Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-21-14210 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AIT-Nord OÜ esitas 09.09.2021 kohtule hagiavalduse, milles palus Mekon Ehitus OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 6033,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 886,91 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 15.09.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus edastas dokumendid hagis märgitud e-posti aadressile [email protected] 15.09.2021 ja 24.09.2021, kuid ei saanud kostjalt kättesaamiskinnitust. Menetlusdokumendid edastati kostjale ka tähitud kirjaga äriregistris märgitud postiaadressile. Postitöötaja tegi kaks katset dokumentide kättetoimetamiseks (07.10.2021 kell 10.00 ja 11.10.2021 kell 18.30), kuid kummalgi korral ei olnud saaja kohal. Dokumente hoiustati postiasutuses 15 päeva ja tagastati seejärel kohtule. Kohus edastas menetlusdokumendid veel lisaks kostja äriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected] 23.11.2021 ja 29.11.2021, kuid ei saanud kostjalt kättesaamiskinnitust. Kohus leiab, et menetlusdokumendid saab kostjale lugeda kättetoimetatuks TsMS § 327 lg 1, 3 ja § 326 lg 2 alusel 15.10.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 25.03.2021 müügilepingu. Hageja müüs kostjale tarbevee soojuspumba Alpha innotec WWB 190 ning kolm tsirkulatsioonipumpa summas 6033,38 eurot. Hageja transportis kauba kostjale ning esitas kostjale kauba tasumiseks arve, mille maksetähtaeg oli 16.04.2021. Hageja palus korduvalt arve tasuda, kuid kostja seda ei teinud. Kostja lubas tasuda võla osamaksetena ja kaasata selleks kolmanda isiku Müüritööd OÜ. Esimene makse pidi laekuma 30.08.2021 alanud nädalal, kuid kostja ei ole siiani arvet tasunud.

2-21-14210 Arve muutus sissenõutavaks 16.04.2021. Hageja on arvestanud lepingus kokkulepitud viivist 0,1% päevas põhinõudelt perioodil 16.04.2021-09.09.2021 summas 886,91 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus ja viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised 0,1% päevas, alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et see on võimalik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6920,29 eurot, millest 6033,38 eurot on põhivõlgnevus ja 886,91 eurot 09.09.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise 0,1% päevas alates 10.09.2021 tasumata põhivõlalt (6033,38 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot ning õigusabikulud summas 450 eurot (km-ta, sest hageja on käibemaksukohustuslane). Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 550 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 450 eurot (km-ta). Nimetatud kulu koosneb õigusabi ajakulust 3h tasumääraga 150€/h (km-ta).

2-21-14210 Arvestades asja keerukust ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu. Ajakulu 3h on mõistlik hagi aluseks olevate materjalide analüüsile, võimalikele aruteludele hagejaga ning hagi koostamisele ja esitamisele. Tunnitasumäär on kohtu hinnangul aga põhjendatud osaliselt. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui käibemaksuta (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Keerukamate tsiviilasjade puhul rohkemgi. Eeldatavalt on advokaatide tunnitasud aastatega tõusnud, kuid siiski peab kohus tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust peab hindama igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda asja keerukusest, mahukusest, menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Käesolevalt on tegemist täiesti tavalise müügilepingust tuleneva võlanõudega. Tegemist ei ole keerulise nõudega ega vajanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Tsiviilasi ei ole kestnud kaua ega ole mahukas. Ka hagi sisuline pool oli vaid 3 lk pikk. Kohus hindab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks 120€/h käibemaksuta. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks 360 euro ulatuses (3h x 120€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 910 eurot, millest 550 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 360 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.