Muud › CMR

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 116 OÜ (hageja) ja RM Trans OÜ (kostja) on alates 2020 aasta alusest regulaarselt teinud koostööd, mille sisuks on, et hageja on pakkunud kostjale transporditeenust, mille järgi hageja, kasutades kostja vedukautot, on kostja eest transportinud kaupu Eesti ja erinevate Euroopa riikide vahel. Sealjuures võimalusel on alati püütud sõlmida ka kirjalik transporditeenuse osutamise leping konkreetse marsruudi/reisi tarbeks, kuid on esinenud ka suulisi lepinguid, sest kahjuks ei ole kostja seaduslik esindaja alati olnud kättesaadav, et kirjalikult leping allkirjastada ja seega on vahel kokkulepitud konkreetne vedu ka suuliselt. Iga kord on osutatava teenuse sisu olnud sama – kostja eest kostja vedukautoga kaupade transport. Samuti on alati olnud sama ka makstav tasu – 100 eurot päevas, muutunud on lihtsat sihtkohad, kuhu kaupu tuleb transportida. Sealjuures poolte vahel kõik laabus – hageja osutas teenust ja kostja tasus selle eest. Vastav asjaolu kehtis ka suuliste lepingute korral, seega saab asuda seisukohale, et hagejal oli tekkinud põhjendatud turvatunne, et sobilik lepinguvorm on ka suuline, sest seni oli kostja alati tasunud ka suuliste lepingute korral. Koostöö laabus poolte vahel kuni novembrini 2020. Nimelt 13.11.2020 tellis kostja hagejalt järjekordse transporditeenuse, mille osas sõlmiti suuline kokkulepe, nagu seda oli tehtud ka mitmeid kordi varem. Kokkulepe oli samadel tingimustel nagu kirjalikud koostöölepingud ehk siis hageja osutab kostja vedukautoga kostjale transporditeenust, mille eest kostja maksab hagejale tasu 100 eurot (sisaldab käibemaksu) päevas. Vastavalt kokkuleppele läks hageja 14.11.2020 kostja platsile Jüris, sest seal asus nii vedukauto, kui ka haagis, mis sisaldas kaupa, mida tuli transportida. Kohapeal selgus, et vedukauto ja haagis koos kaubaga on küll kohapeal olemas, kuid kaup oli kinnitamata. Kauba kinnitamise viis läbi hageja, mis võttis mitmeid tunde. Lisaks oli vaja puhastada ja üle kontrollida vedukauto, sest viimati oli seda kasutanud keegi kolmas juht, kes oli oma asjad

ja prahi maha jätnud. Samuti tulid vedukautol vahetada tagumised gabariiditulede pirnid, sest need ei põlenud. Arusaadavalt kontrolliti ka üldiselt kogu vedukauto üle, et tagada selle tehniline valmisolek tellitud reisiks marsruudil Eesti-Poola-Rumeenia-BulgaariaEesti. Põhjalikum kontrolli tehti Kohilas, kus hagejal selleks võimalused olemas on. Eelnev võttis arusaadavalt aega ja kokku kulus vastavateks toimetusteks sisuliselt kogu päev (vahemik 11-22) ja seega reaalselt esimese sihtkoha suunas Poolas sai hageja teele asuda alles 14.11.2020. Konkreetse transporditeenuse reisi marsruut oli järgmine: algus 14.11.2020 RM Trans OÜ Jüri (Eesti)–Kohila (Eesti)– Starachowice (Poola) – Gheorgheni (Rumeenia) – Plovdiv (Bulgaaria) – Sofia (Bulgaaria) – Lihula (Eesti) – Ferroline ladu Jüris (Eesti) – RM Trans OÜ Jüri (Eesti) – lõpp 25.11.2020, teekonna pikkus 5744 km. 2 tööpäeva läks piiride peal ootamiseks ja vahepeal tuli teha kohustuslik 24h puhkepaus. Seega kokku osutas hageja teenust kostjale 12 päeva eest, mis poolte vahel kehtivale hinnakirjale tähendab 1200 (100x12) eurost (sisaldab käibemaksu) nõuet kostja suhtes. Vastavalt eelnevale edastas hageja kostjale peale Eesti-Poola-Rumeenia-Bulgaaria reisi arve nr MA2000027 summas 1288 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvel kajastuv täiendav 88 eurot on reisi käigus hageja poolt tasutud sillamaksud ja kütuseraha. Vastavate kohustuste kandmine oli tegelikult kostjal, kuid kostja antud reisil ei kandnud üle raha hagejale sillamaksudeks ja kostja poolt hagejale antud kütusekaart ei töötanud korrektselt ja seega oli hageja sunnitud reisi jooksul osa kütusest ja sillamaksud ise tasuma. Maksetähtajaks oli 02.12.2020, kuid selleks ajaks kostja arvet ei tasunud. Selle peale võttis hageja kostjaga ühendust ja palus arve tasuda. Oma 03.12.2020 vastustes kostja ka lubas arve ära maksta, kuid kahjuks ei teinud seda. Arvestades, et kostja oma lubadust ei täitunud ja arvet nr MA2000027 ei tasunud, siis kohaldas hageja kostja nõude osas perioodi 03.12.2020-31.12.2020 eest viivist ja esitas selle kohta eraldi arve nr MA2000034 summas 186,76 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja ei ole tasunud ka antud nõuet. Kokku on hagejal kostja vastu põhinõue summas 1288 eurot + viivisenõue summas 186,76 eurot perioodi 03.12.2020-31.12.2020 eest + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (alates 01.01.2021) summas 360,64 (1288*0,5/100*56päeva) eurot ehk kokku 1 835,40 (1288+186,76+360,64) eurot. Kostja on alusetult korduvalt keeldunud antud põhinõude ja viivisenõude tasumisest, kuigi kostjal ilmselgelt vastav kohustus on. Eeltoodust tulenevalt on hageja sunnitud pöörduma käesoleva nõudega kohtusse. Hageja palub mõista välja RM Trans OÜ-lt 116 OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1288 eurot, kahjuhüvitis summas 758,33 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 547,40 eurot, viivis 0,5% päevas põhinõudelt summas 1288 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta poolte menetluskulud terves ulatuses RM Trans OÜ kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte e-toimikus 07.05.2021.a. 13.12.2021 toimunud istungile on kohtukutse kostja seaduslikule esindajale T. S.le etoimikus kätte toimetatud 04.12.2021.a. Kostja istungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud. Hageja taotles 13.12.2021.a. kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest hageja taotlusel. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud,

esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 1976,80 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 325 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd. Eeltoodu alusel ja tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus põhjendatuks 1976,80 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2301,8 eurot (475+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2301,8 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.