Määrus 1169/2011

1. Käesoleva määrusega luuakse alus kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks toidualase teabe valdkonnas, võttes arvesse tarbijate seisukohtade ja teabevajaduse erinevusi ning tagades samas siseturu sujuva toimimise. 2. Käesolevas määruses sätestatakse toidualast teavet, eelkõige toidu märgistamist reguleerivad üldpõhimõtted, nõuded ja vastutus. Samuti sätestatakse selles vahendid, mille abil tagada tarbijate õigus teavet saada, ning toidualase teabe esitamise kord, võttes arvesse vajadust tagada piisav paindlikkus uutele arengusuundadele ja teabega seotud nõuetele reageerimiseks. 3. Käesolevat määrust kohaldatakse toidukäitlejatele toiduahela kõigis etappides, mille puhul nende tegevus on seotud toidualase teabe esitamisega tarbijatele. Seda kohaldatakse igasuguse lõpptarbijatele ette nähtud toidu suhtes, sealhulgas toitlustusettevõtete poolt tarnitava toidu ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toidu suhtes. Käesolevat määrust kohaldatakse transpordiettevõtjate pakutavate toitlustusteenuste suhtes, kui väljumine toimub liikmesriikide piirkondadest, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid. 4. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks teatava toidu suhtes liidu erisätetega ette nähtud märgistamisalaste nõuete kohaldamist.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „toit”, „toidualased õigusnormid”, „toidukäitlemisettevõtja”, „toidukäitleja”, „jaemüük”, „turuleviimine” ja „lõpptarbija”, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ja artikli 3 lõigetes 1, 2, 3, 7, 8 ja 18; b) „töötlemine”, „töötlemata tooted” ja „töödeldud tooted”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (27) artikli 2 lõike 1 punktides m, n ja o; c) „toiduensüüm”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1332/2008 (28) artikli 3 lõike 2 punktis a; d) „lisaained”, „abiained” ja „kandja”, mis on määratletud lisaaineid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 (29) artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning I lisa punktis 5; e) „lõhna- ja maitseained”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) (30) artikli 3 lõike 2 punktis a; f) „liha”, „lihamass”, „lihavalmistised”, „kalandustooted” ja „lihatooted”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (31) I lisa punktides 1.1, 1.14, 1.15, 3.1 ja 7.1; g) „reklaam”, mis on määratletud eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ (32) artikli 2 punktis a. 2. Kohaldatakse ka järgmisi mõisteid: a) „toidualane teave”– toitu käsitlev teave, mis tehakse lõpptarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sealhulgas kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või verbaalse suhtlemisega; b) „toidualast teavet käsitlevad õigusnormid”– liidu õigusnormid, mis reguleerivad toidualast teavet, ja eelkõige märgistamist, sealhulgas üldist laadi eeskirjad, mida kohaldatakse konkreetsetel asjaoludel kogu toidu suhtes või teatavat liiki toidu suhtes ning ja eeskirjad, mida kohaldatakse ainult konkreetse toidu suhtes; c) „kohustuslik toidualane teave”– üksikasjad, mis tuleb liidu õigusnormide alusel lõpptarbijale esitada; d) „toitlustusettevõte”– ettevõte (sealhulgas sõiduk või paikne või mobiilne lett), nagu näiteks restoran, söökla, kool, haigla või toitlustusasutus, kus äritegevuse käigus valmistatakse toitu, mis on mõeldud lõpptarbijale koheseks tarbimiseks; e) „müügipakendis toit”– iga lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele valmis kujul esitatav artikkel, mis koosneb toidust ning pakendist, millesse toit on pakitud enne müüki andmist, olenemata sellest, kas pakend ümbritseb toitu täielikult või ainult osaliselt, kuid igal juhul sellisel viisil, mis ei võimalda pakendit avamata või muutmata selle sisu muuta; müügipakendis toidu määratlus ei hõlma toitu, mida pakitakse tarbija soovil müügikohas või pakitakse müügipakendisse vahetult müügiks; f) „koostisosa”– toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab; koostisosadeks ei peeta jääkaineid; g) „lähtekoht”– mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse, ning see ei ole määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23 kuni 26 määratletud päritoluriik; märgistusele kantud toidukäitleja nimi, ärinimi või aadress ei ole käesoleva määruse tähenduses asjaomase toidu päritoluriigi või lähtekoha tähis; h) „liitkoostisosa”– koostisosa, mis koosneb enam kui ühest koostisosast; i) „märgistus”– silt, kaubamärk, tähis, kujundlik või muul viisil kirjeldav element, mis on toidu pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, reljeefselt sisse pressitud, tembeldatud või selle külge kinnitatud; j) „märgistamine”– mis tahes sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule; k) „vaateväli”– pakendi kõik sellised pinnad, mis on loetavad ühest vaatepunktist; l) „põhivaateväli”– pakendi vaateväli, mis on tarbijale ostu sooritamise ajal esmapilgul kõige tõenäolisemalt nähtav ja mis võimaldab tarbijal kohe toodet identifitseerida selle omaduste või olemuse ning vajaduse korral ka kaubamärgi järgi. Kui pakendil on mitu samasugust põhivaatevälja, määrab põhivaatevälja kindlaks toidukäitleja; m) „loetavus”– teabe füüsiline esitamine, mille abil on teave üldsusele visuaalselt kättesaadav ja mis sõltub erinevatest elementidest, muu hulgas tähemärgi suurus, tähe- ja reavahe, kirja joonetugevus, värvi- ja kirjatüüp, tähelaiuse ja -kõrguse suhe, materjali pind ning kirja ja tausta vaheline kontrastsus; n) „seaduslik nimetus”– toidu nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates liidu õigusnormides või selliste liidu õigusnormide puudumise korral nimetus, mis on ette nähtud selle toidu suhtes kohaldatavates selle liikmesriigi õigusaktides ja halduseeskirjades, kus toitu lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müüakse; o) „üldtuntud nimetus”– nimetus, mida aktsepteeritakse toidu nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma et seda oleks vaja tarbijatele täiendavalt selgitada; p) „kirjeldav nimetus”– nimetus, milles kirjeldatakse toitu ja vajaduse korral toidu kasutust, ning mis on piisavalt selge selleks, et tarbijad võiksid mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toodetest, millega toitu võidakse segamini ajada; q) „põhiline koostisosa”– toidu koostisosa/koostisosad, mis moodustab rohkem kui 50 % sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega ja mille puhul on enamasti nõutav koguse märkimine; r) „toidu minimaalse säilimisaja tähtpäev”– tähtpäev, milleni nõuetekohase säilitamise korral säilivad toidu spetsiifilised omadused; s) „toitaine”– käesoleva määruse XIII lisa A osa punktis 1 loetletud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, naatrium, vitamiinid ja mineraaltoitained ning ained, mis kuuluvad ühte nimetatud gruppidest või on selle koostisosad; t) „tehisnanomaterjal”– mis tahes tahtlikult toodetud materjal, mille üks või enam mõõdet on ligikaudu 100 nm või vähem, või mis koosneb sisemiselt või pinnal eraldi funktsionaalsetest osadest, millest paljudel on üks või enam mõõdet ligikaudu 100 nm või vähem, kaasa arvatud struktuurid, aglomeraadid või kogumid, mille mõõtmed võivad olla üle ligikaudse suuruse 100 nm, kuid mis säilitavad nanomõõtmetele iseloomulikud tunnused. Nanomõõtmetele iseloomulike tunnuste hulgas on: i) asjaomaste materjalide suurte spetsiifiliste pindadega seotud omadused ja/või ii) konkreetsed füüsikalis-keemilised omadused, mis erinevad sama materjali mitte-nanovormi omadustest; u) „sidevahendid”– vahendid, mida võib kasutada lepingu sõlmimiseks tarnija ja tarbija vahel, ilma et nad peaksid üheaegselt füüsiliselt kohal viibima. 3. Käesoleva määruse mõistes osutab toidu päritoluriik toidu päritolule vastavalt päritolu määratlusele määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 23 kuni 26. 4. Kohaldatakse ka I lisas sätestatud erimõisteid.

1. Toidualase teabe esitamisega püütakse tagada tarbijate tervise ja huvide kõrgetasemeline kaitse, luues vahendi, mille alusel lõpptarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja toitu turvaliselt tarbida, eelkõige pidades silmas tervisealaseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja eetilisi kaalutlusi. 2. Toidualast teavet käsitlevate õigusnormide eesmärk on saavutada liidus seaduslikult toodetud ja turustatud toidu vaba liikumine, võttes asjakohasel juhul arvesse vajadust kaitsta tootjate seaduslikke huve ja edendada kvaliteetsete toodete tootmist. 3. Kui toidualast teavet käsitlevates õigusaktides kehtestatakse uued nõuded, kehtestatakse pärast uute nõuete jõustumist üleminekuperiood, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Sellise üleminekuperioodi jooksul võib turule viia uutele nõuetele mittevastava märgistusega toitu ja sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni. 4. Toidualast teavet käsitlevate õigusnormide ettevalmistamise, hindamise ja läbivaatamise ajal viiakse läbi kas otse või esindusorganite kaudu avatud ja läbipaistev avalik arutelu, muu hulgas sidusrühmadega, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik küsimuse kiireloomulisuse tõttu.

1. Kui toidualast teavet käsitlevate õigusnormidega nõutakse kohustusliku toidualase teabe esitamist, hõlmab see teavet, mis kuulub eelkõige ühte järgmistest gruppidest: a) teave toidu määratluse ja koostise, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta; b) teave tarbijate tervise kaitse ja toidu ohutu kasutamise kohta. Eelkõige puudutab see järgmist teavet: i) koostisosade omadused, mis võivad olla kahjulikud teatavate tarbijarühmade tervisele; ii) säilimisaeg, säilitamine ja ohutu kasutamine; iii) mõju tervisele, sealhulgas toidu kahjuliku ja ohtliku tarbimisega seotud ohud ja tagajärjed; c) teave toitaineliste omaduste kohta, et tarbijatel, sealhulgas eriliste toitumisvajadustega tarbijatel oleks võimalik teha teadlikke valikuid. 2. Otsuse tegemisel kohustusliku toidualase teabe vajalikkuse kohta ning selleks, et võimaldada tarbijatel teha teadlikke tarbimisotsuseid, võetakse arvesse enamuse tarbijate hulgas levinud vajadust teatava teabe järele, mida tarbijad väärtuslikuks peavad, või peetakse silmas üldtunnustatud kasu tarbijatele.

Kõik toidualast teavet käsitlevad meetmed, millel on tõenäoliselt mõju rahvatervisele, võetakse vastu pärast nõupidamist Euroopa Toiduohutusametiga („amet”).

Mis tahes toidule, mis on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, lisatakse toidualane teave käesoleva määruse kohaselt.

1. Toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige: a) toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis, kogus, säilivus, päritoluriik või lähtekoht, valmistamis- või tootmismeetod; b) omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole; c) anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud, või eriti rõhutada, et puuduvad teatavad koostis- ja/või toitained, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda; d) andes välimuses, kirjelduses või piltkujutisega mõista teatava toidu või koostisosa olemasolust, ehkki tegelikkuses on tegemist toiduga, milles loomulikult sisalduv komponent või tavaliselt kasutatav koostisosa on asendatud sellest erineva komponendi või koostisosaga. 2. Toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijatele kergesti arusaadav. 3. Kohaldades liidu õigusaktides ettenähtud erandeid loodusliku mineraalvee ja eritoiduks ettenähtud toidu suhtes, ei omistata toidualase teabega ühelegi toidule inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi ega viidata niisugustele omadustele. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse samuti: a) reklaami suhtes; b) toidu esitlemise, eelkõige selle kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakendamismaterjalide, järjestus- ja väljapanemisviiside suhtes.

1. Toidualase teabe esitamise eest vastutab toidukäitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse, või kui nimetatud käitleja ei ole asutatud liidus, siis liidu turule importija. 2. Toidualase teabe esitamise eest vastutav toidukäitleja tagab toidualase teabe olemasolu ja täpsuse kooskõlas kohaldatavate toidualast teavet käsitlevate õigusnormide ning asjaomaste siseriiklike sätetega. 3. Toidukäitlejad, kes toidualast teavet ei mõjuta, ei tarni toitu, mille kohta nad spetsialistidena olemasoleva teabe põhjal teavad või eeldavad, et see ei ole kooskõlas kohaldatavate toidualast teavet käsitlevate õigusnormide ning asjaomaste siseriiklike sätetega. 4. Toidukäitlejad ei muuda oma kontrolli all olevates ettevõtetes toidule lisatavat teavet, kui selline muutmine eksitaks lõpptarbijat või vähendaks muul viisil tarbijakaitse taset ja lõpptarbija võimalusi teha teadlikke valikuid. Toidukäitlejad on vastutavad mis tahes muudatuste eest, mida nad toidule lisatavasse teabesse teevad. 5. Ilma et see piiraks lõigete 2 kuni 4 kohaldamist, tagavad toidukäitlejad oma kontrolli all olevates ettevõtetes selliste toiduala teavet käsitlevate õigusnormide nõuete ning asjaomaste siseriiklike sätete täitmise, mis on seotud nende tegevusega, ning kontrollivad nende nõuete täitmist. 6. Toidukäitlejad tagavad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et teave lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud pakendamata toidu kohta antakse edasi toidukäitlejale, kes toidu vastu võtab, et nõudmise korral saaks lõpptarbijale anda kohustuslikku toidualast teavet. 7. Alljärgnevatel juhtudel tagavad toidukäitlejad oma kontrolli all olevas ettevõttes, et artiklite 9 ja 10 kohaselt nõutavad kohustuslikud andmed on esitatud müügipakendil või sellele kinnitatud märgistusel, või toidu kohta esitatavates äridokumentides juhul, kui on võimalik tagada, et need dokumendid on kas asjaomasele toidule lisatud või saadetud enne tarnimist või tarnimise ajal: a) kui müügipakendis toit on ette nähtud lõpptarbijale, kuid turustatud enne lõpptarbijale müümist ning müük toitlustusettevõttele ei ole toimunud kõnealusel etapil; b) kui müügipakendis toit on ette nähtud tarnimiseks toitlustusettevõtetele valmistamise, töötlemise, osadeks jaotamise või tükeldamise otstarbeks. Olenemata esimesest lõigust tagavad toidukäitlejad, et artikli 9 lõike 1 punktides a, f, g ja h osutatud andmed on olemas ka välispakendil, milles müügipakendis toitu turustatakse. 8. Toidukäitlejad, kes tarnivad teistele toidukäitlejatele toitu, mis ei ole ette nähtud lõpptarbijale, või tarnivad toitu toitlustusettevõtetele, tagavad, et nad annavad neile teistele toidukäitlejatele piisavalt teavet, mis võimaldab viimastel vajaduse korral täita oma lõike 2 kohaseid kohustusi.

1. Vastavalt artiklitele 10 kuni 35 ning kui käesolevas peatükis sisalduvatest eranditest ei tulene teisiti, on kohustuslik märkida järgmised andmed: a) toidu nimetus; b) koostisosade loetelu; c) toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav allergiat või talumatust põhjustav mis tahes koostisosa või abiaine, mis on loetletud II lisas või on saadud II lisas loetletud ainest või tootest, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab; d) teatavate koostisosade või koostisosade gruppide kogus; e) toidu netokogus; f) minimaalse säilimisaja tähtpäev või tarvitamise tähtpäev; g) mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta; h) artikli 8 lõikes 1 osutatud toidukäitleja nimi või ärinimi ja aadress; i) päritoluriik või lähtekoht, kui see on artiklis 26 ette nähtud; j) tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline; k) jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides; l) toitumisalane teave. 2. Lõikes 1 osutatud andmed märgitakse sõnade ja numbritega. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, võib neid andmeid täiendavalt väljendada ka piktogrammide või sümbolite abil. 3. Kui komisjon võtab vastu käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, võib lõikes 1 osutatud andmeid alternatiivselt väljendada sõnade või numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil. Et tagada tarbijale võimalus saada kasu muudest kohustusliku toidualase teabe esitamise viisidest kui sõnad ja numbrid, tingimusel et tagatud on samal tasemel teave kui sõnade ja numbrite abil esitatav teave, võib komisjon, võttes arvesse tõendeid selle kohta, et tarbijad nendest ühesugusel viisil aru saavad, kehtestada delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 kriteeriumid, mille alusel võib lõikes 1 osutatud ühte või mitut üksikasja väljendada sõnade või numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil. 4. Käesoleva artikli lõike 3 ühetaolise rakendamise tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega reguleeritakse lõike 3 alusel määratletud kriteeriumide kohaldamist ühe või mitme üksikasja väljendamiseks sõnade ja numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Lisaks artikli 9 lõikes 1 loetletud andmetele sätestatakse III lisas täiendavad kohustuslikud andmed teatavate toiduliikide või -gruppide puhul. 2. Et tagada tarbija teavitamine teatavate toiduliikide või -gruppide osas ning võtta arvesse tehnilist progressi, teaduse arengut, tarbijate tervise kaitset või toidu ohutut tarbimist, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 muuta III lisa. Kui ohu tekkimise puhul tarbijate tervisele on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 52 sätestatud menetlust.

Artikli 9 kohaldamine ei piira kaalu ja mõõtu käsitlevate liidu spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

1. Kohustuslik toidualane teave peab olema kõikide toitude puhul esitatud ja kergesti kättesaadav kooskõlas käesoleva määrusega. 2. Müügipakendis toidu puhul esitatakse kohustuslik toidualane teave vahetult pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel. 3. Et tagada tarbijale võimalus saada kasu muudest kohustusliku toidualase teabe esitamise viisidest, mis on teatavate kohustuslike andmete esitamiseks paremini kohandatud, tingimusel et tagatud on samal tasemel teave kui pakendil või märgistusel esitatav teave, võib komisjon, võttes arvesse tõendeid selle kohta, et tarbijad nendest ühesugusel viisil aru saavad ja laialdaselt kasutavad, kehtestada delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 kriteeriumid, mille kohaselt teatavaid kohustuslikke andmeid võib esitada muul viisil kui nende esitamine pakendil või märgistusel. 4. Käesoleva artikli lõike 3 ühetaolise rakendamise tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega reguleeritakse lõike 3 alusel määratletud kriteeriumide kohaldamist ühe või mitme üksikasja väljendamiseks sõnade ja numbrite asemel ka piktogrammide või sümbolite abil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Müügipakendisse pakendamata toidu puhul kohaldatakse artikli 44 sätteid.

1. Kohustuslik toidualane teave märgitakse silmatorkavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt, ilma et see piiraks artikli 44 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist. Seda ei tohi mingil viisil peita, varjata, kahjustada või katkestada muu teksti- või kujundlike elementidega või mis tahes muu segava materjaliga. 2. Ilma et see piiraks teatava toidu suhtes kohaldatavate liidu erisätete kohaldamist artikli 9 lõikes 1 loetletud nõuete osas, trükitakse kõnealuses lõikes loetletud kohustuslikud andmed, kui need on esitatud pakendil või sellele kinnitatud märgistusel, pakendile või märgistusele parema loetavuse tagamiseks tähtedes, mille tähemärgisuuruse IV lisas määratletud x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. 3. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on väiksem kui 80 cm2, on lõikes 2 osutatud tähemärgisuuruse x-kõrgus 0,9 mm või suurem. 4. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 loetavuse eeskirjad. Samal eesmärgil kui esimeses lõigus osutatud võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 laiendada käesoleva artikli lõike 5 kohaseid nõudeid täiendavate kohustuslike andmete suhtes teatavate toidugruppide või -liikide puhul. 5. Artikli 9 lõike 1 punktides a, e ja k loetletud andmed esitatakse märgistusel samas vaateväljas. 6. Käesoleva artikli lõiget 5 ei kohaldata artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel.

1. Ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud teabealaste nõuete kohaldamist, peab sidevahendite kaudu müüdava müügipakendis toidu puhul: a) kohustuslik toidualane teave, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punktis f ette nähtud andmed, olema kättesaadav enne ostu sooritamist ning see peab olema nähtav kaugmüüki toetavates materjalides või tuleb see esitada toidukäitleja poolt selgesõnaliselt kindlaksmääratud muude sobivate vahendite abil. Kui kasutatakse muid sobivaid vahendeid, esitab toidukäitleja kohustusliku toidualase teabe tarbijatele lisatasuta; b) kõik kohustuslikud andmed peavad olema kättesaadavad toidu kättetoimetamise ajal. 2. Sidevahendite kaudu müüdava müügipakendisse pakendamata toidu puhul tehakse artikli 44 kohaselt nõutavad andmed kättesaadavaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. 3. Lõike 1 punkti a ei kohaldata müügiautomaatidest või automatiseeritud müügikohtadest müüdava toidu suhtes.

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 3 kohaldamist, esitatakse kohustuslik toidualane teave selle liikmesriigi tarbijatele arusaadavas keeles, kus toitu turustatakse. 2. Liikmesriik, kus toitu turustatakse, võib oma territooriumil ette näha andmete esitamise ühes või mitmes liidu ametlikus keeles. 3. Lõigetega 1 ja 2 ei välistata andmete esitamist mitmes keeles.

1. Korduvkasutamiseks mõeldud klaaspudelite puhul, mis on püsivalt märgistatud ja millel seetõttu ei ole märgistus- või kaelaetiketti, on kohustuslik märkida ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e, f ja l loetletud andmed. 2. Pakenditele või mahutitele suurima küljepindalaga alla 10 cm2 on pakendil või märgistusel kohustuslik esitada ainult artikli 9 lõike 1 punktides a, c, e ja f loetletud andmed. Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud andmed esitatakse teiste vahendite abil või tehakse kättesaadavaks tarbija nõudmise korral. 3. Ilma et see piiraks muude kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate liidu õigusnormide kohaldamist, ei nõuta artikli 9 lõike 1 punktis l osutatud teabe esitamist V lisas loetletud toitude puhul. 4. Ilma et see piiraks muude koostisosade loetelu või kohustuslikku toitumisalast teavet nõudvate liidu õigusnormide kohaldamist, ei ole artikli 9 lõike 1 punktides b ja l nimetatud üksikasjad kohustuslikud jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi. Komisjon koostab hiljemalt 13. detsembriks 2014 aruande, milles käsitletakse artikli 18 ja artikli 30 lõike 1 kohaldamist käesolevas lõikes osutatud toodete suhtes ning küsimust, kas neid tuleks tulevikus kohaldada ka alkohoolsete jookide suhtes, eelkõige energiasisaldust käsitleva teabe esitamise nõude osas, ning põhjendusi võimalike erandite kohaldamiseks, võttes arvesse vajadust tagada sidusus muude asjaomaste liidu poliitikameetmetega. Sellega seoses kaalub komisjon vajadust teha ettepanek lahjade alkohoolsete segujookide määratluse kohta. Komisjon lisab sellele aruandele vajaduse korral õigusakti ettepaneku, millega määratakse kindlaks eeskirjad kõnealuste toodete koostisosade loetelu või neid käsitleva kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta.

1. Toidu nimetuseks on selle seaduslik nimetus. Sellise nimetuse puudumise korral on toidu nimetuseks selle üldtuntud nimetus või kui see puudub või kui seda ei kasutata, esitatakse toidu kirjeldav nimetus. 2. Toidu nimetust, mille all toitu tootjaliikmesriigis seaduslikult toodetakse ja turustatakse, lubatakse kasutada toodet turustavates liikmesriikides. Kui käesoleva määruse muude, eelkõige artikli 9 sätete kohaldamine ei anna turustava liikmesriigi tarbijatele teavet toidu tegeliku olemuse kohta ega võimalda kõnealust toitu segimineku vältimiseks teistest toitudest eristada, siis peab nimetusega, mille all toodet müüakse, kaasnema toote nimetuse lähedale paigutatud kirjeldav teave. 3. Erijuhtudel ei kasutata turustavas liikmesriigis tootjaliikmesriigi toidu nimetust, kui selle nimetuse all tootjaliikmesriigis esinev toit on koostise või valmistamisviisi poolest nii erinev kõnealuse nimetuse all turustavas liikmesriigis tuntud toidust, et lõige 2 ei ole piisav turustava liikmesriigi tarbijale õige teabe andmise tagamiseks. 4. Toidu nimetust ei asendata intellektuaalomandiõigustega kaitstud nimetusega, kaubamärgi või väljamõeldud nimetusega. 5. Toidu nimetust ja sellele lisatavaid andmeid käsitlevad erisätted on esitatud VI lisas.

1. Koostisosade loetelul on või sellele eelneb sobiv pealkiri, mis koosneb sõnast „koostisosad” või sisaldab sõna „koostisosad”. Koostisosade loetelu sisaldab kõiki toidu koostisosi, mis on esitatud kaalu järgi ning kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele toidu valmistamise ajal. 2. Koostisosad peavad olema tähistatud täpse nimetusega, vajaduse korral artiklis 17 ja VI lisas ettenähtud korras. 3. Kõik tehisnanomaterjali kujul esinevad koostisosad märgitakse selgesõnaliselt koostisosade loetelus. Selliste koostisainete nimetusele peab sulgudes järgnema sõna „nano”. 4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamise tehnilised eeskirjad on sätestatud VII lisas. 5. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks muudab komisjon vastavalt artiklile 51 delegeeritud õigusaktidega artikli 2 lõike 2 punktis t nimetatud tehisnanomaterjali määratlust ja kohandab seda tehnika ja teaduse arenguga või rahvusvaheliselt kokkulepitud määratlustega.

1. Järgmiste toitude puhul ei nõuta koostisosade loetelu esitamist: a) koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata marjad, puu- ja köögivili, sealhulgas kartulid; b) karboniseeritud vesi, kui nimetusest selgub, et toode on karboniseeritud; c) fermenditud äädikad, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel, tingimusel et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa; d) juust, või, hapupiimatooted, millele ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks hädavajalikke toiduensüüme ja mikroorganismide kultuure, või juustu puhul, v.a toorjuust, kohupiim, kodujuust ja sulatatud juust, valmistamiseks vajalikku soola; e) toit, mis koosneb ühest koostisosast juhul, kui: i) toidu nimetus on sama mis koostisosa nimetus või ii) toidu nimetus võimaldab koostisosa olemuse eksimatult kindlaks määrata. 2. Selleks et võtta arvesse teatavate toiduliikide või -gruppide puhul koostisosade loetelu asjakohasust tarbija jaoks, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 erandkorras täiendada käesoleva artikli lõiget 1, tingimusel et teabe esitamata jätmine ei vähenda lõpptarbija ja toitlustusettevõtete piisavat informeeritust.

Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei nõuta koostisosade loetellu järgmiste komponentide lisamist: a) koostisosa komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti lisatud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses; b) lisaained ja toiduensüümid: i) mis esinevad toidus ainult seetõttu, et sisalduvad vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülekandumise põhimõttele kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas, juhul kui neil ei ole tehnoloogilist funktsiooni valmistootes, või ii) mida kasutatakse abiainetena; c) kandjad ning ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui kandjad, ning kogustes, mis on vältimatult vajalikud; d) ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui abiaineid, ning mis sisalduvad – võib-olla muudetud kujul – valmistootes; e) vesi: i) kui vett kasutatakse tootmisprotsessis ainult kontsentreeritud või veetustatud kujul kasutatud koostisosa endisesse olekusse tagasiviimiseks või ii) vedela keskkonna puhul, mida tavaliselt toiduks ei tarbita.

1. Ilma et see piiraks artikli 44 lõike 2 kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, vastavad artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed järgmistele nõuetele: a) need esitatakse vastavalt artikli 18 lõikes 1 sätestatud eeskirjadele koostisosade loetelus, viidates selgesõnaliselt II lisas loetletud aine või toote nimetusele ning b) II lisas loetletud aine või toote nimetust rõhutatakse trükikirjas, mis selgelt eristab seda teistest loetletud koostisosadest, kasutades selleks näiteks kirjatüüpi, stiili või taustavärvi. Koostisosade loetelu puudumise korral sisaldavad artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed sõna „sisaldab”, millele järgneb II lisas loetletud aine või toote nimi. Kui II lisas loetletud ühest ainest või tootest on saadud mitu koostisosa või abiainet, tuleb märgistusel seda iga asjaomase koostisosa või abiaine kohta selgelt märkida. Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete märkimine ei ole nõutav juhul, kui toidu nimetuses asjaomasele ainele või tootele selgesõnaliselt osutatakse. 2. Et tagada tarbijate parem teavitamine ning võtta arvesse uusimaid teaduse arenguid ja tehnikaalaseid teadmisi, vaatab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 korrapäraselt läbi II lisas sisalduva loetelu ning vajaduse korral ajakohastab seda. Kui ohu tekkimise puhul tarbijate tervisele on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 52 sätestatud menetlust.

1. Toidu tootmisel või valmistamisel kasutatava koostisosa või koostisosade grupi koguse märkimine on nõutav juhul kui asjaomane koostisosa või koostisosade grupp: a) esineb toidu nimetuses või kui tarbija seda tavaliselt selle nimetusega seostab, b) tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt, või c) on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada. 2. Lõike 1 kohaldamise tehnilised eeskirjad, sealhulgas erijuhud, mille puhul teatavate koostisosade puhul ei nõuta koguselise näitaja märkimist, on sätestatud VIII lisas.

1. Toidu netokogus väljendatakse vastavalt vajadusele liitrites, sentiliitrites, milliliitrites, kilogrammides või grammides: a) mahuühikutes vedelate toodete puhul; b) massiühikutes muude toodete puhul. 2. Selleks et tagada, et tarbija jaoks toidualase teabe märgistusest parem arusaamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 kehtestada teatavate konkreetsete toitude puhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud viisist erineva netokoguse väljendamise viisi. 3. Lõike 1 kohaldamise tehnilised eeskirjad, sealhulgas erijuhud, mille puhul ei nõuta netokoguse märkimist, on sätestatud IX lisas.

1. Toitude puhul, mis mikrobioloogiliselt kiiresti riknevad ning võivad seetõttu lühikese ajaga muutuda inimese tervisele otseselt ohtlikuks, tuleb minimaalse säilimisaja tähtpäev asendada tarvitamise tähtpäevaga. Pärast tarvitamise tähtpäeva ei loeta toitu vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 14 lõigetele 2–5 enam ohutuks. 2. Asjakohane tähtpäev väljendatakse vastavalt X lisale. 3. Selleks et tagada X lisa punkti 1 alapunktis c osutatud minimaalse säilimisaja tähtpäeva märkimise viisi ühtne kohaldamine, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse selle kohta üksikasjalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui toitu tuleb säilitada ja/või kasutada eritingimustes, märgitakse need tingimused. 2. Toidu nõuetekohaseks säilitamiseks või kasutamiseks pärast pakendi avamist märgitakse vajaduse korral säilitamise tingimused ja/või tarbimise tähtaeg.

1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira märgistusnõudeid, mis on ette nähtud liidu erisätetega, eelkõige nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) (33) ja nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (34). 2. Päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik: a) kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toidul on teine päritoluriik või lähtekoht; b) XI lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri („CN”) koodidega hõlmatud liha puhul. Käesolevat punkti kohaldatakse pärast lõikes 8 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist. 3. Kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama mis toidu põhilis(t)e koostisosa(de) oma: a) märgitakse ka kõnealuse koostisosa päritoluriik või lähtekoht või b) märgitakse, et põhilise koostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidul märgitust erinev. Käesolevat lõiget kohaldatakse pärast lõikes 8 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist. 4. Komisjon esitab viis aastat pärast lõike 2 punkti b kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuses punktis osutatud toodete kohustusliku päritolu ja lähtekoha märgistuse hindamiseks. 5. Komisjon esitab hiljemalt 13. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist järgmise toidu puhul: a) muud liiki liha kui lõike 2 punktis b osutatud liha; b) piim; c) piimatoodete koostisosana kasutatav piim; d) töötlemata toit; e) ühest koostisosast koosnevad tooted; f) koostisosad, mis moodustavad toidus rohkem kui 50 %. 6. Komisjon esitab hiljemalt 13. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist koostisosana kasutatava liha puhul. 7. Lõigetes 5 ja 6 nimetatud aruannetes võetakse arvesse tarbija teavitamise vajadust, toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustusliku märkimise teostatavust, selliste meetmete võtmise kulude ja tulude analüüsi, sealhulgas siseturu õiguslikke aspekte ja mõju rahvusvahelisele kaubandusele. Komisjon võib aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks. 8. Hiljemalt 13. detsembriks 2013 võtab komisjon vastu käesoleva artikli lõike 2 punkti b ja käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist käsitlevad rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 9. Lõike 2 punktis b, lõike 5 punktis a ja lõikes 6 nimetatud toitude puhul kontrollitakse aruannetes ja mõjuhinnangutes muu hulgas nende toitude päritoluriigi või lähtekoha esitamise alternatiivseid viise, eelkõige seoses iga järgmise paiga kindlaksmääramisega loomade elus: a) sünnikoht; b) kasvatamise koht; c) tapmise koht.

1. Toidu tarvitamisjuhis peab olema märgitud viisil, mis võimaldab toitu asjakohaselt tarvitada. 2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaldamise kohta teatava toidu suhtes. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. CN-koodi 2204 alla kuuluvate toodete puhul on mahuprotsentides etanoolisisalduse märkimist käsitlevad eeskirjad need, mis on ette nähtud selliste toodete suhtes kohaldatavates liidu erisätetes. 2. Rohkem kui 1,2 mahuprotsenti etanooli sisaldavate jookide, v.a lõikes 1 osutatud jookide tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides märgitakse vastavalt XII lisale.

1. Käesolevat jagu ei kohaldata toidu suhtes, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (35); b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (36). 2. Käesolevat jagu kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/39/EÜ (eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta) (37) kohaldamist ja selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 nimetatud eridirektiivide kohaldamist.

1. Kohustuslik toitumisalane teave hõlmab järgmist: a) energiasisaldust ning b) rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus. Kui see on asjakohane, võib toitumisalase teabe vahetusse lähedusse lisada märke, et soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust. 2. Lõikes 1 osutatud kohustusliku toitumisalase teabe sisu võib täiendada ühe või mitme alljärgneva aine koguseid käsitleva teabega: a) monoküllastumata rasvhapped; b) polüküllastumata rasvhapped; c) polüoolid; d) tärklis; e) kiudained; f) XIII lisa A-osa punktis 1 loetletud mis tahes vitamiinid või mineraaltoitained, mida esineb märkimisväärsetes kogustes nagu on määratletud XIII lisa A-osa punktis 2. 3. Kui müügipakendis toidu märgistus sisaldab lõikes 1 osutatud kohustuslikku toitumisalast teavet, võib selles korrata järgmist teavet: a) energiasisaldus või b) energiasisaldus koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. 4. Erandina artikli 36 lõikest 1 võib teabe sisu, kui artikli 16 lõikes 4 osutatud toodete märgistuses on esitatud toitumisalane teave, koosneda ainult energiasisaldusest. 5. Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist ning erandina artikli 36 lõikest 1, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud toodete märgistuses on esitatud toitumisalane teave, võib selle teabe sisu koosneda ainult: a) energiasisaldusest või b) energiasisaldusest koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. 6. Selleks et võtta arvesse käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud andmete asjakohasust tarbijate teavitamiseks, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 muuta käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 5 esitatud loetelu sinna andmeid lisades või sealt andmeid välja jättes. 7. Komisjon esitab hiljemalt 13. detsembriks 2014 aruande toitudes sisalduvate transrasvade ja liidu elanike üldiste toitumisharjumuste kohta, võttes arvesse teaduslikke tõendeid ja liikmesriikide kogemusi. Aruande eesmärk on hinnata asjakohaste vahendite mõju, mis aitaksid tarbijatel valmistada tervislikumat toitu ja teha üldisi toitumisvalikuid või mis võiksid edendada tarbijatele tervislikuma toiduvaliku pakkumist, mis hõlmaks ka tarbijatele teabe andmist transrasvade või nende kasutamise piiramise kohta. Komisjon lisab aruandele vajaduse korral õigusakti ettepaneku.

1. Energiasisaldus arvutatakse XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel. 2. Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 võtta vastu XIII lisa A osa punktis 1 osutatud vitamiinide ja mineraaltoitainete ümberarvestuskoefitsiente, et nende sisaldust toitudes täpsemalt arvutada. Need ümberarvestuskoefitsiendid lisatakse XIV lisasse. 3. Artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus peavad vastama nende kogustele toidu müümisel. Vajaduse korral võib teave olla esitatud valmistoidu kohta, kui on antud piisavalt üksikasjalik valmistamisjuhis ja teave osutab valmistoidule. 4. Vastavalt konkreetsele juhule peavad esitatud väärtused olema keskmised väärtused, mille aluseks on: a) tootja analüüs toidu kohta; b) arvutus kasutatud koostisosade teadaolevate või tegelike keskmiste väärtuste järgi või c) arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike ühtseks kohaldamiseks seoses deklareeritud väärtuste täpsusega, näiteks deklareeritud väärtuste ja ametliku kontrolli käigus tuvastatud väärtuste vahelise erinevusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse XV lisas loetletud mõõtühikutes. 2. Artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse 100 grammi või 100 ml kohta. 3. Esitamise korral väljendatakse vitamiinide ja mineraaltoitainete sisaldus (lisaks lõikes 2 viidatud väljendamisviisile) XIII lisa A-osa punktis 1 sätestatud võrdluskoguse protsendina 100 grammi või 100 ml kohta. 4. Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud väljendamisviisile võib artikli 30 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada vajaduse korral XIII lisa B osas sätestatud võrdluskoguste protsendina 100 grammi või 100 ml kohta. 5. Kui andmed esitatakse lõike 4 kohaselt, tuleb nende vahetus läheduses esitada järgmine lisateave: „Keskmise täiskasvanu võrdluskogus (8 400 kJ/2 000 kcal)”.

1. Järgmistel juhtudel võib artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisaldust ja toitainete kogust väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava portsjoni ja/või tarbimisühiku kohta, tingimusel et portsjoni või tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate portsjonite või tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud: a) lisaks artikli 32 lõikes 2 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta; b) lisaks väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta, millele on osutatud artikli 32 lõikes 3 seoses vitamiinide ja mineraaltoitainete kogustega; c) lisaks artikli 32 lõikes 4 osutatud väljendamisviisile 100 grammi või 100 ml kohta või selle asemel. 2. Erandina artikli 32 lõikest 2 võib artikli 30 lõike 3 punktis b osutatud juhtudel energiasisaldust ning toitainete kogust ja/või XIII lisa B-osas sätestatud võrdluskoguste protsenti väljendada vaid portsjoni või tarbimisühiku põhjal. Kui toitainete kogus on väljendatud vaid portsjoni või tarbimisühiku põhjal vastavalt esimesele lõigule, väljendatakse energiasisaldust 100 g või 100 ml kohta portsjoni või tarbimisühiku põhjal. 3. Erandina artikli 32 lõikest 2 võib artikli 30 lõikes 5 osutatud juhtudel energiasisaldust ning toitainete kogust ja/või XIII lisa B-osas sätestatud võrdluskoguste protsenti väljendada vaid portsjoni või tarbimisühiku põhjal. 4. Kasutatud portsjon või tarbimisühik tuleb esitada toitumisalase teabe vahetus läheduses. 5. Selleks et tagada toitumisalase teabe portsjoni või tarbimisühiku kohta väljendamise ühtne rakendamine ning anda tarbijatele ühtne võrdlusalus, võtab komisjon inimeste tegelikku tarbimiskäitumist ning toitumisalaseid soovitusi arvestades rakendusaktidega vastu eeskirjad, millega nähakse ette teatud toidugruppide puhul väljendamine portsjoni või tarbimisühiku kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Artikli 30 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed paigutatakse märgistusel samasse vaatevälja. Need andmed esitatakse koos, selgelt ja vajaduse korral XV lisas sätestatud esitamise järjekorras. 2. Artikli 30 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed esitatakse tabelina, numbrid üksteise all, kui ruum võimaldab. Kui ruumi ei ole, esitatakse kõnealune teave üksteise järel. 3. Artikli 30 lõikes 3 osutatud andmed esitatakse: a) märgistuse põhivaateväljal ning b) kasutades artikli 13 lõike 2 kohast kirjatüüpi. Artikli 30 lõikes 3 osutatud andmeid võib esitada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatust erineval kujul. 4. Artikli 30 lõigetes 4 ja 5 osutatud andmeid võib esitada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatust erineval kujul. 5. Kui energiasisaldus või toitaine(te) kogus tootes on väheoluline, võib teabe nende ainete osas asendada sõnadega nagu „Sisaldab väheolulisel määral …”, mis on märgitud toitumisalase teabe lähedusse, kui see on olemas. Selleks et tagada käesoleva lõike ühetaoline rakendamine, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid nende artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguste kohta, mida võib lugeda väheoluliseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Selleks et tagada käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 4 osutatud toitumisalase teabe esitusviiside ühetaoline kohaldamine, võib komisjon võtta selle kohta vastu rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Lisaks artikli 32 lõigetes 2 ja 4 ja artiklis 33 osutatud väljendamisviisidele ning artikli 34 lõikes 2 osutatud esitusviisile võib artikli 30 lõigetes 1 kuni 5 osutatud energiasisalduse ja toitainete koguse esitada muul viisil ja/või sõnadele või numbritele lisatud graafiliste kujundite või sümbolite abil, tingimusel et täidetud on järgmised nõuded: a) need põhinevad usaldusväärsetel ja teaduslikult kehtivatel tarbijauuringutel ja ei ole tarbijatele eksitavad, nagu on osutatud artiklis 7; b) nende väljatöötamine on paljude sidusrühmadega konsulteerimise tulemus; c) nende eesmärk on aidata tarbijal mõista toidu toimet või tähtsust söömisel energia ja toitainete sisalduse seisukohast; d) nende toetuseks on olemas teaduslikult põhjendatud tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab neid väljendamis- või esitusviise; e) muude väljendamisviiside korral põhinevad need kas XIII lisas sätestatud ühtlustatud võrdluskogustel või nende puudumise korral üldtunnustatud teaduslikel soovitustel energia või toitainete annuse kohta; f) need on objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning g) nende kohaldamine ei tekita takistusi kaupade vabale liikumisele. 2. Liikmesriigid võivad soovitada toidukäitlejatel kasutada ühte või mitut toitumisalase teabe täiendavat väljendamis- ja esitusviisi, mis nende arvates vastab kõige paremini lõike 1 punktides a kuni g sätestatud nõuetele. Liikmesriigid esitavad komisjonile üksikasjad selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kohta. 3. Liikmesriigid tagavad oma territooriumil asjakohase seire turul kasutatavate toitumisalase teabe täiendavate väljendamis- ja esitusviiside üle. Et hõlbustada seiret selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise üle, võivad liikmesriigid nõuda, et toidukäitlejad, kes viivad nende territooriumil turule sellise teabega märgistatud toitu, teataksid riigi ametiasutustele täiendava väljendamis- või esitusviisi kasutamisest ning esitaksid neile asjakohased põhjendused seoses lõike 1 punktides a kuni g sätestatud nõuete täitmisega. Sellisel juhul võib teavet nõuda ka selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise lõpetamise kohta. 4. Komisjon hõlbustab ja korraldab teabevahetust liikmesriikide, tema enda ja sidusrühmade vahel toitumisalase teabe mis tahes täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamisega seotud küsimustes. 5. Saadud kogemusi arvesse võttes esitab komisjon hiljemalt 13. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamist, nende mõju siseturule ning nende edasise ühtlustamise soovitatavust. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjonile asjakohase teabe selliste täiendavate väljendamis- ja esitusviiside kasutamise kohta oma territooriumil. Komisjon võib sellele aruandele lisada ettepanekud asjaomaste liidu sätete muutmiseks. 6. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võtab komisjon rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 4 rakendamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui artiklites 9 ja 10 osutatud toidualast teavet esitatakse vabatahtlikult, vastab see teave IV peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud nõuetele. 2. Vabatahtlikult esitatav toidualane teave vastab järgmistele nõuetele: a) see ei ole tarbija jaoks eksitav, nagu on osutatud artiklis 7; b) see ei ole tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane ning c) vajaduse korral põhineb see asjakohastel teaduslikel andmetel. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuete kohaldamise kohta järgmise vabatahtlikult esitatava toidualase teabe suhtes: a) teave allergiat või talumatust põhjustavate ainete või toodete võimaliku ja tahtmatu sisalduse kohta toidus; b) teave toidu sobivuse kohta taimetoitlastele ja rangetele taimetoitlastele ning c) märge soovitusliku koguse kohta elanike erirühmadele lisaks XIII lisas sätestatud võrdluskogustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Et tagada tarbijate nõuetekohane teavitamine juhul, kui toidukäitlejad esitavad vabatahtlikku toidualast teavet erineval alusel, mis võib tarbijat eksitada või segadusse ajada, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 võtta vastu eeskirjad lisaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudele ka muude vabatahtliku toidualase teabe esitamise juhtude kohta.

Vabatahtlikku toidualast teavet ei esitata nii, et see piiraks kohustusliku toidualase teabe jaoks olemasolevat pinda.

1. Käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatavates küsimustes ei tohi liikmesriigid võtta vastu ega säilitada siseriiklikke meetmeid, kui liidu õigusaktidega ei ole seda lubatud. Need siseriiklikud meetmed ei tohi takistada kaupade vaba liikumist ega olla diskrimineerivad teistest liikmesriikidest pärit toitude suhtes. 2. Ilma et see piiraks artikli 39 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta vastu siseriiklikke meetmeid seoses küsimustega, mida ei ole käesoleva määrusega konkreetselt ühtlustatud, tingimusel et need ei keela, takista ega piira käesoleva määrusega kooskõlas olevate kaupade vaba liikumist.

1. Lisaks artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 osutatud kohustuslikele andmetele võivad liikmesriigid artiklis 45 sätestatud korras võtta vastu meetmeid, millega nõutakse täiendavate kohustuslike andmete esitamist teatavate toiduliikide või -gruppide puhul, kui see on õigustatud vähemalt ühe järgmise põhjusega: a) rahvatervise kaitse; b) tarbijakaitse; c) pettuste vältimine; d) tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, lähtekoha märgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ning ebaausa konkurentsi vältimine. 2. Liikmesriigid võivad lõikele 1 tuginedes kehtestada meetmeid, mis käsitlevad toidu päritoluriigi või lähtekoha kohustuslikku märkimist, vaid juhul, kui on tõestatud seos toidu teatavate kvaliteediomaduste ja toidu päritoluriigi või lähtekoha vahel. Kui liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest, esitavad nad tõendid selle kohta, et enamik tarbijaid peab sellise teabe esitamist oluliseks.

Liikmesriigid võivad võtta artikli 9 lõikest 1 ja artikli 10 lõikest 1 erinevaid meetmeid, et kehtestada erandeid korduvkasutamiseks ette nähtud klaaspudelites piima ja piimatoodete puhul. Liikmesriigid edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võivad säilitada artikli 16 lõikes 4 osutatud liidu meetmete vastuvõtmiseni koostisosade loetelu suhtes kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad jookide puhul, mis sisaldavad rohkem kui 1,2 mahuprotsenti etanooli.

Kui ei ole vastu võetud artikli 23 lõikes 2 osutatud liidu sätteid, mis käsitlevad netokoguse väljendamist teatavate toitude puhul artikli 23 lõikes 1 sätestatud viisist erineval viisil, võivad liikmesriigid säilitada enne 12. detsembrit 2011 vastu võetud siseriiklikud meetmed. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest hiljemalt 13. detsembriks 2014. Komisjon juhib neile eeskirjadele teiste liikmesriikide tähelepanu.

Kuni artikli 36 lõike 3 punktis c osutatud liidu sätete vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid võtta vastu siseriiklikke meetmeid vabatahtlike võrdluskoguste märkimiseks elanike erirühmadele. Liikmesriigid edastavad nende meetmete teksti viivitamatult komisjonile.

1. Kui toitu müüakse lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele müügipakendisse pakendamata kujul või kui toit pakitakse tarbija soovil müügikohas või kui see pakitakse müügikohas müügipakendisse vahetult müügiks: a) on artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmete esitamine kohustuslik; b) artiklites 9 ja 10 osutatud muude andmete esitamine ei ole kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu siseriiklikud meetmed, millega nõutakse neist mõne või kõigi või mõne nende andmete osa esitamist. 2. Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikke meetmeid lõikes 1 osutatud andmete või nende andmete osa kättesaadavaks tegemise viisi ning vajaduse korral nende väljendamise ja esitamise viisi kohta. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud meetmete teksti.

1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, teavitab liikmesriik, kes peab uute toidualast teavet käsitlevate õigusnormide vastuvõtmist vajalikuks, kavandatavatest meetmetest eelnevalt komisjoni ja teisi liikmesriike ning esitab nende meetmete võtmise põhjendused. 2. Komisjon konsulteerib määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 kohaselt loodud alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteega, kui ta leiab sellise konsulteerimise olevat vajaliku või kui liikmesriik seda taotleb. Sel juhul tagab komisjon, et sellise konsulteerimise kord on läbipaistev kõikidele sidusrühmadele. 3. Liikmesriik, kes peab uute toidualast teavet käsitlevate õigusnormide vastuvõtmist vajalikuks, võib võtta kavandatud meetmed alles kolm kuud pärast lõikes 1 osutatud teavitamist, tingimusel et komisjonilt saadud arvamus ei ole negatiivne. 4. Kui komisjoni arvamus on negatiivne, algatab komisjon enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse, et teha kindlaks, kas kavandatavaid meetmeid võib rakendada, tehes vajaduse korral asjakohaseid muudatusi. 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (38) ei kohaldata käesolevas artiklis osutatud teavitamise korra alusel võetavate meetmete suhtes.

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, tarbijate tervist või teabevajadusi ning tingimusel, et täidetakse artikli 10 lõikes 2 ja artikli 21 lõike 2 sätteid, mis käsitlevad II ja III lisa muudatusi, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51 muuta käesoleva määruse lisasid.

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, komisjon, kasutades käesolevast määrusest tulenevaid volitusi võtta rakendusaktidega vastu meetmeid kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega või delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 51: a) kehtestab uute meetmete kohaldamiseks asjakohase üleminekuperioodi, mille jooksul võib turule viia uutele meetmetele mittevastava märgistusega toitu ning pärast mida sellise toidu varusid, mida on enne üleminekuperioodi lõppu turule viidud, võib müüa kuni varude lõppemiseni, ning b) tagab, et neid meetmeid kohaldatakse mis tahes kalendriaastal alates 1. aprillist. 2. Lõiget 1 ei kohaldata kiireloomulistel juhtudel, kui selles osutatud meetmete eesmärk on kaitsta inimeste tervist.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 alusel asutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 7 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega: „Toitumisalane märgistus on kohustuslik toodete puhul, mille kohta esitatakse toitumis- ja/või tervisealane väide, välja arvatud üldise iseloomuga reklaami korral. Esitatud teave sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2011 määruse (EL) nr 1169/2011 milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, (*1) artikli 30 lõikes 1 nimetatud andmeid. Toitumisalase ja/või tervisealase väite esitamise korral määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõikes 2 osutatud toitaine suhtes märgitakse selle toitaine kogus kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 31–34. Aine(te) kogus(ed), millega toitumis- või tervisealane väide on seotud, kuid mida ei ole toitumisalases märgistuses esitatud, märgitakse toitumisalase teabega samas vaateväljas ja esitatakse vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artiklitele 31, 32 ja 33. Aine koguse väljendamiseks kasutatavad mõõtühikud peavad olema asjaomaste ainete jaoks sobivad. (*1) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18 ”."

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid ja mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, on toitumisalase märgistuse esitamine kohustuslik. Esitatud teave sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1169/2011 määruse (EL) nr 25. oktoober 2011 milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (*2) artikli 30 lõikes 1 nimetatud andmeid ning vitamiinide ja mineraaltoitainete kogusisaldust toidus pärast nende toidule lisamist. (*2) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.”."

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 30 lõikes 6, artikli 31 lõikes 2, artikli 36 lõikes 4 ja artiklis 46 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 12. detsembrist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 30 lõikes 6, artikli 31 lõikes 2, artikli 36 lõikes 4 ja artiklis 46 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 9 lõike 3, artikli 10 lõike 2, artikli 12 lõike 3, artikli 13 lõike 4, artikli 18 lõike 5, artikli 19 lõike 2, artikli 21 lõike 2, artikli 23 lõike 2, artikli 30 lõike 6, artikli 31 lõike 2, artikli 36 lõike 4 ja artikli 46 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist. 2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 51 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

1. Direktiivid 87/250/EMÜ, 90/496/EMÜ, 1999/10/EÜ, 2000/13/EÜ, 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning määrus (EÜ) nr 608/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 13. detsembrist 2014. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

1. Toitu, mis on viidud turule või märgistatud enne 13. detsembrit 2014 ning mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada nende varude lõppemiseni. Toitu, mis on viidud turule või märgistatud enne 13. detsembrit 2016 ning mis ei vasta artikli 9 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõudele, võib turustada nende varude lõppemiseni. Toitu, mis on viidud turule või märgistatud enne 1. jaanuari 2014 ning mis ei vasta VI lisa B osas sätestatud nõuetele, võib turustada nende varude lõppemiseni. 2. Toitumisalane teave, mis on 13. detsembri 2014 ja 13. detsembri 2016 vahel märgitud vabatahtlikult, on kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 30 kuni 35. 3. Olenemata direktiivist 90/496/EMÜ, määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklist 7 ja määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 7 lõikest 3 võib vastavalt artiklitele 30 kuni 35 märgistatud toitu viia turule enne 13. detsembrit 2014. Olenemata komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 1162/2009 (millega nähakse ette üleminekumeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 rakendamiseks), (39) võib käesoleva määruse VI lisa B osa kohaselt märgistatud toitu viia turule enne 1. jaanuari 2014.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 13. detsembriks 2014, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punkt 1, mida kohaldatakse alates 13. detsembrist 2016, ja VI lisa B osa, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.