(1)Käesolev määrus sätestab Viru-Nigula vallas osutatavate ja korraldatavate Viru-Nigula Vallavolikogu 29.08.2024 määruse nr 36 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ §-s 9 loetletud teenuste määramise ja osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnad.
(2)Määrusega kinnitatakse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitatavate taotluste vormid ning hindamisakti vorm.
(1)Koduteenuse saamiseks esitab abivajaja või tema seaduslik esindaja Viru-Nigula vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) taotluse, milles ta kirjeldab ja põhjendab oma kõrvalabi vajadust.
(2)Koduteenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti kümne
(10)tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest ametiasutuses.
(3)Koduteenuse osutamiseks sõlmivad ametiasutus, teenuse osutaja ja teenuse saaja koduteenuse osutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht. Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks
(1)kuuks kuni kolmeks
(3)aastaks.
(4)Koduteenuse osutaja abistab või juhendab teenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja isikuabiga seotud toimingutes, toetades teenuse saaja aktiivsust ja motivatsiooni iseseisvalt kodus elada.
(5)Koduabi hõlmab teenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) sisseostude tegemisel ja koju toomisel; 2) teenuste kasutamisel ja asjaajamisel; 3) küttematerjali tellimisel, ladustamisel ja kütmisel; 4) eluruumi turvalisuse jälgimisel ja ohutu elukeskkonna tagamisel; 5) eluruumi korrastamisel, teenuse saaja hooviala hooldamisel ja heakorraeeskirja täitmisel; 6) muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat ja turvalist toimetulekut kodus.
(6)Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist: 1) isiklikul hügieenil, tualeti ja inkontinentsivahendite kasutamisel; 2) toitumisel; 3) riietumisel ja enese korrastamisel; 4) voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel; 5) ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele; 6) tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal; 7) lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel ja kogukonnaelus osalemise soodustamisel; 8) vaimse tervise ja hingelise toe saamisel; 9) abitehnoloogiate kasutamisel; 10) muudes isikuabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus.
(1)Väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele suunamiseks esitab abivajaja või tema seaduslik esindaja ametiasutusele taotluse. Erandjuhtudel võib taotluse esitada ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialist või hooldustöötaja, kes abivajaduse hindamise põhjal leiab, et isiku abistamist ei ole võimalik korraldada muude teenustega.
(2)Üldhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest, isikult võetavast tasust ja vajadusel tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekutest.
(3)Viru-Nigula Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) kehtestab korraldusega üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Piirmäära ületav osa tuleb tasuda teenuse saajal ja/või tema ülalpidamiskohustuslastel.
(4)Isik tasub üldhooldusteenuse maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(5)Üldhooldusteenuse rahastamisel tuleb arvestada, et teenuse saajale jääks pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks käiberaha vastavalt tema vajadustele, kuid mitte vähem kui 5% pensionist. Teenuse saaja soovist lähtuvalt on võimalik käiberaha vähendada või igakuisest käiberahast loobuda.
(6)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(7)Viru-Nigula valla eelarvest tasutakse isiku taotluse alusel üldhooldusteenuse puudujääv osa juhul, kui teenuse saajal puuduvad ülalpidamiskohustuslased või ei ole nad majanduslikult võimelised summat tasuma.
(8)Üldhooldusteenuse tasu piirmäära ületava osa maksmise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti. Hooldekodu teenuse toetuse maksmine võib ületada eelarveaastat.
(1)Tugiisikuteenusele on õigus: 1) lapsevanemal, eestkostjal, perekonnas hooldajal ja lapsendajal, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 2) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asudes; 3) lastega peredel, kus kasvab puudega laps(ed); 4) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut; 5) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järel; 6) tööealisel isikul hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamiseks; 7) tööealisel erivajadusega isikul toimetuleku toetamiseks tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.
(2)Lapsele osutatakse tugiisikuteenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi.
(3)Tugiisikuteenuse sisuks lapse puhul on: 1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel; 3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel; 4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks; 5) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides; 6) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel; 7) lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses; 8) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel; 9) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine; 10) sotsiaalosakonna spetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.
(4)Tugiisikuteenuse sisuks täiskasvanud isiku või perekonna puhul on: 1) juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel; 2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel; 3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas; 4) vajadusel saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel; 5) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel; 6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides; 7) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine; 8) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine; 9) sotsiaalosakonna spetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest; 10) individuaalse tegevuskava täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine; 11) isiku motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ühiskonnaelus vajalike rollide ja kohustuste täitmisel; 12) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning abistamine transporditeenuse tarbimise raames; 13) vajadusel abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel; 14) toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.
(1)Hoolduse seadmiseks esitab abivajav isik või tema seaduslik esindaja ametiasutusele taotluse, milles märgitakse: 1) hooldust vajava isiku nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgne elukoht, kontaktandmed, puude raskusaste ja kehtivusaeg; 2) hoolduse seadmise vajaduse põhjendus; 3) soovitud hooldaja nimi ja isikukood; 4) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(2)Koos taotlusega esitatakse puude määramise otsus.
(3)Hooldajaks määratav isik peab esitama kirjaliku nõusoleku hooldajaks määramise kohta. Kirjalikus nõusolekus märgitakse hooldaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgne elukoht, kontaktandmed, sotsiaalne seisund, kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(4)Sotsiaalosakonna spetsialist viib läbi hooldust vajava isiku hooldusvajaduse hindamise ning hindab hooldajaks määratava isiku sobivust.
(5)Hooldajaks ei või määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.
(6)Täisealise isiku hoolduse teenuse osutamise või sellest keeldumise, teenuse mahu ja teenuse lõpetamise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja hooldajatoetuse määramine. Otsus täisealise isiku hoolduse seadmise või sellest keeldumise kohta tuleb teha kümne
(10)tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest ametiasutuses.
(7)Täisealise isiku hoolduse eest hooldajale toetuse määramisel lähtutakse perekonnaseaduses ülalpidamiskohustust reguleerivatest sätetest. Ühele hooldajale makstakse toetust kuni kahe
(2)isiku hooldamise eest.
(8)Hooldajatoetus makstakse välja alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt 15. kuupäevaks hooldaja pangakontole Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kehtestatud määras.
(9)Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald. Vallal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest järgmistel juhtudel: 1) kui nimetatud isiku eest maksab samaaegselt sotsiaalmaksu riik; 2) kui hooldajatoetuse saaja töötab; 3) kui hooldajatoetuse saaja saab riiklikku pensioni või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
(1)Teenuse taotlemiseks esitab abivajaja või tema seaduslik esindaja ametiasutusele taotluse.
(2)Abi andmisel tuleb ametiasutusel valida abimeede, mis parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele ja tema suutlikkuse suurendamisele. Ametiasutus jääb abivajaja ees kohustatuks ka siis, kui inimene viibib ajutiselt teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.
(3)Isikliku abistaja teenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti. Otsus isikliku abistaja teenuse seadmise või sellest keeldumise kohta tuleb teha kümne
(10)tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest ametiasutuses.
(4)Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse osutajaga leping. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht.
(5)Teenust ei tohi vahetult osutada isik: 1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenuse saaja elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(6)Teenuse saajale on isikliku abistaja teenus tasuta.
(7)Isikliku abistaja teenuse osutamise leping lõpetatakse järgmistel asjaoludel: 1) kokkuleppel; 2) teenuse vajaduse lõppemisel; 3) teenuse saaja elukoha muutumisel; 4) teenuse saaja ei ole teenust kasutanud; 5) teenuse saaja surma korral; 6) muul põhjusel.
(1)Varjupaigateenuse osutamist korraldab ametiasutus kõikidele Eestis elavatele ja viibivatele inimestele, sh välismaalastele, kellel puudub püsiv elukoht ja kes vajavad ajutiselt ööbimiskohta. Samuti neile, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise korral. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni inimene ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras.
(2)Kui ametiasutuse sotsiaaltöötaja suunab inimese varjupaigateenusele, siis peab inimese abivajaduse hindamine, teenusele suunamine ja teenuse lõpetamise otsus kajastuma sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).
(3)Varjupaigateenuse eest tasumine toimub teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel Viru-Nigula valla eelarvest sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud vahendite arvelt.
(4)Varjupaigateenus lõpeb inimese suundumisega edasisele teenusele või teenuse vajaduse äralangemisega.
(5)Varjupaigateenuse saajal on varjupaigateenus tasuta kuni viis
(5)tööpäeva.
(1)Turvakoduteenuse osutamist korraldatakse Viru-Nigula vallas viibivale kuni 18-aastasele lapsele: 1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibida; 2) keda on väärkoheldud; 3) kelle elukoht või vanemad on väljaselgitamisel; 4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused; 5) kes vajab abi muul põhjusel.
(2)Laps paigutatakse turvakoduteenusele ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialisti otsusel, mis vormistatakse hiljemalt paigutamisele järgneval tööpäeval sotsiaalosakonna juhi haldusaktiga.
(3)Täisealisele isikule korraldatakse turvakoduteenust, kui: 1) ta on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks; 2) tal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla.
(4)Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi: 1) ööbimisvõimaluse ja toitlustamise tagamine; 2) puhta pesu ja riiete võimaldamine; 3) esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi; 4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine; 5) pesemisvõimaluste tagamine; 6) abistamine kooliülesannete lahendamisel; 7) kooliskäimise tagamine.
(5)Turvakoduteenuse osutamise aluseks on teenuse osutajaga sõlmitud leping või abivajaja juhtumiplaan, milles määratakse kindlaks abivajadusest tulenevad toimingud. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht.
(6)Turvakoduteenuse eest tasumine toimub teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel Viru-Nigula valla eelarvest sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud vahendite arvelt.
(1)Vallasisest ja väljaspool valla territooriumi osutatavat sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse tasuta järgmistele isikutele: 1) toimetulekutoetuse saajad; 2) erivajadusega lapsed ja täiskasvanud; 3) isikud, kes on sunnitud pikaajalise haiguse tõttu ravil käima ja ei suuda tasuda teenuse eest majanduslikult raske olukorra tõttu.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele osutatakse sotsiaaltransporditeenust tasu eest. Tasu hakatakse arvestama teenuse saaja asukohast alates järgmiselt: 1) Viru-Nigula valla piires teenuse kasutamine – viis (5,00) eurot/tund (sh ooteaeg); 2) väljaspool Viru-Nigula valda – nelikümmend eurosenti (0,40)/km.
(3)Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab ametiasutusele suulise või kirjaliku taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega vähemalt viis
(5)tööpäeva enne soovitud sõiduaega (v.a kiireloomuliste sõitude korral), teatades sõidu kuupäeva ja otstarbe.
(4)Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine toimub sõidupäeviku näitude alusel. Teenuse saaja tasub teenuse eest sõidu järgselt teenuse osutajale arve alusel.
(1)Eluruumi tagamise teenust osutatakse: 1) isikule, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks isikust sõltumatute asjaolude tõttu (tulekahju, loodusõnnetus vms); 2) isikule, kes on asenduskodust tagasi pöördunud ja kelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Viru-Nigula vallas; 3) isikule, kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kelle elukoht vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Viru-Nigula vallas; 4) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku ja/või tema perekonna toimetulekut, elu ja tervist.
(2)Sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku eluruumi tagamise teenuse määramise või sellest keeldumise kohta. Eluruumi tagamise teenuse osutamise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(3)Eluruumi tagamise teenuse saajaga sõlmitakse üürileping kehtivusega kuni üks
(1)aasta. Lepingu allkirjastab vallavanem.Teenuse saaja põhjendatud taotluse alusel võib üürilepingut pikendada.
(4)Eluruumi üüri ja kasutamise kulud tasub eluruumi üürnik. Vähekindlustatud üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.
(1)Võlanõustamisteenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on või seetõttu on tekkimas sotsiaalsed probleemid.
(2)Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade ennetamisega seonduvaid toiminguid.
(3)Võlanõustamisteenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt: 1) probleemide välja selgitamine ja määratlemine; 2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine; 3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine; 4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine; 5) võlakohustuste kaardistamine; 6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine; 7) majapidamiseelarve koostamine ja järgimine; 8) säästliku majapidamise korraldamine; 9) täiendavate ressursside otsimine; 10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega; 11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine; 12) dokumentide vormistamine; 13) isiku toetamine ja motiveerimine.
(4)Teenuse saajale on võlanõustamisteenus tasuta.
(5)Võlanõustamisteenuse määramise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti.
(1)Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuse osutaja).
(2)Lapsele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula vald, tagatakse asendushooldusteenus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapsevanem on surnud; 2) lapsevanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagatakse lapsele asendushooldusteenus: 1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni või; 3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
(4)Erandjuhtudel võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.
(5)Lapse asenduskodusse suunamisel hindab ja põhjendab lastekaitse- või muu sotsiaalosakonna spetsialist lapse abivajadusest ja heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust, sobivust ning asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu). Võimalusel kaasab lastekaitse- või muu sotsiaalosakonna spetsialist teenuse saaja ja tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja teenuse vajaduse hindamise protsessi.
(6)Sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku teenusele suunamise kohta. Teenusele suunamise otsustab vallavalitsus korraldusega. Isikule teenuse osutamise andmed kantakse STAR-i.
(7)Asendushooldusteenuse osutajaga sõlmitakse leping. Lepingu allkirjastab vallavanem. Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused. Asendushooldusteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on teenuse osutamise lepingu lisa.
(1)Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine Viru-Nigula valla poolt.
(2)Järelhooldusteenus tagatakse käesoleva määruse § 12 lõike 2 alusel asendushooldusele suunatud ja täisealiseks saanud isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 3) isiku 25-aastaseks saamiseni.
(3)Erandjuhtudel tagatakse järelhooldusteenus isikule, kes: 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel; 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.
(4)Sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku teenusele suunamise kohta. Vallavalitsus otsustab järelhooldusteenusele suunamise korraldusega. Teenuse osutamise andmed kantakse STAR-i.
(5)Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping. Lepingu allkirjastab vallavanem. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks. Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt teenuse saaja juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.
(6)Järelhooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.
(7)Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240,00 euro ulatuses ja vähemalt 2880,00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole.
(8)Erandina võib järelhooldusteenusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja pangakontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.
(1)Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2)Teenusele suunamise aluseks on lapsevanema esitatud taotlus ning sotsiaalosakonna spetsialisti hinnatud vajadus taotletava teenuse järele.
(3)Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab sotsiaalosakonna spetsialist lapsehoiuteenuse vajadust iga lapse puhul eraldi. Hindamine viiakse läbi koostöös teenust saava isikuga. Hindamistulemustest lähtuvalt nõustatakse teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(4)Teenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti.
(5)Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise leping, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht. Lepingu allkirjastab vallavanem.
(6)Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse teenus kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal teenuse saaja sai 18-aastaseks.
(7)Lapsehoiuteenuse osutamisel tagab teenuse osutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.
(8)Lapsehoiuteenuse osutamisel peavad olema täidetud sotsiaalhoolekande seaduse § 453 ja 454 nõuded teenusele ja teenust vahetult osutavale isikule. Teenuse osutajal peab olema lastehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba.
Sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemiseks ning menetlemiseks kehtestatakse järgnevad vormid: 1) Sünnitoetuse taotlus (lisa 1); 2) Matusetoetuse taotlus (lisa 2); 3) Ranitsatoetuse taotlus (lisa 3); 4) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetuse taotlus (lisa 4); 5) Hooldekodu teenuse toetuse taotlus (lisa 5); 6) Täisealisele isikule hooldaja määramise ja hooldajale hooldajatoetuse määramise taotlus (lisa 6); 7) Ühekordse sotsiaaltoetuse taotlus (lisa 7); 8) Toimetulekutoetuse taotlus (lisa 8); 9) Lasteaia- ja koolitoidu toetuse taotlus (lisa 9); 10) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise taotlus (lisa 10); 11) Koduteenuse taotlus (lisa 11); 12) Hooldusvajaduse hindamise akt (lisa 12); 13) Tugiisiku/isikliku abistaja teenuse taotlus (lisa 13).
(1)Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavalitsuse 03.02.2022 määrus nr 2 „Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise kord ja teenuste hinnad".
(2)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(7)Koduteenuse osutamine on tasuline. Teenuse saaja või tema ülalpidamiskohustuslane tasub teenuse eest talle esitatud arve alusel arvel näidatud kuupäevaks.
(8)Koduteenuse hind on järgmine: 1) koduabi tunnihind viis (5,00) eurot; 2) isikuabi tunnihind kuus (6,00) eurot.
(9)Teenuse osutamise ajaks arvestatakse kogu teenuse saaja teenindamisele kuluv aeg, sealhulgas kaupluse ja apteegi külastamine, asjaajamisele kuluv aeg, teekond kliendi juurde jne. Teenuse osutamise sageduse ja mahu kohta peab arvestust hooldustöötaja.
(10)Sotsiaalosakonna juhil on õigus koduteenuse osutamise leping koheselt lõpetada, kui: 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma teenuseta; 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile; 3) teenuse saaja paigutatakse hoolekandeasutusse; 4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks; 5) teenuse saaja esitab taotluse teenuse osutamise lõpetamiseks; 6) teenuse saaja sureb.
(11)Ametiasutus teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale ning teenuse osutajale lepingu lõpetamisest kirjalikult esimesel võimalusel.
(9)Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata, kui: 1) teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastata teenuse vajadust ja teenust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abiga; 2) teenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad esitamata otsuse langetamiseks nõutud dokumendid; 3) teenust vajav isik on esitanud valeandmeid.
(10)Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlejal on õigus teenuse saamiseks pöörduda otse teenuse pakkuja poole, kui puudub vajadus ja soov ametiasutuse täiendava abi järele.
(5)Tugiisikuteenuse määramine toimub teenust vajava isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel. Taotluses tuleb põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust. Teenuse vajaduse ulatus selgitatakse välja abivajaduse hindamise käigus ja tugiisiku tegevused teenuse osutamisel täpsustatakse iga isiku või perekonna puhul eraldi. Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena selgub, et isik teenust ei vaja.
(6)Tugiisikuteenuse määramise võib algatada ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialist teenuse saaja või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.
(7)Tugiisikuteenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti. Tugiisik määratakse hiljemalt kolmekümne
(30)tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest ametiasutuses.
(8)Tugiisikuteenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus. Lepingu allkirjastab vallavanem.
(9)Tugiisikuteenust ei tohi osutada isik: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes võib ohtu seada teenuse saaja elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(10)Tugiisikuteenust finantseeritakse raske ja sügava puudega laste puhul riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt, riiklikest vahenditest või Viru-Nigula valla eelarvest. Teenuse finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid.
(11)Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.
(12)Tugiisik on kohustatud esitama teenuse osutamise tundide arvestuse iga kuu 25. kuupäevaks ja sisulise aruande iga järgneva kuu 5. kuupäevaks sotsiaalosakonna juhile.
(13)Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama sotsiaalosakonna spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud tulemustest püstitatud eesmärkide täitmisel.
(14)Tugiisikul on õigus keelduda isiku või pereliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest, kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti, kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud. Keeldumine fikseeritakse igakuises tugiisiku aruandes.
(15)Leping lõpetatakse tugiisikuteenuse vajaduse lõppemise korral.
(10)Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe
(1)kuu haiglaravil.
(11)Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui: 1) hooldatav isik ei vaja enam hooldust; 2) hooldaja loobub hooldamisest või hooldajatoetusest; 3) hooldust korraldatakse edaspidi muul viisil; 4) hooldaja ei täida hooldamise kohustust.
(12)Täisealise isiku hooldus lõpetatakse, kui: 1) hooldatava isiku abivajadus on vähenenud ja ta ei vaja enam hooldust; 2) hooldatava isiku abivajadus on suurenenud ja vaatamata rakendatud abimeetmetele ei ole võimalik teda kodustes tingimustes enam aidata; 3) hooldatav isik on kolinud elama teise omavalitsuse haldusterritooriumile; 4) hooldatav isik sureb; 5) muul põhjusel.
(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lapsele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning teenusel oleva lapse sissetulekutest.
(9)Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lapsele rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.
(10)Asendushooldusteenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240,00 euro ulatuses ja vähemalt 2880,00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole.
(11)Asendushoolduseteenuse saaja ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest ning lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.
(12)Lisaks asendushoolduseteenuse saaja isiklikele kuludele kaetakse Viru-Nigula valla eelarvest teenuse osutamisega seotud üldkulud sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 34 ja 35 alusel riigieelarvest määratud toetuse arvelt. Üldkulude suurus fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.
(13)Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja
(4)last, toetatakse vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast. Hoolduspere vanema toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega on sõlmitud hoolduspere vanema leping. Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem vormikohase taotluse ametiasutusele ja kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga.