M. R. (R.) hagi H. T. (T.) vastu 35 200 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
36 605,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja: H. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kolmas isik: A. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt (muuhulgas hagi osalise õigeksvõtu alusel). Välja mõista kostjalt H. T.lt hageja M. R. kasuks põhivõlgnevus 17 600 eurot. Välja mõista kostjalt H. T.lt hageja M. R. kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 17 600 eurot (perioodi 20.10.2008-05.06.2020 eest). Hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja nõudis kostjalt edasiulatuvat viivist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5.2.Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1000 eurot ning mõista kostjalt H. T.lt hageja M. R. kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1000 eurot (s.o riigilõiv).
5.3.Jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Otsus toimetada pooltele kätte.
2-20-8139
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.M. R. (hageja) esitas 03.06.2020 Harju Maakohtule hagi H. T. (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Harju Maakohtu 05.06.2020 ja 08.06.2020 kirjaga jäeti hagi käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
3.Hageja esitas 05.06.2020 ja 09.06.2020 hagi täiendused ja taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles seada kohtulik hüpoteek Xxxx asuvale kinnistule, H. T.le kuuluvale ühisomandi osale summas 35 000 eurot.
4.Harju Maakohtu 10.06.2020 määrustega võeti hagi menetlusse ja jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile.
5.Kostja esitas 22.06.2020 vastuse hagile, milles märkis, et nõustub hagis toodud väidetega ja vastuväited puuduvad.
7.Hageja esitas 30.06.2020 kohtule omapoolse seisukoha kostja vastusele.
8.15.07.2020 esitas kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna A. T.. Taotluse põhjenduste kohaselt oli A. T. esitanud kostja vastu hagi ühisvara jagamiseks (tsiviilasi nr xxxx). Kuna käesolevas asjas käsitletav võlg on kostja ja A. T.i ühisvara, siis leidis kostja, et A.T. tuleb samuti menetlusse kaasata.
9.A.T. esitas 20.07.2020 kohtule taotluse enda kaasamiseks kostja poolele, sest tema õiguslikes huvides on, et vaidlus käesolevas asjas lahendatakse kostja kasuks. Taotluse põhjenduste kohaselt on A. T. kostja endine abikaasa, kellega on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr xxxx. Vaidlus puudutab ühisvara jagamist, sh jagatakse Xxxx kinnistut, mille ehitamisest on väidetavalt tekkinud võlgnevus hageja ees, mida hageja käesolevas menetluses kostjalt nõuab. Kostja käsitleb nimetatud võlgnevust ühisvarasse kuuluvaks ja soovib selle nõude rahuldamist ühisvara arvelt. A. T. sellise nõude tegelikku olemasolusse ei usu.
2-20-8139
10.Harju Maakohtu 14.08.2020 kirjaga küsis kohus hageja seisukohta 15.07.2020 ja 20.07.2020 taotluste osas.
11.Hageja vastas kohtule 31.08.2020 kirjaga, et ei vaidle vastu kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.
12.Harju Maakohtu 07.10.2020 määrusega rahuldas kohus kostja 15.07.2020 ja A. T. 20.07.2020 taotlused kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus kaasas A. T. menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kohus kohustas kolmandat isikut esitama arvamuse hagile.
13.Kolmas isik esitas 28.10.2020 vastuse hagile ja menetluskulude nimekirja.
14.Kostja esitas 07.12.2020 seisukoha kolmanda isiku vastusele.
15.Hageja esitas 13.01.2021 seisukoha kolmanda isiku vastusele. Hagi asjaolud ja hageja nõue
16.03.06.2020 esitatud hagis on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: -
mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 17 600 eurot;
-
mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis 17 600 eurot (perioodi 28.10.2008-05.06.2020 eest); mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist;
-
jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: 1) Kostja tellis OÜ-lt F perioodil 2006-2008 maja ehitustöid ja ehitusmaterjale. Tööde tellimise aluseks olid hinnapakkumised summas 1 921 379,84 krooni (hagi lisad 1). Nende alusel esitati kostjale arved, millest 1 515 037,64 krooni tasus kostja jooksvalt samal perioodil (hagi lisa 2), kuid 406 342,20 krooni jättis tasumata (hagi lisa 3). 2) Kostja kohustus tuleneb hageja ja kostja vahelisest töövõtu lepingust, mille alusel tarnis hageja kostjale ehitusmaterjale ja teostas ehitustöid vastavalt hageja esitatud hinnapakkumistes toodud loetelule (hagi lisa 1). Hageja esitas kostjale arved jooksvalt proportsionaalselt teostatud tööde mahuga, mis muutusid sissenõutavaks arvel näidatud maksetähtaegadel. 3) Hageja poolt esitatud viimase arvega tuleb lugeda kokkulepitud tööd täies ulatuses vastuvõetuks, mille põhjal muutus kohustus täies ulatuses sissenõutavaks 20.10.2008. 4) Pooled suhtlesid enamasti telefoni teel ja vahetul kohtumisel ning kuna töid teostati ja materjale tarniti pikema perioodi vältel vastavalt kostja tellimustele, siis saatis hageja kostjale 10.12.2010 e-kirja, milles palus kostjal kinnitada tasumata kohustuse suurust. Kostja kinnitas oma 28.12.2010 e-kirjas, et võlg on 406 342,20 krooni/25 970 eurot, kuid tasumise osas mingeid konkreetseid tähtaegu ta ei öelnud (hagi lisa 4). 5) Kostja tasus 2011 veebruaris 1 970 eurot, misjärel jäi kostja võlgnevuseks 24 000 eurot. 6) 2014 loovutas OÜ F oma nõude H. T. vastu M. R.le (OÜ F nimel lepingu täitja). Nõude üleminekus eeldatavasti vaidlus puudub. 7) Kostja tasus 6000 eurot järgmiste osamaksetena: - 10.10.2015 – 1000 eurot; 07.09.2016 – 1000 eurot; 04.03.2017 – 1500 eurot; 18.06.2017 – 1500 eurot; 10.12.2017 - 1000 eurot.
2-20-8139 8) Hageja pöördus kostja poole mitmete meeldetuletustega, misjärel allkirjastasid pooled viimaks 07.10.2018 võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe, millega kostja kinnitas, et võlgneb hagejale 18 000 eurot (hagi lisa 5). 07.10.2018 võlatunnistuse näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega pooled kinnitavad, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mis on hageja poolt nõuetekohaselt täidetud, kuid mille eest kostja on siiani võlgu. 2011 sõlmisid pooled võlatunnistuse (09.06.2020 hageja kirja lisa), mis 2018 võlatunnistusega uuendati. Ka sellest dokumendis on kostja kinnitanud nõude sissenõutavaks muutumist. Lepingu sõlmimise fakt tuleneb omaks võetud kohustuse olemasolust, mis antud juhul on selgelt tuvastatav. Samuti on tuvastatav kohustuse sissenõutavaks muutumine. 9) Järgmised maksed tegi kostja aga enam kui aasta hiljem: 31.10.2019 – 200 eurot; 02.12.2019 – 200 eurot. 17 600 eurot on tänaseni tasumata. Osundatud võlatunnistuse (hagi lisa 5) punktis 6 fikseerisid pooled, et kui võlgnik viivitab osamaksete tasumisega, siis võib võlausaldaja maksegraafiku kokkuleppe üles öelda ja nõuda kogu võlasumma kohest tasumist. 10) Hageja on kostjaga korduvalt võlgnevuse tasumise teemal rääkinud, pidevalt on samad lubadused (09.06.2020 kirja manuses kõnede eristus). Viimaks saatis hageja 30.03.2020 kostjale kirja, milles andis viimase täiendava tähtaja, et kui 30. aprilliks ära ei maksa, siis pöördub hageja kohtusse (09.06.2020 kirja manuse lisa). 11) Hageja on seisukohal, et kostja ei täida oma kohustust pahatahtlikult. Hagejale teadaolevalt on kostja käinud mitmeid kordi reisil, samuti soetanud omale erinevaid autosid jne. Hageja on heas usus oodanud võlgnevuse tasumist. 12) Kostja kohustus tuleneb VÕS §-s 76, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt kokkuleppele. Kostja ei ole kordagi öelnud, et tal puudub tasumise kohustus, vastupidi, ta on kinnitanud kohustuse olemasolu nii oma 28.12.2010 e-kirjas kui ka 07.10.2018 võla tasumise kokkuleppes. 13) VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kohustatud pool rikub raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt põhikohustusena 17 600 eurot (võlatunnistuses 18 000 – tasutud 400 eurot) kohtuotsusega välja mõista. 14) Hageja nõuab edasiulatuvalt viivist seaduses sätestatud määras kostja poolt täitmata summalt. Hageja on seisukohal, et seadusliku viivisemäära alusel arvutatud viivisesumma on viivitatud perioodi arvestades mõistliku suurusega ja õigustatud. 15) Hageja ei nõustu kolmanda isiku väidetega. Kolmas isik leiab, et hagejal puudub nõue, aga pole selgitanud, mille alusel ta nii väidab. Arusaamatuks jääb kolmanda isiku väide, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, kui materjalidest on näha, et kostja on pidevalt oma kohustuse täitmist edasi lükanud. Viimases võlatunnistuses sai kokku lepitud, et kostja tasub igas kalendrikuus vähemalt 200 eurot. Tegelikkuses täitis ta seda kohustust vaid kaks korda ning hagi esitamise hetkeks oli ta olnud taaskord viivituses enam kui pool aastat. Kostja ei näidanud kordagi üles huvi uue tähtaja kokkuleppimiseks või senise kokkuleppe täitmiseks. Kui selline lõputu viivitamine ja suusõnaliste lubaduste andmine (mis hiljem jäävad kõik täitmata) ei ole põhjus kohtus oma õiguste maksma panemiseks, siis millisel juhul võiks üldse veel kohtusse pöörduda. See, et kostja ei nõustunud kohese sundtäitmisele allumise võla tasumise kokkuleppe sõlmimisega kinnitab vaid seda, et kostjale oligi tekkinud arusaam või lootus, et ta ei maksagi seda võlga või saab taaskord venitama hakata. Sellises olukorras ei jäänudki hagejal muud üle, kui kohtusse pöörduda.
2-20-8139 16) Selles valguses on ka taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks alusetu ja põhjendamatu. Hageja kasutas oma seaduslikku õigust oma nõude maksma panemiseks. Hageja ei ole esitanud taotlust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Liiatigi on kolmanda isiku väidetud menetluskulude ilmselgelt üle paisutatud. Sisuliselt on kolmanda isiku esindaja deklareerinud, et ta on kulutanud 4 tundi poole leheküljelise kohtumääruse põhjenduste lugemisele ja kolmel lehel esitatud hagiga tutvumiseks. 17) Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud hagi eest riigilõivu 1000 eurot. Hageja põhinõue
18.Kostja jättis tasumata poolte vahel 07.10.2018 sõlmitud võlatunnistuse alusel 17 600 eurot, mis on hagi põhinõudeks.
19.Hageja viivisenõue
20.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.
21.Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 20.10.2008-05.06.2020 eest summas 17 600 eurot. Hageja nõuab viivist alates kostja poolt võlgnevuse tunnistamisest 28.12.2010 hagi esitamiseni 05.06.2020. Viivis on arvutatud järgnevalt: -
võlg 25 970 perioodi 20.10.2008-11.02.2011 eest summas 5157,22 eurot;
-
võlg 24 000 perioodi 12.02.2011-10.10.2015 eest summas 9116,54 eurot;
-
võlg 23 000 perioodi 11.10.2015-07.09.2016 eest summas 1683,53 eurot;
-
võlg 22 000 perioodi 08.09.2016-04.03.2017 eest summas 856,80 eurot;
-
võlg 20 500 perioodi 05.03.2017-18.06.2017 eest summas 476,27 eurot;
-
võlg 19 000 perioodi 19.06.2017-10.12.2017 eest summas 728,76 eurot;
-
võlg 18 000 perioodi 11.12.2017-31.10.2019 eest summas 2722,19 eurot;
-
võlg 17 800 perioodi 01.11.2019-02.12.2019 eest summas 124,84 eurot;
-
võlg 17 600 perioodi 03.12.2019-05.06.2020 eest summas 715,85 eurot.
22.VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäära kohaselt on viivis kokku 21 582,01 eurot. Hageja piirdub tagasiulatuva viivise nõudes summaga, mis ei ületa põhivõlgnevust ja nõuab viivisena 17 600 eurot.
23.Lisaks taotleb hageja kohtul edasiulatuva viivise välja mõistmist seaduses sätestatud määras põhinõudelt summas 17 600 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus hagile
24.Kostja nõustub hagis toodud väidetega. Kostjal ei ole vastuväiteid hagile ning ta nõustub, et hageja tegi need tööd ja tarnis ka ehitusmaterjale ja nende eest jäid osad arved tasumata. Hagis esitatud faktiväited on iseenesest õiged ja vastavad tegelikkusele.
25.Hageja tõepoolest ehitas kostjale maja ja osade tööde eest jäi tasumata. Võlgu olevad arved on hagile lisatud – koostatud on võlatunnistus, mis on hagile lisatud ja milles leppiti kokku, et kostja maksab hiljemalt 2018 kogu võla ära. Kuid selleks hetkeks oli kostjal tekkinud väga raske majanduslik olukord, kostja oli pangale mitmeid kuid võlgu ja ka maja ei olnud veel
2-20-8139 valmis, sinna tuli veel kulutusi teha, et sisse elama saaks asuda. Sellepärast hakkasidki asjad venima. Siiski on kostja 24 000 eurost jõudnud 6 400 eurot ära maksta.
26.Hagis toodud maksegraafik on õige – kostja maksis nendel kuupäevadel, mis hagis näidatud. Viimasest maksegraafikust on kostja tasunud vahepeal veel 400 eurot. Praegu on võlg üleval veel 17600 eurot ja selle maksab kostja ära kohe kui võimalus avaneb. Praegu on lihtsalt taaskord raske aeg.
27.Hagis esitatud tõendid on õiged. Nende kahe hinnapakkumise järgi said materjalid tellitud ja ka arved on kostjale niimoodi esitatud. Arvete tasumise tabel kajastab nii kostja poolt makstud kui ka võlgu olevaid arveid. Nagu seal ka näidatud, jäid osad arved tasumata ja nende kohta koostas kostja kahel korral võla likvideerimise kokkuleppe, kuid kostjal ei olnud raha, et neid täita. Võlakokkulepped (esimene võlatunnistus 11.02.2011 ja teine 07.10.2018) on kostja poolt allkirjastatud ja tookord niimoodi sai kokku lepitud, kuid lihtsalt ei olnud võimalust kinni pidada neist.
28.Kostja palub kohtul vähendada viiviseid, kuna kostja arvates ei tohiks viivise summa olla suurem kui võlg ise. Kostja saab aru, et on pikka aega võlgu, kuid ikkagi ei tohiks niipalju viiviseid küsida.
29.Kostjal on kolmanda isikuga pooleli ühisvara vaidlus. Praegu üritab kolmas isik teha kõik, et kostjat võimalikult palju laostada ning nüüd on tulnud ta välja sellise kontseptsiooniga, nagu oleks kostja vastu esitatud hagi kuidagi fiktiivne või kokkumäng hagejaga. Midagi sellist kostja ei tea ega saa ka aru, millest kolmas isik seda järeldab. Kolmanda isiku arvates seisneb kokkumäng selles, et kostja ei vaielnud hagile vastu. Kostja saa aru, mille pärast oleks ta pidanud hakkama võlga eitama ja vastu vaidlema, kui see võlg on kogu aeg olnud üleval ja kostja arust ei ole selle üle ka kunagi vaidlust olnud – kuidas kostja siis nüüd saab seda eitamata hakata ja mis põhjusel. Kostja on siiani makse tähtaega saanud kokkuleppeliselt edasi lükata, kuna pole olnud võimalust kohustust täita, kuid see ei muuda võlga olematuks.
30.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja arvates ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Kostja on hagejale koguaeg öelnud, et maksab ära selle võla, lihtsalt see võtab aega. Kostjal on praegu lahutus pooleli, ühisvara ja elatisega on juba niigi vaidlus üleval. Kolmanda isiku vastus hagile
31.Kolmas isik teab, et hagejal puudub väidetav nõue 2008 aastast ning hagi on esitatud fiktiivselt selleks, et kostja saaks hiljem kahjustada kolmanda isiku huve tsiviilasjas 2-20-1278 peetavas ühisvara jagamise vaidluses kostja ja kolmanda isiku vahel (vt kolmanda isiku põhjendused tema 20.07.2020 vastuse punktides 1.1-1.4).
32.Seda, et hagi esitati pahatahtlikult kolmanda isiku kahjustamiseks, ilmestab ka kostja vastu vaidlemata hagi õigeksvõtt, kuigi hagis esitatu pinnalt on üheselt selge, et hagejal nõuet ei ole ning nõude olemasolu on ka tõendamata.
33.Kuigi kolmandal isikul on vastuväiteid hagile, ei ole neid kostja omaksvõtu pärast menetlusökonoomika huvides mõistlik siin esitada (TsMS § 214 lg 2 teine lause).
34.Eeltoodu valguses on ilmne, et hagi on esitatud hageja ja kostja kokkumängus kolmanda isiku kahjustamiseks ning kostjale ühisvara jagamise vaidluses parema positsiooni kindlustamiseks. Kuna iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või asjaolud ebaõigesti tuvastatud (TsMS § 214 lg 3), siis palub kolmas isik kohtul käesolevas asjas õigeksvõtul põhineva otsuse tegemist ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) selleks, et kolmas isik saaks oma õigusi kaitsta järgnevas menetluses ja esitada vajadusel kõik oma vastuväited hageja nõudele. Arvestades kostja kavatsust kasutada käesolevas asjas tehtavat kohtuotsus kostja ja
2-20-8139 kolmanda isiku vaidluses ühisvara jagamise üle, oleks kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava osata tegemisel ka menetlusõiguste kuritarvitamist piirav tähendus (TsMS § 200 lg 2).
35.Kolmas isik palub jätta kõik tema menetluskulud hageja kanda (TsMS 167 lg 1 koosmõjus § 168 lõikega 6), kuna kostja võttis hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega põhjustanud kohtusse pöördumist. Nähtuvalt hageja 09.06.2020 menetlusdokumendi põhjendustest on kostja väidetavat võlgnevust alati hagejale tunnistanud ja olnud hagejale ka kättesaadav. Seega oleksid võinud pooled sõlmida kohtusse pöördumiseta täitedokumendina notariaalse võlatunnistuse. Eeltoodust johtuvalt oli kohtusse pöördumine hageja valik, kostja seda ei põhjustanud, mistõttu tuleb kõikide osapoolte menetluskulud kanda hagejal.
36.Kolmas isik palub jätta tema menetluskulud summas 552 eurot hageja kanda ja kohustada hagejat tasuma menetluskulude hüvitamise viivitamisel tasuma kolmandale isikule viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastused ja esitatud tõendid ning uurinud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks.
38.Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, 06.03.2019).
39.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
40.Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsioonile. Kohus nõustub pooltega: nendevahel on töövõtust tulenev õigussuhe, millest lähtuvat võlga on deklaratiivsete võlatunnistustega kinnitatud.
41.TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
42.TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
43.Kostja pole üheski kohtule saadetud dokumendis vaielnud vastu hagi asjaoludele, nõude suurusele või nõude eri komponentidele. Kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud ja seda ka 22.06.2020 vastuses hagile kohtule öelnud: „Kostja nõustub hagis toodud väidetega. Kostjal ei ole vastuväiteid hagile ning ta nõustub, et hageja tegi need tööd ja tarnis ka ehitusmaterjale ja nende eest jäid osad arved tasumata. Hagis esitatud faktiväited on iseenesest õiged ja vastavad tegelikkusele“.
2-20-8139
44.Kostja on üksnes palunud kohtul vähendada viivisenõuet, kuna leiab, et viivisenõue ei saa olla suurem kui põhinõue.
45.Hagi tuleb rahuldada, kuna kostja ei vaidle ei hagi asjaolude ega nõude suuruse üle – ühtegi tõendit ega vastuväidet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on nõustunud kõigi hagis toodud väidetega ja tõenditega ning palunud kohtul üksnes viiviseid vähendada. Kostja on märkinud, et õiglane viivis oleks mitte enam, kui põhivõlgnevus. Seega on kostja sisuliselt hagi õigeks võtnud TsMS § 440 mõttes.
46.Seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel hagis esitatud asjaolud tuvastatuks ja neid siinkohal uuesti üle ei korda (vt otsuse eelnevad peatükid: Hageja nõuete ja hagi asjaolude kohta).
47.Vaidlust ei ole ka selles, et pooltevahelisele õigussuhtele kohaldub VÕS § 30 lg 1 ning tegemist on võlatunnistusest tuleneva hageja nõudega.
48.VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
49.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
50.Poolte vahel on 07.10.2018 sõlmitud võlatunnistus, milles kostja tunnistab, et OÜ F (kes loovutas nõude 2014 hagejale) ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel ehitas OÜ F kostja ja A. T. ühisomandis olevale Xxxx kinnistule elamu. Kostja on võlatunnistuses kinnitanud oma kohustust hageja ees kokku summas 18 000 eurot. Hagist nähtub, et kostja tasus 31.10.2019 200 eurot ja 02.12.2019 200 eurot ning seega jäi võlgnevus alles 17 600 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et võlgnevus 17 600 eurot oleks tasutud või et hagejal puudub alus seda nõuda. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist.
51.VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
52.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
53.Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kostja ei ole vastu vaielnud viivinõudele, kuid on palunud kohtul seda vähendada, kuna leiab, et viivise nõue ei tohiks olla suurem kui põhivõlg.
54.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 17 600 eurot (perioodi 20.10.200805.06.2020 eest). Kuigi tegelik sissenõutavaks muutunud viivise summa on 21 582,01 eurot, siis hageja on seda vähendanud ning nõuab viivisena summat, mis ei ületa põhivõlgnevust ehk 17 600 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhivõlalt (17 600 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
55.Kohus leiab, et hageja viivisenõue hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud ulatuses on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud üksnes selles osas, et see ei tohiks olla suurem (21 582,01 eurot) kui põhivõlg 17 600. Kuna
2-20-8139 hageja on viivisenõuet vähendanud ning nõuab viivist 17 600 eurot, siis ei ületa see põhinõude summat ning see tuleb kostjalt välja mõista.
56.Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude, mida kostja on taotlenud vähendada. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-16 kinnitanud, et seadus ei sätesta kohtule keeldu vähendada ka edasiulatuvat viivist, kui kostja on sellise taotluse esitanud. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12). Hageja on põhjendanud edasiulatuva viivise nõuet sellega, et kostjat on vaja distsiplineerida. Kohtu arvates ei ole see piisav kostjalt põhivõlast suurema viivise väljamõistmise põhjendamiseks. Põhivõlast suurema kahju tekkimist ei ole hageja esile toonud. Seetõttu jätab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hageja menetluskulud
58.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtul puudub alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks, sest kohus rahuldab hagi peaaegu terves ulatuses. TsMS § 163 lg 2 näeb aga ette, et menetluskulud võib jätta poolte endi kanda siis, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool ja teine pool kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda.
59.Samuti ei saa väita, et hageja oleks põhjendamatult kohtusse pöördunud: hageja on mitmete aastat jooksul proovinud kostjaga erinevaid kokkuleppeid sõlmida, et oma võlga tagasi saada ning andnud kostjale korduvaid võimalusi võla maksmise tähtaega edasi lükata. Hageja ei ole kohustatud lõputult taluma võla mittemaksmist. Ka kohtumenetluse ajal ei ole kostja võlga tasunud,
60.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ma menetluskulude rahalise suuruse.
61.Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1000 eurot. Hagejal puuduvad õigusabikulud.
62.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja § 139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud
63.Kolmas isik taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulu väljamõistmist summas 552 eurot (so 4 tundi hinnaga 138eurot/h).
64.TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Lõike 2 kohaselt kui
2-20-8139 vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.
65.Kuna kohus rahuldab hagi ning kolmas isik on iseseisva nõudeta (kostja poolele), siis jäävad kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kohtu täiendavad selgitused
66.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.