(1)Ebavere maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) loodusliku ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega Ebavere mäge, sealhulgas metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad laialehised metsad (9020*)3 ja rohunditerikkad kuusikud (9050); 3) kaitsealust taimeliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas, ning tema elupaiku. See liik on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa); 4) kaitsealust taimeliiki ja tema elupaika. See liik on varju-püsikluste ehk varjuluste (Bromus benekenii).
(2)Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas.
(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2)Telkimine ja lõkketegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3)Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgratastega ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, olemasolevate suusaradade talvisel hooldamisel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis metsamajandustöödel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on Ebavere mäe sihtkaitsevöönd.
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, metsakoosluste, maastikuilme ja pinnavormi säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti kaitse.
(1)Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistamata ja tähistamata.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja tähistamata; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 4) olemasolevate rajatiste hooldustööd.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on Ebavere piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, maastikuilme ja pinnavormi säilitamine.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi; 2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 2) rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja tehnovõrgu rajatise püstitamine; 3) lageraie üksnes kuusikutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit.
(3)Raie tegemisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse mitmekesisus.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
(2)Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määrus nr 246 „Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 12. novembri 2010. a käskkirjaga nr 1549 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.