(1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) tehnosüsteem – küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem, jahutussüsteem, valgustussüsteem, automaatikasüsteem, lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem; 2) sisekliima tagamine – energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuete kohta sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele; 3) energiavõrk – energia edastamise ja tarbijale jaotamise süsteem (näiteks elektrivõrk, kaugkütte- ja jahutusvõrk, gaasivõrk); 4) vabasoojus – hoonesse sisenev päikesekiirgus, inimese, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskaod; 5) õhulekkearv – hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja, mis on määratud õhulekketestiga 50 paskali (Pa) rõhkude erinevusel. Hoone keskmine õhulekkearv [m³/(h·m²)] antakse välispiirde ruutmeetri kohta. Välispiirde pindala arvutatakse piirde sisemõõtude põhjal; 6) SPF (Seasonal Performance Factor) – hooajaline kasutegur ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur ruumide kütmisel, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse ning milles on arvestatud kõikide abiseadmete elektritarvet; 7) SEER (Seasonal Energy Efficiency Ratio) – hooajaline energiatõhususe tegur ehk jahutusseadme või soojuspumba jahutusperioodi keskmine jahutustegur, mis arvutatakse jahutusperioodi jahutus energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel; 8) SCOP (Seasonal Coefficient Of Performance) – hooajaline jõudluskoefitsient ehk soojuspumba aasta keskmine soojustegur, mis arvutatakse kütte energiakasutuse suhtena elektrikasutusse standardtingimustel. (2) Käesolevas määruses kasutatakse energiatõhususe ja -arvutuse termineid järgmises tähenduses: 1) energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1990–2020; 2) eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud soojusenergia või elekter, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse; 3) lokaalne taastuvenergia – hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, välisõhu-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Soojuspumbal võetakse arvesse soojustegurit; 4) tarnitud energia – elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks; 5) tehnosüsteemi summaarne energiakasutus – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides; 6) primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid; 7) energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju; 8) erikasutus – aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 9) summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa; 10) summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa; 11) tüüpiline kasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemi kasutusaega ning vabasoojust; 12) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel ja mida väljendatakse kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas; 13) seadmed – tehnosüsteemi koosseisu mittekuuluvad lõppkasutaja seadmed, näiteks kodumasin, elektroonika, kontoriseade; 14) kasutusprofiil – ruumi kasutusaste valgustuse, seadme ja inimese soojuseralduse suhtena maksimaalsesse soojuseraldusse; 15) välispiirde soojuserikadu [W/K] – välispiirde soojuskadu vattides, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad; 16) välispiirde summaarne soojuserikadu toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [W/(m²·K)] – hoone toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri soojuskadu läbi välispiirde, kui temperatuuride erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad. Soojuserikadu moodustub summaarselt kõikidest välispiirde ja selle ebatihedusest (infiltratsioonist) tulenevatest soojuskadudest; 17) netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning energia muundamiseta. Netoenergiavajadus jaguneb: netoenergiavajadus ruumide kütteks, ruumide jahutamiseks, ventilatsiooniõhu soojendamiseks, ventilatsiooniõhu jahutamiseks, tarbevee soojendamiseks, valgustamiseks ja seadmete kasutamiseks; 18) netoenergiavajadus ruumi kütteks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini kütmiseks vajalik soojusenergia (soojushulk), arvestades vabasoojust, välispiirde soojuskadu, välispiirde ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevat soojuskadu ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu soojenemist ruumitemperatuurini; 19) netoenergiavajadus ruumi jahutamiseks – ruumi või ruumide ruumitemperatuurini jahutamiseks vajalik energia, mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust, arvestades vabasoojust, välispiirde soojusläbivust, infiltratsiooni ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu temperatuuri; 20) netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – hoones tarbitava sooja vee soojendamiseks vajalik soojusenergia; 21) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks – ventilatsiooniõhu sissepuhketemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia, millest on maha arvatud soojustagastus; ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemis sissevõetava välisõhu välistemperatuurilt ruumitemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia; 22) netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu jahutamiseks – õhu jahutamiseks vajalik energia (soojushulk), mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust; 23) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis. Energiakasutus arvutatakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikao ja energia muundumise. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga) võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia summaga; 24) tarnitud ja eksporditud energia süsteemipiir – energiaarvutuses järgitav süsteemipiir, mis määrab arvessevõetavate energiavoogude omavahelised seosed (käesoleva määruse lisa 1); 25) tuulutusasend – osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks, mis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega; 26) toatemperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind; 27) madala temperatuuriga pind – sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui käesoleva määruse § 3 lõikes 3 nimetatud määruse lisas 1 sätestatud väärtus; 28) 29) dünaamiline arvutus ‒ energiatõhususe arvutus, mille puhul arvestatakse arvutusel kasutatud alusandmete muutumist ajas; 30) ilmne soojus – ruumitemperatuuri mõjutav soojuse eraldus kiirgusliku või konvektiivse ülekandega; 31) energiatõhususarv B – energiatõhususarv, mille määramisel ei vähendata tehnosüsteemi summaarset energiakasutust lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra ning mis peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”
(1) Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav seadme, valgustuse ja inimese soojuseraldus on antud tabelis 1, kus on toodud hoone kasutustundide arv ööpäevas ja kasutuspäevade arv nädalas ning suurimad valgustuse, seadme ja inimese soojuseraldused hoone kasutusajal. Soojuseraldused ei sisalda tehnosüsteemi soojuseraldust, mida arvutatakse tehnosüsteemi koosseisus käesoleva määruse 5. peatüki nõuete kohaselt. Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojuse väärtus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Kasutusaeg Kasutus-aste ValgustusaW/m² SeadeW/m² InimenebW/m² Inimenem²/inim Kellaaeg h/24h d/7d Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 3d 3 28,3 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 2,4d 2 42,5 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga >> 220 m² 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 2d 1,4 60,7 Korterelamu 00.00–00.00 24 7 0,6 5c 3d 3 28,3 Kasarmu 00.00–00.00 24 7 0,4 8 2 10 8,5 Kontorihoone 07.00–18.00 11 5 0,55 8 12 5 17,0 Majutushoone 00.00–00.00 24 7 0,4 8 1 4 21,3 Ärihoone 12.00–22.00 10 7 0,4 14 4 14 6,1 Avalik hoone 08.00–22.00 14 7 0,5 12 0 5 17,0 Kaubandushoone ja terminal 07.00–21.00 14 7 0,55 15 1 5 17,0 Haridushoone 08.00–16.00 8 5 0,5e 9 8 14 5,4 Koolieelse lasteasutuse hooneLastehoiuhoone ja lasteaiahoone 07.00–19.00 12 5 0,4 9 4 8 4,4 Ravihoone 07.00–20.00 13 5 0,6 9 4 8 10,6 Tööstushoone 07.00–19.00 12 5 0,55 10 12 4 21,3 Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja 00.00–00.00 24 7 0,2 6 0 0 0 a esitatud andmed on mitteelamutele orienteerivad, arvestades madalama efektiivsusega LED-valgustite kasutamist. b inimese soojuseraldus sisaldab üksnes ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks jagatakse esitatud väärtused teguriga 0,7. c elamu valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamu seadme elektritarbimise saamiseks jagatakse soojuseraldus teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15. juunist 15. augustini on kasutusaste 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusajavälisele režiimile. [RT I,
Sooja tarbevee erikuluna kasutatakse tabelis 5 sätestatud andmeid. Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Sooja vee erikulu, l/(m²·a) Netoenergiavajadus, kWh/(m²·a) Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 516 30 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 430 25 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga >> 220 m² 344 20 Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Kontorihoone 103 6 Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Avalik hoone 344 20 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Haridushoone 172 10 Koolieelse lasteasutuse hooneLastehoiuhoone ja lasteaiahoone 258 15 Ravihoone 206 12 Tööstushoone 103 6 Laohoone ja korterelamu soe parkimismaja 0 0 [RT I, 1927.0308.20242025, 14 - jõust. 01.0309.2025]
(1) Hoone ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse teha õhulekkearvu mõõtmine.
(2) Juhul kui ehitusprojektis toodud õhulekkearv on suurem kui tabeli 6 baasväärtus, kasutatakse projekteeritud väärtust.
(3) Kui õhuleke on mõõdetud vastavalt standardile EVS-EN ISO 9972 või on tõendatud muu nõuetekohase standardi või samaväärse meetodi alusel, kasutatakse kasutusloa taotlemiseks või kasutusteatise esitamiseks tehtavas energiaarvutuses vastavalt mõõdetud või tõendatud väärtust.
(4) Kui välispiirde õhuleket ei ole mõõdetud või muul viisil tõendatud, tehakse energiaarvutus tabelis 6 toodud hoone õhulekkearvu baasväärtusega. Tabel 6. Hoone õhulekkearvu baasväärtused välispiirde ruutmeetri kohta Kasutamise otstarve Õhulekkearvu baasväärtus m³/(h·m²) Uus hoone,oluline rekonstrueerimine Rekonstrueerimine,olemasolev hoone Väikeelamu 4 6 Muu hoone 2,5 4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]
(1) Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtus määratakse vastavalt ehitusprojekti andmetele.
(2) Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 14683, ISO 15099 ja standardisarja EVS-EN ISO 10077 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud materjali- või ehitustootja esitatud andmete kohaselt.
(3) [Kehtetu]
(3¹) Projekteeritava hoone soojuskao arvutuses kasutatakse täpsemate andmete puudumisel tabelis 71 esitatud väärtusi. Tabel 71. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse joonsoojusläbivus Tarindi liitekoha joonsoojusläbivus Ψ, W/(m·K) Uushoone Oluliseltrekonstrueeritavhoone Välisseina välisnurk 0,1 0,15 Välisseina sisenurk –0,1 –0,1 Välisseina ja siseseina liitekoht 0,05 0,08 Välisseina ja vahelae liitekoht 0,07 0,1 Katuse ja välisseina liitekoht 0,1 0,1 Põrand-pinnase ja välisseina liitekoht 0,25 0,3 Alt tuulutatud põranda ja välisseina liitekoht 0,3 0,3 Akna liitumine välisseinaga (aken soojustuse kihis, raam kaetud soojustusega minimaalselt 40% soojustuse paksusest) 0,06 0,06 Akna liitumine välisseinaga (aken kandekonstruktsiooni kihis) 0,2 0,3 Rõdu liitumine välisseinaga 0,2 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)] Tabel 72. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse punktsoojusläbivus Soojustust läbiv konstruktsioon Tarindi liitekohapunktsoojusläbivus Χ, (W/K) 300×300 mm raudbetoonpost 0,6 500×500 mm raudbetoonpost 1,5 IPE160 terasprofiilist rõdukandur 0,3 HEA160 terasprofiilist rõdukandur 0,6 HEM160 terasprofiilist rõdukandur 1,5 Klaasipesurelsi kinnituskonsool (180×15 mm teras) 0,5 Parapetipaneeli kinnitusdetail (100×100×5 mm terastoru) 0,4 [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]
(4) Välispiirdeosa summaarne soojusläbivus ΣΨ (W/K) arvutatakse järgmise valemiga: kus Ψj on tarindi liitekoha joonsoojusläbivus W/(m·K); lj on liitekoha pikkus m; χp on soojustuse katkestuse või soojustusest läbiviigu punktsoojusläbivus W/K; np on samasuguste punktsoojusläbivuste arv välispiirdeosas.
(5) Akna ja klaasiga ukse soojusläbivusena Ua (W/(m²·K)) kasutatakse tootja andmeid. Andmete puudumisel arvestatakse soojusläbivus detailse arvutusega, mis on nõuetekohane, kui see vastab standarditele (näiteks standardisarjale EVS-EN ISO 10077 või standardile ISO 15099), või järgmise lihtsustatud valemiga: [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.
(1) Küttesüsteemi arvutuse koosseisus arvutatakse ruumi kütte, ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamise energiakasutus.
(2) Energiakasutus (kWh/a) arvutatakse lähtudes vastavast netoenergiavajadusest.
(3) Tarnitavate energiate kasutamise arvutuses tuleb eraldi arvutada soojusenergia ja elektrienergia kasutus.
(4) Küttesüsteemi elektri- ja soojusenergiakasutus arvutatakse vastavalt küttesüsteemi kasutegurile ning soojuspumpsüsteemi soojustegurile ja abiseadme elektritarbimisele.
(5) Küttesüsteemi kasuteguriga võetakse arvesse soojusallikas (näiteks katla või kaugkütte soojusvaheti), soojuse jaotamisel ja väljastamisel ning ruumitemperatuuri reguleerimisel tekkiv kadu.
(6) Küttesüsteemi soojusenergia kasutus arvutatakse igale soojusallikale valemiga: kus Qkol on päikesekollektorist saadav aastane sooja tarbevee soojus kWh/a; ηsa on soojusallika kasutegur (tabel 8). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]
(7) Ruumide kütteks vajalik soojusenergia kasutus arvutatakse valemiga: kus ηjv on soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur (tabel 9). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]
(8) Soojuspumpsüsteemis kasutatakse soojusallika kasuteguri asemel soojustegurit.
(9) Soojusallika kasutegur arvutatakse tootja andmetest või kasutatakse tabelis 8 toodud andmeid.
(10) Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning abiseadme elektritarbimine arvutatakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 9 toodud andmeid. Kui radiaatorid on ilma termostaatideta, siis vähendatakse tabelis 9 toodud kasutegureid 0,1 ühiku võrra. Tabel 8. Soojusallika kasutegur ηsa kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel Soojusallikas Kasutegur ηsa Kaugküte 0,90 Õli- või gaasikatel 0,85 Õli, kondensatsioonikatel 0,90 Gaas, kondensatsioonikatel 0,95 Pelletikatel 0,85 Muu tahkekütuse katel 0,75 Elekterküttega katel 1,0 Soojust salvestav ahi või kamin ηᴄᴇa Ahi 0,75 a ηᴄᴇ on soojust salvestava ahju või kamina kui toote CE-märgistusel nähtuv kasutegur [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.
(1) Sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat arvutatakse valemiga: kus   on sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat kWh/a;  on sooja tarbevee netoenergiavajadus kWh/a;  on sooja tarbevee salvestamise soojuskadu kWh/a;  on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a;  on sooja tarbevee torustikul paiknevate käterätikuivatite summaarne soojuskadu kWh/a;  on heitvee soojustagastuse energia, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks kWh/a.
(2) Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod (kWh/a) arvutatakse valemiga: kus   on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a; φr on ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu W/m; Lr on ringleva veega torustiku pikkus meetrites; Lj on ilma ringleva veeta torustiku pikkus meetrites.
(3) Ringleva veega torustiku pikkuseks loetakse vastava jaotus- ja ringlustorustiku pikkus. Ringleva veega torustiku pikkuse võib arvutustes võrdsustada kahekordse ringlustorustiku pikkusega. Ringleva veega torustiku soojuskaona võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabelis 104 esitatud keskmiseid väärtuseid. Tabel 104. Ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu torupikkuse meetri kohta Torustiku soojustuse paksus Torustiku soojuskadu φr (W/m) Kütmata ruumis Köetud ruumis Üksikelamu Muud hooned 40 mm koos ventiilide soojustusega 8,3 4,5 6 40 mm 10,8 5 7 20 mm 13,6 7 10 0 mm 16 40
(4) Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabeli 105 väärtuseid. Tabel 105. Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadu toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Sooja tarbevee jaotus- jaringlustorustiku soojuskadu kWh/(m²·a) Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 14 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 14 Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga >> 220 m² 14 Korterelamu 20 Kasarmu 20 Kontorihoone 8 Majutushoone 24 Ärihoone 11 Avalik hoone 7 Kaubandushoone ja terminal 7 Haridushoone 13 Koolieelse lasteasutuse hooneLastehoiuhoone ja lasteaiahoone
(1) Ventilatsioonisüsteemi elektrikasutus moodustub ventilaatori ja selle juhtimisseadme ning pumba ja muu abiseadme elektritarbimisest. Elektrikasutuse efektiivsust hinnatakse ventilatsioonisüsteemi elektrilise erivõimsuse järgi arvutuslikul õhuvooluhulgal. Erivõimsus on süsteemi summaarse võimsuse ja õhuvooluhulga (sissepuhke või väljatõmbe õhuvooluhulk, valitakse suurim) suhtarv [(kW/(m³/s)].
(2) Ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on üle 0,25 m³/s, iga ventilaatori elektritarbimine arvutatakse eraldi. Ventilaatori elektritarbimine Ev (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus Pv on ventilaatori elektrivõimsus kW; τd on seadme käidutundide arv (h) ööpäevas arvutuslikul õhuvooluhulgal; τw on seadme käidupäevade arv (d) nädalas arvutuslikul õhuvooluhulgal; t on arvutusperioodi kestus 8760 tundi (h). [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]
(3) Ventilaatori elektrivõimsus Pv (W) arvutatakse järgmise valemiga: kus Δpv on ventilaatori rõhutõus Pa; on ventilaatori õhuvooluhulk m³/s; ηft on ventilaatori summaarne kasutegur, mis arvestab ventilaatori kasutegurit, rihmülekande kasutegurit, mootori kasutegurit ja võimalikku pöörlemiskiiruse reguleerimise kasutegurit.
(4) Ventilaatori summaarse kasutegurina kasutatakse tootja poolt antud andmeid või tabelis 11 toodud väärtusi. Tabel 11. Ventilaatori summaarne kasutegur ηft Õhuhulk m³/s ηft < 0,25 0,20 0,25 – 0,5 0,35 0,5 – 1 0,40 1 – 5 0,45 >> 5 0,50
(1) Kompressormasinaga jahutussüsteemi puhul arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia EQ (kWh/a) järgmise valemiga: kus Qj on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a; Ea on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a; ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur. (2) Absorbtsioonjahutuse tarnitud soojusenergia Qjt (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur; Qj on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskaoga kWh/a. (3) Jahutusperioodi jahutustegur ε arvutatakse seadme tootja poolt vastavalt EVS-EN 14511-2 ja EVS-EN 14825 antud täis- ja osakoormuse väärtusest või seadme tootja poolt antud SEER väärtusest või kasutatakse tabelis 14 toodud väärtusi. SEER-i väärtusest jahutusteguri arvutamisel võetakse arvesse, et SEER lähtub kompressori mooduli võimsusest ja ei sisalda kondensaatori ventilaatori ja pumba elektrit, mille võrra jahutustegur muutub SEER-i väärtusest väiksemaks. Tabel 14. Jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegurid Jahutusenergia tootmisviis ε Kompressor-külmamasin 3,5 Vabajahutus, vedelikjahuti 5 Vabajahutus, maakontuur (horisontaalne) 30 Absorbtsioonjahutus 0,7 (4) Süsteemikadu määratakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 15 toodud väärtusi. Kui jahutuselemendi netoenergiavajaduse arvutuses on kondenseerumine arvesse võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudeta tegurit βje. Kui kondenseerumist arvesse ei ole võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudega tegurit βjek. Tabel 15. Jahutuse kondensaadikao ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegurid Jahutusvee pealevoolutemperatuur βje βjek βrs   7 ºC 0,3 0,6 0,2 10 ºC 0,2 0,5 0,15 15 ºC 0,1 0,2 0,1 18 ºC 0,0 0,0 0,0 (5) SPLIT ja VRV seadme (lokaalsed eraldiseisva jahuti ja kondensaatoriga seade) βje ja βrs tegurid loetakse võrdseks nulliga, kuna soojuskadu on võetud arvesse jahutusteguris. (6) Kuni 12 kW konditsioneeri ja õhk-õhk soojuspumba (SPLIT ja VRV seade) puhul võib kasutada jahutusperioodi jahutustegurina seadme energiamärgises toodud SEER arvu. Sellise seadme puhul võib arvestada kondenseerumiskadu lähtudes tabelis 15 toodud +7 ºC jahutusvee pealevoolu temperatuuri andmetest.
(1) Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine” sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina.
(2) Energiaarvutuse tulemus esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud kujul. Tarnitud ja eksporditud energiakasutuse kokkuvõte esitatakse kõikide hoone energiavarustuseks kasutatud energiakandjate (elekter, kaugküte ja/või erinevad kütused) lõikes vastavalt tehnosüsteemi arvutuse tulemusele.
(3) Tehnosüsteemi arvutuse tulemus kantakse käesoleva määruse lisa 4 tehnosüsteemi summaarse energiakasutuse tabelisse järgnevalt: 1) ventilatsioonisüsteemi, valgustuse, seadme ja üldjuhul ka jahutussüsteemi energiakasutus koosneb ainult elektrienergiast, mis koos küttesüsteemi elektrienergiakasutusega kantakse elektri veeru vastavatele väljadele; 2) küttesüsteemi soojusenergiakasutus esitatakse vastavalt küttesüsteemi energiavarustuslahendusele soojus- või elektrienergia veerus jaotatuna ruumide küttele, ventilatsiooniõhu soojendamisele ja tarbevee soojendamisele; 3) lokaalne taastuvenergia, elektrivõrku eksporditud elekter ja kaugküttevõrku peale- või tagasivoolu eksporditud soojus esitatakse lokaalse taastuv- ja eksporditud energia tabeliosas.
(4) Hangitud kütuse kogus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse madalaima kütteväärtuse korrutisena. Tarbimisaine madalaima kütteväärtusena kasutatakse tarnija andmeid või käesoleva määruse lisas 5 toodud andmeid.
(5) Energiakandjate kaalumistegurid on toodud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kaalutud energiakasutus arvutatakse tarnitud ja eksporditud energia vahe ja kaalumisteguri korrutisena.
(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a); Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a; fi on energiakandja i kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites. [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.0306.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]
(6¹) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ning lokaalselt toodetud ja hoones tarbitud elektrienergia hulga summa toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a); Etar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a; fj on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur; Etar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a; Elok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a; fel on elektri kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites. [RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.
Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. märtsijuunit, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsijuunit kehtinud määruse redaktsiooni.