(1) Meetme üldeesmärgikseesmärk on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite haldusvõimekuse suurendamine, et tagada nende strateegiliste eesmärkide täitmine juhtimis- ja koostöövõimekuse ning ameti- ja erialase võimekuse tõstmise ja parimate praktikate levitamise kaudu.
(2) Meede jaguneb kaheks osaks (edaspidi alameede): 1) organisatsiooni arendamise alameede; 2) stažeerimisprogrammi alameede.
Rahandusministeerium moodustab ekspertidest meetme juhtkomisjoni ja kehtestab selle töökorra. Meetme juhtkomisjoni põhiülesandeks on taotluste hindamine ja alameetmetemeetme eesmärkide saavutamise jälgimine.
Meetme taotlusvooru eelarve ja alameetmete iga-aastased eelarved kinnitab Rahandusministeerium.
(1) Alameetme eesmärgiks on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste juhtimis- ja koostöövõimekuse tõstmine, mis aitab tagada nende strateegiliste eesmärkide saavutamist.
(2) AlameetmeMeetme raames on toetatavateks tegevustekstoetatakse järgmisi tegevusi: 1) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste arendamisegaarendamise ning teadmistepõhise poliitikakujundamisepoliitika kujundamise ja elluviimisega seotud koolitus- ja arendusprojektide ningläbiviimist; 2) tööalase täienduskoolituse läbiviimineläbiviimist juhtimismeetodite ja -süsteemide ning juhtimise arendamisega ja koostöövõimekuse tõstmisega seotud valdkondades; 3) avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- või erialast stažeerimist ning sellega seotud koolitusel või konverentsil osalemist välisriigis.
(2) Meetme raames ei toetata: 1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2) tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemist; 3) teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemist; 4) arvutiõppe, keeleõppe (sh grammatika ja õigekeele) ning stressijuhtimise koolitusega seotud tegevusi; 5) meeskonnatöö, avaliku esinemise või ajaplaneerimisega seotud koolitustel osalemist, kui need moodustavad enamiku projekti raames elluviidavatest tegevustest; 6) teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärgiga.
(1) AlameetmeMeetme raames on õigus toetust taotleda: 1) „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2) „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel; 3) „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutustel. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus saab toetust taotleda, kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on 5000 või rohkem. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv on alla 5000 inimese, siis peab olema projekti tegevustesse kaasatud vähemalt kaks partnerit või projektis osalevat isikut, kes vastavad lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tingimustele.
(2) Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt.
(3) Projekti partneriksPartneriks või projektis osalevaks isikuks võivad olla: 1) lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2) riigi-riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste hallatavad asutused; 3) Vabariigi Valitsus; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu; 5) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid; 6) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid; 7) riigi asutatud sihtasutused; 8) avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
(1) Alameetme raames on abikõlblikud: 1) koolitus- ja arendustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud personalikulud, sealhulgas projektijuhi ja ekspertide töötasu, transpordi ja majutusega seotud kulud määruse §-s 14 sätestatud tingimustel; 2) koolitusega seotud isikute toitlustuskulud kuni 20 eurot päevas isiku kohta, sealhulgas erisoodustusena käsitatav toitlustuskulu; 3) koolitus- ja arendusprogrammide, õppe- ja juhendmaterjalide koostamisega seotud kulud; 4) vajalike ruumide ja tehnika rentimisega seotud kulud; 5) suulise ja kirjaliku tõlkega seotud kulud; 6) teavitamisega seotud kulud; 7) muudTaotletav toetus ühe projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Alameetme raameskohta ei toetata: 1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2) läbiviidava tegevusega otseselt mitteseotud materjalide väljatöötamisega seotud kulusid; 3) tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemisega seotud kulusid; 4) teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemisega seotud kulusid; 5) arvutiõppe ja keeleõppega seotud kulusid; 6) teisi tegevusega seotud kulusid, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärkidegavõi olla väiksem kui 5000 eurot.
(1) Alameetme eesmärgiks on avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- ja erialase võimekuse tõstmine ning parimate praktikate levitamine.
(2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- või erialase stažeerimise toetamine ning sellega seotud koolitusel (sh konverentsil) osalemine välisriigi, soovitavalt Euroopa Liidu liikmesriigi haldusorgani või Euroopa Liidu institutsiooni juures.
(1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda: 1) „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2) „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse liitudel; 3) „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutusel.
(2) Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt.
(3) Projekti partneriks või projektis osalevaks isikuks võivad olla: 1) lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hallatavad asutused; 3) kohaliku omavalitsuse volikogu; 4) mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid; 5) tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid.
(4) Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud projektis osalevaid isikuid, kes ei tee projekti raames hüvitamiseks esitatavaid abikõlblikke kulusid.
(1) Alameetme raames on abikõlblikud: 1) stažeerimisega seotud sõidukulud, sealhulgas reisikindlustus; 2) stažeerimisega seotud majutuskulud; 3) projekti teavitamisega seotud kulud; 4) vastuvõtva organisatsiooni kulud; 5) stažeerimise raames toimuva koolituse (sh konverentsi) maksumus. Koolituse ajaline maht võib moodustada maksimaalselt 50% stažeerimise kogumahust ning peab olema seotud stažeerimise üldeesmärgiga; 6) lähetuskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale; 7) muud stažeerimisega seotud kulud.
(2) Alameetme raames ei toetata: 1) tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2) läbiviidava tegevusega otseselt mitteseotud materjalide väljatöötamisega seotud kulusid; 3) tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemisega seotud kulusid; 4) teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemisega seotud kulusid; 5) arvutiõppe ja keeleõppega seotud kulusid; 6) toitlustusega seotud kulusid; 7) teisi tegevusega seotud kulusid, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.
(1) Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 24 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev, kuid mitte varasem kui 1. jaanuar 2008. a.
(2) Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 2013. aasta 31. augustil 2015detsembril. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.
(3) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
(1) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil.
(2) Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele.
(3) Erisoodustusena käsitatavad majutus- ja sõidukulud janing muud erisoodustusena käsitatavad kulud ning, välja arvatud toitlustuse kulud vastavalt käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktile 2 ja erisoodustuselt tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 mõistes, ei ole abikõlblikud kulud.
(4) Lähetusega seotud majutuskulud ja päevaraha maksmise määr peavad vastama „Töölepingu seaduse” § 40 lõike 3 alusel kehtestatud välislähetuse kulude hüvitamise korrale ja päevaraha alammäärale ning „Avaliku teenistuse seaduse” § 40 lõike 1 ja § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale.
(5) Isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitatakse vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, kuid mitte suuremas summas kui 0,3 eurot kilomeetri kohta.
(6) Kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse tuvastamisel lähtutakse määruses sätestatust ning „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest.
(1) Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 1.
(2) Taotleja on kohustatud: 1) järgima „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimusi; 2) arvestama, et residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis; 3) arvestama, et ta ei tohi olla seotud isik töövõtja juriidilise isikuga vastavalt „Tulumaksuseaduse” §-le 8 ega omada isiklikku huvi; 4) võtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 31963200 eurot käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist omavahelüksteisest sõltumatutelt pakkujatelt eeldusel, et taotleja ei ole kohustatud hankima teenust vastavalt „Riigihangete seaduses” sätestatule. Kui kolmelt sõltumatult pakkujalt ei ole võimalik võrreldavat hinnapakkumist saada või projekti teostamiseks on valitud kalleim pakkumine, lisab toetuse saajataotleja taotlusele sellekohase selgituse.
(1) Taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning taotletav tegevus peab vastama meetme ja alameetme eesmärkidele ja olema kooskõlas määruse 2. peatükis loetletud toetatavate tegevustega.
(2) TaotlusTaotluse peab olema allkirjastatudallkirjastama taotleja või taotlejaseaduslik esindaja poolt. Digitaalallkirja kasutatakseTaotluse võib allkirjastada digitaalallkirjaga „Digitaalallkirja seaduses” ja teistes õigusaktides sätestatud korras või omakäeliselt paberkandjal.
(3) Juhul kui taotleja taotleb või on saanud projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, siis esitab taotleja sellekohase teabe taotlusvormis.
(4) Toetuse taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud tegevusi, mida finantseeritakse või on finantseeritud teisest rahastamisallikast, välja arvatud omafinantseeringust.
(5) Toetuse kasutamise tegevuste ajakava peab olema reaalselt teostatav ja seotud finantsplaaniga. Projekti tegevused peavad olema elluviidavad taotluses märgitud aja jooksul ja määruses toodud abikõlblikkuse perioodil.
(6) Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega.
(7) Taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisestmenetlemisel taotlus registreeritakse, läbivaatamisest või läbivaatamata taotluse tagastamisestvaadatakse läbi, taotleja ja taotlusetunnistatakse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest ning mittevastavaks tunnistatud taotleja või taotluse korral mittevastavaks tunnistamise otsuse edastamisestedastatakse sellekohane info toetuse taotlejale.
(2) Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 3045 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja veebilehel www.avalikteenistus.ee.
(3) Vormikohased taotlusedVormikohane taotlus esitatakse kirjalikultomakäeliselt allkirjastatult
(1) Nõuded taotlusele: 1) taotlusTaotlus peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) alameetme „Organisatsiooni arendamine” raames tuleb taotlejal esitada ning olema esitatud määruse lisas 1 toodud vormi kohane taotlusvormil.
(2) Taotluse hindamine: 1) nõueteleNõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte; 2.
(3) eksperdidEksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel; 3.
(4) kui hindamiskomisjoni liige on hinnatava
(1) Nõuded taotlusele: 1) taotlus peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) alameetme „Stažeerimisprogramm” raames tuleb taotlejal esitada määruse lisas 2 toodud vormi kohane taotlus.
(2) Taotluse hindamine: 1) nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte; 2) eksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel; 3) juhul kui hindamiskomisjoni liige on hinnatava projektiga seotud, siis deklareerib ta temaga Rahandusministeeriumiga sõlmitavas lepingus, et taandab ennast vastava projekti hindamisest.
(3) Projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad prioriteetse suuna valikukriteeriumidest, on järgmised: 1) projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele ning põhjendatus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 2) mõju ja jätkusuutlikkus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 3) sisu, metoodika ja teostatavus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 4) majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 5) kaasatus – osakaal kuni 5% maksimaalsest koondhindest.
(1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetmemeetme eelarvet ja mille hinne on vähemalt 6570% maksimaalsest koondhindest ning mille osas meetme juhtkomisjon on teinud Rahandusministeeriumile taotluse rahuldamise ettepaneku. Kui kaks või enam taotlust saavad võrdsed koondhinded, kuid alameetmemeetme eelarve ei võimalda neid kõiki rahastada, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.
(2) Taotlus peab vastama määruses taotleja, taotluse ning projekti raames kavandatavate tegevuste suhtes ettenähtud tingimustele.
(3) Taotluse koondhinne kujuneb meetme juhtkomisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena. Taotluste paremusjärjestus kujuneb nii „Organisatsiooni arendamise” kui ka „Stažeerimisprogrammi” alameetmete taotluste koondhinnetest alameetme lõikesParemusjärjestus selgitatakse koondhinnete võrdlemisel.
(4) Põhjendatud juhul võib meetme juhtkomisjon teha Rahandusministeeriumile ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada, kui muudetakse toetuse summat ja projekti tegevusi, tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 17 sätestatule. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Rahandusministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, juhul kui: 1) ta soovib muuta projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2) esineb „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 3 nimetatud asjaolu.
(2) Toetuse saaja on kohustatud Rahandusministeeriumit viivitamata teavitama ning saama kooskõlastuse, kui muudetakse projekti tegevusi ja tegevuste aegu või projekti eelarves konkreetsele kulureale ettenähtud kulureaette nähtud mahtu teise kulurea mahu arvelt rohkem kui 20% projekti mahust kumulatiivselt või muutuvad kontaktandmed.
(3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 13 lõikes 2 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda alameetmemeetme eelarve.
(4) Rahandusministeerium otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 sätestatud alustel.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Rahandusministeerium 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates.
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul makstakse toetus välja toetuse saaja või partneri eelnevalt tasutud kuludokumentide alusel. Riigiasutusest toetuse saajale võimaldatakse ettemakset „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. AlameetmeteMeetmete raames võib rakendusüksus kaalutlusõiguse alusel teha väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
(2) Tasutud kuludokumentide ja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse. Väljamakse tegemiseks lisab toetuse saaja väljamakse taotlusele kuludokumentide ja tasumist tõendavate kuludokumentide kinnitatud koopiad, osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja omafinantseeringu tasumist tõendavad dokumendid.
(3) Rahandusministeerium kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust, dokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest.
(4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ning kulud on abikõlblikud ja vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse üldjuhul 14 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse Rahandusministeeriumisse saabumise päevast arvates ja teeb väljamakse.
(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Rahandusministeerium sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse taotluse menetluse aeg pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Oluliste puuduste ilmnemisel esitab toetuse saaja uue väljamakse taotluse. 6 (6) Tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja viimase väljamakse taotluse koos projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse taotlus peab moodustama vähemalt 10% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast.
(1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama nõutud informatsiooni ja aruanded Rahandusministeeriumile tähtaegselt; 6) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2025. a; 8) võimaldama korraldusasutusel või makseasutusel teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku ruumides, mis on seotud toetuse kasutamisega vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” sätetele; 9) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nende nõudmisest arvates; 10) võimaldama auditi või järelevalvetoimingute tegemist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 11) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 12) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” sätestatuid nõudeid, kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” § 10 tähenduses; 13) esitama pakkujate paljususe korral üleskutse vähemalt kolmele sõltumatule pakkujale kolme võrreldava pakkumise saamiseksvõtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 31963200 eurot käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt eeldusel