viibib alates 04.01.2021 Tallinna Vanglas. Kostja pole nõus tagaseljaotsusega, lisaks ei ole vanglas võimalik nõuet tasuda. 24.09.2021 kohtumäärusega keeldus kohus M. K. ́i määruskaebust 04.06.2021 hagi menetlusse võtmise kohtumäärusele menetlusse võtmast. Kohus anda M. K.’ile täiendava tähtaja kostja vastuse esitamiseks 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest (lisaks juba algselt 04.06.2021 kohtumäärusega antud 30 päevasele tähtajale). Kohus on seisukohal, et kostja 30.06.2021 menetlusdokumenti ei saa lugeda sisuliseks vastuseks hagiavaldusele, kuna ei vasta TsMS § 394 sätestatud nõuetele. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

2-21-5877 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis) RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid (lepingupartnerite loetelu on kättesaadav arvutivõrgus https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassalepingupartnerid). Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 1-20ö2318 tuvastatud asjaolud ja raviteenuste arved tõendavad, et kannatanule tekitas tervisekahjustused ja kannatanul tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevusest, kannatanu kätega kõrist pigistamine ja jalaga vastu pead löömine ning muud kohtuotsuses loetletud tegevused, tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused (konkussioon ja kõrva lahtine haav, raske psüühikahäire (posttraumaatiline stresshäire ja mõõdukas depressioon)), mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ajutise töövõimetuse hüvitis, ravimid) ja hagejal tekkisid kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 4469.63 eurot. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et nimetatud kahju tekkis asjaolust, et kostja tekitas 07.12.2017 tervisekahjustusi R. T., mis on tuvastatud kriminaalasjas nr 1-20-2318. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 1739.74 eurot tasutud. Samast juhtumist tingituna võttis hageja kannatanult üle tasumise ravimite eest summas 254.42 eurot. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis Haigekassa kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist summas 2475.47 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 4469.63 eurot. Hageja saatis 11.11.2020 ja 19.11.2020, 14.12.2020 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS Eesti Post andmetel kostja nõudeavaldust ei nõudnud. Hageja saatis nõudeavalduse 19.11.2020 ja 06.01.2021 e-postiga ning lihtkirjaga. Hageja saatis 04.02.2021 kostjale meeldetuletuse nõudesumma tasumiseks. Nõudesumma on tasumata. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 4469.63 eurot. Menetluskulude jaotus

2-21-5877 Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude 4469.63 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.