Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika

Määrusega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatav arvutamise metoodika.

(1)Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) tehnosüsteem – küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem, jahutussüsteem, valgustussüsteem, automaatikasüsteem, lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem; 2) sisekliima tagamine – energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele; 3) energiavõrk – energia edastamise ja tarbijale jaotamise süsteem (näiteks elektrivõrk, kaugkütte- ja jahutusvõrk, gaasivõrk); 4) vabasoojus – hoonesse sisenev päikesekiirgus, inimese, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskaod; 5) õhulekkearv – hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja, mis on määratud õhulekketestiga 50 paskali (Pa) rõhkude erinevusel. Hoone keskmine õhulekkearv [m³/(h·m²)] antakse välispiirde ruutmeetri kohta. Välispiirde pindala arvutatakse piirde sisemõõtude põhjal; 6) SPF (Seasonal Performance Factor) – hooajaline kasutegur ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse ning milles on arvestatud kõikide abiseadmete elektritarvet; 7) SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) – hooajaline energiatõhususe tegur ehk jahutusseadme või soojuspumba jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutus energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel; 8) SCOP (Seasonal Coefficient Of Performance) – hooajaline jõudluskoefitsient ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel.

(2)Käesolevas määruses kasutatakse energiatõhususe ja -arvutuse termineid järgmises tähenduses: 1) energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1990–2020; 2) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud soojusenergia või elekter, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse; 3) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Soojuspumbal võetakse arvesse soojustegurit; 4) tarnitud energia – elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks; 5) tehnosüsteemi summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides; 6) primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid; 7) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju; 8) erikasutus – aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 9) summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa; 10) summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa; 11) tüüpiline kasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemi kasutusaega ning vabasoojust; 12) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel ja mida väljendatakse kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas; 13) seadmed – tehnosüsteemi koosseisu mittekuuluvad lõppkasutaja seadmed, näiteks kodumasin, elektroonika, kontoriseade; 14) kasutusprofiil – ruumi kasutusaste valgustuse, seadme ja inimese soojuseralduse suhtena maksimaalsesse soojuseraldusse; 15) välispiirde soojuserikadu [W/K] – välispiirde soojuskadu vattides, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad; 16) välispiirde summaarne soojuserikadu toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [W/(m²·K)] – hoone toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri soojuskadu läbi välispiirde, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad. Soojuserikadu moodustub summaarselt kõikidest välispiirde ja selle ebatihedusest (infiltratsioonist) tulenevatest soojuskadudest; 17) netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks; 18) netoenergiavajadus ruumi kütteks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini kütmiseks vajalik soojusenergia (soojushulk), arvestades vabasoojust, välispiirde soojuskadu, välispiirde ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevat soojuskadu ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu soojenemist ruumitemperatuurini; 19) netoenergiavajadus ruumi jahutamiseks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini jahutamiseks vajalik energia, mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust, arvestades vabasoojust, välispiirde soojusläbivust, infiltratsiooni ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu temperatuuri; 20) netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – hoones tarbitava sooja vee soojendamiseks vajalik soojusenergia; 21) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks – ventilatsiooniõhu sissepuhketemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia, millest on maha arvatud soojustagastus; ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu välistemperatuurilt ruumitemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia; 22) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu jahutamiseks – õhu jahutamiseks vajalik energia (soojushulk), mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust; 23) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikao ja energia muundumise. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga; 24) tarnitud ja eksporditud energia süsteemipiir – energiaarvutuses järgitav süsteemipiir, mis määrab arvessevõetavate energiavoogude omavahelised seosed (käesoleva määruse lisa 1); 25) tuulutusasend – osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks, mis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega; 26) toatemperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind; 27) madala temperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus; 28) 29) dünaamiline arvutus ‒ energiatõhususe arvutus, mille puhul arvestatakse arvutusel kasutatud alusandmete muutumist ajas; 30) ilmne soojus – ruumitemperatuuri mõjutav soojuse eraldus kiirgusliku või konvektiivse ülekandega; 31) energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” § 4 lõikes 2 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvule.

(1)Hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks sooritatakse energiaarvutus hoone tüüpilisel kasutamisel, käesolevas määruses toodud välis- ja sisekliima, hoone ja tehnosüsteemi kasutus- ja käiduaegade, vabasoojuse ning hoone välispiirde õhulekke lähteandmetega. Muud arvutuseks vajalikud lähteandmed võetakse hoone ehitusprojektist. 1 (1¹) Suure energiatarbega hoone energiatõhususe arvutus tehakse ehitusprojektile vastavate kasutusandmete ja sisekliima tingimuste alusel.

(2)Energiaarvutuses ei eeldata hoone detailset tsoonideks jagamist. Väikeelamut ja ühe kasutamise otstarbega hoonet võib arvutamisel käsitleda ühe tsoonina. Suurem hoone jagatakse vastavalt kasutamise otstarbele ja kasutusajale vajalikuks arvuks tsoonideks.

(3)Hoone kasutamise otstarve määratakse lähtuvalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrusest hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus).

(1)Energiaarvutuse kõikides etappides ja tulemuste esitamisel käsitletakse soojus- ja elektrienergiakasutust eraldi.

(2)Energiaarvutus sisaldab vastavate tehnosüsteemide olemasolul vähemalt järgmisi etappe: 1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud ruumides, kuhu projekteeritakse või ehitatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud jahutuse seadeväärtusele vastavat ruumitemperatuuri tagav jahutussüsteem; 2) netoenergiavajaduse arvutus, mille käigus tehakse ruumi kütte netoenergiavajaduse, ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutus; 3) tarbevee soojendamise netoenergiavajaduse ja ruumi jahutuse netoenergiavajaduse arvutus; 4) ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse arvutus; 5) küttesüsteemi ligikaudne arvutus, lähtudes soojusallika kasutegurist või soojuspumbasüsteemi soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kadudest ning abiseadme elektrikasutusest; 6) jahutussüsteemi ligikaudne arvutus, võttes arvesse jahutussüsteemi kondensaadi- ja soojuskadu ja külmatootmist; 7) elektrisüsteemi elektrikasutuse arvutus vastavalt valgustuse ja seadmete kasutuse lähteandmetele; 8) lokaalse taastuvenergiasüsteemi energiatoodangu ja lokaalse elektritootmise omatarbe arvutus; 9) arvutustulemuste ja lähteandmete esitus hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud korras.

(3)Energiaarvutuse ventilatsiooniõhu soojustagastuse ja soojendamise netoenergiavajaduse arvutuses tuleb arvestada ka soojusvaheti jäätumise vältimiseks vajalikku energiakasutust.

(4)Käesolevas määruses nimetamata tehnosüsteemi, elektritarviti ja madala temperatuuriga pinna ja mitteelamu parkimismaja energiakasutust energiaarvutuses arvesse ei võeta.

(1)Energiaarvutus ja suvise ruumitemperatuuri kontroll sooritatakse sõltumata hoone asukohast Eesti energiaarvutuse baasaastaga. Baasaasta esindab kolme dekaadi (1990–2020) tüüpilist väliskliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel.

(2)Baasaasta kasutamisel jahutusvõimsuse vajaduse arvutamiseks tuleb arvestada, et tulemus ei kajasta tüüpilisest soojema suve jahutusvõimsust.

(1)Energiaarvutuses kasutatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadearvu ja ventilatsiooni õhuvooluhulka.

(2)Lihtsustatud, konstantse ruumitemperatuuriga arvutuse puhul kasutatakse ruumitemperatuuri seadearve ruumitemperatuurina (näiteks elamutes 21,5 ºC kütmisel ja 26 ºC jahutamisel). Dünaamilise arvutuse puhul kasutatakse antud väärtusi termostaadi kütte ja jahutuse temperatuuriseadetena. Ilma jahutussüsteemita hoones arvutatakse, kui palju suvine ruumitemperatuur ületab jahutuse temperatuuriseadet. 2 (2¹) Kui hoone on varustatud jahutussüsteemiga, võib dünaamilises arvutuses jahutuse temperatuuriseade väärtust võrreldes ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri seadeväärtusega langetada, mitte enam kui 23 kraadini.

(3)Väljaspool mitteelamu kasutusaega arvestatakse ventilatsiooni kasutusajavälise režiimi õhuvooluhulgaks on 0,15 l/(sm²).

(4)Nõudluspõhise, muutuva õhuvooluhulgaga ventilatsioonisüsteemi, mida juhitakse õhu kvaliteedi järgi (süsihappegaasi (CO2) või kombineeritult, näiteks CO2 ja temperatuuri või niiskuse järgi), kasutatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud õhuvooluhulka ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana.

(5)Kui muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi kasutatakse ruumi jahutamiseks, määratakse maksimaalne õhuvooluhulk vastavalt jahutusvajadusele.

(6)Minimaalne õhuvooluhulk ja ventilatsiooni juhtimisgraafik peavad olema valitud selliselt, et ei ületata CO2 maksimaalset mahukontsentratsiooni 800 miljondikku (ppm), mille juures on arvestatud välisõhu mahukontsentratsiooniks 400 miljondikku (ppm).

(1)Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav seadme, valgustuse ja inimese soojuseraldus on antud tabelis 1, kus on toodud hoone kasutustundide arv ööpäevas ja kasutuspäevade arv nädalas ning suurimad valgustuse, seadme ja inimese soojuseraldused hoone kasutusajal. Soojuseraldused ei sisalda tehnosüsteemi soojuseraldust, mida arvutatakse tehnosüsteemi koosseisus käesoleva määruse 5. peatüki nõuete kohaselt. Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojuse väärtus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Kasutusaeg Kasutus-aste ValgustusaW/m² SeadeW/m² InimenebW/m² Inimenem²/inim Kellaaeg h/24h d/7d Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 3d 3 28,3 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 2,4d 2 42,5 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 2d 1,4 60,7 Korterelamu 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 3d 3 28,3 Kasarmu 00.00–00.00 24 7 0,4 8 2 10 8,5 Kontorihoone 07.00–18.00 11 5 0,55 8 12 5 17,0 Majutushoone 00.00–00.00 24 7 0,4 8 1 4 21,3 Ärihoone 12.00–22.00 10 7 0,4 14 4 14 6,1 Avalik hoone 08.00–22.00 14 7 0,5 12 0 5 17,0 Kaubandushoone ja terminal 07.00–21.00 14 7 0,55 15 1 5 17,0 Haridushoone 08.00–16.00 8 5 0,5e 9 8 14 5,4 Koolieelse lasteasutuse hoone 07.00–19.00 12 5 0,4 9 4 8 4,4 Ravihoone 07.00–20.00 13 5 0,6 9 4 8 10,6 Tööstushoone 07.00–19.00 12 5 0,55 10 12 4 21,3 Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja 00.00–00.00 24 7 0,2 6 0 0 0 a esitatud andmed on mitteelamutele orienteerivad, arvestades madalama efektiivsusega LED-valgustite kasutamist. b inimese soojuseraldus sisaldab üksnes ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks jagatakse esitatud väärtused teguriga 0,7. c elamu valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamu seadme elektritarbimise saamiseks jagatakse soojuseraldus teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15. juunist 15. augustini on kasutusaste 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusajavälisele režiimile. [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(2)Kasutusaste on keskmine valgustuse ja seadme kasutusaste ning inimese kohalviibimine hoone kasutusaja jooksul. Suurimat soojuseraldust kasutusastmega 1 kasutatakse suvise ruumitemperatuuri ja jahutusvõimsuse arvutuses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud hoone ja lõikes 11 nimetatud ja viidatud ruumi puhul. Energiaarvutuse jaoks korrutatakse suurim soojuseraldus kasutusastmega. Valgustuse või seadme või inimese aastane soojuseraldus Q [kWh/(m²·a)] arvutatakse järgmise valemiga: kus k on kasutusaste; P on soojuseraldus W/m²; τd on hoone kasutustundide arv ööpäevas h; τw on hoone kasutuspäevade arv nädalas d. [RT I, 19.01.2018, 2 - jõust. 22.01.2018]

Sooja tarbevee erikuluna kasutatakse tabelis 5 sätestatud andmeid. Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Sooja vee erikulu, l/(m²·a) Netoenergiavajadus, kWh/(m²·a) Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 516 30 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 430 25 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 344 20 Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Kontorihoone 103 6 Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Avalik hoone 344 20 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Haridushoone 172 10 Koolieelse lasteasutuse hoone 258 15 Ravihoone 206 12 Tööstushoone 103 6 Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja 0 0 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(1)Ahju ning soojust salvestava ja välisõhu saamiseks põlemisõhukanaliga varustatud kamina võib energiaarvutuses arvesse võtta kombineeritud küttesüsteemi osana.

(2)3

(3)Energiaarvutuses ei võeta arvesse: 1) ahju, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku ning pole põhikütteseade; 2) kaminat, mis kasutab põlemisõhuks ruumiõhku või millel on soojust mittesalvestav otsene lõõr; 3) puuküttel kerist; 4) elekterküttel kerist.

(4)Ahju ja kamina soojusväljastuse arvutamisel lähtutakse sellest, et nende kütmine toimub üks kord ööpäevas.

(1)Hoone ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse teha õhulekkearvu mõõtmine.

(2)Juhul kui ehitusprojektis toodud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, kasutatakse projekteeritud väärtust.

(3)Kui õhuleke on mõõdetud vastavalt standardile EVS-EN ISO 9972 või on tõendatud muu nõuetekohase standardi või samaväärse meetodi alusel, kasutatakse kasutusloa taotlemiseks või kasutusteatise esitamiseks tehtavas energiaarvutuses vastavalt mõõdetud või tõendatud väärtust.

(4)Kui välispiirde õhuleket ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse energiaarvutus tabelis 6 toodud hoone õhulekkearvu baasväärtusega. Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta Kasutamise otstarve Õhulekkearvu baasväärtus m³/(h·m²) Uus hoone,oluline rekonstrueerimine Rekonstrueerimine,olemasolev hoone Väikeelamu 4 6 Muu hoone 2,5 4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(1)Kui netoenergiavajaduse arvutus järgib standardi EVS-EN ISO 52016-1 põhimõtteid, mida rakendatakse vastavalt käesolevale paragrahvile, siis eeldatakse, et netoenergiavajaduse arvutus on läbi viidud nõuetekohaselt.

(2)Ruumi kütte netoenergiavajaduse arvutamisel võetakse arvesse infiltratsiooniõhu soojendamise vajadust ning ventilatsiooniõhu soojenemist ruumis sissepuhketemperatuurilt ruumitemperatuurini.

(3)Ventilatsiooniõhu soojendamise netoenergiavajadus arvutatakse koos ventilatsioonisüsteemi soojustagastusega. Ventilatsiooniõhu soojendamise netoenergiavajadus hõlmab ventilatsiooniõhu soojendamist nii enne kui ka pärast soojustagastust või ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu soojenemist ruumis välistemperatuurist ruumitemperatuurini.

(4)Vabasoojus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 6 toodud nõuetele.

(5)Klaaspinna kaudu hoonesse tuleva päikesekiirguse arvutamisel võetakse arvesse projekteeritud päikesekaitselahendust (näiteks päikesekaitseklaas, seesmine ja välimine ribikardin, rest, markiis) ning ümbritseva objekti ja hoone enda osa poolt tekitatud varju klaaspinnale.

(6)Tarbevee soojendamise netoenergiavajadus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-le 7.

(7)Suvise ruumitemperatuuri nõude kontrollimiseks tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutused käesoleva määruse §-s 6 sätestatud lähteandmetega.

(8)Välispiirde ebatihedusest põhjustatud aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 13 sätestatud arvutusreeglile. Saadud õhuvooluhulka kasutatakse infiltratsioonist põhjustatud soojuskao määramisel.

(9)Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutamise käigus. Akna kaudu tuulutamist ruumi jahutamiseks võib arvutustes kasutada juhul, kui ruumitemperatuur on 22 ºC või kõrgem.

(10)Tuulutamisel võetakse arvesse vaid tuulutusakna või -ukse avamist tuulutusasendisse ning ruumi- ja välisõhu temperatuurivahest tekkivat õhuvahetust. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud suvise ruumitemperatuurinõude kontrollimisel võetakse arvesse, et kraadtundide nõue kehtib üksnes hoone kasutusaja perioodil. 10 (10¹) Ruumis paiknevaid kardinaid, ruloosid ja muid võimalikke varjestusi suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutuses ei arvestata.

(1)Välispiirde soojuskao arvutamisel lähtutakse välispiirde soojusläbivusest, välispiirde ulatuses esinevast joon- ja punktsoojusläbivusest ning välispiirde üldiste sisemõõtude või ruumi sisemõõtude alusel määratud välispiirde pindalast.

(2)Välispiirde üldine sisemõõt on välisseinte või katuslae ja põranda sisepinna vaheline mõõt, mida ei vähendata siseseina või vahelae arvelt.

(3)Ruumi sisemõõt on seinapindade või lae ja põranda sisepinna vaheline mõõt.

(4)Soojuskadu välispiirde osast, mis puutub kokku siseseina või vahelaega, võetakse arvesse joonsoojusläbivusena. Sellest joonsoojusläbivusest põhjustatud soojuskao määramisel lähtutakse välispiirde sisemõõtudest, mida on kasutatud välispiirde pindala määramisel.

(5)Soojuskadu tarindi liitekoha (näiteks välissein-välissein, välissein-vahelagi, põrand-välissein, katuslagi-välissein, akna seinakinnituse sõlm) ja läbiviigu (näiteks konsoolne rõdu ja varikatus, jäigastusside, müüriankur) kaudu võetakse arvesse joon- ja punktsoojusläbivuse abil.

(6)Vajaduse korral teisendatakse arvutatud välispiirde summaarne soojuserikadu keskmiseks välispiirde soojusläbivuseks, jagades välispiirde summaarse soojuserikao vastavalt kasutatava arvutustarkvara reeglitele määratud välispiirde pindalaga.

(7)Välispiirde soojusläbivusena kasutatakse ehitusprojekti andmeid.

(8)Materjali arvutusliku soojuserijuhtivuse määramine on nõuetekohane, kui see vastab standardile EVS-EN ISO 10456 või samaväärsele tunnustatud metoodikale.

(9)Homogeense ja mittehomogeense tarindi soojusläbivuse määramine on nõuetekohane, kui see vastab standarditele EVS-EN ISO 6946 ja EVS 908-1 või samaväärsetele tunnustatud metoodikatele.

(10)Hoone soojuskadu pinnasesse arvutatakse: 1) dünaamilise ühemõõtmelise arvutusega, milles võetakse arvesse vähemalt ühemeetrine kiht soojust akumuleerivat pinnast, mille all on konstantne temperatuur 7 ºC või 2) dünaamilise kolmemõõtmelise arvutusega või 3) kasutades vastavalt standardile EVS-EN ISO 13370 määratud väärtust või olemasolevate juhendmaterjalide tabeliväärtusi.

(1)Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtus määratakse vastavalt ehitusprojekti andmetele.

(2)Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 14683, ISO 15099 ja standardisarja EVS-EN ISO 10077 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud materjali- või ehitustootja esitatud andmete kohaselt.

(3)3 (3¹) Projekteeritava hoone soojuskao arvutuses kasutatakse täpsemate andmete puudumisel tabelis 71 esitatud väärtusi. Tabel 71. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse joonsoojusläbivus Tarindi liitekoha joonsoojusläbivus Ψ, W/(m·K) Uushoone Oluliseltrekonstrueeritavhoone Välisseina välisnurk 0,1 0,15 Välisseina sisenurk –0,1 –0,1 Välisseina ja siseseina liitekoht 0,05 0,08 Välisseina ja vahelae liitekoht 0,07 0,1 Katuse ja välisseina liitekoht 0,1 0,1 Põrand-pinnase ja välisseina liitekoht 0,25 0,3 Alt tuulutatud põranda ja välisseina liitekoht 0,3 0,3 Akna liitumine välisseinaga (aken soojustuse kihis, raam kaetud soojustusega minimaalselt 40% soojustuse paksusest) 0,06 0,06 Akna liitumine välisseinaga (aken kandekonstruktsiooni kihis) 0,2 0,3 Rõdu liitumine välisseinaga 0,2 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025] Tabel 72. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse punktsoojusläbivus Soojustust läbiv konstruktsioon Tarindi liitekohapunktsoojusläbivus Χ, (W/K) 300×300 mm raudbetoonpost 0,6 500×500 mm raudbetoonpost 1,5 IPE160 terasprofiilist rõdukandur 0,3 HEA160 terasprofiilist rõdukandur 0,6 HEM160 terasprofiilist rõdukandur 1,5 Klaasipesurelsi kinnituskonsool (180×15 mm teras) 0,5 Parapetipaneeli kinnitusdetail (100×100×5 mm terastoru) 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(4)Välispiirdeosa summaarne soojusläbivus ΣΨ (W/K) arvutatakse järgmise valemiga: kus Ψj on tarindi liitekoha joonsoojusläbivus W/(m·K); lj on liitekoha pikkus m; χp on soojustuse katkestuse või soojustusest läbiviigu punktsoojusläbivus W/K; np on samasuguste punktsoojusläbivuste arv välispiirdeosas.

(5)Akna ja klaasiga ukse soojusläbivusena Ua (W/(m²·K)) kasutatakse tootja andmeid. Andmete puudumisel arvestatakse soojusläbivus detailse arvutusega, mis on nõuetekohane, kui see vastab standarditele (näiteks standardisarjale EVS-EN ISO 10077 või standardile ISO 15099), või järgmise lihtsustatud valemiga: [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025] kus Uk on klaasiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ak on klaasiosa pindala m²; Ur on lengi- ja raamiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ar on lengi- ja raamiosa pindala m²; Up on läbipaistmatu kilbiosa soojusläbivus W/(m²·K); Ap on läbipaistmatu kilbiosa pindala m²; Ψk on klaasiserva (nähtava klaasinguserva suurim perimeeter) joonsoojusläbivus W/(m·K); Ik on klaasiserva perimeetri pikkus m.

(1)Aasta keskmine infiltratsiooni õhuvooluhulk qi (l/s) arvutatakse valemiga: kus q50 on hoone välispiirde keskmine õhulekkearv m³/(h·m²), mis saadakse vastavalt käesoleva määruse §-le 9; A on hoone välispiirde (sealhulgas põranda) sisepindala m²; x on tegur, mis on ühekorruselisele hoonele 35, kahekorruselisele hoonele 24 ning kolme- ja neljakorruselisele hoonele 20, viie- ja enamakorruselisele hoonele 15, kusjuures korruse kõrgusena on arvestatud 3 meetrit ja korruselisuse määramisel arvestatakse üksnes maapealsete korrustega; 3,6 on tegur, mis teisendab õhuvooluhulga m³/h ühikust l/s ühikuks. [RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

(2)Kui ventilatsiooniõhu väljatõmme on suurem sissepuhkest, siis võib aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulga arvutada järgneva valemiga: kus q50 on hoone välispiirde keskmine õhulekkearv m³/(h·m²), mis saadakse vastavalt käesoleva määruse §-le 9; A on hoone välispiirde pindala m²; qv on väljatõmbe õhuvooluhulk l/s; qs on sissepuhke õhuvooluhulk l/s.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud valemite samaaegsel kasutamisel võetakse infiltratsiooni õhuvooluhulgaks tulemus sellest valemist, mis annab väiksema õhuvooluhulga.

(1)Küttesüsteemi arvutuse koosseisus arvutatakse ruumi kütte, ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamise energiakasutus.

(2)Energiakasutus (kWh/a) arvutatakse lähtudes vastavast netoenergiavajadusest.

(3)Tarnitavate energiate kasutamise arvutuses tuleb eraldi arvutada soojusenergia ja elektrienergia kasutus.

(4)Küttesüsteemi elektri- ja soojusenergiakasutus arvutatakse vastavalt küttesüsteemi kasutegurile ning soojuspumpsüsteemi soojustegurile ja abiseadme elektritarbimisele.

(5)Küttesüsteemi kasuteguriga võetakse arvesse soojusallikas (näiteks katla või kaugkütte soojusvaheti), soojuse jaotamisel ja väljastamisel ning ruumitemperatuuri reguleerimisel tekkiv kadu.

(6)Küttesüsteemi soojusenergia kasutus arvutatakse igale soojusallikale valemiga: kus Qkol on päikesekollektorist saadav aastane sooja tarbevee soojus kWh/a; ηsa on soojusallika kasutegur (tabel 8). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(7)Ruumide kütteks vajalik soojusenergia kasutus arvutatakse valemiga: kus ηjv on soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur (tabel 9). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(8)Soojuspumpsüsteemis kasutatakse soojusallika kasuteguri asemel soojustegurit.

(9)Soojusallika kasutegur arvutatakse tootja andmetest või kasutatakse tabelis 8 toodud andmeid.

(10)Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning abiseadme elektritarbimine arvutatakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 9 toodud andmeid. Kui radiaatorid on ilma termostaatideta, siis vähendatakse tabelis 9 toodud kasutegureid 0,1 ühiku võrra. Tabel 8. Soojusallika kasutegur ηsa kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel Soojusallikas Kasutegur ηsa Kaugküte 0,90 Õli- või gaasikatel 0,85 Õli, kondensatsioonikatel 0,90 Gaas, kondensatsioonikatel 0,95 Pelletikatel 0,85 Muu tahkekütuse katel 0,75 Elekterküttega katel 1,0 Soojust salvestav ahi või kamin ηᴄᴇa Ahi 0,75 a ηᴄᴇ on soojust salvestava ahju või kamina kui toote CE-märgistusel nähtuv kasutegur [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025] Tabel 9. Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ηjv ja abiseadmete elektritarbimine Hoone tüüp Kütteviis Kasutegur ηjv Veeküttesüsteemiringluspumbaelektritarbimine¹,kWh/(m²·a) Väikeelamu Radiaator 0,97 1 Põrandküte, plaat pinnasel või alt tuulutatav põrand 0,85 2 Põrandküte vahelaes 1,0 2 Lagiküte katuslaes 0,90 2 Lagiküte vahelaes 1,0 2 Ahi, soojust salvestav ahi või kamin 0,8 – Muu hoone Radiaator, sh paneel ja jahutustala 0,97 0,5 Põrandküte, plaat pinnasel või alt tuulutatav põrand 0,85 1 Põrandküte vahelaes 1,0 1 ¹ elektritarbimine toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri (m²) kohta ning elektriradiaatorile, -kaablile ja elektrilisele lagiküttele ja soojuspumpsüsteemile 0 kWh/(m²·a). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(1)Soojuspumpsüsteemi arvutus põhineb soojusteguril, mis näitab mitu kWh soojusenergiat saadakse soojuspumbaga ühest kWh elektrienergiast.

(2)Soojuspumba töötamine kombineeritud küttesüsteemi osana võetakse arvutuses arvesse, kui osa küttevajaduse tipuvõimsustest kaetakse muu soojusallikaga (näiteks elektrilise küttekehaga või ka õli- või gaasikatlaga). Vee- või pinnaseenergiast soojusenergiat tootev maasoojuspump võib katta küttevõimsuse vajaduse osaliselt või täielikult. Muud soojuspumpa käsitletakse alati ühe osana kombineeritud küttesüsteemist, mis täidab kogu küttevõimsuse vajaduse osaliselt.

(1)Kombineeritud küttesüsteemis arvutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia, lähtudes soojuspumba soojuslikust võimsusest, hetkelisest võimsusvajadusest ja seda vähendavast vabasoojuse võimsusest vastavalt §-le 6. Tooteandmete puudumisel kasutatakse soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaalu määramiseks tabelites 10–102 toodud andmeid. Tabel 10. Soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte1 ja sooja tarbevee netoenergia vajadusest ¹ Juhul kui soojuspump soojendab ka ventilatsiooniõhku, siis ventilatsiooniõhu soojendamiseks vajalik küttevõimsus ja netoenergiavajadus lisatakse ruumide küttekoormusse ja ruumide kütte netoenergiale. a Φsp on nominaalvõimsus, mis antakse maasoojuspumbale tööpunktis Tvedelik/Tpealevool 0/35 ºC, õhk-vesi soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tpealevool +7/35 ºC ja õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 ºC; b Φsp/Φruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe; on ruumide kütmise ja tarbevee soojendamise netoenergiate suhe. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] Tabel 101. Õhk-õhk soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte netoenergia vajadusest a Φsp on nominaalvõimsus, mis antakse õhk-õhk soojuspumbale tööpunktis Tvälis/Tsise +7/20 ºC; b Φsp/Φruumid on soojuspumba nominaalse soojusvõimsuse ja ruumide küttekoormuse (arvutuslikul välisõhu temperatuuril) suhe. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] Tabel 102. Väljatõmbeõhu soojuspumbaga toodetud soojusenergia osakaal ruumide kütte, ventilatsiooniõhu soojendamise ja tarbevee soojendamise netoenergia vajadusest Netoenergiavajadus ruumide kütteks,ventilatsiooniõhu soojendamiseks jatarbevee soojendamiseks, kWh/(m²·a) Väljatõmbeõhu soojuspump 100 0,83 150 0,59 200 0,45 250 0,37

(2)Soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse valemiga: kus Esp on soojuspumbaga küttesüsteemi elektrienergiakasutus kWh; on soojuspumbaga toodetud ruumide kütteenergia kWh; on soojuspumbaga toodetud tarbevee soojendamise kütteenergia kWh; SPFruumid on soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel; SPFsoe vesi on soojuspumba aasta keskmine soojustegur tarbevee soojendamisel; Elisaküte on elektriline lisaküte kWh.

(3)Soojuspumba aasta keskmine soojustegur määratakse detailse tunnipõhise arvutusega, kasutades toote energiamärgise andmeid või kasutades tabelis 103 toodud väärtusi. Tabel 103. Soojuspumba aasta keskmine soojustegur Küttegraafik Maasoojuspump,on/off Maasoojuspump,inverter Õhk-vesisoojuspump Õhk-õhksoojuspump Väljatõmbeõhusoojuspump – 3,0 3,0 30/25 4,5 4,8 3,1 35/28 4,3 4,7 3,0 40/33 4,0 4,4 2,9 45/35 3,8 4,3 2,9 50/35 3,6 4,2 2,8 55/40 3,4 4,0 2,7 60/40 3,3 3,9 2,7 Soe tarbevesi 2,6 2,7 2,0

(1)Sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat arvutatakse valemiga: kus   on sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat kWh/a;  on sooja tarbevee netoenergiavajadus kWh/a;  on sooja tarbevee salvestamise soojuskadu kWh/a;  on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a;  on sooja tarbevee torustikul paiknevate käterätikuivatite summaarne soojuskadu kWh/a;  on heitvee soojustagastuse energia, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks kWh/a.

(2)Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod (kWh/a) arvutatakse valemiga: kus   on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a; φr on ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu W/m; Lr on ringleva veega torustiku pikkus meetrites; Lj on ilma ringleva veeta torustiku pikkus meetrites.

(3)Ringleva veega torustiku pikkuseks loetakse vastava jaotus- ja ringlustorustiku pikkus. Ringleva veega torustiku pikkuse võib arvutustes võrdsustada kahekordse ringlustorustiku pikkusega. Ringleva veega torustiku soojuskaona võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabelis 104 esitatud keskmiseid väärtuseid. Tabel 104. Ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu torupikkuse meetri kohta Torustiku soojustuse paksus Torustiku soojuskadu φr (W/m) Kütmata ruumis Köetud ruumis Üksikelamu Muud hooned 40 mm koos ventiilide soojustusega 8,3 4,5 6 40 mm 10,8 5 7 20 mm 13,6 7 10 0 mm 16 40

(4)Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabeli 105 väärtuseid. Tabel 105. Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadu toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Sooja tarbevee jaotus- jaringlustorustiku soojuskadu kWh/(m²·a) Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 14 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 14 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 14 Korterelamu 20 Kasarmu 20 Kontorihoone 8 Majutushoone 24 Ärihoone 11 Avalik hoone 7 Kaubandushoone ja terminal 7 Haridushoone 13 Koolieelse lasteasutuse hoone 13 Ravihoone 13 Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja 0 Tööstushoone 5

(5)Sooja tarbevee torustikul paiknevate käterätikuivatite summaarse soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral võtta ühe käterätikuivati aastaseks soojuskaoks 750 kWh/a.

(1)Hoone ventilatsioonisüsteemi välisõhu vooluhulgana kasutatakse energiaarvutuses ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt arvutatud õhuvooluhulka.

(2)Soojustagastus ja ventilatsioonisüsteemi elektrienergia kasutus arvutatakse projektikohase ventilatsiooniseadme tehnilistest andmetest lähtudes ja kasutades käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud välisõhu vooluhulka. Arvutuses võetakse arvesse võimalik sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade erinevus nii sama ventilatsiooniseadme lõikes kui ka eraldiseisva ventilaatori puhul. Juhul kui väljatõmbe õhuhulk ületab sissepuhke õhuhulga, käsitletakse vastavate õhuhulkade vahet täiendava välistemperatuuril hoonesse siseneva välisõhu sissevõtuna.

(3)Erinevate kasutusaegadega ventilatsiooniseadmete energiakasutus arvutatakse eraldiseisvalt. Sama kasutusajaga ventilatsiooniseadmete õhuvooluhulkade summeerimisel arvestatakse ehitusprojekti, hoone jaotust, siirdeõhu liikumist ja muid asjaolusid.

(4)Infiltratsiooni õhuvooluhulk ei kuulu ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade arvutuse koosseisu ja see arvutatakse eraldiseisvalt vastavalt käesoleva määruse §-le 13, kus väljatõmbe ja sissepuhke võimaliku vahe võib võtta arvesse aasta keskmise infiltratsiooni õhuvoolu hulga valemis.

(1)Ventilatsiooni soojustagastus arvutatakse samaaegselt ruumi ja ventilatsiooniõhu kütte netoenergiavajaduse arvutamisega.

(2)Soojustagastuse arvutamisel lähtutakse soojusvaheti temperatuuri suhtarvust (soojeneva õhuvoolu temperatuuride vahe enne ja pärast soojusvahetit jagatud maksimaalse temperatuuride vahega üle soojusvaheti), sissepuhkeõhu temperatuurist ja soojusvaheti jäätumise piiramisest. Kui tootja andmed ei ole teada, kasutatakse järgmisi suhtarve: 1) ristivoolu plaatsoojusvahetile 0,6; 2) vastuvoolu plaatsoojusvahetile 0,7; 3) rootorsoojusvahetile 0,7; 4) vahesoojuskandjaga soojusvahetile 0,4.

(3)Soojusvaheti jäätumise vältimiseks piiratakse üldjuhul heitõhu (ventilatsiooniseadmest väljuva õhu) minimaalset temperatuuri temperatuurisuhte vähendamise teel madalatel välisõhutemperatuuridel. Täpsemate andmete puudumisel piiratakse heitõhu miinimumtemperatuuri järgmiselt: 1) elamus +5 ºC-ni plaatsoojusvaheti korral ja 0 ºC-ni rootorsoojusvaheti või niiskustagastusega plaatsoojusvaheti korral; 2) ilma niisutuse ja ilma erilise niiskustoodanguta muus hoones, mis ei ole elamu, 0 ºC-ni plaatsoojusvaheti korral ja –5 ºC-ni rootorsoojusvaheti korral.

(4)Soojusvaheti jäätumise vältimise tõttu lisanduv võimsus- ja energiavajadus võetakse arvesse ventilatsioonisüsteemi arvutuses.

(5)Ruumi ülekuumenemise vältimiseks valitakse sissepuhke õhu temperatuur ruumi temperatuurist madalam. Püsiva sissepuhketemperatuuriga süsteemis on sissepuhketemperatuur kütteperioodil 18 ºC neis hoonetes, mille kütmise seadeväärtus on 21,5 ºC. Sissepuhkeõhu soojenemine ruumis kuni ruumitemperatuurini arvutatakse ruumi kütte netoenergiavajaduse arvutuse koosseisus.

(1)Ventilatsioonisüsteemi elektrikasutus moodustub ventilaatori ja selle juhtimisseadme ning pumba ja muu abiseadme elektritarbimisest. Elektrikasutuse efektiivsust hinnatakse ventilatsioonisüsteemi elektrilise erivõimsuse järgi arvutuslikul õhuvooluhulgal. Erivõimsus on süsteemi summaarse võimsuse ja õhuvooluhulga (sissepuhke või väljatõmbe õhuvooluhulk, valitakse suurim) suhtarv [(kW/(m³/s)].

(2)Ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on üle 0,25 m³/s, iga ventilaatori elektritarbimine arvutatakse eraldi. Ventilaatori elektritarbimine Ev (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus Pv on ventilaatori elektrivõimsus kW; τd on seadme käidutundide arv (h) ööpäevas arvutuslikul õhuvooluhulgal; τw on seadme käidupäevade arv (d) nädalas arvutuslikul õhuvooluhulgal; t on arvutusperioodi kestus 8760 tundi (h). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

(3)Ventilaatori elektrivõimsus Pv (W) arvutatakse järgmise valemiga: kus Δpv on ventilaatori rõhutõus Pa; on ventilaatori õhuvooluhulk m³/s; ηft on ventilaatori summaarne kasutegur, mis arvestab ventilaatori kasutegurit, rihmülekande kasutegurit, mootori kasutegurit ja võimalikku pöörlemiskiiruse reguleerimise kasutegurit.

(4)Ventilaatori summaarse kasutegurina kasutatakse tootja poolt antud andmeid või tabelis 11 toodud väärtusi. Tabel 11. Ventilaatori summaarne kasutegur ηft Õhuhulk m³/s ηft < 0,25 0,20 0,25 – 0,5 0,35 0,5 – 1 0,40 1 – 5 0,45 > 5 0,50

(1)Ventilaatori rõhutõus Δpv (Pa) arvutatakse järgmise valemiga: kus Δpm on ventilatsiooniseadme rõhulang Pa; Δpt on torustiku rõhulang Pa.

(2)Ventilatsiooniseadme rõhulang Δpm sisaldab ventilatsiooniseadmekomponentide summaarset rõhulangu ning rõhulangu ventilaatori ja ventilatsiooniseadme ühenduspunktis. Filtrite rõhulanguna kasutatakse keskmist kasutusaegset rõhulangu, mis arvutatakse, liites algrõhulangule kolmandiku lõpp- ja algrõhulangude vahest.

(3)Torustiku rõhulang Δpt on torustiku ja lõppelementide summaarne rõhulang, mis sisaldab nii enne kui pärast ventilatsiooniseadet paikneva torustiku rõhulange.

(4)Kui rõhulangude ehitusprojekti andmed puuduvad, siis arvutatakse rõhulangud, kasutades tabelis 12 toodud andmeid. Tabel 12. Ventilatsiooniseadme ja torustiku osade rõhulangud süsteemidele, mille õhuhulk on ≥ 0,25 m³/s. Madalale, normaalsele ja kõrgele rõhulangule vastavad ligikaudsed ventilatsiooniseadme komponentide otsapinna kiirused, mis on vastavalt 1,5; 2 ja 2,5 m/s. Komponent Rõhulang Pa Sissepuhe Madal Normaalne Kõrge Kütteelement 40 80 120 Jahutuselement 60 100 140 Soojustagasti 100 150 200 Jämefilter 30 60 100 Peenfilter 70 100 200 Mürasummuti 30 50 80 Ventilatsiooniseadme ja torustiku liide 20 50 70 Torustik: – muutumatu õhuhulgaga 100 200 300 – muutuva õhuhulgaga 200 300 400 Lõppelement 50 50 100 Väljatõmme Madal Normaalne Kõrge Soojustagasti 100 150 200 Filter 50 100 150 Mürasummuti 30 50 80 Ventilatsiooniseadme ja torustiku liide 20 50 70 Torustik: – muutumatu õhuhulgaga 100 200 300 – muutuva õhuhulgaga 200 300 400 Lõppelement 20 30 50

(5)Muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi lihtsustatud arvutuses eeldatakse, et torustiku rõhulang püsib muutumatuna. Muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi rõhulang Δpv (Pa) arvutakse järgmise valemiga: kus Δpt on torustiku ja lõppelemendi rõhulang Pa; Δpm on ventilatsiooniseadme rõhulang Pa; xp on muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi rõhulangutegur, xp = 0,65.

(1)Vahesoojuskandjaga soojustagasti pumba elektrivõimsus Phr (kW) arvutatakse järgmise valemiga: kus  on vahesoojuskandja mahuvool m³/s; ηp on pumba kasutegur; Δpr on soojusvaheti vedelikuosa rõhulang kPa (kilopaskalites); Δpp on soojuskandjavedeliku torustiku rõhulang kPa; Δpv on reguleerventiili rõhulang kPa.

(2)Vahesoojuskandjaga soojustagasti torustiku rõhulanguna võib kasutada hinnangulist rõhulangu väärtust 0,2 kPa/m. Soojustagasti vedelikosa rõhulangud on vahemikus 60 kPa (madal), 100 kPa (normaalne) ja 150 kPa (kõrge). Kolmeteeventiili (vahesoojuskandja reguleerventiili) rõhulanguna võib võtta 40% kogu süsteemi rõhulangust (kaasa arvatud ventiili rõhulang). Kui süsteemi reguleeritakse pumba pöörlemiskiirust muutes, siis on reguleerventiili rõhulang Δpp = 0 kPa.

(3)Pumba kasuteguri ηp väärtuseks võib võtta 0,3.

(1)Väikese ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on alla 0,25 m³/s, elektrienergiakasutus Ev (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus Pvs on ventilatsiooniseadme elektrivõimsus (kW) arvutuslikul õhuvooluhulgal; tvsn on ventilatsiooniseadme aastane töötamisaeg (h) arvutuslikul õhuvooluhulgal (üldjuhul on tvsn väärtuseks 8760 h, kuid võib erineda vajaduse järgi juhitavate süsteemide korral); xp on torustiku rõhulangutegur.

(2)Ventilatsiooniseadme elektrivõimsusena Pvs kasutatakse ventilatsiooniseadmele tootja poolt antud arvutuslikule õhuvooluhulgale vastavat väärtust, mis on mõõdetud standardi EVS-EN 13141-7 või samaväärse tunnustatud metoodika kohaselt.

(3)Torustiku rõhulangutegur xp määratakse tabelis 13 toodud andmete alusel. Tabel 13. Torustiku rõhulangutegur xp Rõhulangutegur Torustiku rõhulangutase Sissepuhketorustiku rõhulang Madal35 Pa Normaalne50 Pa Kõrge100 Pa xp 0,8 1,0 1,2

(1)Jahutussüsteemi energiakasutus koosneb jahutusenergia tootmiseks, jaotamiseks ja väljastamiseks ning vajaliku abiseadme käitamiseks vajalikust energiast.

(2)Jahutusperioodi energiakasutus jahutamiseks Qj (kWh/a) koos kondenseerumiskadudega ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadudega arvutatakse jahutuse netoenergiavajaduse põhjal järgmiselt: kus Qje on ventilatsiooniseadme jahutuselementide netoenergiavajadus kWh/a; Qrs on ruumiseadme netoenergiavajadus kWh/a; βje ventilatsiooniseadme jahutuselementidega seostuvate soojuskadude tegur; βrs jahutusenergia ruumiseadmetesse jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegur.

(1)Kompressormasinaga jahutussüsteemi puhul arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia EQ (kWh/a) järgmise valemiga: kus Qj on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a; Ea on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a; ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur.

(2)Absorbtsioonjahutuse tarnitud soojusenergia Qjt (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur; Qj on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskaoga kWh/a.

(3)Jahutusperioodi jahutustegur ε arvutatakse seadme tootja poolt vastavalt EVS-EN 14511-2 ja EVS-EN 14825 antud täis- ja osakoormuse väärtusest või seadme tootja poolt antud SEER väärtusest või kasutatakse tabelis 14 toodud väärtusi. SEER-i väärtusest jahutusteguri arvutamisel võetakse arvesse, et SEER lähtub kompressori mooduli võimsusest ja ei sisalda kondensaatori ventilaatori ja pumba elektrit, mille võrra jahutustegur muutub SEER-i väärtusest väiksemaks. Tabel 14. Jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegurid Jahutusenergia tootmisviis ε Kompressor-külmamasin 3,5 Vabajahutus, vedelikjahuti 5 Vabajahutus, maakontuur (horisontaalne) 30 Absorbtsioonjahutus 0,7

(4)Süsteemikadu määratakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 15 toodud väärtusi. Kui jahutuselemendi netoenergiavajaduse arvutuses on kondenseerumine arvesse võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudeta tegurit βje . Kui kondenseerumist arvesse ei ole võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudega tegurit βjek . Tabel 15. Jahutuse kondensaadikao ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegurid Jahutusvee pealevoolutemperatuur βje βjek βrs   7 ºC 0,3 0,6 0,2 10 ºC 0,2 0,5 0,15 15 ºC 0,1 0,2 0,1 18 ºC 0,0 0,0 0,0

(5)SPLIT ja VRV seadme (lokaalsed eraldiseisva jahuti ja kondensaatoriga seade) βje ja βrs tegurid loetakse võrdseks nulliga, kuna soojuskadu on võetud arvesse jahutusteguris.

(6)Kuni 12 kW konditsioneeri ja õhk-õhk soojuspumba (SPLIT ja VRV seade) puhul võib kasutada jahutusperioodi jahutustegurina seadme energiamärgises toodud SEER arvu. Sellise seadme puhul võib arvestada kondenseerumiskadu lähtudes tabelis 15 toodud +7 ºC jahutusvee pealevoolu temperatuuri andmetest.

Kui hoones kasutatav jahutusenergia toodetakse vabajahutuse ja kompressorjahutusmasinaga, arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia järgmise valemiga: kus α1 on tootmisprotsessis 1 toodetud aastase jahutusenergia hinnanguline osa; α2 on tootmisprotsessis 2 toodetud aastase jahutusenergia hinnanguline osa (α1 + α2 = 1,0); ε1 on tootmisprotsessi 1 jahutusperioodi jahutustegur; ε2 on tootmisprotsessi 2 jahutusperioodi jahutustegur; Qj on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a; Ea on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a.

(1)Elektrienergiat tarbivate abiseadmete elektrienergia kasutus Ea kilovatt-tundides aastas arvutatakse valemiga: kus βa on süsteemi jahutusperioodi abiseadme elektritarbimistegur; Qj on süsteemi poolt teenindava ruumi jahutuse jahutusperioodi netoenergiavajadus (kWh/a) koos kadudega. [RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

(2)3

(3)Elektritarbimisteguri väärtusena võib kasutada järgmisi väärtusi: 1) vesisüsteem, jahutustala 0,05; 2) vesisüsteem, ventilaatorkonvektor 0,08; 3) muutuva õhuhulgaga õhusüsteem (VAV) 0,05; 4) SPLIT ja VRV seade 0 (abiseade on võetud arvesse jahutusteguris).

(1)Päikesekollektoriga toodetud soojusenergia arvutatakse asjakohase tarkvaraga, mis peab võimaldama kollektori ja süsteemi soojuskao, salvestuspaagi laadimise iseärasuse, hoone soojuskasutuse, kollektori pinnale langeva päikese kiirgusvoole varjude mõju arvesse võtmist ning kasutada seadme tootja poolt antud tehnilisi ja Eesti energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid.

(2)Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada kollektorist saadava sooja tarbevee soojuse arvutamiseks valemit: kus Qkol on päikesekollektorist saadav aastane soojatarbevee soojus kWh/a; 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a); Akol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje; ksoojus on aasta keskmine kollektoriga toodetud soojuse kogukasutegur, mis arvestab kollektori optilisi omadusi ja jahtumiskadusid (täpsemate andmete puudumisel lamekollektoritel 0,4 ja vaakumtorukollektoritel 0,5); ksuund on suunategur, mis arvestab kollektori paiknemist ilmakaare ja horisondi suhtes (ksuund väärtused on toodud tabelis 16). Tabel 16. Kollektori või paneeli suunategur, ksuund (tabelis puuduvate nurkade ja/või ilmakaarte korral kasutada interpoleerimist) Kaldenurkhorisondi suhtes, º Ilmakaar Põhi, 0/360º Kirre, 45º Ida, 90º Kagu, 135º Lõuna, 180º Edel, 225º Lääs, 270º Loe, 315º 0º 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 5º 0,95 0,97 1,00 1,04 1,05 1,03 1,00 0,96 10º 0,90 0,93 1,00 1,07 1,09 1,06 0,99 0,92 15º 0,85 0,89 1,00 1,09 1,13 1,08 0,98 0,88 20º 0,79 0,86 0,99 1,12 1,16 1,10 0,97 0,84 25º 0,74 0,81 0,98 1,13 1,18 1,12 0,96 0,80 30º 0,68 0,77 0,97 1,15 1,20 1,12 0,95 0,75 35º 0,63 0,74 0,96 1,15 1,21 1,13 0,93 0,71 40º 0,58 0,70 0,95 1,15 1,22 1,13 0,92 0,68 45º 0,54 0,67 0,94 1,15 1,22 1,12 0,90 0,65 50º 0,50 0,65 0,92 1,14 1,21 1,11 0,88 0,62 60º 0,45 0,60 0,88 1,11 1,18 1,07 0,84 0,58 70º 0,42 0,56 0,83 1,05 1,11 1,02 0,79 0,54 80º 0,39 0,52 0,77 0,97 1,03 0,94 0,73 0,50 90º 0,37 0,48 0,70 0,88 0,93 0,85 0,66 0,46 [RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi kasutamisel võib edaspidistes energiaarvutustes arvesse võtta päikesekollektorist saadavast soojusenergiast hulga, mis moodustab kuni pool aastasest sooja tarbevee energiakasutusest.

(4)Asjakohase tarkvara või täpsemate andmete puudumisel võib päikesekollektori ringluspumba elektrikasutuse arvutada valemiga: kus Ekol.pump on päikesekollektori ringluspumba aastane elektrikasutus kWh/a; Akol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje; tkol.pump on kollektori ringluspumba töötundide arv aastas h. Täpsemate andmete puudumisel võib võtta ringluspumba töötundide arvuks tkol.pump 2000 h/a.

(1)Päikesepaneeliga toodetud aastane elektrienergia arvutatakse valemiga: kus Epan on päikesepaneeliga toodetud aastane elektrienergia kWh/a; Qpäike on päikesepaneeli pinnale, millele ei teki varje, tulev aastane päikeseenergia kWh/a; Pmax on päikesepaneeli maksimaalne võimsus standardtingimustel kW(Iref = 1 kW/m², temperatuur 25 ºC); kkas on tegur, mis arvestab päikesepaneeli kasutustingimusi; Iref on standardkiirgus 1 kW/m². 1 (1¹) Kui aastase elektrienergia arvutamisel kasutatakse tarkvara, tuleb tarkvaras kasutada lõikes 1 toodud valemile täpsusastmelt vähemalt samaväärset valemit ja tarkvara peab võimaldama arvesse võtta vähemalt paneeli suunda, kaldenurka, tuulutust ja Eesti energiaarvutuse baasaasta kliima parameetreid.

(2)Päikesepaneeli pinnale tulev aastane päikeseenergia arvutatakse valemiga: kus 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a); ksuund on suunategur, mis arvestab päikesepaneeli suunatust ilmakaare ja horisondi suhtes (ksuund väärtused on toodud tabelis 16). [RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

(3)Päikesepaneeli maksimaalne võimsus standardtingimustel Pmax sõltub paneeli tüübist ja saadakse lähtudes tootja andmetest. Kasutustingimuste tegur kkas võtab arvesse päiksepaneeli ümbritseva keskkonna iseärasusi (temperatuur, paneeli paigaldus) ja kadusid vahelduvvooluks muundamisel. Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada tabelis 18 toodud väärtusi. Tabel 18. Päikesepaneeli kasutustegur, kkas Paneeli paigaldusviis kkas Tuulutuseta 0,7 Mõõduka tuulutusega 0,75 Intensiivse tuulutusega 0,8

(1)Tuulest toodetud elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda tuulegeneraatori paigalduskoha tuule andmetest ning võtta arvesse generaatori kasutegur ja tiiviku mõõtmed. Energiaarvutuste baasaasta andmeid ei saa kasutada tuulest toodetud energia arvutamiseks.

(2)Tuulegeneraatori poolt aastas toodetud elektrienergia arvutatakse valemiga: kus Etuul on generaatori poolt toodetud aastane elektrienergia kWh/a; Atiivik on tiiviku pöörlemisel moodustuv pindala (m²) õhuvoolu suhtes; vi on tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit; vmin on väikseim tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit; vmax on suurim tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit; ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³; ηgen,i on tuule kiirusele vi vastav tuulegeneraatori summaarne kasutegur, mis saadakse generaatori tootja andmetest; ti on tuule kiirusele vi vastav generaatori töötundide arv h.

(3)Tuulegeneraatori poolt aastas toodetud elektrienergia võib arvutada ka lihtsustatud valemiga: kus Etuul on generaatori poolt toodetud aastane elektrienergia kWh/a; Atiivik on tiiviku pöörlemisel moodustuv pindala (m²) õhuvoolu suhtes; vk on aasta keskmine tuule kiirus m/s; ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³; ηk.gen on tuulegeneraatori aasta keskmine summaarne kasutegur, mis saadakse generaatori tootja andmetest; B on tegur, mis arvestab generaatori töötamise aja tuule kiiruse jaotust aasta lõikes (täpsemate andmete puudumisel 1,5); t on generaatori töötundide arv (h) aastas.

(1)Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, ehk omatarbe osakaal, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või lõikes 11 nimetatud kalkulaatoriga. 1 (1¹) Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel päikeseelektri kalkulaatori, milles kasutatakse käesolevas määruses ja hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas energiatõhususarvu määramiseks vajalikke andmeid.

(2)Mitme kasutamise otstarbega hoone omatarbe osakaal on toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade omatarbe osakaalude kaalutud keskmine väärtus.

(1)Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab võimaldama: 1) teha mitme arvutustsooniga hoone soojuslevi dünaamilist arvutust; 2) kliimaprotsessori kasutust, millesse on võimalik lugeda Eesti energiaarvutuse baasaasta selle originaaldetailsusega ja mis arvutab tundide lõikes päikesekiirguse pindadele ja varju jäävad alad; 3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse modelleerimist; 4) tõelist ruumitemperatuuri kasutamist arvutuses; 5) sisestada energiaarvutuse lähteandmeid vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale.

(2)Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale.

(3)Valideeritud tarkvaraks loetakse ka sellist hoone sisekliima ja energiaarvutuse tarkvara, mille valideerimiseks on tehtud võrdlusarvutus vastavalt Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni (ISO), Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete inseneride ühendus (ASHRAE) ja Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) standardile ning kasutatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) BESTEST metoodikat või nendega samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat.

(4)Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 1 lõikes 2 nimetatud elamus, milles puudub jahutussüsteem, olulisel rekonstrueerimisel energiaarvutuse läbi viimiseks võib kasutada tarkvara, millega saab arvutada lihtsustatult, kuude kaupa või kraadpäevade järgi.

(1)Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine” sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.

(2)Energiaarvutuse tulemus esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud kujul. Tarnitud ja eksporditud energiakasutuse kokkuvõte esitatakse kõikide hoone energiavarustuseks kasutatud energiakandjate (elekter, kaugküte ja/või erinevad kütused) lõikes vastavalt tehnosüsteemi arvutuse tulemusele.

(3)Tehnosüsteemi arvutuse tulemus kantakse käesoleva määruse lisa 4 tehnosüsteemi summaarse energiakasutuse tabelisse järgnevalt: 1) ventilatsioonisüsteemi, valgustuse, seadme ja üldjuhul ka jahutussüsteemi energiakasutus koosneb ainult elektrienergiast, mis koos küttesüsteemi elektrienergiakasutusega kantakse elektri veeru vastavatele väljadele; 2) küttesüsteemi soojusenergiakasutus esitatakse vastavalt küttesüsteemi energiavarustuslahendusele soojus- või elektrienergia veerus jaotatuna ruumide küttele, ventilatsiooniõhu soojendamisele ja tarbevee soojendamisele; 3) lokaalne taastuvenergia, elektrivõrku eksporditud elekter ja kaugküttevõrku peale- või tagasivoolu eksporditud soojus esitatakse lokaalse taastuv- ja eksporditud energia tabeliosas.

(4)Hangitud kütuse kogus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse madalaima kütteväärtuse korrutisena. Tarbimisaine madalaima kütteväärtusena kasutatakse tarnija andmeid või käesoleva määruse lisas 5 toodud andmeid.

(5)Energiakandjate kaalumistegurid on toodud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kaalutud energiakasutus arvutatakse tarnitud ja eksporditud energia vahe ja kaalumisteguri korrutisena.

(6)Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a); Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a; fi on energiakandja i kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites. [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025] 6 (6¹) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ning lokaalselt toodetud ja hoones tarbitud elektrienergia hulga summa toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a); Etar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a; fj on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur; Etar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a; Elok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a; fel on elektri kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites. [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025] 6 (6²) Tarnitud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja energia hulk arvutatakse valemiga: kus Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia hulk kWh/a; Esum,i on energiakandjale i vastav tehnosüsteemide summaarne energiakasutus kWh/a; Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia hulk kWh/a; Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019] 6 (6³) Lokaalselt toodetud taastuvenergia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemeid: kus Elok.ot,i on energiakandjale i vastav lokaalse ja tarbitud taastuvenergia hulk kWh/a; Oi on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal; Elok,i on energiakandjale i vastav lokaalse taastuvenergia hulk kWh/a; ja kus Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a. [RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. märtsi, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsi kehtinud määruse redaktsiooni.

Määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.