Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

I. A. esitas 19.02.2025 Harju Maakohtule avalduse OÜ Unimet Estonia pankroti väljakuulutamiseks (dtl 2). Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrias Palmitsa (dtl 1464).

Ajutine haldur esitas kohtule aruanded (dtl 1432 esialgne aruanne, dtl 1474 aruande täpsustus), mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi (dtl 1509).

Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi 24.09.2024 kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

Võlgnik ei ole vaidlustanud avaldaja faktiväiteid, mille kohaselt: 1) SIA-l „EcoLead“ (EcoLead, põhivõlgnik) on BluOr Bank AS-ga sõlmitud laenulepingutest tulenev ja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa 30.04.2025 seisuga 5 209 402,62 eurot (avaldaja 30.04.2025 avalduse p 2.1, dtl 1416; 10.09.2025 kohtumäärus, dtl 1521. Tehingute täpsem loetelu on esitatud ajutise halduri nimetamise 08.05.2025 määruse p-s 1, dtl 1465); 2) eelmises alapunktis nimetatud põhivõlgniku kohustused on tagatud võlgniku käendusega summas 3 530 000 eurot (pankrotiavalduse aluseks olev avaldaja nõue). Võlgnik pole esitanud lepingu alusel vastuväiteid pankrotiavalduse aluseks oleva nõude maksmapanekuks tema vastu. Ainsa vastuväitena on võlgnik tuginenud seisukohale, et avaldaja tegelikuks eesmärgiks on võlgniku omandis olevate EcoLead aktsiate ülevõtmine (võlgniku 10.03.2025 avaldus, dtl 228). 2

Esialgne võlausaldaja BluOr Bank AS on kinnitanud pankrotiavalduse aluseks oleva nõude loovutamist avaldajale (dtl 38). Menetluses pole väidetud, et esialgne võlausaldaja oleks ise astunud samme oma nõuete maksmapanekuks EcoLeadi või võlgniku vastu. Nõude loovutuse kehtivuses kahtlemiseks puudub põhjus. Väidetud pole ka seda, et põhivõlgnik või võlgnik oleksid oma kohustusi mingiski ulatuses menetluse ajal täitnud.

Ajutine haldur on teinud võlgniku enese poolt esitatud raamatupidamisandmete alusel kindlaks, et võlgnikul on veel kohustusi kolmandate isikute ees summas 321 364 eurot (30.05.2025 aruande p 5.1, dtl 1440; 21.08.2025 aruande lk 2, dtl 1475). Võlgnik kinnitas selle võla olemasolu ka kohtuistungil (24.09.2025 istungiprotokolli lk 2, dtl 1561).

Ajutise halduri väitel pole võlgnikul muud vara peale EcoLead aktsiate (30.05.2025 aruande p 3 ja 5). Võlgnik pole väitnud muu vara olemasolu. Sellises olukorras pole võlgniku võlausaldajate nõudeid võimalik panna maksma muu vara arvel. Võlgniku vastuseis nende aktsiate kaotamisele on seega lootusetu, mis muudab tähendusetuks võlgniku väited avaldaja varjatud kavatsuste kohta (p 4 eespool).

Võlgnikule kuuluvad EcoLead aktsiad ei ole vara, millega mõistlikult ettenähtavas perspektiivis võiks olla võimalik täita võlgniku kohustused, mida on kokku vähemalt 3 851 364 eurot (3 530 000 + 321 364. P 4 eespool). See on nii sõltumata nende aktsiate võimalikust väärtusest. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude täitmist nõuti võlgnikult juba 17.12.2024 (19.02.2025 pankrotiavalduse p 1.10, dtl 4) ja tänaseni pole kõnealuste aktsiate arvel nõuet täitma asutud.

Täiesti ebaselge on võlgnikule kuuluvate EcoLead aktsiate võimalik rahaline väärtus ka pikemas perspektiivis. Võlgnik on arvestanud aktsiate väärtuseks 6,08 miljonit eurot 2024.a aprillis koostatud asjatundjaarvamuse alusel (võlgniku 29.08.2025 avalduse p 4, dtl 1498. Arvamus paikneb dtl 1452). Avaldaja on hinnanud aktsiad väärtusetuks 2024.a oktoobris koostatud asjatundjaarvamuse alusel (avaldaja 18.03.2025 avalduse p 2.9, dtl 671. Arvamus paikneb dtl 782). Võlgniku enese väitel on tema loovutanud kolmandale isikule 1,4 miljoni euro ulatuses nõudeid EcoLeadi vastu, mille alusel on EcoLeadi suhtes algatatud saneerimismenetlus (võlgniku 19.03.2025 avalduse p 15, dtl 826. Varasemalt oli võlgniku väidete kohaselt käimas olnud pankrotimenetlus). Võlgniku sõnade kohaselt „EcoLead’i likviidsusolukord on keeruline ning EcoLead ei suudaks korraga tagasi maksta ei avaldaja nõudeid ega Unimet’i [võlgnik] nõudeid“ (sama avalduse p 17). Ajutise halduri hinnangul võivad aktsiad olla väärtusetud (21.08.2025 aruande lk 3 ja 4, dtl 1476 ja 1477).

24.09.2025 kohtuistungil kinnitas võlgnik, et käenduslepingu täitmine võimalik pole (istungiprotokolli lk 4, dtl 1563).

Seega on kohus arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine.

Vaidlus selle üle, kas põhivõlgniku kohustused on pantidega piisavalt tagatud, on menetluse käesolevas faasis tähendusetu. Maksejõuetu juriidiline isik ei tohi eksisteerida, mistõttu tema pankroti väljakuulutamise otsustamisel PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud asjaolud tähendust ei oma.1 Samas on kohus seisukohal, et piisavas ulatuses pantide olemasolu on tõendamata. Hüpoteegiga tagatud kinnisasja väärtus on avaldaja poolt asjatundjaarvamuste alusel väidetu kohaselt 1-1,5 miljonit eurot (25.03.2025 avalduse p 2.1 alapunkt 3, dtl 1088 ja 30.04.2025 avalduse p 2.2 alapunkt 2, dtl 1140),

1

P.Varul jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2024, lk 399

3

millega võlgnik 24.09.2025 istungil nõustus (dtl 1560). Kommertspandiga koormatud vara väärtus on avaldaja poolt 15.04.2025 asjatundjaarvamuse alusel väidetu kohaselt 1 668 000 – 3 335 300 eurot (30.04.2025 avalduse p 2.2 alapunkt 3. Asjatundjaarvamus paikneb dtl 1333, tõlge dtl 1526). Võlgnik on kommertspandieseme väärtuse kohta esitanud ainult paljasõnalisi väiteid, tuginedes EcoLeadi 2024.a raamatupidamisarvestustele (19.03.2025 avalduse p 8 ja 9, dtl 824). On tõenäolisem, et põhivõlgniku võlad (p 4 eespool) on pandiga tagatud ainult osaliselt, kuid kindlama seisukoha võtmiseks puudub asja õige lahendamise seisukohalt vajadus.

Võlgnik ei saa meelevaldselt määrata, mis järjekorras avaldaja oma õigusi põhivõlgniku kohustuste täitmise saavutamiseks rakendab. Võlgnik pole esitanud alust käenduslepingu täitmisest keeldumiseks. Käenduslepingu kehtivust ja sellega tagatud võla olemasolu pole võlgnik eitanud. Käendusleping ise välistab sissenõudmistegevuste järjekorra mõjutamise võlgniku poolt (lepingu p 3.2 ja 3.3, dtl 13). Erinevatest õigussuhetest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja kokkulangemine ei too kaasa seda, et õigussuhteid ei peaks enam eristama. Võlgnik on heitnud avaldajale ette EcoLeadi enamusaktsiate tegeliku kasusaaja ja EcoLeadi juhatuse üle mõjuvõimu omava D. U. variisikuna tegutsemist põhivõla täitmata jätmisel võlgniku kahjustamise eesmärgil (10.03.2025 avaldus, dtl 228). Võlgnik pole esitanud aga kohtule midagi sellist, mille alusel tuleks takistada avaldaja tegevust võla sissenõudmisel EcoLeadi ja võlgniku võlausaldajana. Kui keegi põhjustab avaldaja kaasabil EcoLeadile või võlgnikule kahju EcoLeadi aktsionäri või juhatuse liikmena, tuleks võlgnikul tegeleda selle tegevuse takistamise või tagajärgede kõrvaldamisega. Võlgnikul pole töötajaid ega muud majandustegevust peale EcoLead aktsiate hoidmise (ajutise halduri aruande p 5.2, dtl 1440). Kui võlgniku poolt käendatud põhivõlgnevus tasutakse EcoLeadi või teiste tagatiste andjate poolt võlgniku pankrotimenetluse ajal ja võlgniku teiste võlausaldajate nõuete osas lepitakse kokku, võib pankrotimenetluse alus ära langeda ja menetluse saab lõpetada (PankrS § 159).

Pankrotiavalduse lahendamine on käesolevas asjas võtnud võlgniku tegevusest tulenevalt palju rohkem aega kui seadusega ette on nähtud (PankrS § 27 lg 2). Pankroti väljakuulutamise taotlemine on maksejõuetu võlgniku suhtes õige viis oma nõuete maksmapanekuks. Pankrotimenetluse käigus on võimalik kiiresti selgitada välja võimalused pankrotivara suurendamiseks. Just seda on võlgnik oma käitumisega käesolevas menetluses ilmselt püüdnud takistada. Konkreetsemalt võib võlgnik olla soovinud takistada nõuete esitamist seoses 30.12.2024 tehtud tehinguga, millega loovutati seotud isikule 1 402 000 eurot nõudeid EcoLeadi vastu tasaarvestuse vastu (ajutise halduri 30.05.2025 aruande p 4.3-4.5, dtl 1438). Kui EcoLead pikemas perspektiivis tõesti suudab oma kohustusi täita (nagu võlgnik seda väidab – 19.03.2025 avalduse p 17, dtl 825), võis loovutustehing olla teisi võlausaldajaid (sh avaldaja) kahjustav ja sellisena tagasivõidetav.

Seega - võlgniku pankroti väljakuulutamisega venitamine kahjustab tõenäoliselt avaldajat, kuid pankroti väljakuulutamine ei peaks võlgnikku kahjustama. Püsiva maksejõuetuse tõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada (PankrS § 1 lg 2 ja § 32 lg 1).

4

Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Andrias Palmitsa (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st 1. Võlgnik on registreeritud Eestis. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada. Vastavalt määruse 2015/848 art 54 lg-le 1 on pankrotihaldur kohustatud teatama pankrotimenetlusest kõikidele väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades.

Menetluskulud

Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2890 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 170 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3525,80 eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt 5

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui haldur seda edaspidi taotleb, saab tasu maksta välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvel. Võlausaldaja menetluskulud

Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 21 517,82 eurot, sh riigilõiv 450 eurot (420 + 30), tõlkekulud 1 258,82 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 19 809 eurot (sh käibemaks) (dtl 1568).

Kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja tõlgikulud. Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 450 eurot ja tõlkekulude hüvitamiseks summas 1258,82 on seega põhjendatud.

Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja kulu õigusabile on 19 809 eurot. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 88 tundi ja 45 minutit keskmise tunnitasuga 180 eurot (koos käibemaksuga 223,20 eurot). Kohus peab avaldaja õigusabikulu põhjendatuks. Võlgnik ei ole avaldaja menetluskulude põhjendatusele vastu vaielnud. Võlgniku enese kulu õigusabile olid avaldaja omadest suuremad (29.09.2025 avaldus, dtl 1579). Menetluse käiku arvestades pole põhjust väita, et objektiivselt oli võlgniku esindamiseks vajalik töömaht käesolevas asjas avaldaja omast suurem.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajale pankrotivarast hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks summas 21 517,82 eurot. Nimetatud summa ei sisalda juba varem kohtu poolt kindlaksmääratud kulusid deposiitidele, mille avaldaja on tasunud.

Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).

Menetluskulude hüvitamise kohustusega seotud avaldaja viivisenõue on alusetu tulenevalt PankrS 35 lg 1 p-st 6.

Kohus lahendab avaldaja taotluse deposiidi hüvitamiseks eraldi määrusega pärast puudutatud isikute menetlusse kaasamist ja seisukohtade küsimist. 6

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.