(1)Luhasoo looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada rabaökosüsteemi ning elustiku mitmekesisust; 2) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: must-toonekurg (Ciconia nigra), keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, sagristarn (Carex irrigua), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) ja harilik sookäpp (Hammarbya paludosa); 3) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, milleks on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
(2)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Kadõni ja Kellämäe külas.
(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.
(2)Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3)Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, metsamajandus- ja põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(4)Kaitsealal on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine veekogul.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Luhasoo sihtkaitsevöönd; 2) Kellämäe sihtkaitsevöönd.
(1)Luhasoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rabaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitsealuste taimeliikide sagristarna (Carex irrigua), Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) ja hariliku sookäpa (Hammarbya paludosa) elupaikade kaitse ning elupaigatüüpide, milleks on huumustoitelised järved ja järvikud, siirde- ja õõtsiksood, rabad, soostuvad ja soolehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad, kaitse.
(2)Kellämäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuse liigi must-toonekure (Ciconia nigra) ja elupaigatüübi vanad loodusmetsad kaitse.
(1)Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks; 4) veerežiimi taastamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Kellämäe sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on Luhasoo piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Luhasoo raba nõlva ja jalami loodusliku veerežiimi ja puistute liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 3) lageraie langi pindalaga kuni 1 ha; 4) turberaietest aegjärkne ja häilraie langi pindalaga kuni 5 ha.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 2) rajatiste püstitamine.
(3)Raiete tegemisel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) uue maaparandussüsteemi rajamine; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
(2)Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrus nr 335 „Luhasoo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. novembri 2015. a. käskkirjaga nr 1023 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.