Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõike 3 alusel ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a heaks kiidetud „Inimressursi arendamise rakenduskava” CCI2007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine” (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel rakendatavateks tegevusteks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord.
(1)Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 7 punktile 3 ja § 8 punktile 3 Rahandusministeerium.
(2)Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab korraldusasutus.
Meetme eesmärk on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite haldusvõimekuse suurendamine, et tagada nende strateegiliste eesmärkide täitmine juhtimis- ja koostöövõimekuse ning ameti- ja erialase võimekuse tõstmise ja parimate praktikate levitamise kaudu.
Rahandusminister moodustab rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” eesmärkide saavutamise jälgimiseks juhtkomisjoni (edaspidi juhtkomisjon) ja kehtestab selle töökorra.
Rahandusministeerium moodustab ekspertidest meetme juhtkomisjoni ja kehtestab selle töökorra. Meetme juhtkomisjoni põhiülesandeks on taotluste hindamine ja meetme eesmärkide saavutamise jälgimine.
Meetme taotlusvooru eelarve kinnitab Rahandusministeerium.
(1)Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste arendamise ning teadmistepõhise poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud koolitus- ja arendusprojektide läbiviimist; 2) tööalase täienduskoolituse läbiviimist juhtimismeetodite ja -süsteemide ning juhtimise arendamisega ja koostöövõimekuse tõstmisega seotud valdkondades; 3) avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- või erialast stažeerimist ning sellega seotud koolitusel või konverentsil osalemist välisriigis.
(2)Meetme raames ei toetata: 1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2) tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemist; 3) teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemist; 4) arvutiõppe, keeleõppe (sh grammatika ja õigekeele) ning stressijuhtimise koolitusega seotud tegevusi; 5) meeskonnatöö, avaliku esinemise või ajaplaneerimisega seotud koolitustel osalemist, kui need moodustavad enamiku projekti raames elluviidavatest tegevustest; 6) teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärgiga.
(1)Meetme raames on õigus toetust taotleda: 1) „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2) „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel; 3) „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutustel. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus saab toetust taotleda, kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on 5000 või rohkem. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on alla 5000 inimese, siis peab olema projekti tegevustesse kaasatud vähemalt kaks partnerit või projektis osalevat isikut, kes vastavad lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tingimustele.
(2)Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt.
(3)Partneriks või projektis osalevaks isikuks võivad olla: 1) lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste hallatavad asutused; 3) Vabariigi Valitsus; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu; 5) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid; 6) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid; 7) riigi asutatud sihtasutused; 8) avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 9) maakondlikud arenduskeskused.
(4)Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud projektis osalevaid isikuid, kes ei tee projekti raames hüvitamiseks esitatavaid abikõlblikke kulusid.
(1)Meetme raames on abikõlblikud: 1) koolitus- ja arendustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud personalikulud, sealhulgas projektijuhi ja ekspertide töötasu ning transpordi ja majutusega seotud kulud käesoleva määruse §-s 14 sätestatud tingimustel; 2) koolitusega seotud isikute toitlustuskulud kuni 20 eurot päevas isiku kohta, sealhulgas erisoodustusena käsitatav toitlustuskulu. Abikõlblikud ei ole käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusega seotud toitlustuskulud; 3) koolitus- ja arendusprogrammide ning õppe- ja juhendmaterjalide koostamisega seotud kulud; 4) vajalike ruumide ja tehnika rentimisega seotud kulud; 5) suulise ja kirjaliku tõlkega seotud kulud; 6) teavitamisega seotud kulud; 7) stažeerimisega seotud sõidukulud, sealhulgas reisikindlustus; 8) stažeerimisega seotud majutuskulud; 9) stažeerimisega seotud vastuvõtva organisatsiooni kulud; 10) stažeerimise raames toimuva koolituse või konverentsi maksumus. Stažeerimise raames toimuva koolituse või konverentsi ajaline maht võib moodustada maksimaalselt 50% stažeerimise kogumahust ning koolitus või konverents peab olema seotud stažeerimise üldeesmärgiga; 11) lähetuskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale; 12) muud taotluses nimetatud projekti elluviimiseks vajalikud kulud. 2 (2)
Taotletav toetus ühe projekti kohta ei või olla väiksem kui 5000 eurot.
(1)Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev.
(2)Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 2013. aasta 31. detsembril. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.
(3)Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
(1)Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(2)Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele.
(3)Erisoodustusena käsitatavad majutus- ja sõidukulud ning muud erisoodustusena käsitatavad kulud, välja arvatud toitlustuse kulud vastavalt käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktile 2 ja erisoodustuselt tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 mõistes, ei ole abikõlblikud kulud.
(4)Lähetusega seotud majutuskulud ja päevaraha maksmise määr peavad vastama „Töölepingu seaduse” § 40 lõike 3 alusel kehtestatud välislähetuse kulude hüvitamise korrale ja päevaraha alammäärale ning „Avaliku teenistuse seaduse” § 40 lõike 1 ja § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale.
(5)Isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitatakse vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, kuid mitte suuremas summas kui 0,3 eurot kilomeetri kohta.
(6)Kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse tuvastamisel lähtutakse määruses sätestatust ning „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest.
(1)Eraldatav toetus koos omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise. Toetuse ja omafinantseeringuna saab kajastada ainult abikõlblikke kulusid.
(2)Eraldatav toetus võib moodustada maksimaalselt 85% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.
(3)Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.
(4)Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri abikõlblikku rahalist panust projekti. Omafinantseeringuna ei saa kajastada mitterahalist sissemakset.
(5)Partneri abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.
(6)Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.
(7)Toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
(1)Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 1.
(2)Taotleja on kohustatud: 1) järgima „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimusi; 2) 3) arvestama, et ta ei tohi olla seotud isik töövõtja juriidilise isikuga vastavalt „Tulumaksuseaduse” §-le 8 ega omada isiklikku huvi; 4) võtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 3200 eurot käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt eeldusel, et taotleja ei ole kohustatud hankima teenust vastavalt „Riigihangete seaduses” sätestatule. Kui kolmelt pakkujalt ei ole võimalik võrreldavat hinnapakkumist saada või projekti teostamiseks on valitud kalleim pakkumine, lisab taotleja taotlusele sellekohase selgituse.
(1)Taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning taotletav tegevus peab vastama meetme eesmärkidele ja olema kooskõlas määruse 2. peatükis loetletud toetatavate tegevustega.
(2)Taotluse peab allkirjastama taotleja seaduslik esindaja. Taotluse võib allkirjastada digitaalallkirjaga „Digitaalallkirja seaduses” sätestatud korras või omakäeliselt paberkandjal.
(3)Juhul kui taotleja taotleb või on saanud projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, siis esitab taotleja sellekohase teabe taotlusvormis.
(4)Toetuse taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud tegevusi, mida finantseeritakse või on finantseeritud teisest rahastamisallikast, välja arvatud omafinantseeringust.
(5)Toetuse kasutamise tegevuste ajakava peab olema reaalselt teostatav ja seotud finantsplaaniga. Projekti tegevused peavad olema elluviidavad taotluses märgitud aja jooksul ja määruses toodud abikõlblikkuse perioodil.
(6)Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega.
(7)Taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
(1)Taotluse menetlemisel taotlus registreeritakse, vaadatakse läbi, tunnistatakse nõuetele vastavaks või mittevastavaks ning edastatakse sellekohane info toetuse taotlejale.
(2)Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 45 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja veebilehel www.avalikteenistus.ee.
(3)Vormikohane taotlus esitatakse omakäeliselt allkirjastatult paberkandjal ja elektrooniliselt või ainult elektrooniliselt digitaalallkirjastatult vastavalt § 17 punktis 2 sätestatule hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks Rahandusministeeriumile taotlusvooru kuulutuses nimetatud posti- või elektronposti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest. Juhul kui Rahandusministeerium korraldab taotluste esitamise „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 4 nimetatud struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, esitab taotleja taotlemiseks vajalikud andmed registri vahendusel veebilehel www.avalikteenistus.ee kättesaadavaks tehtud taotlemise juhendmaterjalide ja suuniste järgi.
(4)Taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks, kui allkirjastatud taotlus on laekunud Rahandusministeeriumisse taotluse esitamise tähtpäevaks. Pärast tähtpäeva Rahandusministeeriumisse saabunud taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui paberkandjal allkirjastatud esitatud taotluse postitempli kuupäevaks on taotluste esitamise tähtpäev või tähtpäevast varasem kuupäev.
(5)Taotlus vaadatakse viivitamata läbi. Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitab Rahandusministeerium sellest kohe taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 10 kalendripäeva. 6 (6)
(1)Taotlus peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning olema esitatud määruse lisas toodud vormil.
(2)Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte.
(3)Eksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel.
(4)Hinnatava projektiga seotud juhtkomisjoni liige taandab ennast vastava projekti hindamisest.
(5)Prioriteetse suuna valikukriteeriumidest lähtuvad projektide hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti tegevuste vastavus meetme eesmärkidele ning põhjendatus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 2) mõju ja jätkusuutlikkus – osakaal kuni 30% maksimaalsest koondhindest; 3) sisu, metoodika ja teostatavus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 4) majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 15% maksimaalsest koondhindest; 5) kaasatus – osakaal kuni 5% maksimaalsest koondhindest.
(1)Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava meetme eelarvet ja mille hinne on vähemalt 70% maksimaalsest koondhindest ning mille osas meetme juhtkomisjon on teinud Rahandusministeeriumile taotluse rahuldamise ettepaneku. Kui kaks või enam taotlust saavad võrdsed koondhinded, kuid meetme eelarve ei võimalda neid kõiki rahastada, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.
(2)Taotlus peab vastama määruses taotleja, taotluse ning projekti raames kavandatavate tegevuste suhtes ettenähtud tingimustele.
(3)Taotluse koondhinne kujuneb meetme juhtkomisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena. Paremusjärjestus selgitatakse koondhinnete võrdlemisel.
(4)Põhjendatud juhul võib meetme juhtkomisjon teha Rahandusministeeriumile ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 17 sätestatule.
(5)Rahandusministeerium teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse meetme juhtkomisjoni ettepanekul. Otsus tehakse 45 tööpäeva jooksul taotlusvooru lõppemise tähtpäevast arvates.
(6)Lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsusest teatab Rahandusministeerium taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovi toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Rahandusministeeriumile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimetus; 6) toetuse määr ja maksimumsumma eurodes ning selle osakaal projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 7) projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) toetuse väljamaksete tegemise tingimused; 9) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise alused; 4) toetuse taotleja nimi; 5) selle projekti nimetus, millele toetust taotleti.
(1)Toetuse saaja on kohustatud taotlema Rahandusministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, juhul kui: 1) ta soovib muuta projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2) esineb „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 3 nimetatud asjaolu.
(2)Toetuse saaja on kohustatud Rahandusministeeriumit viivitamata teavitama ning saama kooskõlastuse, kui muudetakse projekti tegevusi ja tegevuste aegu või projekti eelarves konkreetsele kulureale ette nähtud mahtu teise kulurea arvelt rohkem kui 20% projekti mahust kumulatiivselt või muutuvad kontaktandmed.
(3)Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 13 lõikes 2 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda meetme eelarve.
(4)Rahandusministeerium otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5)Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 sätestatud alustel.
(6)Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Rahandusministeerium 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates.
Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud summad lisatakse järgmistes taotlusvoorudes jagatavale toetusele.
(1)Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul makstakse toetus välja toetuse saaja või partneri eelnevalt tasutud kuludokumentide alusel. Riigiasutusest toetuse saajale võimaldatakse ettemakset „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Meetmete raames võib rakendusüksus kaalutlusõiguse alusel teha väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
(2)Tasutud kuludokumentide ja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse. Väljamakse tegemiseks lisab toetuse saaja väljamakse taotlusele kuludokumentide ja tasumist tõendavate kuludokumentide kinnitatud koopiad, osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja omafinantseeringu tasumist tõendavad dokumendid.
(3)Rahandusministeerium kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust, dokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest.
(4)Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ning kulud on abikõlblikud ja vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse üldjuhul 14 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse Rahandusministeeriumisse saabumise päevast arvates ja teeb väljamakse.
(5)Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Rahandusministeerium sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse taotluse menetluse aeg pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Oluliste puuduste ilmnemisel esitab toetuse saaja uue väljamakse taotluse. 6 (6)
(1)Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama nõutud informatsiooni ja aruanded Rahandusministeeriumile tähtaegselt; 6) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2025. a; 8) võimaldama korraldusasutusel või makseasutusel teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku ruumides, mis on seotud toetuse kasutamisega vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” sätetele; 9) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nende nõudmisest arvates; 10) võimaldama auditi või järelevalvetoimingute tegemist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 11) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 12) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” sätestatuid nõudeid, kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” § 10 tähenduses; 13) võtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 3200 eurot käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt eeldusel, et toetuse saaja ei ole kohustatud hankima teenust vastavalt „Riigihangete seaduses” sätestatule. Kui kolmelt pakkujalt ei ole võimalik võrreldavat hinnapakkumist saada või projekti teostamiseks on valitud kalleim pakkumine, lisab toetuse saaja sellekohase selgituse; 14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi; 15) viivitamata kirjalikult informeerima Rahandusministeeriumit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas informeerima oma nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eespool nimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 16) viivitamata kirjalikult informeerima Rahandusministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 17) projekti raames tulu teenimisel järgima „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrust; 18) toetuse tagasi maksma, kui Rahandusministeerium on teinud tagasinõude otsuse.
(2)Olulist informatsiooni on toetuse saaja kohustatud Rahandusministeeriumile esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Korraldusasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 2) nõustama toetuse saajaid; 3) vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht) ega muid dokumente; 4) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.
Korraldusasutusel on õigus: 1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning teostatud tööde osas; 2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist; 3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt, kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks; 4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga; 5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.
Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta seirearuanded vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale.
Määrust kohaldatakse toetuse saajale, kelle suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 20 „Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine” rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” alusel.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.