(1)Võetakse kaitse alla ala Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linaküla külas ja Tõstamaa vallas Kastna külas, mille nimeks saab Kihnu laidude looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2)Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes (Phoca hispida).
(3)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ning üheks piiranguvööndiks.
(4)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida ja püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 6 lõike 1 punktis 4 ja § 11 punktis 3 sätestatud juhul.
(2)Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.
(3)Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.
(4)Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(1)Kaitsealal on keelatud: 1) sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 2) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ja rajatiste hooldustööd; 3) jahipidamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamine väikekiskjatele; 4) kalapüük mõrraga ning kalapüük võrguga, mille silmasuurus on suurem kui 200 mm.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) anda projekteerimistingimusi; 5) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 6) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3 (3)
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunevate looduslike koosluste säilitamiseks ning mere- ja rannikuelustiku elutingimuste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Kihnu karede sihtkaitsevöönd; 2) Kihnu linnulaidude sihtkaitsevöönd.
Kaitseala sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on mere- ja rannikuelustiku jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade säilitamine. Kaitstav elupaigatüüp on väikesaared ning laiud.
(1)Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis on lubatud telkimine ja lõkketegemine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud liigikoosseisu tagamiseks ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.
Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine 15. veebruarist 14. novembrini Kihnu karede sihtkaitsevööndis ning 15. aprillist 15. juulini Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavatel teadustöödel.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala piiratud majandustegevusega osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on Sange madala piiranguvöönd.
Sange madala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere- ja rannikuelustiku elupaikade säilitamine. Kaitstav elupaigatüüp on veealused liivamadalad.
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
Kaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. detsembri 2010. a käskkirjaga nr 1828 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.