Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused

30.09.2015 kell 16:00 kuulutas tsiviilasjas nr 2-14-57098 Harju Maakohus välja Alberta pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Andrias Palmits.

ning korralikult pakendatud. Kehtib vastuvõtuakti õigsuse eeldus (VÕS 76 lg 4), seega oli eelduslikult kostja poolt vastuvõetud kaup nõuetekohane. Kui kauba kvaliteet ja väärtus langesid pärast kauba omandiõiguse üleminekut kostjale, siis selle eest ei vastuta Alberta. Vastavad pretensioonid ja nõuded tuleb kostjal esitada kolmandast isikust laopidajale, kellega kostjal on sõlmitud ka vastav laoteenuse osutamise leping, millest nähtub, et laopidaja vastutab kauba säilimise eest heas seisukorras.

jätta tagatiseks olev kaup nõude rahuldamiseks enda omandisse ning kostja ja Alberta pole omavahel kokku leppinud tagatise väärtuses. Seega ei ole Albertal tekkinud kostja vastu rahalisi või muid nõudeid.

oleva kauba müüki takistas Alberta lähikondse BNZ poolt Venemaal kauba omandiõiguse üle algatatud menetlus. Alberta vaidles küll BNZ hagile vastu, kuid nimetatud isikute omavahelisest lähikondsusest tulenevalt on ilmne, et lõppeesmärgina sooviti kooskõlastatud tegevusega võtta kostjalt kontroll kauba üle. Selle poolt räägib ka asjaolu, et eelnimetatud Vene kohtumenetluses väitis Alberta, et tema ise (mitte kostja) on vaidlusaluse kauba omanik. 11.2 Venemaal peetud kohtuvaidluse raames taotles BNZ ka kauba arestimist hagi tagamise kaudu. Kauba laopidaja C. S. - Handelsveem B.V.-le (edaspidi S.) teatas oma vastuses, et kõnealuse tsiviilasja menetluse ajal on tehingute tegemine vaidlusaluse kaubaga välistatud sõltumata hagi tagamisest. Venemaa kohus jättis hagi tagamata, kuna puudus oht kauba müümiseks vaidluse kestel. S. oli juba varasemalt kohtumenetluses avaldanud, et Alberta võla tõttu S.i ees on S.il õigus kasutada laopidaja pandiõigust ning mitte väljastada kaupa enne Alberta võla tasumist. Seega kohtumenetluse ajal oli kostja nõude rahuldamine tagatiseks oleva kauba realiseerimise kaudu välistatud. Kostja ei saanud ette võtta mingeid samme tagatiskauba müümiseks, kuna BNZ oli oma hagiga sisuliselt vaidlustanud kostja omandiõiguse ning seega ka kostja õiguse tagatiskauba müügiks. BNZ hagi rahuldamise korral oleks kostjal puudunud igasugune õigus tagatiskauba müügiks. Laoteenuse leping oli 01.01.2013 sõlmitud Alberta ja S.i vahel. Seega valis Alberta ise laopidaja ja vastutas ise riski eest, et laopidaja S. ei lubanud kauba väljastamist. Ka antud asjaolu ilmestab, et kauba müük oli olulisel määral hageja mõjualas ning hageja takistas kauba müüki. Alberta ja hageja on nendest asjaoludest teadlikud. Seega on ebaõiged ja pahatahtlikud hageja väited selle kohta, justkui oleks kostja saanud enda nõude tagatiskauba arvelt rahuldada kas 16.08.2014 või 01.10.2014. 11.3 Isegi kui hageja ise, BNZ ja S. ei oleks takistanud kauba müüki, oleks kauba maailmaturu hinnale vastav müük Venemaa vaidluse ajal olnud välistatud, kuna ainuüksi faktid, et kauba omandiõiguse üle käib vaidlus ning kauba valdust ei oleks olnud võimalik üle anda, oleks langetanud kauba hinna oluliselt alla maailmaturuhinna. Kauba ostnud isik oleks pidanud arvestama, et Venemaa kohus võib otsustada, et kauba omanikuks on hoopis BNZ. Samuti oli küsitav, kas üldse ja millal saab potentsiaalne ostja kauba valduse. Sellises olukorras ei olnud kindlasti tegemist kaubaga, mille väärtus oleks vastanud maailmaturu hinnale, vaid kauba väärtust oleks tulnud vähemalt 50% alla hinnata (tegelikkuses tõenäoliselt oluliselt rohkem). Seega isegi kui asuda seisukohale, et kaup oleks tulnud müüa Venemaal toimunud kohtumenetluse ajal ning isegi kui arvestada hageja poolt märgitud tagatiskauba väärtust, ei oleks kostja ühelgi juhul saanud tagatiskauba arvelt oma nõuet Alberta vastu täies ulatuses rahuldatud ning Albertal ei oleks saanud tekkida kostja vastu mingit nõuet. Samuti ei saa kostjale ette heita, et ta ei võtnud võimalike uute vaidluste tekitamise riski. Mh et kauba potentsiaalne ostja või BNZ oleks võinud esitada nõudeid kostja vastu, kui oleks selgunud, et kostja ei ole kauba omanik. Samuti oleks kauba müük (teoreetiliselt juhul, kui S. üldse oleks võimaldanud kaupa müüa) eeldanud seda, et kostja tasub Alberta võlgnevuse S.i ees olukorras, kus puudus kindlus, kas kostja on kauba omanik ja tal on õigus kaupa müüa. Kostja ei saanud ega pidanud võtma riski, et kui ta laseb võõrandada kauba, mille omanikuks ta ei ole, esitatakse tema vastu nõudeid või tuleb tal endal algatada uusi kohtuvaidlusi selleks, et nõuda Albertalt tagasi Alberta eest alusetult tasutud võlgnevus S.ile. Kauba müük oli seega enne 09.09.2016 mõistlikult välistatud.

11.4 Hageja ise takistas tagatiskauba müümist enne Venemaal toimunud vaidluse lõppu. 13.02.2015 saatis hageja laopidajale kirja, milles selgitas, et kaupade säilimine kuni asjakohaste vaidluste lõpliku lahendamiseni on äärmiselt oluline mh Alberta pankrotimenetluse jaoks. Hageja palus S.il võtta tarvitusele mis tahes meetmed tagamaks kauba säilitamist selle senises asukohas J logistikapargis seni, kuni nende omandi osas jõustub lõplik otsus. Seega ei vasta tõele hageja väited, et hageja ise ei teinud kauba müümiseks mingeid takistusi. 11.5 Kostja hinnangul on müügi aja osas määravaks küsimus kas üldse ja millal sattus kostja tagatiskauba müügiga pahausksesse viivitusse. Kostja leiab, et siinkohal on asjakohane hinnata kõiki tagatiskauba müügiga seotud asjaolusid, sh hageja ja teiste isikute katseid takistada tavapärast müüki koos kauba omandi ja valduse garanteeritud üleandmisega. Kostja rõhutab, et on seisukohal, et tagatisomandamise leping ei näe üldse ette kostja kohustust tagatiskaupa realiseerida ja kostja ei ole tagatiskauba realiseerimisel viivitusse sattunud. Samuti ei ole hageja esile toonud lepingu sõlmimise või pooltevahelise praktika või kutsealapraktika osas asjaolusid, mis võimaldaks väita vastupidist. Kostja leiab, et hageja käitumine on vastuoluline ja pahauskne – kui hageja oleks soovinud kostja poolt tagatiskauba müüki - lepingu lõppemisel, oleks hageja pidanud tegema selleks koostööd, mitte takistama kauba müüki. 11.6 Kostja alustas juba paar kuud enne Venemaa ülemkohtu 09.09.2016 otsuse jõustumist ettevalmistustega kauba Venemaalt Rotterdami transportimiseks ning tänu sellele jõudis kaup S.i Rotterdami lattu 16.09.2016. Seejärel alustas kostja koheselt kauba inspekteerimisega ning kuna esialgsed inspektsioonid viitasid, et tegemist ei ole sellise koostisega kaubaga nagu kolmas isik oma 2014. aasta sertifikaatides ja inspektsiooni raportites kinnitas, pidi kostja enne kauba müüki läbi viima täiendavaid inspektsioone, millega kaasnes põhjalik uurimine. Esialgsetel andmetel võib tagatiseks oleva kauba väärtus olla ca 0,5 miljonit eurot. Samuti on uurimise all küsimus, milline on Alberta ja sellega seotud isikute osalus selles, et tagatiskauba puhul on tegelikkuses tegemist väheväärtusliku kaubaga. Seega ei ole kostja kauba müügiga viivitanud. Kauba müümine pooleteist kuuga, nagu hageja väidab, ei olnud võimalik. Madala väärtusega kaubale, eriti radioaktiivsele kaubale on võimatu leida ostjaid pooleteist kuuga, mis ei saa mingil juhul olla kauba mõistlikuks müügiajaks.

tõenäolise väärtuse osas. Turuväärtuse määramiseks lähtutakse avalikult kättesaadavast teabest, mis aga ei ole üks-ühele ülekantav vaidlusalusele kaubale. Ei ole olemas noteeringuid täpselt samasuguse ja sama asukohaga paikneva kauba osas. Hageja pole kauba väärtuse juures arvestanud ka selle ladustamis- ja müügikuludega, mis kauba võimaliku võõrandamise korral tuleb hüvitada enne kostja nõuete rahuldamist. Tõendamata on ka hageja väide, et tagatiskauba väärtus on langenud. Isegi kui kauba turuväärtus oleks langenud võrreldes ajaga, mil kostja ütles laenulimiidilepingu üles või võrreldes 01.10.2014 seisuga, ei ole kauba väärtus ühelgi juhul vähenenud kostja tegevuse tulemusena, sest kostjal ei ole olnud võimalik kaupa müüa. Lisaks ei saa turuhinna võimalikku kõikumist pidada kostja tegevuseks, mille tulemusena on tagatise väärtus vähenenud. Tagatisesemeks olevate metallisulamite puhul ei ole tegemist kaubaga, mille puhul oleks oluline selle võimalikult kiire müük, kuna tegemist ei ole rikneva kaubaga. Metallisulamite müügihind sõltub suurel määral turuhinnast, mis on maailmaturul kõikuv, aga mitte näiteks lineaarselt langev. Seega ei saa väita, et sama kauba müügist saaks hilisemal ajahetkel tingimata vähem tulu kui selle varasemast müügist. 12.3 Kauba täpse koosseisu tõendamiseks ei ole hageja poolt esitatud Alex Stewarti 2014. aasta raportid piisavad ega usaldusväärsed tõendid. Seda põhjusel, et 2016. aastal on Alex Stewart koostanud sama kauba osas raportid, mille kohaselt on sama kauba koosseis oluliselt teistsugune ning sisuliselt väärtusetu. 2014. ja 2016. aasta Alex Stewarti raportid ja sertifikaadid on täiesti vastupidise sisuga, kuigi on koostatud sama kauba kohta ja sama inspektsiooniettevõtte poolt. Nii väitis Alex Stewart oma 2014. aasta raportites ja sertifikaatides, et ferrovolframi volframisisaldus on 77,14%, ferromolübdeeni molübdeenisisaldus on 66,89%, molübdeenikontsentraadi molübdeenisisaldus on 63,09% ja ferronikkli niklisisaldus on 16,97%. Seevastu 2016. aasta raportites ja sertifikaatides kinnitas Alex Stewart, et tegelikkuses ferrovolframisulam sisaldab volframi vaid 0,04%, ferromolübdeenisulam sisaldab molübdeeni vaid 0,04%, molübdeenikontsentraat sisaldab molübdeeni vähem kui 0,005% ning ferroniklisulam sisaldab niklit kõigest 7%. Seda, et nii 2014. kui 2016. aastal on analüüsitud sama kaupa, tõendab kottide kogus ja kaal, mis on võrdne mõlema aasta raportitel. Üksnes ferroniklisulami kogust on 2016. aasta raportis kajastatud kahe koti võrra suuremana. Mõlema aasta raportites on kirjeldatud, et kaup on pakitud suurtesse kottidesse, mis on suletud plommidega. Kottide peal olevad märkused on kirjutatud nii kirillitsas, ladina kirjas kui numbritega. Samuti kinnitavad raportites sisalduvad pildid, et ka väliselt on mõlemal aastal analüüsitud sama kaupa. Mõlemad tõendid on võrdväärse kaaluga. Need on koostatud samade näitajate kohta ning sama inspektsiooniettevõtte poolt ja sama kauba kohta. Seega ei ole millegagi põhjendatud lähtuda 2014. aasta Alex Stewarti raportitest ja sertifikaatidest. Alex Stewart testis vaid väiksest osa kaubast. 2014. aastal analüüsiti 14,5% kaubast ning 2016. aastal 13,25% kaubast. Arvestades olukorda, kus kauba koosseisu ja väärtuse üle on vaidlus ning olemas on kahed täiesti erinevad andmed kauba koostise ja väärtuse kohta, on vajalik põhjalikum inspektsioon ja analüüs, mis hõlmaks suuremat osa kaubast. 12.4 F. W.27.03.2018 esialgse raporti kohaselt on ekspertiisi käigus selgunud, et tegemist on laiaulatusliku ning põhjalikult ettekavandatud petuskeemiga. Lisaks kauba koosseisu kindlakstegemisele analüüsib ja selgitab ekspert välja ka kogu kauba liikumise, isikute vahelised seosed jne. Juba esialgne raport tõendab, et kaup oli väheväärtuslik algusest peale ning Alex Stewarti 2014.a raportid ja sertifikaadid kauba väidetava koosseisu kohta olid teadlikult ja tahtlikult ebaõiged. Alex Stewarti originaalplomme ei ole puututud. Samuti on 2018. aastal inspekteeritud kauba kaal võrdne pakkimisnimekirjades märgitud kauba kaaluga, mistõttu viitavad tõendid, et tegu on sama kaubaga, mille Alberta Trade kostjale tagatiseks andis. Alberta on algusest peale kostjale kauba väärtuse kohta valetanud, tehes sealjuures koostööd Alex Stewartiga, kes väljastas 2014. aastal ebaõiged sertifikaadid ja raportid. F.W. 16.05.2018 lõplikust raportist tulenevad järeldused

kordavad üldjoontes 27.03.2018 esialgse raporti järeldusi, kuid on esialgse raportiga võrreldes põhjalikum ja detailsem. Ferroniklisulami osas leidis ekspert F. W., et keskmine niklisisaldus on oluliselt madalam võrreldes tootja originaalsertifikaatide ja Alex Stewarti sertifikaatide andmetega. Alex Stewarti poolt plommitud ehk Alex Stewarti kinnitustähisega kotid ei sisaldanud sellises koguses niklit nagu Alex Stewart oma raportites ja sertifikaatides kinnitas. Samas ei olnud olulisi erinevusi kottide kaalus võrreldes pakkimisnimekirjaga, mis kinnitab, et tegu on sama kaubaga, mille Alberta kostjale tagatiseks andis. Väidetavat ferrovolframisulamit analüüsides ei tuvastanud ekspert F. W. volframi sisaldust peaaegu üldse, vaid tegu oli ferrosiliitsiumiga. Juba metallisulamite välimus ja lõhn viitas ferrosiliitsiumile, mitte ferrovolframile, millest oleksid Alex Stewarti inspektorid pidanud koheselt aru saama. Ka Alex Stewarti poolt analüüsitud kotid ei sisaldanud vastupidiselt Alex Stewarti raportitele ferrovolframit, kuigi Alex Stewarti originaalplommid (kinnitustähised) olid puutumata. Ekspert F. W. ei leidnud väidetavat ferromolübdeeni analüüsides pea jälgegi molübdeenist, ka metallisulami välimus ja lõhn viitas ferrosiliitsiumile, mitte ferromolübdeenile. Alex Stewarti originaalplommidega kotid ei sisaldanud ferromolübdeeni, hoolimata Alex Stewarti sertifikaatidest. Alex Stewarti originaalplommid olid puutumata. Seejuures pööras ekspert F. W. inspekteerides erilist tähelepanu metallikottidele, mida Alex Stewart oli varasemalt inspekteerinud. Ekspert F. W. ei analüüsinud täiendavalt väidetavat molübdeenikontsentraati, kuid tugines järelduste tegemisel sõltumatute ekspertide SSP august 2016 inspektsioonile. Väidetav molübdeenikontsentraat sisaldas väävlit ja rauda, mis viitab sellele, et tegu oli rauapõletamise kõrvalprodukti või jäätmega. Väidetaval molübdeenikontsentraadil puudus igasugune väärtus ning selle täiendaval uurimisel puudub mõte seoses vajadusega materjal hävitada, millega kaasnevad omakorda ulatuslikud kulud. Eksperdi hinnangul oli juba 2014. aasta Alex Stewarti raportis kajastatud fotodelt näha, et kotid ei sisalda ferrovolframit või ferromolübdeeni. Kostja kui metallivahendamisega mittetegelev ettevõte ei pidanud sellest fotode põhjal aru saama ja usaldas Alex Stewarti kui professionaalse metalliinspekteerija hinnangut. Alberta pidi aga 2014. aasta Alex Stewarti raporti fotode põhjal aru saama, et fotodel ei kujutata ferrovolframi- või ferromolübdeenisulameid sisaldavaid kotte. Eksperdi hinnangul on ilmselge, et kottides oli väärismetalli asemel ferrosiliitsium juba kottide ladustamise ajal Venemaal juunis 2014. Nummerdatud plommid vastavad ka pakkimisnimekirjades ja saatja/müüja dokumentides kajastatud plomminumbritele, mistõttu oleks ilmselt võimatu, et tegu ei oleks sama kaubaga, mille Alberta kostjale tagatiseks andis. Seega peab ekspert võimalikuks, et kostja on langenud organiseeritud kelmuse ohvriks. Eksperdi lõpliku hinnangu alusel on metallisulamite väärtus kokku 478 644 eurot (03.04.2019 raportis 531 793,30 eurot), sealjuures on nt väidetava molübdeenikontsentraadi väärtus negatiivne, kuna tegu on hävitamist vajava jäätmega. Tagatiskauba koosseis ei ole ligilähedanegi sellele koosseisule, mida hageja enda hagis väidab. 12.5 Laoteenuse osutaja valis Alberta ning tegemist on usaldusväärse rahvusvahelise laopidajaga. Kolmas isik on oma 18.01.2019 seisukoha p-s 10 ilma ühegi tõendita väitnud, et tuvastas 2014.a augustis inspekteerimist läbi viies kauba sisse-välja liikumise laos ning teavitas sellest kostjat. Tegemist on valeväidetega, kuna puuduvad vähimadki tõendid kauba laost sisse-välja liikumise kohta, lisaks ei ole sellisest liikumisest teavitatud kostjat. Kuid isegi, kui kolmanda isiku väited vastaksid tõele ning kaup oleks 2014.a augustis vahetatud, kannaks sel juhul kauba vahetamise riisikot Alberta. Laoteenuse leping oli 01.01.2013 sõlmitud Alberta ja S.i vahel. Seega valis Alberta ise lao, kus kaupa hoiustati ning hoiustamise tingimused, sh tarvitusele võetavad valvemeetmed. Kuna Alberta oli jätnud S.ile laoteenuse eest tasumata ning kauba omanikuks tunnistati Vene kohtus kostja, võttis kostja kauba kättesaamiseks ja müümiseks laoteenuse lepingu üle ning tasus sh ka Alberta võla S.i ees. Kolmanda isiku käsitluse järgi oli

selleks ajaks, kui kostja võttis üle laolepingu S.iga, kaup juba vahetatud. Seega kannab Alberta ise seda riski, kui S. peaks osutuma ebausaldusväärseks laoteenuse pakkujaks, kui kaup oleks vahetatud, siis ei kanna kostja kauba vahetumisega seotud riski. S.i ja J valvemeetmete tõttu on kaupade ümbervahetamine ebatõenäoline ja eluliselt ebausutav. Kaupa hoiustati S.i alltöövõtja laos Js. J ladu asub J tööstuspargis Peterburis, sadama kõrval. Kuna tegemist on sadama- ja piirialaga, viibivad seal Venemaa tolliametnikud, kes kontrollivad laost sisse ja välja liikuvat kaupa. J ladu on piiratud aiaga ning seal on vaid üks sisse- ja väljapääs, mille juures on valvurikiosk. Sisse- ja väljapääsutõkked peabki avama valvurikioskis istuv valvur. J töötajad viibivad laos ööpäevaringselt. Iga J lattu siseneda sooviv isik peab end eelnevalt registreerima ning sisenedes end valvuri juures identifitseerima, sh pidid seda tegema ka kolmanda isiku inspektorid 2014. aastal kaupa kontrollides. J laos on videokaameravalve ja häiresüsteem, samuti kontrollivad sisse ja välja liikuvat kaupa Venemaa tolliametnikud. J teavitab kõigist kauba liikumistest S.i, kuna J teostab teenuseid (nt kauba väljastamist) alles siis, kui S. on selle eest Jle eelnevalt maksnud. S. teavitab kauba liikumisest omakorda laoteenuse tellijat. Lisaks on kauba ümbervahetamine äärmiselt ebatõenäoline kauba mahu tõttu: ühe kaubakoti raskuseks oli keskmiselt 1 tonn ning kotte oli kokku üle 1400. Kottide liigutamiseks on vaja vähemalt kahte tõstukit ning kottide sisu ümbervahetamiseks oleks vajalik olnud suur lehter. Selline kaupade ümber vahetamine oleks võtnud üle kahe tööpäeva. Kostjal ei olnud vajalik täiendava valveteenuse tellimine kolmandalt isikult. Kostjale ei ole mingit alust ette heita kolmandalt isikult täiendava valveteenuse tellimata jätmist. Lisaks laoteenusele veel kolmandatelt isikutelt täiendava valveteenuse tellimine ei ole tavapärane praktika, vaid vastupidi, see on äärmiselt ebatavaline. Laopidajal on kohustus tagada tema juures ladustatava kauba säilimine, seda ka Eesti õiguse järgi (VÕS § 905). Samuti ei ole esitatud mingeid tõendeid, et kauba väljavedu ladudest ja kauba vahetamine oleks ka tegelikult toimunud. Kuna S. teostas kauba omandiõiguse üle toimunud vaidluse lõppemiseni Alberta maksmata arvete tõttu pandiõigust, oli S. huvitatud kauba säilimisest, sest kauba müügi arvel oleks S.il olnud võimalik katta Alberta maksmata arved. 12.6 Kostja soovis põhjalikumat kauba kontrolli kui kolmas isik tegelikult teostas. 21.07.2014 on kostja esindaja kirjutanud kolmanda isiku esindajale ja soovinud sellise proovi tegemist, mis selgitab välja kauba täieliku koostise. Sellele vastuseks on kolmanda isiku esindaja vastanud, et teevad üldiselt analüüse vaid põhielementidele. Seega on kostja metallivahendamisega mittetegeleva ettevõttena täitnud oma hoolsuskohustuse, pöördudes kolmanda isiku kui professionaalse metalliinspekteerimise ettevõtte poole, usaldades nende hinnangut nii sellele, milline kontroll vajalik on, kui ka sellele, mis on kauba tegelik koostis.

d) muud kulud, mida kostja oli sunnitud tegema oma nõuete rahuldamiseks, s.h dokumentide järgse tagatiskauba otsimiseks ning seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti kauba ladustamise ja müümisega kaasnenud abistavate teenuste kulu. 13.1 Kulugrupid teenuste järgi: a) 674 745,80 euro ulatuses kulutustest õigusabile Venemaal. Kui kostja kohtumenetluses ei oleks osalenud, oleks kohus võinud tuvastada, et kauba omanikuks on BNZ ning kostja ei oleks sellisel juhul saanud tagatiskaupa müüa. Seega oli kohtumenetluses osalemine tagatiskauba müümiseks hädavajalik. Õigusabiteenust Venemaal osutas Advokaadibüroo Egorov Puginsky Afansiev & Partners (edaspidi EPAM). b) 2098,06 euro ulatuses kulutustest Kanada advokaatidele seoses kohtumenetlusega Venemaal (MCINNES COOPER). Kuna Alberta väitis, et omandas kauba Kanada ühingult Cantec, kes oli üheks kostjaks BNZ esitatud hagis Venemaal, tekkis kostjal Cantec tausta uurimiseks vajadus õigusabi järele Kanadas. Õigusabi tagajärjel sai kostja mh teada, et Cantec on Alberta lähikondne. BNZ ja Cantec pidid seega teadma, et kaup on tagatiskaubana antud kostja omandisse. Katsed seda olukorda rünnata olid seega teadlikud ja pahatahtlikud. Seega oli õigusabi Kanadas vajalik nii Venemaa kohtumenetluseks kui tagatiskauba vähese väärtuse tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. c) 228 162,42 euro ulatuses kulutustest õigusabile Eestis (Advokaadibüroo TGS Baltic). Venemaal peetud vaidlus tagatiskauba omandiõiguse üle oli piiriüleste elementidega – kostja tugines oma omandiõiguse osas Eestis sõlmitud lepingutele ning teravalt tõusetus ka küsimus millise riigi õigust millistele suhetele kohaldatakse ning Venemaa kohtute jaoks oli vaja selgitada Eesti õiguse sisu. Kostja tellis TGS Balticu kaudu ka õigusarvamusi Eesti õigusspetsialistidelt nagu M. K. ja professor I. K., lisaks konsulteeris kostja TGS Balticu kaudu Justiitsministeeriumiga. Kuna vaidluse ajal kuulutati välja Alberta pankrot, oli vajalik analüüsida ka seda, kuidas Alberta pankrot mõjutab BNZ hagi menetlemist Venemaal. BNZ esitas Alberta pankrotimenetluses Alberta vastu kauba eest tasumata ostuhinna ulatuses nõude, tuginedes sarnaselt Venemaa kohtumenetlusele sellele, et on kostja asemel kauba omanikuks. Kostja vaidles BNZ nõudele vastu, mistõttu esitas BNZ kohtusse hagi nõude tunnustamiseks. Kostjal tekkis võlausaldajana kahtlus, et Alberta on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Seetõttu koostas kostja lepinguline esindaja Alberta suhtes kuriteoteate. 04.08.2016 alustas Riigiprokuratuur kostja kuriteoteate alusel kriminaalasja nr 16221000068 menetluse KarS § 384 lg 1 tunnustel seoses sellega, et ajavahemikul 01.01.2014 kuni 03.07.2014 kanti OÜ Alberta Trade kontolt Cantec kontole üle raha summas 9 673 509 USA dollarit ja 212 130 eurot, mis võis põhjustada Alberta maksejõuetuse. Kostjal tekkis kahtlus, et Alberta oli tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse selleks, et vältida laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kriminaalasjas kogutud andmete põhjal lootis kostja kaasa aidata info saamisele nii kauba omandivaidlusesse puutuvas kui ka nõuda sisse Alberta võlgnevus kostja ees. Õigusabi on seotud ka metallisulamite madalast väärtusest teadasaamise järgselt olukorra hindamisega, tegevuskava väljatöötamisega, S.ile nõudekirja esitamisega ja koostöö saavutamisega metallisulamite põhjaliku inspekteerimise võimaldamiseks, kauba põhjaliku inspektsiooni ja sellele järgneva kauba müügi ettevalmistamisega, S.ile ja OÜ Alex Stewart Inspection Estoniale nõude esitamisega Kulud on tekkinud ka seoses Alberta pankrotimenetlusega (ts.asi 2-14-57098) ja Alberta hagiga tsiviilasjas 2-14-61399, Õigusabikulusid ei ole kostjale kellegi poolt hüvitatud. d) 753 836,84 euro ulatuses kulutustest kauba ladustamisele Venemaal ja Rotterdamis ning kauba transpordist Rotterdami, sh laopidaja teenustest inspektsiooni läbiviimisel (-C.S.

HANDELSVEEM B.V.);

• kostja poolt Alberta S.i ees tekkinud laoteenuse võla tasumine, et kaup kätte saada.

•

tagatiskauba transport Jst Rotterdami, mis oli vajalik seoses metallisulamite märgatavalt kõrgema hinnatasemega Hollandis. • laoteenusetasud Rotterdamis. Kauba inspekteerimise ja analüüsimise ajal ning ajal, mil kostja otsis tagatiskaubale ostjat, oli kostjal vajalik maksta kauba hoiustamise eest. • kaupade inspekteerimine Rotterdamis. S.i laos kaupade inspekteerimise korral on vajalik S.i poolne inspektorite assisteerimine, sh tehnikavahendite kasutamine. • kauba ümberpakkimine, mis oli vajalik kauba säilimise tagamiseks. • müüdud kaupade osas teenus kauba ostjale vabastamiseks ja lõplik laoteenusetasu arvestus konkreetse kauba osas. Kostjale ei ole seoses S.i teenustega kantud kulusid hüvitatud. e) 17 112,50 euro ulatuses kulutustest inspektsiooni teostamiseks (RC Inspection Metals B.V, kulu arvestati maha metalli müügitulemist); f) 36 004,09 euro ulatuses kulutustest inspektsiooni teostamiseks (EVH Surveys, kulu arvestati osaliselt maha metalli müügitulemist ja osaliselt tehti arveks AKD N.V-le, kes esitas omakorda arve Advokaadibüroole TGS Baltic, kes esitas omakorda arve kostjale). Kuna peale kauba Rotterdami viimist selgus, et kaup ei vastanud kolmanda isiku 2014.a. raportites väidetule, pidi kostja tellima põhjaliku inspektsiooni ja analüüsid, selgitamaks välja kauba tegeliku koostise, väärtuse. Samuti pidi kostja uurima võimalusi, kas ja kuidas on võimalik kätte saada dokumentide järgne kaup. Tagatiskaupa on põhjalikult inspekteerinud EVH Surveys Int. BV. EVH Surveys on selleks kasutanud alltöövõtjate RC Inspection Metals BV ja SSP abi. Ilma kauba täpset koosseisu ja väärtust teadmata ei oleks kostja saanud leida kaubale mõistliku hinnaga ostjat. Kostjale ei ole seoses täiendava inspektsiooni ja analüüsidega kantud kulusid hüvitatud. g) 152 308,68 euro ulatuses kulutusi õigusabile Hollandis (AKD N.V, kes esitas arve Advokaadibüroole TGS Baltic, kes esitas omakorda arve kostjale). Kuna peale kauba Rotterdami viimist selgus, et kaup ei ole väärtuslik metall, pidi kostja kandma kulutusi õigusabile Hollandis summas 152 308,68 eurot. Õigusabi oli vajalik selleks, et välja selgitada, kelle vastu ja kuidas saaks kostja kauba madala väärtuse tõttu nõudeid esitada. AKD aitas lisaks koordineerida Hollandis täiendavate inspektsioonide tellimist. Samuti oli tellitud teenuste eesmärk teha mõistlikke pingutusi, et selgitada välja dokumentide järgse kauba ülesleidmise võimalus. Kostjale ei ole kantud kulusid hüvitatud. Kauba müük väiksemate kulustega ei olnud võimalik. 13.2 Isegi kui leida, et kostja oleks saanud kaupa müüa hageja poolt väidetud ajal ehk 15.08.2014 või 01.10.2014, pidi kostja kandma kulutusi: • täiendavatele inspektsioonidele, ilma milleta ei olnud kaupa võimalik müüa. Vastavate kulutuste kogumaksumuseks oli 53 116,59 eurot. Inspektsioonide teostamiseks oli vajalik S.i poolne assisteerimine, mille maksumuseks oli 43 422,69 eurot. • laokulud kuni 15.08.2014 või 01.10.2014, sh Alberta võlg S.i ees. Seega on igal juhul põhjendatud Alberta eest tasutud laokulud summas 240 416,86 eurot. • õigusabikulud EPAM-ile 674 745,80 eurot, McInnes Cooperile 2 098,06 eurot ja TGS Balticule 104 404,70 eurot. Sõltumata kauba müümise ajast pidi kostja lõpuni vaidlema kauba omandiõiguse üle Venemaal peetud vaidluse. • transpordikulu Venemaalt Rotterdami 86 734,17 eurot. Seega oleks kostja isegi 15.08.2014 või 01.10.2014 kauba müümiseks pidanud kandma kulutusi 1 204 938,87 eurot.

13.3 Isegi kui asuda seisukohale, et kauba mõistlik müügiaeg oleks poolteist kuud pärast Venemaal kauba omandiõiguse üle kohtuvaidluse lõppemist (23.10.2016, millega kostja ei nõustu), on kostja kulutused osaliselt põhjendatud. Lisaks eelnevas punktis välja toodud kulutustele 1 204 938,87 eurot pidi kostja kandma täiendavaid kulutusi laoteenusele kuni 23.10.2016 - laoteenuse tasu oli päevas 426,45 USD, seega pidi kostja laoteenuse eest vahemikul 01.10.2014-23.10.2016 lisaks tasuma (426,45*754) 321 543,3 dollarit. Kokku on hageja kulutused 23.10.2016 seisuga (1 204 938,87 + 295 156,32) 1 500 095,19 eurot.

EUR).

Eeldusel, et tegemist oleks olnud Alex Stewarti poolt väidetud kaubaga, oleks tagatiskauba väärtus olnud: • Venemaa vaidluse jõustunud lahendiga lõppemise päeval (09.09.2016) 11 614 101,14 USD

(10 307 154,01 EUR).

• poolteist kuud pärast Venemaa kohtuvaidluse lõppemist s.o 23.10.2016 (mida hageja ise on pidanud kauba mõistlikuks müügiperioodiks) 11 186 323,76 USD (10 275 880,73 EUR). Isegi kui võtta aluseks hagis esitatud kostja nõude suurus 16 951 831,73 USD oleks kostja nõue ilmselgelt ületanud tagatiskauba väidetavat väärtust. Sama lõppjäreldus oleks olnud ka hagi esitamise, s.o 16.08.2017 seisuga, millal oleks tagatiskauba väärtuseks olnud 13 885 260,42 USD (11 857 609,24 eurot). Samuti ei oleks hagejal hagis toodud ulatuses nõuet kui lähtuda hageja enda poolt väidetud tagatiskauba väärtusest 15.08.2014 seisuga summas 19 293 094,08 USD (14 410 736,54 EUR). Võttes arvesse, et kostja nõue oli 18.08.2014 seisuga 17 175 972,79 USD (12 834 172,30 EUR) ning kostja pidi igal juhul tasuma kulusid vähemalt summas 1 193 147,15 EUR, ei saaks Albertal ühelgi juhul olla kostja vastu nõuet hagis nimetatud ulatuses. Samuti on oluline arvestada, et Alberta ise on oma väidetavas 18.11.2014 tasaarvestusavalduses lähtunud kostja nõudest summas 13 340 850,19 EUR, millisel juhul ei saaks kauba väidetavat väärtust 15.08.2014 seisuga ja kostja kulusid arvestades Albertal üldse olla mingit nõuet kostja vastu. 15.08.2014 ei oleks saanud üldse lähtuda kauba väärtusest maailmaturuhindade alusel. Kui lähtuda sellest, et kostja pidi kauba müüma 01.10.2014 (s.o pärast pooleteist kuu pikkust müügiaega, mida hageja ise on pidanud mõistlikuks müügiajaks) oleks kauba väärtus olnud 17 553 687,57 USD (13 928 181,84 EUR). Isegi kui arvestada kostja nõude suurusega 18.08.2014 seisuga summas 17 175 972,79 USD (12 834 172,30 EUR; tegelikkuses oli kostja nõue pooleteist kuu jooksul märkimisväärselt suurenenud) ning isegi kui arvestada kostja kuludega üksnes osaliselt, puudunuks Albertal kostja vastu nõue. Kõik tagatiskauba väärtuse arvestused on koostatud X ja X andmete põhjal maailmaturu hindade kohta. Kostja ei ole tagatiskauba müügist saadud raha arvelt saanud rahuldada oma nõuet Alberta vastu. Ekspert F. W.i 03.04.2019 täiendava raporti kohaselt on tagatiskauba müügist saadav summa 531

793,30 eurot. Kuna kostja on kandnud kulutusi kaubaga seoses ka kõige konservatiivsema hinnangu kohaselt 1 204 938,87 eurot, ei ole kostja tegelikkuses saanud tagatiskauba müügi arvelt rahuldada osaliseltki oma nõuet Alberta vastu, vaid kostja kulutused ületavad mitu korda tagatiskauba müügist saadud raha.

Tasaarvestuse tulemusena on lõppenud hageja esitatud põhi- ja viivisenõuded. Swedbank AS tasaarvestas käesolevas asjas esitatud Alberta nõude Swedbank AS-i nõuetega Alberta vastu järgnevate Swedbank AS-le kuuluvate nõuetega ja järgmises nõuete järjekorras: • Õigusabikulud - pankroti väljakuulutamise seisuga 30.09.2015 kantud õigusabikulud 382 631,40 eurot. Swedbank AS-i kantud õigusabikulude nõue muutus sissenõutavaks päeval, mil Swedbank AS vastava kulu kandma pidi, st hiljemalt vastava õigusabiarve maksetähtajale järgneval päeval. • intress 224 141,06 USD (tunnustatud summas 200 072,36 eurot). • Viivis põhivõlalt summas 16 951 831,73 USD määraga 0,15% päevas arvestatuna limiidilepingust tuleneva nõude puhul alates 18.08.2014 ning raamlepingust tuleneva nõude puhul alates võlgnevuse tekkimise kuupäevast kuni tasaarvestusolukorra tekkimiseni. • ülejäänud osas põhivõlgnevus (tunnustatud pankrotimenetluses kokku summas 16 951 831,73 USD ehk 15 131 510,96 eurot). Hageja seisukoht kostja vastuse osas

ja mõistlikkuse põhimõttest. Kostja kohustus tagatiskaupa realiseerida tuleneb tagatisomandamise lepingu eesmärgist. Riigikohus on selgitanud, et lepingujärgsed regulatsioonid (nt nõude esitamise tähtajad, vastutuse piirangud või tüüptingimused) tuleb lugeda õiguse kohaldamise küsimusteks. Seetõttu ei pea hageja tõendama, kas tagatiskauba realiseerimise ning tagatiskauba väärtuse hüvitamise kohustuse tekkimine kostjale vastas lepingupoolte tahtele tagatisomandamise lepingu sõlmimisel. Hageja ei nõustu, et Alberta käitumine viitab sellele, et Alberta aktsepteeris kauba müüki kui lepingujärgset realiseerimist. Alberta on korduvalt kostja käitumisele vastuväiteid esitanud, sh esitanud tuvastushagi kohustuse lõppemise tuvastamiseks ts.asjas 2-14-61399.

Seega ei takistanud Venemaa kohtuvaidlused kostjal kauba realiseerimist ning seoses käsutusõiguse üleminekuga ei saa Albertale kauba realiseerimise raskusi (mida Alberta ei saanud mõjutada), ette heita. Väide, et Venemaal toimunud kohtuvaidlus oleks langetanud tagatiskauba müügihinna oluliselt alla maailmaturuhinna, ei ole asjakohane ja on tõendamata. Kõik need kostja vastavad väited ja tõendid puudutavad kostja ja laopidaja (S.) vahelist õigussuhet. Laopidaja võimalik lepingurikkumine ei muuda metalli turuhinda. Kostjale üleantud kauba näol on tegu asendatava asjaga, sellel on olemas maailmaturg ning kauba väärtuse kindlaksmääramine on võimalik läbi turuhinna.

Kostja väited võimaliku pettuse kohta on ebausutavad ka seetõttu, et Alberta pakkus kostjale abi tagatiskauba müümisel. Kui Alberta oleks tõepoolest andnud teadlikult kostjale üle puudustega kauba, jääb arusaamatuks, miks soovis Alberta kostjat antud küsimuses aidata. Albertal poleks olnud mõistlik teha vastavasisulist ettepanekut, kuivõrd sellisel juhul oleks väidetav pettus välja tulnud. Alberta ettepanek abistada kostjat tagatiskauba müümisel kinnitab hoopis, et Alberta oli kauba koostises ning heas seisukorras kindel ning uskus, et kaupa on võimalik maha müüa turuhinnaga. Eelnevat arvestades on kostja väited võimaliku pettuse kohta pahatahtlikud. 19.2 Hageja on tõendanud, millise kauba Alberta kostjale 2014. aastal üle andis - kaupade üleandmise-vastuvõtmise aktides on toodud tagatiskauba täpsed andmed. Lisaks on hageja esitanud Alex Stewarti poolt 13.08.2014 koostatud ja kostja enda poolt tellitud raportid selle kohta, milline oli kauba kvaliteet 01.08.2014-04.08.2014 seisuga ehk ajal kui Alex Stewart teostas kostja palvel tagatiskauba ülevaatust ning kontrollis tagatiskauba koostist ja kvaliteeti, sh võttis tagatiskaubast proove. 19.3 Olukorras, kus esmalt on hageja võtnud kauba vastu S.ilt, kes vastutas kauba säilimise eest Yanino logistikapargis alates kauba omandi üleminekust kostjale kuni kauba välja viimiseni, seejärel on kaup eelduslikult üle antud vedajale, seejärel vedajalt vastu võtnud ja uuesti hoiustanud Rotterdamis, ei ole võimalik kauba viimases hoiustamiskohas tehtud ekspertiisiga tõendada, milline kaup oli tagatiskaubana üle antud laopidajale Yaninos asuvas S.i laos. Hageja ei pea tõendama, et pärast tagatiskauba üleandmist 2014. aastal võidi kaupa ümber vahetada ja kaupa sisaldavate kottide kinnitusplomme rikkuda või asendada. Albertal on puudunud igasugune ligipääs vaidlusalusele kaubale alates kostja poolt lepingute ülesütlemisest s.o alates 16.08.2014, mistõttu ei saanud Alberta kanda kauba koosseisu muutumise riisikot. 19.4 V. G. ja M. F. tunnistajatena ülekuulamise protokollid ei ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohased. Hagejale jääb arusaamatuks, miks on käesoleva vaidluse seisukohalt oluline see, kas Alberta, BNZ ja Cantec on omavahel seotud. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, kuidas tunnistajate ülekuulamise protokollid tõendavad, et kaup on väheväärtuslik või et Alberta oli kauba puudustest teadlik. V. G. ülekuulamise protokollist nähtub vaid, et 2014. aasta kevadel Euroopasse müüdud teatud metalli partii oli radioaktiivne. Kauba puhul, mille omand kostjale üle läks, pole sellist puudust tuvastanud ei Alex Stewart Inspection OÜ ega ka F. W.. Seega ei tõenda antud tunnistajate ülekuulamise protokollid, et kaup oli puudustega ning et Alberta oli sellest teadlik. 19.5 Kostja esitatud tõendid ei tõenda, milline oli tagatiskauba koostis ja kvaliteet selle üleandmise hetkel 2014. aastal. F. W.i raportid ei tõenda seda, milline oli tagatiskauba koostis ja kvaliteet selle üleandmise hetkel 2014. aastal ega seda, et 2018. aastal analüüsitud metallid on samad, mille Alberta kostjale 2014. a üle andis. Kaupa on vähemalt osaliselt 5 aasta jooksul ümber pakendatud. Seega pole välistatud, et tagatiskaupa sisaldavaid kotte ja nende kinnitusplomme on asendatud või taaskasutatud. 2014. aastal kasutatud plommide puhul polnud tegemist unikaalsete ja kuidagi eriliselt tähistatud plommidega. F. W. pole hinnatud kõiki tagatiskauba pakendite plomme, kuna andmed kõigi tagatiskaupa sisaldavate kottide plommide kohta puuduvad. Ekspert on hinnanud ainult neid plomme, mis sarnanevad Alex Stewarti raportites välja toodud piltidel olevatele plommidele ning üksikuid pakkelehti, millel olid kirja pandud plommide numbrid. F. W. raportis on hinnatud vaid kahte kinnitusplommi, mille alusel ei saa teha järeldust 1424 kotis asuva kauba koostise kohta. Ka eksperdi P. B. 08.04.2019 raport, milles ekspert on andnud oma hinnangu Alex Stewarti 13.08.2014 kuupäevaga raportides esitatud fotodele, ei tõenda, et kostja valduses olev kaup on sama, mille Alberta kostjale 2014. aastal üle andis. P. B. hinnang põhineb fotodel. Hageja hinnangul ei saa

fotode vaatlemise teel tagatiskauba koostise kohta järeldusi teha. Seda, kas 2018 analüüsitud kaup on sama, mille Alberta 2014. aastal üle andis, saaks tõendada vaid proovide võrdlemise teel. Seda pole aga üheski kostja esitatud raportis tehtud. Lisaks on kostja esitanud kohtule E.van A. seletuse, millega kostja soovib tõendada, et S.i ja Yanino logistikapargi valvemeetmete tõttu on kaupade ümbervahetamine ebatõenäoline. E. van A. kinnitab seletuses kahel korral, et viibis isiklikult Yaninos alles 2017. aasta septembris. Seega kirjeldab E. van A. seletuses Yanino logistikapargi valvemeetmeid 2017. aasta seisuga. Selleks ajaks oli tagatiskaup aga enam kui aasta aega olnud Hollandis. E.van A. väited, et kaupa polnud võimalik ümber vahetada, sest veost on väga raske laost välja viia, tuleb samuti jätta tähelepanuta. Tegemist on antud isiku oletuse ja subjektiivse hinnanguga, mis ei põhine ühelgi faktil. 19.6 Tagatiskaupa on ümber pakendatud. Ühest küljest väidab kostja, et kauba ümbervahetamine on ebatõenäoline ning see on säilinud oma esialgses seisundis (sh on säilinud kottide kinnitusplommid ja tagatiskaupa sisaldanud Big Bag kotid). Teisest küljest kinnitab kostja oma seisukohas, et osa kaupa on viie aasta jooksul ümber pakitud. Hagejale teadaolevalt toimus kaupade ümberpakendamine pärast 2015. aasta maikuud. 2015. aastal võis Yanino logistikapark kas ise või kolmandate isikute abil tagatiskaupa ühest kotist teise ümber puistada, sh rikkuda plomme ja neid asendada, kuna pakendite seisukord oli halvenenud. Seda, et kaupa on ümber pakendatud, kinnitab ka E. van A.kirjalik seletus. Seletusest nähtub järgnev: „Näiteks mingil hetkel märkas Yanino, et pakkematerjali (Big Bag kottide) kvaliteet on halvenenud. Sellest teavitati S.i ja esindatav nõustus sellega, et esialgsed Big Bag kotid asetatakse ülemõõdulistesse Big Bag kottidesse, kui vajalik“. 19.7 Kostja alustas kaupade äraviimist Venemaalt Hollandisse 15.07.2016. Selleks, et kaupa ühest riigist teise transportida, pidi kostja kauba Vene piiril deklareerima ning kaup läbis tollikontrolli. Deklaratsioonidelt nähtuvalt deklareeris kostja täpsemalt sama kauba, mille Alberta kostjale 2014. aastal üle andis. Deklaratsioonidel esitatud kauba kaal (1 405 121 kg) vastab vastuvõtuaktides kajastatud kaalule (1 405 121 kg). Tollideklaratsioonides nimetatud kauba kogus ja koostis vastavad 2014. aastal koostatud vastuvõtmise-üleandmise aktidele, mille alusel Alberta tagatiskauba 2014. aastal kostjale üle andis. Kostja esitatud E. van A.seletusest nähtuvalt kontrollisid Venemaa tolliametnikud kõiki Yanino logistikapargist väljuvaid saadetisi. Sellisel juhul oleksid kauba väidetavad puudused pidanud juba enne selle äraviimist välja tulema. Igal juhul oleks kostja pidanud kaupa kontrollima enne selle vastuvõtmist S.ilt, kuna S. vastutas kauba säilimise eest Yanino logistikapargis alates kauba omandi üleminekust kostjale kuni kauba väljaviimiseni Yaninost Rotterdami. Ülaltoodust nähtub, et veel 2016. aastal deklareeris kostja Venemaa piiril kauba, mis vastas vastuvõtuaktides kajastatud kaubale. Samas Hollandisse transporditud kaup ei vastanud väidetavalt deklareeritud kaubale. Eeltoodu viitab, et kauba ümbervahetamine võis leida aset kauba transportimise käigus, mil kaup liikus erinevate isikute vahel (vedajad, sadamad, jne).

arvestanud ei oleks. VÕS § 367 lg 3 ei anna Albertale eraldi nõudeõigust juhuks kui kostja kulutuste hüvitamise nõuet ei esita (mida kostja ka teinud ei ole). Olukorras, kus ei leping ega seadus, s.h analoogia korras esiletoodud säte ei oma hageja väidetud sisu ja ei näe ette kostja kohustust, mille väidetavat rikkumist hageja kostjale ette heidab, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kui siiski edasi teoretiseerida, et kui selline hageja nõue siiski eksisteeriks, siis tuleb lahendada ka küsimus kostja õigusest arvata müügi tulemist või müügieseme väärtusest maha kostja poolt asjaga seoses kantud kulutused. Nii tagatiste realiseerimisel kui analoogia korras hageja poolt esiletoodud liisingueseme müügi näitel on tagatise realiseerijal või liisinguandjal õigus tagatisega või liisinguesemega seotud kulutused arvesse võtta, TOL p 2.7 annab kostjale õiguse kaubad müüa ning Albertale õiguse nõuda ülejäänud kaupade tagastamist juhul, kui kostja on saanud tagasi lepinguga tagatud võlad. TOL p 2.8 paneb Albertale kohustuse kanda kaupade hoiustamisest, edasisaatmisest ja sellega seotud tegevustest tulenevad tasud. Pooled ei ole TOL-is kokku leppinud, et kostja nõue Alberta suhtes loetakse täidetuks kostja poolt kauba omandamisega, vaid poolte tahe oli sõlmida leping, mille alusel loetakse kostja nõue Alberta suhtes täidetuks kauba müügist saadud raha ulatuses. Pandipidajatel ei ole tavaliselt soovi panditud asja omandamiseks, vaid selle müügist raha saamiseks. Sarnaselt ei olnud ka kostjal kui pangal (mitte metalliettevõttel) soovi Albertalt metallisulamite omandamiseks, vaid kostja soovis metallisulamid edasi müüa ja müügist saadud raha arvelt rahuldada oma nõude Alberta vastu. Kuigi kostja jääb seisukohale, et hagejal ei ole TOL-i ega seaduse järgi õigust nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, tuleb nii TOL p 2.8 kui VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 ja AÕS § 295 lg 1 alusel arvestada kostja seoses tagatisomandiga kantud kuludega. Seda tuleb teha ka juhul, kui kohus leiab, et hagis toodud alustel on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Tegu ei ole nõudega, mida kostja peaks esitama või tasaarvestama, vaid kostja kulutused on lahutamatult seotud hageja võimaliku nõude suurusega. 22.2 Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses Alberta vastu kauba puudustest tulenevaid nõudeid. Kuna hageja tugineb oma nõudes tagatiskauba väidetavale kõrgele väärtusele, on igati asjakohane ja põhjendatud tagatiskauba tegeliku väärtuse väljaselgitamine. Antud tsiviilasja lahendamise seisukohalt on oluline üksnes see, et tegelikkuses on algusest peale tegemist arvatust oluliselt vähem väärusliku kaubaga, mis katab üksnes väga väikse osa nõudest. Seetõttu ei saa Albertal olla nõuet kostja vastu tulenevalt sellest, et tagatiskauba väidetav väärtus on suurem kui kostja nõuded. 22.3 Kostja tugines kohtumenetluses Venemaal Alex Stewarti 2014. aasta raportile, kuna uskus heauskselt, et raportite sisu on korrektne. Kohtumenetlus Venemaal toimus enne Alex Stewarti 2016. aasta ja F. W.i 2018. aasta raportite valmimist. Seega ei saa pidada pahauskseks, et kostja enne nende raportite valmimist tugines Alex Stewarti 2014. aasta raportitele. 22.4 Raportitest tuleneb selgelt, et kauba koosseis ei ole 2014. aastast muutunud ning tagatiskaup oli algusest peale väheväärtuslik. Kaupa ei ole ümber vahetatud, vaid tegemist on algusest peale väheväärtusliku kaubaga, millist riski ei kanna kostja. 2014. a. inspekteeritud ja sertifitseeritud kaup näeb välja samasugune, nagu see kaup, mis jõudis pärast kauba omandivaidluse lõppemist Rotterdami, kuid erineb oluliselt kaubast, mida dokumentatsioon väitis kottides olevat ja ilmne oli ka kauba erikaalust tulenev probleem – dokumentatsiooni järgne kaup oli kaalult raske ja selle kogus oleks pidanud mahult olema oluliselt väiksem (ja selliselt ka visuaalselt ilmne) tegelikult ladustatud kaubast. Ühe täpsema näitena on metallisektoris üldteada asjaoluks, et ferrovolframi tihedus on ca 3-4 korda suurem kui

ferrosiliitsiumil, st ferrovolframi tihendus on keskmiselt 15,4, samas kui ferrosiliitsiumi tihedus on keskmiselt 3,75-5,3.1 Volfram on üheks suurima tihedusega raskmetalliks, ferrosiliitsiumi koostises olev räni aga pole raskmetall, seega on ilmselge, et kotitäis volframisulamit kaalub rohkem kui sama suur kotitäis ränisulamit. Seega peaks ääreni ferrovolframit täis Big Bag kott kaaluma oluliselt rohkem (ca 3-4 korda) kui ääreni ferrosiliitsiumit täis kott. See, et tegemist on sama kaubaga, tuleneb mh Alex Stewart Inspection Estonia OÜ 2014. aasta raporteid 2016. aasta raportitega ning F. W.i 16.05.2018 raportiga võrreldes. Fotodelt on mh näha Alex Stewarti kinnitusplommid ning muud tunnused, mis viitavad sellele, et kaupa ei ole Alex Stewarti 2014. aasta analüüsidest saadik ümber vahetatud. Säilinud on samad plommid, millest on pildid Alex Stewarti 2014. aasta raportites. Näiteks on Alex Stewarti 2014. aasta raportitest nähtuvad plommid nr 52780526 ja nr 52780449 säilinud tänaseni. 2014. aasta raportitest on näha, et kolmas isik kasutas siniseid ja punaseid kinnitusplomme. Kõikidel kolmanda isiku kinnitusplommidel oli 8-kohaline unikaalne kood. Samasugused kinnitusplommid nähtuvad ka hilisematest raportitest. Säilinud on hulgaliselt kolmanda isiku fotodelt nähtuvate kinnitusplommidega sarnaseid kinnitusplomme. Näiteks F. W.i 16.05.2018 raporti koostamise käigus tehtud fotodelt on näha sarnased avamata kinnitusplommid. Avamata kolmanda isiku kinnitusplommid on näha ka SSP BV 2016. aastal tehtud fotodelt. Samuti on samasugused kinnitusplommid nähtavad S.i poolt 2017. aastal tehtud fotodelt. Ka kolmanda isiku enda 2016. aasta raportitelt nähtuvad sarnased kinnitusplommid. Hilisematest raportitest on näha, et 2014. aastal erksavärvilised olnud kinnitusplommid on aastatega tuhmunud, pleekinud ja määrdunud. Kostja hinnangul on ilmselge, et tegemist ei ole pelgalt sarnaste kinnitusplommidega, vaid 20162018. aasta fotodel on samad kolmanda isiku poolt 2014. aastal paigaldatud kinnitusplommid, sh on samane plommide numeratsioon. Kaupa säilitati avahoidlas, mistõttu on plommid päikesevalgusest pleekinud. Samuti on sarnased muud kottide märgistused. Näiteks nähtub kolmanda isiku 2014. aasta raportist, et osadel kottidel olid nummerdatud papist lipikud. Samasugused lipikud samasugusel paberil, kirjutatud sama käekirja ja kirjutusvahendiga ning samamoodi augustatuna, kuid 2014. aastaga võrreldes rohkem kulunud ja määrdunud, on nähtavad ka 2018. aastal tehtud fotodel ning kolmanda isiku 2016. aasta raporti fotodelt. Kolmanda isiku 2014. aasta fotodelt on näha metallikottidele kleebitud sildid. Sarnased sildid nähtuvad ka 2018. aasta fotodelt ja SSP BV 2016. aastal tehtud fotodelt. Samuti on sarnane kottide üldine välisilme. Kostja rõhutab, et kottide ümberpakkimisel tõsteti reeglina katkised kotid uute kottide sisse, st säilis ka vana kott. See, et tegemist on samade kottidega, st sama välisilmega, sh kottidele endale tehtud märgetega, on nähtav näiteks võrreldes kolmanda isiku 2014. aastal tehtud pilti 2018. aasta raporti koostamisel tehtud piltidega. Sarnane on ka metallide enda välisilme. Kostja 28.05.2018 tõendina esitatud 16.05.2018 raportis on ekspert leidnud, et Alex Stewarti 2014. raporti fotodelt on nii inspektori kui Rotterdami sõltumatute metallihindamise ettevõtete jaoks ilmne, et kotid sisaldasid ferrovolframi ja ferromolübdeeni asemel ferrosiliitsiumi juba siis, kui neid ladustati Js Peterburis alates 2014. aasta juunist. Kostja hinnangul on isegi eriteadmisteta isikule nähtav, et 2014. aasta raporti fotodel kujutatud metallid on samad, mis 2016. - 2018. aastal tehtud piltidel. Näiteks kolmanda isiku ja hageja poolt ferromolübdeeniks väidetud metallikamakate välisilme on sama ka 2018. aasta fotodel. Ka kolmanda isiku ja kostja poolt molübdeenikontsentraadiks väidetud punakaspruuni pulbrilise mõningate väiksemate tükkidega metalli välisilme oli hilisemalt sama, nagu nähtub nt metallihindamisettevõtte SSP BV poolt 2016. aasta septembris tehtud fotodelt. Ka kolmanda isiku ja kostja poolt ferrovolframiks

väidetud hallide metallikamakate välisilme oli sama nii 2014 kui ka hiljem, nagu nähtub nt metallihindamise ettevõtte SSP BV poolt 2016. aasta septembris tehtud fotodelt. Ka kolmanda isiku ja kostja poolt ferronikliks väidetud punakaspruuni pulbrilise metalli välisilme oli hilisemalt sama, nagu nähtub näiteks metallihindamisettevõtte SSP BV poolt 2016. aasta septembris tehtud fotodelt. Ekspert F. W.i 03.04.2019 täiendav raport tõendab, et 2018.a analüüsitud kaup on sama, mida analüüsis 2014.a Alex Stewart. See on koostatud Alex Stewarti 2014.a plommide (sh plommide, mida on näha Alex Stewarti 2014.a raportites ja Alex Stewarti poolt esitatud dokumentides ning mis olid kauba küljes ka kaupa 2018.a analüüsides), 2014.a raportite ja nendes sisalduvate fotode ning Alex Stewarti poolt esitatud dokumentide (sh pakkelehed ja päritolusertifikaadid) põhjal. Ekspert F. W.i täiendav raport tõendab, et F. W.i poolt 2018.a analüüsitud kaup on sama kaup, mida analüüsis 2014.a Alex Stewart. Seda kinnitavad järgmised eksperdi poolt tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused: 1) Ekspert tuvastas, et Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ plommidega väidetavate ferrovolframi ja ferromolübdeeni Big Bag kottide (vastavalt Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ protokollidele) sisuks on ferrosiliitsium. St olukorras, kus ferrosiliitsiumit sisaldavatel kottidel olid Alex Stewarti 2014.a plommid, pidid need kotid juba Alex Stewarti poolt analüüse tehes sisaldama ferrosiliitsiumit. 2) Samuti tuvastas ekspert, et Rotterdamis analüüsitud Big Bag kottide tegeliku kaalu võrdlemisel 2014.a kättesaadavate pakkelehtedega selgus, et kaalud ja plommide numbrid on pakkelehtedega vastavuses. St olukorras, kus 2018.a vastavad kottide kaalud 2014.a dokumentides avaldatud kottide kaalule, on 2018.a tegemist sama kaubaga, mida analüüsis Alex Stewart 2014.a. 3) Samuti jõudis ekspert järeldusele, et ka molübdeeni kontsentraadi Big Bag kotid ei sisalda seda toodet, mis nad peaksid sisaldama vastavalt Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ pakkelehtedele ja päritolusertifikaatidele. 4) Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ poolt väljastatud protokollides esitatud fotodele tuginedes on F. W.i ja uuringutele kaasatud olnud Rotterdami piirkonnas asuvate sõltumatute analüüsiettevõtete arvamus, et Big Bag kotid ei sisalda ferrovolframi tompe ega ferromolübdeeni tompe. Nendelt fotodelt oli nimetatud isikutele juba visuaalselt täiesti ilmne, et Big Bag kotid sisaldasid ferrosiliitsiumi tompe juba sel ajal, kui neid hoiustati Yaninos, Peterburis alates 2014. a juunist. 5) Ekspert jõudis seisukohale, et on ülimalt ebatõenäoline, kui mitte võimatu, et Big Bag kottide sisu vahetati välja sel ajal, kui neid hoiustati Yaninos, kuna leitud numbriga plommid vastavad kättesaadavatele pakkelehtedele ja lastisaatja/müüja poolt esitatud dokumentidele (ning lisaks näeb kaup visuaalselt samasugune välja, nagu Alex Stewart 2014.a.fotodel, erinedes seejuures oluliselt dokumentatsioonijärgse kauba tavapärasest väljanägemisest). Ekspert P. B. koostatud arvamuse kohaselt on ainuüksi Alex Stewarti poolt 2014.a koostatud raportides sisalduvate fotode ja andmete põhjal ilmselge, et tegemist ei ole Alex Stewarti 2014.a raportites väidetud kaubaga. Ekspert P. B. 08.04.2019 raport on koostatud üksnes Alex Stewarti 2014.a raportite ja nendes sisalduvate fotode ning andmete põhjal. Tegemist on eksperdiga, kes ei ole osalenud ekspert F. W.i poolt läbiviidud uuringutel. Ekspert P. B. analüüsis Alex Stewarti poolt 10.06.2014 ja 13.08.2014 ferrovolframi ja ferromolübdeeni kohta koostatud proovivõtu protokollides sisalduvaid fotosid. Ekspert asus seisukohale, et piltidel näha oleva materjali struktuuri väljanägemine on väga erinev ferrovolframi ja ferromolübdeeni materjali kirjeldusest. Ferrovolframi räbu on piltidel särav ja läikiv, samal ajal kui ferrovolfram on tavaliselt tuhm hall mass. Samuti märkis ekspert, et ferrovolframi suhteline tihedus on väga suur. Protokollides pealkirja all „Pakendamine“ on märgitud, et BigBag kottide maksimaalne kandevõime on 1500 kg (13.08.2014 raportis 1000 kg). Kui vaadata piltidel olevaid BigBag kotte, ja kui need tõesti sisaldaks ferrovolframit, kaaluksid need BigBag kotid palju rohkem

kui 1500/1000 kg. Ekspert on arvamusel, et materjalil on ferrosiliitsiumi/ränimetalli väljanägemine. Ferromolübdeeni puhul nägi ekspert materjalis tunnuseid, mida ei esineks ferromolübdeeni puhul. Ekspert on arvamusel, et piltidel oleval materjalil on ferrosiliitsiumi/ränimetalli väljanägemine. Eeltoodust tulenevalt on kostja täiendavalt tõendanud, et ainuüksi Alex Stewarti poolt 2014.a koostatud raportites sisalduvate fotode ja andmete põhjal on ilmselge, et tegemist ei ole Alex Stewarti 2014.a raportites väidetud kaubaga, vaid algusest peale on tegemist väheväärtusliku kaubaga, nagu on kirjeldatud F. W.`i raportis. 22.5 Kostja tegi Alex Stewartile 16.08.2018 nõudekirjas ettepaneku tulla vaadata Rotterdamis hoiustatavad metallisulamid üle. Sel ajal oli osa Alex Stewarti 2014.a originaalplommidega kotte avamata, et Alex Stewart saaks ise veenduda, et tegemist on tema poolt 2014.a analüüsitud kaubaga. Seda kinnitab ka ekspert F. W.i 03.04.2019 täiendav raport. Kostja märkis, et juhul kui Alex Stewart metallisulamitega tutvuda ei soovi või ettepanekule ei vasta, eeldab kostja, et Alex Stewartil pole mingeid vastuväiteid seoses metallisulamite võimaliku koostise ja väärtusega. Kostja teavitas, et hoiustab metallisulameid Rotterdamis nõudekirja saatmisest kuni 30 päeva jooksul, st hiljemalt kuni 15.09.2018. Seejärel müüb kostja metallisulamid, mida on võimalik müüa ning hävitab ülejäänud, soovides seeläbi vältida täiendavate laokulude tekkimist. Alex Stewart teavitas 08.10.2018, et ei soovi tulla kaupa üle vaatama. Kostja arvates näitab juba see, et Alex Stewart on teadlik, et tema 2014.a raportid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Kui Alex Stewart arvaks, et kostja väidab alusetult, et Alex Stewart 2014.a raportid on ebaõiged, oleks Alex Stewart soovinud kauba üle vaadata ning kostja väited ümber lükata.

koosolekul tunnustatud nõuet, mistõttu ei ole ühtegi kostja 26.07.2019 tasaarvestuses toodud kostja nõuet Alberta poolt 18.11.2014 tasaarvestatud. Kolmanda isiku seisukoht

Kolmanda isiku Hollandi partner, Stockpile surveying and protection B.V., edastas 07.12.2016 kostja eksperdile, F. W., 4 raportit. Nimetatud raportid edastati kostja eksperdi sama kuupäeva palve peale. Raportist 1018675-A Inspection Report - Moly Conc, S. – Rotterdam tuleneb, et: 30.09.2016 viidi läbi Rotterdamis inspekteerimine seoses 80 kotiga, kaaluga 79, 004 kg. Kotid olid väga halvas seisukorras, värvimuutustega (määrdunud ja korrosioonilaikudega). Osad suured kotid olid ümber pakitud. Suured kotid olid esialgselt suletud plastiksidemega, mis enamikus olid aga purunenud või olid suured kotid rikutud. Märgistus oli tehtud paberkleebistena. Raportist 1018675-B Inspection Report - Fe Mo, S. – Rotterdam tuleneb, et: 28. ja 29.09.2016 viidi läbi Roterdamis inspekteerimine seoses 260 suure kotiga, kaaluga 266,006 kg. Enamik suuri kotte olid ümberpakitud uutesse valgetesse kottidesse ja olid tagurpidi. Suured kotid olid ülalt avatud ja asetsesid tagurpidi teise suure koti sees. Märgistus oli esitatud erinevates Vene tähtedes ja numbrites, samuti koos paberkleebistega Vene ja Inglise keelsete tähtedega. Raportist 1018675-C Inspection Report - Ferro Nickel Granules, S. – Rotterdam tuleneb, et: 27. ja 28.09.2016 viidi läbi Rotterdamis inspekteerimine seoses 766 suure kotiga, kaaluga 763,106 kg. Suured kotid olid väga halvas seisukorras, enamus suuri kotte olid ümberpakitud. Enamus suuri kotte olid ümberpakitud, kinnitusi polnud näha ja osad suured kotid olid avatud. Märgistus oli tehtud erinevate numbritega suurtel kottidel ja lisatud papil. Raportist 1018675-D Inspection Report - Ferro Tungsten, S. – Rotterdam tuleneb, et: 28. ja 29.09.2016 viidi läbi Rotterdamis inspekteerimine seoses 320 suure kotiga, kaaluga 327,415 kg. Enamus suuri kotte olid ümberpakitud. Märgistus oli esitatud erinevates Vene tähtedes ja numbrites, samuti koos paberkleebistega Vene ja Inglise keelsete tähtedega. Kui võrrelda 2016 septembris Rotterdamis teostatud raporteid 13.08.2014 raportitega, on ilmne, et tegemist pole sama kaubaga – antud juhul ei vasta pakend, pakendi märgistus ega pakendi sisu (nimetatu on ka tuvastatav värvifotodelt). Seega on kostja kaup, kas tema teadmisel või tema teadmata, eelduslikult Peterburi laos, ümber vahetatud mingi muu kauba suhtes. Nimetatud kauba ümbervahetamine Peterburis on kostjast sõltuv asjaolu ja vastavat riisikot kannab otseselt kostja. Seega puudub kolmandatel isikutel mistahes nõudeõigus kolmanda isiku vastu. Täiendavalt märgib kolmas isik, et 2014 lepingulise teenuse osutamisel ja töö tulemusel sertifikaatide väljastamisel leppisid lepingu pooled, s.o. OÜ Alex Stewart Inspection Estonia ja Swedbank AS kokku, et pooltevahelistele suhetele rakenduvad teenuse osutaja nn General Terms and Conditions ehk Üldtingimused, mille kohaselt võimalikud vaidlused poolte vahel lahendatakse Inglise seaduse alusel Inglise kohtus ja pretensioonide esitamise tähtajaks on 6 (kuus) kuud. Vaieldamatult on käesolevaks hetkeks 6 kuud möödunud. Harju Maakohus ei kvalifitseeri ka Inglise kohtuks. Lisaks on kostja sisulised väited käesoleva vastuse lisaks olevate tõenditega ümber lükatud. Kolmas isik esitab kostja ja kolmanda isiku vahelise e-kirjavahetuse perioodist 22.11.2013 kuni 16.05.2014. Nimetatud e-kirjavahetusest tuleneb, et kolmas isik pakkus enda teenust seoses laoliikumise jälgimisega. Nimetatust järeldub, et kostja oli teadlik laoliikumisest. Kostja teatas 21.01.2014 kell 3:55PM e-kirjaga: Komitee otsustas hetkel mitte tellida seda teenust. Me nüüd jälgime paar kuud kliendi tegevust ja siis võtame uue otsuse. Seega kostja teadlikult jätkas olukorras, kus toimus valimatu kauba liikumine ja ta ei võtnud ette elementaarseid hoolsusmeetmeid. Kolmas isik pakkus ka enda 21.01.2014 kell 16:14 e-kirjaga kogu kauba lattu vastuvõtmist ja jälgimist 24/7 põhimõttel. Kolmas isik küsis veel 16.05.2014 kella 10:03 e-kirjaga kostjalt kas kostja on lõpuks võtnud vastu mingi seisukoha seoses laoliikumise jälgimisega. Kahjuks kostja vastavat teenust ei tellinud.

• • •

30.09.2015 kell 16:00 kuulutas tsiviilasjas nr 2-14-57098 Harju Maakohus välja Alberta pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Andrias Palmits. Kostja esitas pankrotimenetluses nõude summas 27 161 947,41 eurot (20.10.2017 kostja vastuse lisa 1). Alberta pankrotimenetluses esitatud kostja nõudele ei esitanud 18.02.2016 peetud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet hageja ega Alberta (20.10.2017 kostja vastuse lisa 2).

ülejäänud kaubad äriühingule.“ Äriühing vastutab kõigi tasude eest, mis tulenevad kaupade hoiustamisest või edasisaatmisest ekspediitori poolt või on sellega seotud (punkt 2.8).

kohustuse täitmata, kaubad müüa või oma äranägemisel muul viisil realiseerida, ning kes tagastab kaubad äriühingule pärast seda, kui äriühing on oma kohustused täielikult täitnud“ (kohtu rõhutus). Sellest sõnastusest saab järeldada, et kostja võimalus kaubad realiseerida ei välista kostja õigust esitada nõue võlgniku vastu olenemata sellest, kas kaubad on müüdud või mitte. Võlgnik ja kostja ei ole sõlminud ka hiljem kokkulepet selle kohta, et kaupadega loetakse võlgnevus täidetuks, samuti ole tehtud ka ettepanekut selliselt suhteid reguleerida. Pole reguleeritud ka seda, millises summas kohustus loetakse kaupade arvelt tasutuks (s.o mis on kokkuleppeline kauba väärtus). TOL-is kokkulepitust saab järeldada, et kaupade omandiõiguse üleandmise puhul oli tegu tagatise andmise, mitte kohustuse täitmise viisiga. Kuna kostja nõue ei ole täidetud kauba üleandmisega kostjale ning kauba realiseerimisest saadu ei ületanud kostja nõuet hageja vastu, siis puudub hagejal nõue kostja vastu. Seaduse regulatsioon

VÕS § 367 lg 3 eesmärk on vältida liisinguandja rikastumist (liisinguandja saab vara ja samas nõuab ka kõigi tasumata võlgnevuste täitmist) ja kaitsta liisinguvõtja huve olukorras, kus vara müüakse liiga odavalt ning seetõttu jääb üles suurem võlgnevus liisinguandja ees. Õige on kostja käsitlus, et nimetatud norm ei anna hagejale otseselt nõudeõigust, vaid õiguse esitada vastuväide kostja nõudele, kui kostja ei arvesta tagatise väärtusega oma nõude esitamisel.

TOL-i järgi tekkis kostjal õigus kaupu käsutada siis, kui võlgnik rikkus oma kohustusi. Kuigi võlgnikul oli võlgnevus kostja ees tekkinud enne ülesütlemist, on hageja võtnud aluseks kaupade väärtuse ülesütlemise aja seisuga. Kohus lähtub seega sellest, et kauba väärtust tuleb arvestada mitte varasemast ajast, kui ülesütlemise aeg. 38.2 Kohus ei pea põhjendatuks kauba väärtuse hindamisel võtta aluseks poolte poolt märgitud kuupäevi (hageja poolt 01.10.2014 ja kostja poolt 23.10.2016), mis on arvestatud mõistliku müügiaja järgi. Nimetatud kuupäevad ei seondu kauba üleandmisega. 38.3 Kostja on toonud esile, et enne 09.09.2016 ei olnud kaupa võimalik võõrandada Venemaal kauba omandiõiguse üle toimunud kohtuvaidluse ja sellega seonduvate asjaolude tõttu. Sellega seonduvalt tuleb lahendada järgmised küsimused:

lähikondsusest tulenevalt on ilmne, et lõppeesmärgina sooviti kostjalt võtta kontroll kaupa üle. Venemaa menetluses väitis Alberta, et tema ise on kauba omanik. TOL-i kohaselt pidi Alberta andma kauba kostjale üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest (lepingu p 2.1 ja 3.1 a). Alberta lähikondse poolt omandiõiguse üle algatatud menetlus takistas kauba müüki. V. G.i poolt 22.01.2018 kriminaalasjas 16221000068 antud tunnistusest (30.04.2018 kostja menetlusdokumendi lisa 2) nähtub, et Alberta omanikuks oli AS G.S.G Metal, Alberta majanduslikes küsimustes langetas otsuseid V. G. ja tema vend, Alberta tegeles metalli vahendamisega ning AS-ile G.S.G Metal jäi ainult investeerimistegevus. 2003.a omandati OÜ Delameer kaudu osalus BNZ-is kes müüs metalli kuni 2007.a otse AS-ile G.S.G Metal (alates 2010 või 2011 asendus Albertaga), pärast pronksiööd otsustati tekitada vahele Kanada äriühing Cantec. Tänasel päeval on V. G.il ja tema vennal BNZ osalus 10+10%, osalust hoiab OÜ Delameer. BNZ on Canteci lõplik omanik äriühingute kaudu. M. F. töötas Cantecis asjaajajana ning allus ametialaselt BNZ-ile. M. F. poolt 25.01.2018 samas kriminaalasjas antud tunnistustest (30.04.2018 kostja menetlusdokumendi lisa 3) nähtuvalt oli ta seotud Canteciga (käis koos Cantecit esindava A.S. pangas arvet avamas ja võib-olla tegi ka mõned ülekanded), kuid väitis, et BNZ nimelist ettevõtet ta ei tea ja Albertat teab nime poolest. Äriregistrist nähtub: • Alberta osanik alates 08.08.2007 oli AS G.S.G.METAL (registrikood 10191805; käesolevaks ajaks kustutatud) ning juhatuse liige perioodil 09.10.2008-07.08.2014 oli A. M.. • AS G.S.G.METAL aktsionärid olid alates 01.01.2002 N. G. ja V. G. (nemad olid ka juhatuse liikmeteks), prokuristist olid S. G. (20.05.2003-01.12.2014) ja A. M. (09.10.200829.07.2016). • OÜ Delameer (registrikood 10769894; käesolevaks ajaks kustutatud) üheks osanikuks oli 01.10.2009-31.05.2013 oli Cantec; alates 19.07.2013 kuni 13.01.2020 olid osanikeks Corstar Capital Inc, N. G. ja V. G.. Äriregistrist nähtuvatest andmetest ning V. G.i ütlustest saab järeldada, et BNZ, Alberta ja Cantec olid seotud isikud. Seetõttu ei saa välistada, et BNZ poolt Venemaa menetluse algatamise eesmärk võis olla koos Albertaga välistada kostja omandiõigus kaubale (seda seisukohta toetab ka see, et Alberta ennast Venemaa vaidluses kauba omanikuks nimetas, nagu nähtub Alberta 09.09.2014 seisukohast Venemaa kohtus; 20.10.2017 kostja vastuse lisa 7). Samas ei ole lähikondsuse teema antud juhul erilise tähtsusega, kuna küsimuse „kas menetlus takistas kauba müüki“ puhul ei ole tähtsust, kas menetluse alustas seotud isik või mitteseotud isik. 38.5.2 Hageja hinnangul ei takistanud menetlus kauba müüki, kuna ei olnud rakendatud hagi tagamise abinõusid. Kostja on toonud esile, et BNZ taotles korduvalt hagi tagamisena kauba aresti, kuid kuna laopidaja kinnitas, et ei luba kauba väljastamist enne vaidluse lõppu, jättis kohus hagi tagamata, kuna puudus oht kauba müümiseks vaidluse kestel. Laopidaja 08.09.2014 seisukohas (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 3) teavitas laopidaja, et ta ei väljasta kaupa enne Alberta poolt võla tasumist. Laopidaja 29.11.2014 seisukohast nähtub (20.10.2017 kostja vastuse lisa 8), et „kuni vaidlusaluse kauba (veose) omandiõiguse vaidluse lõppemiseni ei välju veos Sankt-Peterburgi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtus ei välju veos laoterminalist Js, kuna see on vastuolus nii hoiuleandja kui hoidja laohoiulepingu järgsete seaduslike õiguste ja majandushuvidega“. Pandiõiguse teostamine iseenesest ei takistanuks kostjal kauba kättesaamist, kuivõrd võib eeldada, et laopidaja huvi oli saada kätte Alberta võlgnetav summa ning lõpuks kostja ka Alberta võlgnevuse

tasus. Samas ei saa kostjale ette heita, et ta ei tasunud Alberta võlgnevust menetluse ajal, kuna ei olnud teada, milline on kohtumenetluse tulemus. Ei ole välistatud, et kohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata laopidaja kinnitusele tuginedes, kuivõrd usuti, et menetluse ajaks jääb kaup oma asukohta. Kuigi hagi tagamist rakendatud ei olnud ja kostjal võis olla teoreetiliselt võimalik kaubad kätte saada ka menetluse ajal, siis oleks sellega kaasnenud kostja jaoks kulude kandmine, mille tegemata jätmist (Venemaa menetluse tulemust teadmata) ei saa mõistlikult võttes kostjale ette heita. See, et kohtulahend ei tekita omandiõigust, ei ole siinkohal asjakohane argument, sest kohus oleks ka võinud lahendada asja BNZ kasuks. 38.5.3 Kostja on tuginenud sellele, et hageja (pankrotihaldur) takistas ka ise kauba müüki. 13.02.2015 saatis hageja kirja laopidajale, milles palus võtta kasutusele kõik vajalikud abinõud tagamaks, et kaupu säilitataks Js kuni omandiõiguse küsimuses jõustub lõplik lahend ja et S. Russia ei võta kaupade suhtes mis tahes meetmeid ega luba lao käitajal mis tahes selliseid meetmeid võtta seni, kuni ei teatata teisiti (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 2). Pankrotihalduri soov tagada kaupade säilimine kuni menetluse lõpuni on iseenesest arusaadav, kuna see omab mõju ka pankrotimenetlusele. Samas on ühelt poolt soov tagada kaupade säilimine ning teisalt hagis esitatud positsioon, et kostja oleks võinud igal ajal kaubad võõrandada, vastuolulised. Tähelepanuta ei saa jätta, et hageja palve tagada kaupade säilimine on esitatud 2015.a, kuid hagis on hageja seisukohal, et kostja oleks võinud/pidanud kaubad müüma juba 2014.a augustis/oktoobris (s.o pärast Vene kohtusse hagi esitamist BNZ poolt). Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas hageja poolt tuginemine sellele, et kostja oleks saanud kaubad võõrandada igal ajal. 38.5.4 Ka juhul, kui juriidilisi takistusi kaupade võõrandamiseks ei olnud, siis majanduslikult oleks see olnud peaaegu kindlasti põhjendamatu. Kaupa, mille puhul käib vaidlus omandiõiguse üle, ei ole tõenäoliselt võimalik müüa turuhinnaga või kallimalt, vaid hind jääks märgatavalt alla turuhinna. Ostja peaks arvestama võimalusega, et mingil hetkel peab ta kauba omanikule tagastama (või selle väärtuse hüvitama). Sellises olukorras ei pruugi isegi ostjat leida, kuna ka kaubaga seonduvad kulud on nt kauba mahu tõttu suured. Samuti riskinuks kostja võimalusega, et ta peab müügist saadud raha tagastama ning võivad lisanduda täiendavad vaidlused ja kulud, kui Venemaa menetluses oleks tehtud otsus BNZ kasuks. Kohus nõustub kostjaga, et sellise riski võtmata jätmist ei saa kostjale ette heita. Eelnevat arvestades ei olnud kohtu hinnangul kostjal võimalik reaalselt kaupa käsutada enne kui jõustus lahend omandiõiguse vaidluses. 38.6 Seega tuleb kauba väärtus teha kindlaks 09.09.2016 seisuga. Hageja poolt on toodud esile, et sellel kuupäeval olnuks kauba (kui kaup oli see, mis väideti) väärtus 11 614 101,14 USD. Kostja laenu- ja raamlepingutest tulenev põhinõue hageja vastu oli samas 16 951 831,73 USD. Seega ületas juba ainuüksi kostja põhinõue vara väärtust ning hagejal puudub ka seetõttu nõue kostja vastu. Võlgniku 2014.a tasaarvestusavaldus

1) 18.11.2014 esitas Alberta tsiviilasjas nr 2-14-57048 protsessuaalse tasaarvestuse avalduse (hagiavalduse lisa 12) vastusena Swedbank AS-i pankrotiavaldusele (hagiavalduse lisa 11). Avalduse punktis 2.2.6 on kirjas järgnev: „Käesolevaga tasaarvestab Võlgnik oma 15 164 422,30 EUR suuruse nõude Võlausaldaja nõudega Võlgniku vastu summas 13 340 850,19 EUR. Pärast tasaarvestuse teostamist võlgneb Võlausaldaja (Swedbank AS) Võlgnikule (Alberta Trade OÜ) 1 823 572,11 EUR.“ Avalduse põhjendustest nähtuvalt tugines Alberta sellele, et Swedbank AS-il on õigus rahuldada oma nõue kauba realiseerimisega ning Swedbank AS-il ei ole õigust nõuda nõude rahuldamist, kui tal on samaaegselt õigus kaubad realiseerida. Punktis 2.2.4 on avaldust põhjendatud järgnevalt: „Tagatisomandamise lepingu olemusest ja eesmärgist tuleneb, et juhul, kui Võlausaldaja esitab nõude Võlgniku vastu ja ei kasuta õigust rahuldada nõuet tagatiskaupade realiseerimisega, on Võlgnikul õigus nõuda tagatiskauba omandiõiguse üleandmist. Kui Võlausaldaja on tagatiskauba realiseerinud, on Võlgnikul rahaline nõue tagatiskauba väärtuse ulatuses, mis Võlausaldaja enda hinnangul on 15 164 422,30 EUR. Sellest tulenevalt on Võlausaldaja ning Võlgnikul teineteise suhtes vastastikused kohustused. Järelikult tuleneb tagatislepingu olemusest ja eesmärgist, et kui Võlausaldaja nõuab Võlgnikult nõude rahuldamist, vaatamata oma õigusele tagatiskaup realiseerida, on Võlgnikul rahaline nõue Võlausaldaja vastu tagatiskauba väärtuse ulatuses 15 164 422,30 EUR“. 2) 24.11.2014 esitas Alberta tuvastushagi (tsiviilasi 2-14-61399), milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. 31.03.2017 jättis maakohus hagi läbi vaatamata (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 38), kuna hagejal ei ole õigustatud huvi tuvastushagi menetlemise suhtes ning küsimus tuleb lahendada nõude tunnustamise menetluse kaudu (sama seisukohta väljendasid maa- ja ringkonnakohus ka enne hagi läbi vaatamata jätmist; 15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisad 39-40). Ringkonnakohus jättis 31.03.2017 määruse muutmata 26.05.2017 määrusega (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 41) ja 06.09.2017 määrusega jättis Riigikohus Alberta määruskaebuse menetlusse võtmata (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 42). Kostja tugineb sellele, et vaatamata 18.11.2014 tasaarvestusele kuulutati Alberta pankrot välja kostja avalduse alusel, samuti on kostja nõue pankrotimenetluses tunnustatud – kostja nõudele ei esitanud 18.02.2016 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet hageja ega Alberta (20.10.2017 kostja vastuse lisa 2). Samuti on kostja samasisuline nõue tunnustatud Alberta emaettevõtte AS G.S.G METAL pankrotimenetluses (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 43). Hagejal ei olnud kostja hinnangul õigust tasaarvestusavaldust teha, kuna avalduse tegemise ajal puudus igal juhul Albertal kostja vastu nõue, nõue sai teoreetiliselt tekkida kui kostja oleks nõude kauba arvelt rahuldanud ning saanud summa, mis ületab kostja nõuet. VÕS § 197 lg 1 sätestab: „Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.“ Kohtu hinnangul ei olnud Alberta poolt tasaarvestusavalduse tegemise ajal tasaarvestusolukorda. TOL-ist tulenevat tekiks tekkinuks Albertal nõudeõigus siis, kui pärast nõuete täitmist jääb kaupa (või selle müügist saadud raha üle) – seda olukorda ei olnud tekkinud avalduse tegemise ajaks. Kohtu hinnangul saanuks TOLis kokkulepitust nähtuvalt tekkida tasaarvestusolukord pärast kauba võõrandamist (ehk siis, kui on selge kõikide kostja nõuete lõplik suurus) ning siis oleks saanud ka arvestada kauba väärtust üleandmise aja seisuga (mis kohtu hinnangul on 09.09.2016). Ka VÕS § 367 regulatsioon ei ole iseenesest sellise sisuga, et ese antakse liisinguandjale üle ja kohe samas ka tasaarvestatakse, vaid lg 3 on liisinguvõtjat kaitsev juhuks, kui liisinguandja ei arvesta väärtusega

oma nõude esitamisel. Kui ka vaadata kõrvale TOLis kokkulepitust, siis eelnevalt asus kohus seisukohale, et kauba üleandmise ajaks VÕS § 367 lg 3 mõttes saab lugeda 09.09.2016 ning sellel hetkel võinuks tugineda sellele, et väärtus tuleks kostja nõudest maha arvestada. 2014.a tasaarvestusavaldus on seega kohtu hinnangul tagajärjetu. Lisaks on avaldus tagajärjetu ka põhjusel, et kostja nõue on mh 2014.a tasaarvestusavaldusega hõlmatud ulatuses Alberta pankrotimenetluses tunnustatud pärast tasaarvestusavalduse tegemist. Hageja ja Alberta ei esitanud nõudele vastuväiteid. Teised võlausaldajad esitasid vastuväited, kuid need langesid hiljem ära. Seega ei saa kostja nõude puhul pankrotimenetluses tugineda tasaarvestusele ning talle tuleb pankrotimenetluses väljamakseid teha vastavalt tema kogu nõude alusel määratud jaotisele. Samuti on pankrotimenetlust lõpetav määrus kostja nõude osas täitedokumendiks. Olukord on võrreldav sellega, kui kostja nõude suhtes oleks jõustunud kohtuotsus. Kostja 2019.a tasaarvestusavaldus

Kuna kõik nõuded, mida kostja on oma tasaarvestusavalduses kasutanud, on ka tunnustatud, siis ei oma tähtsust hageja vastuväited, et neid nõudeid ei saa tasaarvestada. Õigusabikulude osas on hageja seisukohal, et neid ei saa tasaarvestada vaid see nõue tuleb esitada Venemaa kohtuvaidluse vastaspoole BNZ vastu. Hageja ei nõustu ka sellega, et kostjal on hageja vastu viivisenõue alates ülesütlemisest, kuna Alberta võlgnevus oli tasutud tagatiskaubaga ja seega puudus võlgnevus, millelt viivist arvestada. Vastuväited sellele, et õigusabikulusid ja viivist ei ole võimalik üldse nõuda, tulnuks esitada vastuväitena nõuete kaitsmisel. Põhivõlga, intressi ja viivist ei saa kostja hageja hinnangul tasaarvestada, kuna need nõuded on juba tasaarvestatud kostja poolt 18.11.2014 ja seega on need lõppenud – tasaarvestatud nõue hõlmas põhivõlga, laenulepingust tulenevat intressivõlga ning raamlepingust tulenevaid viiviseid kuni 21.08.2014. 18.11.2014 tasaarvestusavalduses tasaarvestas võlgnik enda 15 164 422,30 euro suuruse nõude Swedbank AS-i nõudega summas 13 340 850,19 eurot. Avalduse kohaselt on lähtutud võlausaldaja pankrotiavalduses märgitud nõude kogusummast. Pankrotiavalduses on viidatud, et võlgnevuse 17 273 732,82 USD (13 340 850,19 eurot) tasumist on nõutud pankrotihoiatuses. Pankrotihoiatuses on toodud nõude 17 273 732,82 USD koosseisus: • laenulepingust tulenev põhivõla nõue 14 810 152,73 USD, • intressinõue 224 141,06 USD, • viivisenõue 44 430,48 USD; • raamlepingust tulenev põhivõla nõue 2 141 679 USD, • viivisenõue 53 329,55 USD. Samas on hagis arvesse võetud vaid lepingutest tulenevaid põhinõudeid 14 810 152,73 USD ja 2 141 679 USD (kokku 16 951 831,73 USD), mis on vara väärtusest maha arvestatud – maha ei ole aga arvestatud intressi ega viiviseid, mis pankrotihoiatuse kohaselt olid kokku 224 141,06 USD. Kuna hageja ei ole hagi esitamisel arvestanud intressi ja viivist, mida ta on enda hinnangul samas varasemalt juba tasaarvestanud, siis saaks kostja ka Alberta tasaarvestusavalduse kehtivuse korral tasaarvestada ka intressi ja viivise (või kui kostja seda teha ei saaks, siis mõjutaks see vähemasti hageja nõuet, kui hagi kuuluks rahuldamisele). Seega isegi kui oleks põhjendatud pidada vara väärtuseks 19 293 094,08 USD (ülesütlemise seisuga), siis on kostja tunnustatud nõue oluliselt suurem kui nimetatud väärtus ning hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõue jääks ka kostja tasaarvestusavaldusest tulenevalt rahuldamata.

hinnangul ei saa 2016.a uuringutega tõendada kauba väärtust ja kvaliteeti 2014.a, kaup võidi ära vahetada J laos või selle transportimisel Hollandisse, samal seisukohal on kolmas isik. 42.1 Hageja väide selle kohta, et kauba puudusest tulenevad nõuded on aegunud, ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kui kaup oli algusest peale midagi muud, kui kirjade järgi kostja poolt omandatu, siis ei ole mingit alust lähtuda ka väidetud kauba järgi arvestatud maailmaturuhindadest. 42.2 Hageja arvates on kauba puudustele tuginemine ning Alex Stewart Inspection OÜ raportites kajastatud järelduste kahtluse alla seadmine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on Venemaal toimunud kohtuasjas ise tuginenud Alex Stewart Inspection OÜ raportitele 09.12.2014 Venemaa kohtumenetluses Swedbank AS-i poolt esitatud taotluses (02.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 36) on tuginetud A.S. 13.08.2014 raportitele ja palutud võtta need kohtuasja juurde. Kohtu arvates ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see, et kostja on hiljem seadnud nimetatud raportites kajastatu kahtluse alla, sest kostja on seda teinud tuginedes hilisematele raportitele, mida ei olnud 2014.a olemas. 42.3 Kauba kvaliteediga seonduvalt on esitatud järgmised tõendid: 1) Alex Stewart Inspection OÜ 13.08.2014 raportid nr M2177-1, M2177-2, M2177-3, M21774 koos 21.08.2014 sertifikaatidega (02.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisad 1-4; tõlked 07.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisad 1-4; 15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisad 6-9). Raportites on kirjeldatud pakendite seisukorda ning ladustamistingimusi. Raportite kohaselt võeti proovid valikuliselt (ca 15% kottidest). Kaasaskantava seadmega ei tuvastatud radioaktiivsust, mis ületaks loomulikku radioaktiivsust. Sertifikaatide kohaselt sisaldas: • ferrovolfram (ferro tungsten) volframi 77,14%, • ferromolübdeen (ferro molybdenum) molübdeeni 66,89%, • ferronikli graanulid (ferro nikkel granules) niklit 16,97% ja rauda 77,05%, • molübdeenikontsentraat (molybdenum concentrates) molübdeeni 63,09%. 2) 11.08.2014 S.i kinnitus (02.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 37; tõlge 07.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 5) selle kohta, millist materjali hoiustatakse ning et materjal on korralikus pakendis ja heas seisukorras. 3) Stockpile Surveying and Protection B.V. (SSP) 2016.a septembri raportid nr 1018675-A, 1018675-B, 1018675-C, 1018675-D (18.01.2019 kolmanda isiku seisukoha lisad 1-4) ja Alex Stewart Inspection OÜ 2016.a oktoobri raportid ja sertifikaadid nr M2254-1, M22542, M2254-3, M2254-3 (kostja 12.03.2018 menetlusdokumendi lisad). Raportitest ja sertifikaatidest nähtuvalt sisaldab: • Väidetav ferromolübdeen (said to be ferro molybdenum) molübdeeni 0,040% (rauda 65,80%, räni 31,32%). Raporti kohaselt ei näe materjal välja nagu tavaline ferromolübdeen. • Väidetav ferrovolfram (said to be ferro tungsten) volframi 0,04% (rauda 66,70%, räni 31%). Raporti kohaselt ei näe materjal välja nagu tavaline ferrovolfram. • Väidetav molübdeenikontsentraat (said to be roasted molybdenum concentrates) molübdeeni vähem kui 0,005% (rauda 34,90%, väävlit 24,10%). • Väidetav ferronikli graanulid (said to be ferro nikkel granules) niklit 7,06% ja rauda 80%. 4) F. W. 27.03.2018 esialgne raport (30.04.2018 kostja menetlusdokumendi lisa 1) ning 16.05.2018 lõplik raport uuringuaruanne S16/10-0418 (28.05.2018 kostja poolt esitatud). Raportitest nähtub järgnev:

•

Ferronikli (FeNi) puhul leiti, et keskmine niklisisaldus on väiksem ja rauasisaldus suurem kui päritolusertifikaatides ja Alex Stewart Estonia esitatud analüüsitulemustes toodud näitajad. Alex Stewart Estonia kinnitustähistega Big Bagi kottide niklisisaldus ei vastanud Alex Stewart Estonia analüüsiproovide aruandele. Kotid olid korralikult kinnitatud ja varustatud Alex Stewart Estonia kinnitustähistega. Kottide tegeliku kaalu ja pakkelehtedel esitatud kaalu erinevus on väike, kuid kottide tegelik kaal erines igal pakkelehel toodud iga koti puhul, samuti Alex Stewarti kinnitustähisega kottide puhul. Ferronikli Big Bagi kottide niklisisaldus (Ni) oli küll väiksem kui päritolusertifikaatides esitatud, aga need kotid sisaldasid sellegipoolest ferroniklit, ehkki avaldatust kehvema kvaliteediga. Kinnitustähisega tervete kottide niklisisaldus ei ühtinud samuti sertifikaatidel väidetuga. Kottide pealt, keskelt ja põhjast võetud proovides ei esinenud mingeid erinevusi. Tehti kindlaks, et kotid, sealhulgas Alex Stewart Estonia plommidega kotid on nõuetekohaselt plommitud. • Ferrovolframi (FeW) puhul kontrolliti 45 kotti (millest 4 säilitati esialgses seisundis - 2 kotti Alex Stewarti kinnitustähisega ja 2 tarnija kinnitustähisega). 41 kotti sisaldasid ferrosiliitsiumi sulamit, ferrovolframi ei leitud. Sulami väljanägemine ja (gaasi) lõhn viitas ferrosiliitsiumile, mitte ferrovolframile. Sulami välimus ei sarnane ferrovolframile, mis on tahkem ja tumedama värvusega ning mille maht on kaalu suhtes väiksem. Alex Stewarti kinnitustähisega kotid sisaldasid samuti ainult ferrosiliitsiumi tükke. Alex Stewart Estonia kinnitustähistega Big Bagi kottide ferrovolframisisaldus ei vastanud Alex Stewart Estonia analüüsiproovide aruandele. Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ 2014. aasta aruannetes viidatud suured kotid ei saa sisaldada ferrovolframit, kui võrrelda neid teiste tootjate poolt toodetud ferrovolframit sisaldavate suurte kottide mahu ja kaaluga. Ükski Big Bagi kott ei sisaldanud pakkelehtedel ega päritolusertifikaadis nimetatud sulamit. Need kotid – ka algse kinnitustähisega kotid – sisaldasid ferrosiliitsiumi sulamit. • Ferromolübdeen (FeMo). 9 kotti sisaldasid ferrosiliitsiumi sulamit, Alex Stewarti kinnitustähisega kotid sisaldasid samuti ainult ferrosiliitsiumi tükke. Sulami välimus ja (gaasi) lõhn viitas ferrosiliitsiumile, mitte molübdeenile. Ka tükkide välimus ei sarnane ferromolübdeenile, mis on tahkem ja mõnevõrra tumedama värvusega ning mille maht on kaalu suhtes väiksem. Päritolusertifikaatide ja Alex Stewart Estonia esitatud analüüsitulemustega võrreldes ei tuvastatud molübdeenisisaldust või tuvastati molübdeeni pisut üle minimaalse tuvastatava määra. Alex Stewart Estonia kinnitustähistega Big Bagi kottide ferromolübdeenisisaldus ei vastanud Alex Stewart Estonia analüüsiproovide aruandele. Ükski Big Bagi kott ei sisaldanud pakkelehtedel ega päritolusertifikaadis nimetatud sulamit. Need kotid – ka algse kinnitustähisega kotid – sisaldasid ferrosiliitsiumi sulamit. • Molübdeenikontsentraati sisaldavaid kotte 2018.a märtsis läbi viidud uurimise ajal ei kontrollitud. 2016.a augustis kontrollis neid kotte sõltumatu metallihindamisettevõte SSP (Stockpile Surveying and Protection B.V.). Selle uuringu käigus tehti kindlaks, et molübdeenisisaldus (keskmiselt 0,015%) ei olnud tuvastatav või oli vaid veidi üle minimaalse tuvastamistaseme võrreldes päritolusertifikaatidel ja Alex Stewart Estonia esitatud analüüsitulemustes (keskmiselt 61,0%) märgitud sisaldusega. Kottides, kust võeti proove, olev sulam sisaldas suures koguses väävlit ja rauda, viidates sellele, et tegu on rauasulatamise kõrvalsaaduse või jäätmetega. Molübdeeni ei leitud. Uuritaval tootel puudub väärtus ja see tuleb hävitada Big Bagi kottide tegeliku kaalu ja saadaolevatel pakkelehtedel esitatud kaalu võrdlus paljastas, et kottide kaal ja kinnitustähised ühtisid pakkelehtedel esitatud teabega. Sellest

võib järeldada, et pakkelehtedel on esitatud nõuetekohane teave. Kõnealused suured kotid, mis sisaldasid nelja erinevat sulamit, ei ole tarnijate/müüjate poolt Swedbankile esitatud dokumentidega kooskõlas. Alex Stewart (Inspection) Estonia OÜ avaldatud aruannetes esitatud fotode põhjal leiavad allakirjutanud registreeritud inspektor ja Rotterdami piirkonnas asuvad sõltumatud metallihindamisettevõtted, et suured kotid ei sisalda ferrovolframi ja ferromolübdeeni tükke. Nendelt fotodelt on nende ettevõtete jaoks ilmne, et suured kotid sisaldasid ferrosiliitsiumi tükke juba siis, kui neid ladustati Yaninos Peterburis alates 2014. aasta juunist. Tundub väga ebatõenäoline või isegi võimatu, et suurte kottide sisu asendati nende Yaninos ladustamise ajal, sest tuvastatud nummerdatud plommid vastavad olemasolevatele pakkelehtedele ja tarnija/müüja esitatud dokumentidele. Metallide hinnanguliseks jääkväärtuseks on 478 644 eurot (arvestatud molübdeenkontsentraadi negatiivset väärtust). 5) F. W.i 03.04.2019 lisa uuringu aruandele S16/10-04180 (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 5) plommide kohta, mida on näha Alex Stewart Inspection Estonia OÜ poolt 2014. a väljastatud protokollides ja mis leiti C. S.-Handelsveem Rotterdamis asuvate partiide erinevate uuringute ja kontrollide käigus aastatel 2016 kuni 2018. 6) 08.04.2019 P. B. eksperdiarvamus (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 20), milles on analüüsitud Alex Stewart Estonia protokollides sisalduvaid pilte (materjalist). Aluseks on võetud ferrovolframi ja ferromolübdeeni 10.06.2014 protokollid nr M2167-2 ja M 2167-1 (lisatud ingliskeelse arvamuse juurde) ning ferrovolframi ja ferromolübdeeni 13.08.2014 protokollid nr M2177-2 ja M2177-4. Arvamuse kohaselt on piltidelt nähtav materjali väljanägemine erinev ferrovolframi ja ferromolübdeeni väljanägemisest, materjalil on ferrosiliitsiumi/ränimetalli väljanägemine. Ferrovolfram on tavaliselt tuhm hall mass ning selle tihedus on väga suur (kui 1500kg maksimaalse kandevõimega Big Bag kotid sisaldaks tõesti ferrovolframit, siis kaaluksid need kotid palju rohkem kui 1500 kg). Ferromolübdeeni puhul on materjalis näha jooni, mida ei esineks ferromolübdeeni puhul. Lisaks on kostja poolt esitatud ka fotod, mis on tehtud F. W.i 2018. aasta raporti koostamise käigus, S.i poolt 2017. aastal, SSP BV poolt 2016. aasta septembris (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisad 10-16). Samuti on esitatud säilinud plommide nimekiri ning 14.03.2019 fotod plommist (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisad 17-19) 42.4 Nõustuda võib hageja seisukohaga, et 2016 (või hilisemad) uuringud iseenesest ei tõenda kauba omadusi 2014.a. Küll aga võimaldavad tõendid kogumis kujundada seisukoha, kas analüüsiti sama kaupa kui 2014.a. 42.5 Hageja on tuginenud sellele, et kaup võidi ära vahetada pärast seda, kui kaup anti üle kostjale. Kostja on esitanud E. von A. selgituse valvemeetmete kohta J logistikapargis (15.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 23). Hageja tugineb seletuse osas sellele, et kirjeldatud on valvemeetmeid 2017.a seisuga, selleks ajaks oli kaup juba Hollandis. E. von A. on selgituses märkinud, et ta käis 2017.a septembris J laos. See ei tähenda, et nimetatud isikul ei olnud teadmisi lao turvasüsteemidest enne 2017.a – seletusest nähtub, et ta on S.is töötanud 15 aastat (seletus on antud 28.03.2019). Seletusest nähtub, et J hoov on ümbritsetud aiaga, on üks sisse- ja väljapääs mille juures on väravavahi valveruum ning turvatöötaja peab avama tõkkepuu. J töötajad kontrollivad valduseid 24/7, kohapeal on töödejuhataja. Iga külastaja peab enne külastust ennast registreerima ja enda saabumisest teatama turvatöötajale, samuti peavad nad isiku tõendama. Valdustes on valvekaamerad ja alarmsüsteem. J valdustes kohapeal olevad Venemaa tollivõimud kontrollivad kaupade sissetulekut ja väljaminekut. Veose liigutamine toimub ainult S.i juhiste kohaselt ja kui kolmas isik palub Jl veost liigutada, kontrollib J selle S.ist üle.

Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kauba vahetamine laos on põhimõtteliselt välistatud. Seda mh ka kauba koguse tõttu. Sellises koguses kauba ümbervahetamine, ilma et seda märgataks, on eluliselt ebausutav. Kostja esitas ka S.i vastu hagi (10.06.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 188), kuid loobus sellest (10.06.2019 kostja menetlusdokumendi lisa 189); kostja on loobumist põhjendanud sellega, et neil ei õnnestunud tõendada S.i rikkumist. Hageja on toonud esile, et tollideklaratsioonidest nähtuvalt deklareeris kostja sama kauba, mille Alberta 2014.a üle andis – deklaratsioonides esitatud kaal vastab vastuvõtuaktides kajastatud kaalule, kauba kogus ja koostis vastavad 2014 aktidele (15.07.2016-26.08.2016 tollideklaratsioonid hageja 06.05.2019 menetlusdokumendi lisad 5-15). Kui tollitöötajad kontrollisid kõiki kaupu, siis oleks hageja hinnangul pidama puudused välja tulema enne kauba äraviimist. Kohus selles veendunud ei ole, kuivõrd tollitöötajad eelduslikult ei ole metallieksperdid ning ei tee ka ekspertiise kaubale. See, et deklareeriti samas kaalus kaupa ja eelduslikult ka nt kaalu vastavust deklaratsioonidele kontrolliti, näitab kohtu hinnangul samuti, et kaupa ei olnud vahetatud J laos. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et kaup vahetati ümber pärast kauba äraviimist J laost, kuid ka see on eluliselt mitteusutav. Kaup oli kogu aja laopidaja valve all, kui viidi S.i J laost Hollandi lattu. 42.6 P. B. on asunud seisukohale 2014.a raportites olevate fotode põhjal, et ferromolübdeen ja ferrovolframi väljanägemine on teistsugune kui piltidelt nähtav materjal. Nimetatud isik jäi ka tunnistajana ülekuulamisel selle juurde, et piltide järgi on võimalik metalle eristada. P. B. arvamuse ja ütluste kohaselt ferromolübdeen ei ole nii läikiva pinnaga ja seal oleks erinevaid värve ja laike näha, ferrovolfram on sileda pinna ja teravate nurkadega tavaliselt tuhm hall mass. Hageja hinnangul ei saa piltide järgi metalli kindlaks teha, samal seisukohal oli ka tunnistaja R. M.. Kohtu hinnangul ei ole välistatud (kuid ei saa ka kindla veendumusega väita), et fotode järgi on võimalik teha kindlaks, kas metall on see, milleks seda nimetatakse. 2016.a oktoobri SSP ja Alex Stewart Inspection OÜ raportitest nähtuvalt ei näe väidetav ferrovolfram ja ferromolübdeen välja nagu tavaline ferrovolfram ja tavaline ferromolübdeen (sama on märgitud ka F. W.i 2018.a raportis). Visuaalselt näevad kohtu mitteprofessionaalse arvamuse kohaselt 2014 Alex Stewart Inspection OÜ ja 2016 SSP/Alex Stewart Inspection OÜ aruannete piltidel olevad metallikamakad välja sarnased (sama värvus, sooniline struktuur), sarnased on ka väidetav ferrovolfram ja väidetav ferromolübdeen omavahel. 2014 ja 2016 aruannetes nimetatud materjalide kohta on märgitud ka sama kogus – ferromolübdeeni 260 kotti ja ferrovolframi 320 kotti. Ferromolübdeeni ja -volframi suurused on aruannetes samad (10-100mm). Samuti näeb visuaalselt 2014 ja 2016 aruannetes välja samasugune ferronikkel (mõlemal juhul oligi tegu ferronikliga, aruanded annavad erineva tulemuse kvaliteedi osas) ning molübdeenikontsentraat. Molübdeenikontsentraadi kogus on mõlemas aruandes sama (80 kotti) ning mõlemas aruandes on materjali kirjeldatud kahvaturohelise/pruuni pulbrina (fotodelt nähtuvalt on materjal mõlemas aruandes puru, mis sisaldab ka suuremaid tükke). Kottide välimuse erinevused on põhjendatav sellega, et osa kaubast pandi teiste kottide sisse koos vana kotiga (hageja 06.05.2019 menetlusdokumendi lisad 1-4). Kui tugineda sellele, et kaup on ümber vahetatud pärast 2014.a aruannete koostamist, siis lisaks punktis 42.5 nimetatud raskustele oleks see eeldanud ka, et kaup on vahetatud välja sarnase välimusega kauba vastu (ligikaudu) samas kaalus ning samas arvus kottides. Kui aga pidada võimalikuks, et kaup vahetati välja millalgi pärast kauba jõudmist J lattu, kuid enne 2014.a raportite koostamist, siis on esiteks A.S. raportid valed ja teiseks ei vastuta kauba vahetamise eest kostja.

Laoteenuse osutamise leping nr 1301-001K (15.04.2019 hageja menetlusdokumendi lisa 4) oli sõlmitud Alberta ja S.i vahel 01.01.2013, teenuse eest pidi tasuma Alberta. Kuigi ka kostjal oli S.iga leping (02.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 37, 07.03.2018 hageja menetlusdokumendi lisa 5), siis on tegu sisuliselt koostöökokkuleppega – S.i laod (ilmselt ühed mitmetest ladudest) on kostja poolt aktsepteeritavad kauba hoidmise kohad, kui kostja saab nt tagatiseks kaupu. Võib võrrelda olukorraga, kui pangal on nimekiri aktsepteeritavatest remondifirmadest. Kolmas isik on toonud esile, et 2014 tuvastas ta kauba liikumise laos ja teavitas sellest kostjat, samuti pakkus teenust laoliikumise jälgimiseks. Kolmas isik on esitanud selle tõendamiseks kirjavahetuse (kolmanda isiku 18.01.2019 menetlusdokumendi lisa 6 ja 18.04.2019 menetlusdokumendi lisa). Kirjavahetus toimus 2013 lõpus ja 2014.a esimeses pooles ning selles arutati ekspertiisi tegemisega seotud asjaolusid ja kolmas isik pakkus ka laoliikumise jälgimist. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Albertale tagastati osaliselt kaupa 2014.a esimeses pooles – 24.01.2014 66 kotti ferroniklit, 29.01.2014 187 kotti ferroniklit ja 20 kotti ferromolübdeeni, 29.05.2014 209 kotti ferroniklit (30.04.2019 kostja menetlusdokumendi lisad 1-3). Sellel perioodil Albertale kauba tagastamist ei pea kohus tähelepanuväärseks, kuna sel ajal ei olnud kostjal eelduslikult õigust kaupa kinni pidada (võlgnevust ei olnud või ei olnud see suur). Kohtu hinnangul viitavad kostja esitatud asjaolud ja tõendid kogumis sellele, et 2014 ja 2016 analüüsiti sama kaupa ehk et kaup oli algusest peale väheväärtuslik. Kaup võõrandati lõpuks ca 0,5 miljoni euro eest. Kuigi ei ole teada, mis oli kauba väärtus maailmaturuhindade järgi 09.09.2016 (või mõne muu kuupäeva seisuga), siis võib eeldada, et selle väärtus igatahes ei ületanud ka sel ajal kostja nõuet hageja vastu ja ka sel põhjusel on hagi rahuldamine välistatud. Täpse väärtuse kindlakstegemine ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt vajalik.

30.04.2018, kohus rahuldas selle taotluse 13.03.2018 (samuti lükkas edasi 20.03.2018 määratud istungi). 30.04.2018 esitas kostja tõendid (sh F. W. 27.03.2018 esialgse raporti). 2) 28.05.2018 kostja menetlusdokument – kuna kostja esitas 30.04.2018 esialgse raporti, siis tõusetus küsimus, kas ja millal kostja lõpliku raporti esitab (kohtu 02.05.2018 e-kiri). 07.05.2018 teatas kostja, et esitab lõpliku raporti hiljemalt 31.05.2018 ning kohus seda aktsepteeris ja määras kostjale selle tähtaja (07.05.2018 kohtu e-kiri). 15.05.2018 esitas hageja vastuväite tähtaja pikendamisele, taotluse dokumentide tagastamiseks ja dokumendi vastuvõtmisest keeldumiseks. 16.05.2018 e-kirjaga andis kohus kostjale tähtaja hageja dokumendi osas seisukoha esitamiseks hiljemalt 28.05.2018. 28.05.2018 esitas kostja seisukoha ning ka F. W. lõpliku raporti. 3) 26.07.2019 kostja menetlusdokument, kostja esitas tasaarvestusavalduse. Sel hetkel ei jooksnud mõni kohtu määratud tähtaeg, määratud oli istung 27-28.08.2019. 27.08.2019 istungil otsustas kohus 26.07.2019 dokumendi vastu võtta ja sellega arvestada. 4) 22.08.2019 kostja menetlusdokument – pärast kostja poolt 26.07.2019 tasaarvestusavalduse esitamist, esitas hageja 19.08.2019 selle osas seisukoha (taotluse jätta see arvesse võtmata ja tagastada kostjale). 21.08.2019 e-kirjaga andis kohus kostjale tähtaja 26.08.2019 esitada seisukoht hageja 19.08.2019 menetlusdokumendi osas. Kostja esitas selle seisukoha 22.08.2019. 5) 16.10.2019 kostja menetlusdokument – 28.08.2019 istungil andis kohus tähtaja hagejale ja kolmandale isikule 26.07.2019 kostja menetlusdokumendile seisukoha esitamiseks kuni 03.10.2019 ning kostjale esitada seisukoht hiljemalt 17.10.2019. 16.10.2019 esitas kostja nimetatud seisukoha. Tõsi on, et kostja taotles tähtaegade pikendamisi, kuid kohus need taotlused ka rahuldas. Tähtajaväliselt esitatud seisukohad võttis kohus vastu. Kulutuste tõendid esitati kaks korda – esmalt 15.04.2019 (lisad 25-27) ja seejärel 10.06.2019 (lisad 1-187). 10.06.2019 menetlusdokumendis sisaldus ka taotlus tagastada 15.04.2019 esitatud lisad 25-27 ja võtta juurde lisad 1-187, põhjendusest nähtuvalt on tegu kohtu korralduse täitmisega (lähtus eeldatavalt kohtu poolt 07.05.2019 istungil avaldatud seisukohast, et iga asjaolu juures peab olema viide tõendile, kust see asjaolu tuleneb). Tasaarvestusavaldus esitati küll esimese astme menetluse lõpupoole, kuid see ei venitanud menetlust ja kohus võttis selle vastu. Kohtu hinnangul ei ole põhjust hageja etteheidete alusel kostja menetluskulusid vähendada. Kohtu hinnangul vastavad tunnitasud turuhinnale ja on mõistliku suurusega (tunnitasule ei ole vastuväiteid esitanud ka hageja). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid õigusabile kulunud aja (565,6 tundi) ega tehtud toimingute suhtes. Kostja poolt esitatud arvetest/kuluaruannetest ei nähtu põhjendamatuid toiminguid. Ajakulu võib pidada põhjendatuks, arvestades menetluse kestust, mahtu, keerukust ning käiku. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 94 373,76 eurot (riigilõiv 50 eurot, tõlkekulud 3337,36 eurot ja õigusabi 90 986,40 eurot) ning mõistab menetluskulud võlgnikult välja, samuti tuleb võlgnikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.