Järgmiste Valga maakonnas paiknevate parkide (edaspidi park) piirid on esitatud kaartidel määruse lisades1: 1) Barclay de Tolly mausoleumi park2 (lisa 1); 2) Hellenurme mõisa park2 (lisa 2); 3) Helme kiriku park2 (lisa 3); 4) Helme mõisa park3 (lisa 4); 5) Hummuli mõisa park3 (lisa 5); 6) Kaagjärve-Mäemõisa mõisa park4 (lisa 6); 7) Karula mõisa park3 (lisa 7); 8) Keeni mõisa park4 (lisa 8); 9) Kuigatsi mõisa park4 (lisa 9); 10) Lõve mõisa park3 (lisa 10); 11) Paju mõisa park4 (lisa 11); 12) Palupera mõisa park5 (lisa 12); 13) Riidaja mõisa park3 (lisa 13); 14) Sangaste mõisa park4 (lisa 14); 15) Taagepera mõisa park3 (lisa 15); 16) Taheva mõisa park4 (lisa 16); 17) Tõrva EAMS-i park6 (lisa 17); 18) Tõrva gümnaasiumi metsapark3 (lisa 18); 19) Tõrva linna puhkepark3 (lisa 19); 20) Valga linnapark4 (lisa 20).
Järgmiste Valga maakonnas paiknevate puistute (edaspidi park) piirid on esitatud kaartidel määruse lisades1: 1) Sooru tammik3 (lisa 21); 2) Pikasilla palu6 (lisa 22).
(1)Paragrahvides 1 ja 2 nimetatud parkide kaitsekord ja kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”.
(2)Tõrva linna puhkepark7 kuulub osaliselt Natura 2000 Palakmäe loodusala koosseisu ning seal on eesmärgiks kaitsta ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260)8 ning II lisas nimetatud liigi rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaika.
(3)Pikasilla palu9 kuulub Natura 2000 Võrtsjärve linnuala ning Võrtsjärve loodusala koosseisu ning seal on eesmärgiks kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpi, milleks on okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), ning II lisas nimetatud liigi, milleks on tiigilendlane (Myotis dasycneme), elupaika.
Määruse seletuskirjas10 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide täiendamise kohta; 2) kaitstava loodusobjekti piiri kulgemise kohta.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisas esitatud kaardid „Õhne jõe hoiuala”, „Õhne jõe hoiuala2” ja „Õhne jõe hoiuala3” asendatakse käesoleva määruse lisades 23–26 esitatud kaartidega (lisatud); 2) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „³ Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Õhne jõe hoiuala piirid on märgitud määruse lisas esitatud „Õhne jõe hoiuala” kaardile (neljal lehel) Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuli 2010. a käskkirjaga nr 963 ja keskkonnaministri 4. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 224 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.