PlusPlus Capital AS hagi A. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
10227,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask
KOSTJA
A. R., ik xxxx, elukoht hagis xxxx, tegelik elukoht teadmata
Kohtuistungi toimumise aeg
10.11.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks m OÜ ja A. R. vahel 28.07.2017 sõlmitud laenulepingu nr. xxxx alusel 01.08.2018 sõlmitud lisast nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 7574,73 eurot, tasumata intressid 688,80 eurot, 22.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1693,42 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (7574,73 eurolt) alates 23.12.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 7574,73 euro tasumiseni, kuid kõik viivised kokku mitte rohkem kui põhinõue.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 900 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A. R. hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (900 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja A. R. menetluskulud tema enda kanda.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.13.05.2021 esitas hageja Viru Maakohtule hagi A. R. vastu võlgnevuse nõudes ning 21.07.2021 ja 22.07.2021 hagiavalduse täiendused.
2.Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid kostja A. R. ja m OÜ (edaspidi kreeditor) 28.07.2017 lepingu nr xxxx, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 3675 eurot. Kuna tagatiseks oleva sõiduki esialgne omanik oli m OÜ, siis laenuandja laenusumma ulatuses iseendale laenu väljamakset ei teostanud. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 15.08.2017 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 138,87 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ja kreeditor sõlmisid 13.07.2018 lepingu lisa nr. xxxx, mille kohaselt laenu summat suurendati 3000 euro võrra ning väljamakse tehti kostja avalduse alusel kostja ettevõtte kontole, mille juhatuse liige ja omanik ta oli. Lisaks eeltoodule suurendati põhisummat 113,53 eurot seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksepäevast kuni 15.07.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehta. Uus laenu põhisumma oli 6780,22 eurot, kostja kohustus tasuma perioodil 15.07.2018-15.08.2023 igas kuus osamakse 267,74 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ja kreeditor sõlmisid 01.08.2018 lepingu lisa nr. xxxx, mille kohaselt laenu summat suurendati 1000 euro võrra ning väljamakse tehti kostja avalduse alusel kostja ettevõtte kontole, mille juhatuse liige ja omanik ta oli. Uus laenu põhisumma oli 7830,22 eurot, kostja kohustus perioodil 15.07.2018-15.08.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 309,20 eurot. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Kostja jättis kreeditorile osaliselt tasumata osamakse nr 5 (maksetähtpäev vastavalt 15.01.2019), tasudes ainult põhiosamakse 44,73 eurot, kuid jättes tasumata intressiosa 264,47 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning jättis tasumata ka osamakse nr 6 põhisumma täies ulatuses summas 47,87 eurot. 06.03.2019 teavitas m OÜ kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 06.03.2019. Seega jäid kostjal tasumata ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 47,87 eurot ja lepingu ülesütlemisega
sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 7526,86 eurot - kokku 7574,73 eurot. Kreeditor nõudis kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut kreeditori otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2. Kostja ei ole sõidukit tagastanud. Lepingu p-i 4.1 järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma hagejale intressi määras 3,45% kuus, 41,40% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kreeditoril oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 688,80 eurot: 15.01.2019 – 262,93, 15.02.2019 – 261,33 eurot; 06.03.2019 – 164,54 eurot (15.03.2019 intressi osamakse 259,68 eurot/30 päeva * 19 päeva = 8,66 eurot* 19 päeva= 164,54 eurot). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viiviseid põhinõudelt 7574,73 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.03.2019 kuni hagi esitamiseni 13.05.2021 799 päeva eest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk 8% aastas summas 1323,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist alates 14.05.2021 8% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tegutsedes hea usus, nõuab hageja viivist kuni põhivõla summani. Vastavalt lepingu punktile 7.1 on lepingu lahutamatuks osaks ka tagatisleping, mille alusel antakse laenuandja omandisse tagatislepingus sätestatud tagatis ning vastavalt lepingu punktile 7.2 tehakse laenu väljamakse alles peale sõiduki registreerimist laenuandja nimele, mis antud juhul on ka tehtud. Tagatislepingu p-s 2.1 ja 2.2 (lisa 1, lk 6) on välja toodud, missuguseid nõudeid tagatis tagab. Lepingu punktis 5.4 hoiatab laenuandja, et tagasimaksete mittetäitmisel võidakse laenuleping üles öelda ja tagatis realiseerida. Kuna kostja rikkus lepingut ning leping öeldi üles, siis vastavalt tagatislepingu p-le 6.1 kohustus kostja tasuma kogu laenu jäägi täies ulatuses või sõiduki tagastama laenuandjale, et laenuandja saaks tagatise võõrandamise alusel täita kostja kohustusi (tagatislepingu p-d 6.8 ja 6.9). Vastavalt tagatislepingu p. 6.10, need kohustused, mida tagatise realiseerimisväärtuse arvelt katta ei saa, siiski ei lõpe. Lepingu ülesütlemisel palus laenuandja tagatiseks oleva sõiduk üle anda, milleks oli ka tagatislepingu 7.1 alusel õigus, kuid kostja ei ole seda tänaseni teinud. 09.04.2019 on nõue loovutatud hagejale lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega ning hageja on proovinud korduvalt kostjat veenda tagatiseks olev sõiduk võõrandada ja realiseerimisväärtuse arvelt katta kasvõi osaliselt kostja võlgnevuse summat. Kostja ei ole sõidukit tagastanud, ega teinud võlgnevuse tasumiseks ühtegi makset. Seega kui kohus hagi rahuldab, siis kirjutatakse lepingu tagatisvaraks olev sõiduk kostja A. R. nimele, kui ta on tasunud võlgnevuse täies ulatuses. Seni palub hageja sõiduki valduse üleandmist, eesmärgiga tagatis võõrandada. Samas ei saa hageja kuidagi kostjat sundida Maanteeameti registris sõiduki ümbervormistamisele, sest tegemist on kostja vaba valikuga ning vastavalt lepingule peab kostja kandma ka nimetatud toimingu kulud - seega kui kostja kohustust ei täida ning registritasusid ei tasu, siis ei ole hagejal võimalik registrikande muudatust ka teha. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub tingimuste p.5.4 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 24.07.2019, 06.04.2020, 05.03.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
09.04.2019 loovutas kreeditor oma nõude kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.31.08.2021 seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et ei tuvastanud, et kostja oleks esitanud hagiavaldusele ühtegi sisulist vastuväidet. Kostja on esitanud hulga dokumente hagimenetluses, kuid nendest ei ole võimalik tuvastada, mida kostja nimetatud tõenditega püüab kohtule ja hagejale selgeks teha. Arvestades, et kostja ei ole hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitanud, siis jääb hageja hagiavalduse juurde ning palub selle rahuldada kogu ulatuses.
4.10.11.2021 istungil märgib hageja, et ei ole nõus mingi kompromissiga (dtl 207). Täiendavaid menetluskulusid ei ole ning hageja jääb hagis esitatud menetluskulude juurde. Kostja vastuväited
5.09.08.2021 vastuses märgib kostja, et autot reg. number xxxx oli soov osta m OÜ-lt. Alates 18.07.2016 oli vormistatud omanikuvahetus, kus oli kaasatud ka O. A.. Kuna kostja oli kauba heauskne ostja, ei osanud ta arvata, et selle sõidukiga kaasnevad igasugused probleemid. Korralist ülevaatust tegema minnes avastas hoopis teised andmed odomeetrinäitaja suhtes, kuna ostes oli jälginud reaalset näitu odomeetrilt. Andmed nähtuvad ARK-i lehel - 07.06.2016 oli näit 495268; 16.06.2018 oli näit 376068; 07.07.2018 oli näit 377728. Kui selle autoga mindi Soome Vabariiki, oli esimene kokkupuude Soome Tolliametiga, kes pidas kostja kinni, kui varastatud auto omaniku. Sellega asjad ei lõppenud, algasid autoprobleemide väljatulekud – alates esirattalaagri purunemisest, algasid mootoriga igasugu probleemid, tänu elektroonika rikkele ei saanud autot pidama ja auto sõitis teisele autole tagant otsa, kuigi kostja hoidis jalga piduril. Kostja üritas maksmisel saada rohkem vastutulelikkust m OÜ-lt, kuid järsku muudeti meelt ja taheti asi enda kaelast ära saada, sellega algas järgmine probleemide jada, kuna kostja on osalise töövõimetusega ja ei suuda seoses tervisega teha alati tööd, et teenida elatist. Kuna esimene leping lõppes seoses auto oksjonile panekuga, sai kostja ainuisikuliselt uue lepinguga seotud isikuks, välja langes sellest tehingust kohe O. A.. 31.07.2017 vormistati uus tehniline pass. Kostja ei mõista, kuidas peale seda hakati O. A.lt võlga nõudma, kui uus leping jõustus. Kuna nõue anti edasi PlusPlus Capitalile, kuidas saab endiselt auto xxxx omanikuks olla m OÜ ja kostja on endiselt vastutav kasutaja. Kostja on olnud sunnitud sellega seoses tegema liikluskindlustuselepingu, kuigi auto pole sõidukorras. Kui oldi nõus maksma lisa laenusid, siis arvestas firma G OÜ jaoks sellega, kuna oli tol ajal juhataja sellel firmal. Aga asjaolud muutusid ja G OÜ müüki sekkus kohtutäitur K. M., tänu kellele on kostja sellest kuupäevast eluasemeta. Kostja ei nõustu hagiga, kuna püüti kiiresti kasu saada, sellega uued ja suuremad nõuded tekitada, kuigi elamiseks ei jätku raha.
6.10.11.2021 kohtuistungil kostja märgib, et tal puuduvad rahalised võimalused. Auto tuleb Mle tagasi anda. Auto on M kirjas, kuid nemad ütlevad, et see ei ole nende auto. Soovib, et saaks autoga asjad selgeks. See auto on ka kaasatud, peab tegema kindlaks, kelle auto see on, miks ta ei ole vormistatud teise nimele. Leiab, et selle auto eest küsitakse veel raha teiselt inimeselt, kellega ei ole lepingutki enam tehtud. Algselt läksid kahekesi autot ostma, siis olid mõlemad kirjas, kuid siis pandi auto oksjonile ja uus leping tehti kostja nimele aga ikka nõutakse teiselt isikult raha. O. A. tasutud summad peavad minema sellest summast maha.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
8.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud 10.04.2019 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatatakse, et m OÜ on loovutanud 28.07.2017 laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude hagejale 09.04.2019.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja m OÜ sõlmisid 28.07.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx (dtl 6-14) ja lepingu lisad: 13.07.2018 nr. xxxx (dtl 65-74) ja 01.08.2018 nr. xxxx (dtl 79-88) sõiduauto xxxx, numbrimärgiga xxxx (dtl 49) omandamiseks ja lisalaenude saamiseks (dtl 76, 90). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad kohustused ning leping öeldi 06.03.2019 üles (dtl 35), samuti ei vaidle pooled selle üle, et nõuded on kehtivalt loovutatud (dtl 36).
12.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagis esitatud võlgnevuste suurusele ja tunnistab lepingu rikkumist, kuid kostjale jääb arusaamatuks, miks sama sõiduki kohta sõlmitud lepingust tulenevat võlgnevust nõutakse nii temalt kui sõiduki endiselt omanikult O. A.lt ehk tema hinnangul tasutakse sama sõiduki eest topelt. Samuti tunnistab kostja, et tal puuduvad rahalised võimalused kohtulahendi või kompromissi täitmiseks, sest ta on invaliid ja saab üksnes invaliidsus pensionit.
13.Hageja on kohtuistungil selgitanud, et sõiduk võõrandati eelmise omaniku poolt autoplatsile ja kostja omakorda ostis selle neilt m OÜ nimele. Hageja eeldab, et ilmselt sattus eelmine omanik O. A. samasse olukorda nagu kostjagi - ta jäi võlgu, auto müüdi maha, aga ta jäi ikka võlgu. Samuti selgitab hageja hagiavalduses, et tagatislepingu p. 6.10 kohaselt need kohustused, mida tagatise realiseerimisväärtuse arvelt katta ei saa, siiski ei lõpe.
14.Kohtu hinnangul on kostjale kohtuistungil piisavalt selgitatud sõiduki müügiga seotud asjaolusid ning seda, et hilisema lepingu sõlmimine ei lõpetanud varasemat lepingut. Kostja viidatud O. A.ga seotud tsiviilasjast nr. xxxx nähtub, et 28.07.2017 müüdi tagatiseks olev sõiduk, kuid sõiduki müügist saadud vahendid ei katnud siiski kogu nõuet ning tasumata võlgnevuse suuruseks koos kõrvalnõuetega oli 2600 eurot. Käesolevas tsiviilasjas nõutakse võlgnevust, mis on sõlmitud sama sõiduki müümisel järgmisele isikule (kostjale) ning selle ostu finantseerimiseks kasutati samuti m OÜ autolaenu (kapitalirenti) ning tagatiseks olev sõiduk vormistati laenuandja nimele kuni kohustuste täitmiseni. Kohus selgitab, et võlaõigusliku tagatisomandamise korral antakse tagatise ese üle tagatise saajale (laenuandjale) ja muu hulgas nähakse tagatiskokkuleppega ette eseme omandi tagasikandmise tingimused. Tagatisomandamise korral ei ole eeldust, et võlausaldaja nõude rahuldamine toimub tagatise eseme võõrandamise teel.
15.Samuti ei takista kohtu hinnangul hagi rahuldamist asjaolu, et tagatisvara on jätkuvalt esialgse võlausaldaja m OÜ nimel, kuivõrd hageja on hagiavalduses selgitanud, et lepingu tagatisvaraks olev sõiduk kirjutatakse kostja A. R. nimele, kui ta on tasunud võlgnevuse täies ulatuses. Kui kostja kohustust ei täida ning registritasusid ei tasu, siis ei ole hagejal võimalik registrikande muudatust ka teha. Seega on sõiduki ümbervormistamine jäetud tegemata põhjusel, et vormistamisega kaasnevad kulud, mida hageja ei ole soovinud täiendavalt kanda. Eeltoodu ei takista aga hiljem hagejal, kohustuste nõuetekohaselt täitmisel, sõiduki ümbervormistamist kostja nimele. Ka riigikohus on lahendis 3-2-1-133-13 p. 23 selgitanud, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt Riigikohtu 9. märtsi 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12; 1. juuni 2010 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.1;
2.aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Seega on ka sõiduki, nagu muudegi vallasasjade, omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet.
16.Kostja vastuväiteid seoses auto tehniliste probleemide ilmsikstulekuga kohus ei arvesta, kuivõrd need ei kuulu lahendamisele käesolevas menetluses. Võimalikud pretensioonid oleks tulnud kostjal esitada auto müüjale probleemide ilmnemisel.
17.Kuivõrd kostja tuginemine vähesele maksevõimele ei saa samuti olla hagi rahuldamata jätmise põhjuseks, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja nõue põhivõlgnevuse summas 7574,73 euro väljamõistmiseks kostjalt.
18.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu nr xxxx ja selle lisade kohaselt on kokkulepitud intressimääraks 41,4% aastas ning kostja poolt on tasumata intressimaksed vastavalt maksegraafikule lepingu lõpetamise seisuga ehk perioodil 15.01.2019 – 06.03.2019, kokku 688,80 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 7574,73 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, s.o. 8% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.03.2019 kuni hagi esitamiseni 13.05.2021 summas 1323,19 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Hageja viivisenõudele ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd tegemist on seadusjärgse viivisega, ei saa pidada viivisemäära ka kostja kui tarbija jaoks liigselt koormavaks. Hageja küsib viivist väiksemas määras kui lepingus oli kokku lepitud. Seega kuulub hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 1323,19 eurot rahuldamisele.
21.Kuivõrd hageja on esitanud TsMS § 367 alusel ka edaspidise viivise nõude seadusjärgses määras (8% aastas), arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 14.05.2021– 22.12.2021 (k.a) 223 päeva eest põhivõlalt 7574,73 eurolt summas 370,23 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 22.12.2021 seisuga kokku summas 1693,42 eurot (1323,19 eurot + 370,23 eurot).
22.Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 23.12.2021 kuni põhinõude 7574,73 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hagi punktis 4.3. märgitust, ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 5881,31 eurot (7574,73 – 1693,42).
23.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on peale lepingu lõppemist kostjale saadetud 3 meeldetuletusekirja - 24.07.2019, 06.04.2020, 05.03.2021. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24.Ülejäänud tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
26.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt.
27.Kohus on seisukohal, et riigilõivu 600 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
28.Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
30.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (koos käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
31.Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Esindaja on esitanud kostja vastusele lühikese 8- realise seisukoha ning asjas toimus üks 1 tunnine istung. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks kokku 3 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 300 eurot (käibemaksuga).
32.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 900 eurot (600 + 300).
33.Kostja on kohtuistungil avaldanud, et temal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.