(1)Kukka looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) allikalist madalsood ja selle elustiku mitmekesisust; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on allikad ja allikasood (7160)3, nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud
(9050)ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuse liigi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, kasvukohti. See liik on soohiilakas (Liparis loeselii); 4) kaitsealuste liikide kasvukohti. Need liigid on kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) ja kärbesõis (Ophrys insectifera); 5) kaitstavat looduse üksikobjekti Palade Silmaallikat (Kukemäe allikat).
(2)Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kukka sihtkaitsevööndisse.
(3)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kõlunõmme, Palade ja Partsi külas.
(2)Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas 14.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.
(2)Telkimine ja lõkketegemine on lubatud hooldus- või teadustööde käigus kaitseala valitseja nõusolekul ning eramaal.
(3)Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4)Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
(5)Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi taastamiseks; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) tee ja tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi ja kaitseala tarbeks püstitatud rajatise hooldustööd; 5) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks.
(1)Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määrus nr 89 „Kukka maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.
Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruses nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) Luhastu hoiuala, mille eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210, * – olulised orhideede kasvualad), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood ehk alvarid (6280*), puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);”; 2) määruse lisas esitatud Luhastu hoiuala kaart asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 10. detsembri 2009. a käskkirjaga nr 2585 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.