lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise kord ja teenuste hinnad›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise kord ja teenuste hinnad
→
16 § muudetud2 § eemaldatud+2861 sõna lisatud−3044 sõna eemaldatud
§ 1Reguleerimisalamuudetud

(1) Käesolev määrus sätestab Viru-Nigula vallas osutatavate ja korraldatavate Viru-Nigula Vallavolikogu 2729.0108.20222024 määruse nr 536 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ §-s 229 loetletud teenuste määramise ja osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnad. (2) Määrusega kinnitatakse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitatavate taotluste vormid ning hindamisakti vorm.

§ 2Koduteenusmuudetud

(1) Koduteenus koosneb põhiteenusestKoduteenuse saamiseks esitab abivajaja või tema seaduslik esindaja Viru-Nigula vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) taotluse, milles ta kirjeldab ja tugiteenusestpõhjendab oma kõrvalabi vajadust. (2) PõhiteenusKoduteenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest ametiasutuses. (3) Koduteenuse osutamiseks sõlmivad ametiasutus, teenuse osutaja ja teenuse saaja koduteenuse osutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht. Leping on: tähtajaline ja sõlmitakse üheks (1) toiduainete ning majapidamistarvetega varustamine, sealhulgas tellimusnimekirja alusel kaupade ostminekuuks kuni kolmeks (3) aastaks. (4) Koduteenuse osutaja abistab või juhendab teenuse saajat kodustes tingimustes kõrvalabi vajaduse määrast tulenevalt koduabi ja koju toomineisikuabiga seotud toimingutes, toiduainete tuppa toomine hoidlast, valmistoidu ostmine

§ 3Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenusmuudetud

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ei suuda iseseisvalt koduses keskkonnas ajutiselt või püsivalt hakkama saada ning teiste teenustega ei ole võimalik isiku toimetulekut tagada. (2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlejal on õigus teenuse saamiseks pöörduda otse teenuse pakkuja poole, kui puudub vajadus ametiasutuse täiendava abi järele. (3) Väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele suunamiseks esitab abivajaja, tema eestkostja, hooldaja või volitatudtema seaduslik esindaja ametiasutusele vabas vormis taotluse. Erandjuhtudel võib taotluse esitada ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialist või hooldustöötaja, kes abivajaduse hindamise põhjal leiab, et isiku abistamist ei ole võimalik korraldada muude teenustega. (42) Üldhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ja, isikult võetavast tasust ja vajadusel tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekutest. (53

§ 4Tugiisikuteenusmuudetud

(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. (2) Tugiisikuteenusele on õigus: 1) lapsevanemal, eestkostjal, perekonnas hooldajal ja lapsendajal, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel; 2) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asudes; 3) lastega peredel, kus kasvab puudega laps(ed); 4) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut; 5) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järel; 6) tööealisel isikul hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamiseks; 7) tööealisel erivajadusega isikul toimetuleku toetamiseks tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. (32) Lapsele osutatakse tugiisikuteenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi. (43) Tugiisikuteenuse sisuks lapse puhul on: 1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine; 2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel; 3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel; 4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks; 5) lapse seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega; 6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

§ 5Täisealise isiku hooldusmuudetud

(1) 18-aastaseHoolduse seadmiseks esitab abivajav isik või vanema raske- või sügava puudega isikutema seaduslik esindaja ametiasutusele taotluse, milles märgitakse: 1) hooldust teostab haldusaktiga määratud hooldajavajava isiku nimi, kui isik ei viibi väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel või talle ei osutata koduteenustisikukood, rahvastikuregistrijärgne elukoht, kontaktandmed, puude raskusaste ja kehtivusaeg; 2) hoolduse seadmise vajaduse põhjendus; 3) soovitud hooldaja nimi ja isikukood; 4) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (2) Hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse saamiseks esitavad hooldust vajav isik ja teda hooldada sooviv isik ametiasutusele taotluseKoos taotlusega esitatakse puude määramise otsus. (3) Ametiasutuse sotsiaaltööspetsialistHooldajaks määratav isik peab esitama kirjaliku nõusoleku hooldajaks määramise kohta. Kirjalikus nõusolekus märgitakse hooldaja nimi, isikukood, rahvastikuregistrijärgne elukoht, kontaktandmed, sotsiaalne seisund, kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (4) Sotsiaalosakonna spetsialist viib läbi hooldust vajava isiku hooldusvajaduse hindamise ning hindab hooldajaks määramist sooviva

§ 6Isikliku abistaja teenusmuudetud

(1) 3-18 -aastase raskeTeenuse taotlemiseks esitab abivajaja või sügava puudega lapse hooldust teostab lapse vanem või eestkostja (edaspidi hooldaja)tema seaduslik esindaja ametiasutusele taotluse. (2) Puudega lapse hooldajale makstakse igakuiselt hooldajatoetust volikogu poolt kehtestatud määras. (3) Hooldajatoetuse taotlemiseks peab hooldatava elukohana olema rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula valdAbi andmisel tuleb ametiasutusel valida abimeede, mis parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele ja tema tegelik elukoht peab asuma Viru-Nigula vallassuutlikkuse suurendamisele. Erandina võib hoolduse seada Viru-Nigula vallas elavale lapseleAmetiasutus jääb abivajaja ees kohustatuks ka siis, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastades hoolduse seadmise eelnevalt isiku rahvastikuregistrijärgse omavalitsusegakui inimene viibib ajutiselt teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. (4) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald. (5) Hoolduse seadmiseks ning hooldajatoetuse saamiseks esitab puudega lapse seaduslik esindaja ametiasutusele vormikohase taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) koopia hooldaja isikut tõendavast dokumendist; 2) koopia lapse sünnitunnistusest;

§ 7Varjupaigateenusmuudetud

(1) Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada täisealiste puuetega inimeste iseseisvat toimetulekutVarjupaigateenuse osutamist korraldab ametiasutus kõikidele Eestis elavatele ja osalemist kõigis eluvaldkondadesviibivatele inimestele, sh välismaalastele, kellel puudub püsiv elukoht ja kes puude tõttu vajavad füüsilist kõrvalabiajutiselt ööbimiskohta. Samuti neile, vähendades seejuures teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormustkes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise korral. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni inimene ei ole enam sotsiaalselt abitus olukorras. (2) Kliendile on isikliku abistaja teenus tasutaKui ametiasutuse sotsiaaltöötaja suunab inimese varjupaigateenusele, siis peab inimese abivajaduse hindamine, teenusele suunamine ja teenuse lõpetamise otsus kajastuma sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). (3)

§ 8Turvakoduteenusmuudetud

(1) VarjupaigateenusTurvakoduteenuse osutamist korraldatakse Viru-Nigula vallas viibivale kuni 18-aastasele lapsele: 1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibida; 2) keda on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärkväärkoheldud; 3) kelle elukoht või vanemad on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealiseleväljaselgitamisel; 4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused; 5) kes vajab abi muul põhjusel. (2) Laps paigutatakse turvakoduteenusele ametiasutuse sotsiaalosakonna spetsialisti otsusel, mis vormistatakse hiljemalt paigutamisele järgneval tööpäeval sotsiaalosakonna juhi haldusaktiga. (3) Täisealisele isikule korraldatakse turvakoduteenust, keskui: 1) ta on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks; 2) tal ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidmavõimalik turvaliselt kodus olla. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus (4) Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi: 1) ööbimisvõimaluse

§ 9Sotsiaaltransporditeenusmuudetud

(1) Turvakoduteenust korraldatakse Viru-Nigula vallas viibivale kuni 18-aastasele lapseleVallasisest ja väljaspool valla territooriumi osutatavat sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse tasuta järgmistele isikutele: 1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibidatoimetulekutoetuse saajad; 2) keda on väärkohelduderivajadusega lapsed ja täiskasvanud; 3) kelle elukoht või vanemad on väljaselgitamisel; 4)isikud, kes on eraldatud perekonnastsunnitud pikaajalise haiguse tõttu ravil käima ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused; 5) kes vajab abi muul põhjuselei suuda tasuda teenuse eest majanduslikult raske olukorra tõttu. (2) Laps paigutatakse turvakoduteenusele lastekaitse-, sotsiaaltööspetsialisti või sotsiaalosakonna juhi otsusel, mis vormistatakse hiljemalt paigutamisele järgneval tööpäeval ametniku haldusaktigaKäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele osutatakse sotsiaaltransporditeenust tasu eest

§ 10Eluruumi tagamise teenusmuudetud

(1) Vallasisest ja väljaspool valla territooriumi osutatavat sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse tasuta järgmistele isikuteleEluruumi tagamise teenust osutatakse: 1) kesisikule, kelle eluruum on toimetulekutoetuse saajadhävinud või muutunud elamiskõlbmatuks isikust sõltumatute asjaolude tõttu (tulekahju, loodusõnnetus vms); 2) isikule, kes on sunnitud pikaajalise haiguse tõttu ravil käimaasenduskodust tagasi pöördunud ja ei suuda tasuda teenuse eest majanduslikult raske olukorra tõttukelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Viru-Nigula vallas; 3) COVID-19 vastu vaktsineerida soovijatele. (2) Põhjendatud juhul osutatakse sotsiaaltransporditeenust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele tasu eest. Tasu hakatakse arvestama kliendi asukohast alates järgmiselt: 1)isikule, kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kelle elukoht vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Viru-Nigula valla piires teenuse kasutamine – viis (5,00

§ 11Võlanõustamisteenusmuudetud

(1) Eluruumi tagamise teenust pakutakse: 1) isikuleVõlanõustamisteenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kelle eluruumkellel on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks isikust sõltumatute asjaolude tõttu seetõttu on tekkimas sotsiaalsed probleemid. (tulekahju2) Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, loodusõnnetus vmssh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade ennetamisega seonduvaid toiminguid. (3) Võlanõustamisteenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt: 1) probleemide välja selgitamine ja määratlemine; 2) isikuledokumentidega tutvumine, kes on asenduskodust tagasi pöördunud ja kelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Viru-Nigula vallas

§ 12Asendushooldusteenusmuudetud

(1) Võlanõustamisteenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellelAsendushooldusteenuse osutaja on või seetõttu on tekkimas sotsiaalsed probleemidhoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuse osutaja). (2) Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korralLapsele, sh isikunõustamistkelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula vald, juhendamist ja edasiste võlgade ennetamisega seonduvaid toiminguidtagatakse asendushooldusteenus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapsevanem on surnud; 2) lapsevanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. (3) Võlanõustamisteenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiseltKui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagatakse lapsele asendushooldusteenus: 1)

§ 13Järelhooldusteenusmuudetud

(1) Asendushooldusteenuse osutajaJärelhooldusteenuse eesmärk on hoolduspere, perekoduasendushoolduselt ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja)eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine Viru-Nigula valla poolt. (2) LapseleJärelhooldusteenus tagatakse käesoleva määruse § 12 lõike 2 alusel asendushooldusele suunatud ja täisealiseks saanud isikule, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Virukes pärast põhi-Nigula vald, tagatakse asendushooldusteenus kuni lapse 18kesk-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapsevanem(ad) on surnud; 2) lapsevanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laps on enne 18

§ 14Puudega lapse lapsehoiuteenusmuudetud

(1) JärelhooldusteenuseLapsehoiuteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuvatoetada last kasvatava isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine valla poolt. (2) Järelhooldusteenus tagatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 alusel asendushooldusele suunatud ja täisealiseks saanud isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse-toimetulekut või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse-töötamist või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või 3) isiku 25-aastaseks saamisenivähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. (3) Erandjuhtudel tagatakse järelhooldusteenus isikule, kes: 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel; 2) Teenusele suunamise aluseks on kuni 25-aastane ja õpib

§ 15Taotluste näidisvormid ja hindamisakti vormmuudetud

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemiseks ning menetlemiseks kehtestatakse järgnevad vormid: 1) Sünnitoetuse taotlus (lisa 1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. ; 2) Matusetoetuse taotlus (lisa 2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialist lapsehoiuteenuse vajadust iga lapse puhul eraldi. Hindamine viiakse läbi koostöös teenust saava isikuga. Hindamistulemustest lähtuvalt nõustatakse teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul. ; 3) Ranitsatoetuse taotlus (lisa 3) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise leping, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht. ; 4) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetuse taotlus (lisa 4) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse teenus kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal; 5) Hooldekodu

§ 16Rakendussättedmuudetud

Teenuste(1) Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavalitsuse 03.02.2022 määrus nr 2 „Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise või sellest keeldumise, teenuste mahukord ja teenuste lõpetamise otsustab sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjon, vhinnad".a käesoleva määruse § 3 lõikes 9, § 13 ja § 14 sätestatud juhtudel, mille puhul otsustab teenuse osutamise või sellest keeldumise vallavalitsus korraldusega (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalvaldkonna juht haldusakti.

§ 17Taotluste ja hindamisakti vormideemaldatud

Sotsiaaltoetuste ja –teenuste taotlemiseks ning menetlemiseks kehtestatakse järgnevad vormid: 1) sünnitoetuse taotlus (lisa 1); 2) matusetoetuse taotlus (lisa 2); 3) ranitsatoetuse taotlus (lisa 3); 4) ühekordse sotsiaaltoetuse taotlus (lisa 4); 5) toimetulekutoetuse taotlus (lisa 5); 6) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetuse taotlus (lisa 6); 7) koduteenuse taotlus (lisa 7); 8) ülalpidmiskohustusega isiku taotlus väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel viibiva isiku hoolduskulude tasumiseks Viru-Nigula valla eelarvest (lisa 8); 9) täisealise isiku või puudega lapse hooldaja ja hooldajatoetuse määramise taotlus (lisa 9); 10) tugiisiku/isikliku abistaja teenuse taotlus (lisa 10); 11) hooldusvajaduse hindamise akt (lisa 11); 12) energiatoetuse taotlus (lisa 12); 13) lasteaia- ja koolitoidu toetuse taotlus (13).

§ 18Rakendussättedeemaldatud

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]. (2) Määrus jõustub 1. märtsil 2022.

← Tagasi teksti juurde
toetades teenuse saaja aktiivsust
ja
motivatsiooni iseseisvalt kodus elada. (5) Koduabi hõlmab teenuse saaja abistamist ja juhendamist: 1) sisseostude tegemisel ja
koju
toomine toitlustuskohast jmt
toomisel
; 2)
abistamine arvete tasumise korraldamisel ning toetuste taotlemisel
teenuste kasutamisel ja asjaajamisel
; 3)
arstiabi korraldamine (arsti koju kutsumine
küttematerjali tellimisel
,
abistamine raviasutuse külastamisel, retsepti tellimine arstilt, ravimite ostmine
ladustamisel
ja
koju toimetamine, abivahendi soovitamine ja soetamine jmt)
kütmisel
; 4)
kliendiga vestlemine ning teabe edastamine, sealhulgas kirjavahetuse korraldamine sugulastega
eluruumi turvalisuse jälgimisel
ja
tuttavatega
ohutu elukeskkonna tagamisel
; 5)
pesemisvõimaluste korraldamine
eluruumi korrastamisel
,
sealhulgas abistamine pesemisel
teenuse saaja hooviala hooldamisel
ja
riietumisel
heakorraeeskirja täitmisel
; 6)
ajakirjanduse
muudes koduabi toimingutes, mis toetavad iseseisvat
ja
raamatutega varustamise korraldamine raamatukogu baasil
turvalist toimetulekut kodus
. (
3
6
)
Tugiteenus on
Isikuabi hõlmab abistamist ja juhendamist
: 1)
transporditeenus kauplusesse
isiklikul hügieenil, tualeti
ja
arsti vastuvõtule minekul
inkontinentsivahendite kasutamisel
; 2)
abistamine toidu valmistamisel ning nõude pesemisel
toitumisel
; 3)
abistamine eluaseme korrastamisel kokkulepitud määral (põrandate pühkimine
riietumisel
ja
pesemine, tolmu pühkimine, vaipade ja katteriiete puhastamine, prügi väljaviimine, aknakardinate vahetamine ja akende pesu üks kord aastas, laearmatuuri puhastamine, abistamine kappide
enese
korrastamisel
, pesu triikimisel ning riiete pisiparandustel jmt)
; 4)
kliendi abistamine ravimite manustamisel
voodipesu vahetamisel ja pesupesemisel
; 5)
kliendiga suhtlus tema ajutisel viibimisel haiglas
ravimite manustamisel ja terviseseisundi jälgimisel vastavalt tervishoiutöötaja juhistele
; 6)
abistamine eluaseme kütmisel, sealhulgas küttematerjali tellimine, puude tuppa toomine, tuha väljaviimine
tegevusvõime jälgimisel teenuse osutamise ajal
; 7)
abistamine remont-
lähivõrgustikuga kontakti hoidmisel
ja
teenustööde korraldamisel, sealhulgas majapidamises kommunikatsioonirikete remondi ja pisiremondi tellimine ning olmetehnika remondi korraldamine
kogukonnaelus osalemise soodustamisel
; 8)
abistamine pesu pesemisel/kuivatamisel
vaimse tervise ja hingelise toe saamisel
; 9)
abistamine lume ja jää tõrjel väikehoovis liigeldavatel teedel (elamust väravani ja kõrvalhooneteni pääsemiseks). (4) Koduteenust on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abi vajavatel isikutel: 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad
abitehnoloogiate kasutamisel
;
2
10
)
kellel on seadusjärgsed ülalpidajad
muudes isikuabi toimingutes
,
kes ei ole enda east või puudest tingitult võimelised oma kohustusi täitma; 3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei saa tööga hõivatuse, pika vahemaa või muudel mõjuvatel põhjustel oma kohustusi täita
mis toetavad iseseisvat toimetulekut ja parandavad teenuse saaja tegevusvõimet kodus
. (
5
7
) Koduteenuse osutamine on
üldjuhul
tasuline.
Teenust saanud abivajaja
Teenuse saaja
või tema
seadusjärgne ülalpidaja
ülalpidamiskohustuslane
tasub teenuse eest talle esitatud arve alusel arvel näidatud kuupäevaks. (
6
8
) Koduteenuse hind on järgmine: 1)
põhiteenuse
koduabi
tunnihind
on neli
viis
(
4
5
,00) eurot; 2)
tugiteenuse
isikuabi
tunnihind
on viis
kuus
(
5
6
,00) eurot. (
7) Kui koduteenust vajab isik, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole enda majanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised teenuse eest tasuma, võib teenust osutada tasuta. (8) Koduteenuse saamiseks esitab abivajaja Viru-Nigula vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) taotluse, milles ta kirjeldab ja põhjendab oma kõrvalabi vajadust. Taotlusele tuleb lisada taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekuid tõendavad dokumendid ning eluasemekulusid tõendavad dokumendid. (
9)
Abivajaja külastamine ja abivajaduse hindamine toimub kahe nädala jooksul taotluse registreerimisest ametiasutuses. (10) Koduteenuse osutamise minimaalne maht ühele inimesele on üks tund kalendrikuus ja maksimaalne maht ühele inimesele on kolm korda nädalas kaks tundi korraga.
Teenuse osutamise ajaks arvestatakse kogu
kliendi
teenuse saaja
teenindamisele kuluv aeg, sealhulgas kaupluse ja apteegi külastamine, asjaajamisele kuluv aeg, teekond kliendi juurde jne. Teenuse osutamise sageduse ja mahu kohta peab arvestust hooldustöötaja. (
11
10
)
Koduteenuse osutamiseks sõlmivad ametiasutus, teenuse osutaja ja teenuse taotleja koduteenuse osutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht. Leping
Sotsiaalosakonna juhil
on
tähtajaline ja sõlmitakse üheks kuuks kuni viieks aastaks. (12) Ametiasutusel on
õigus koduteenuse osutamise leping koheselt lõpetada, kui: 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma teenuseta; 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile; 3) teenuse saaja paigutatakse hoolekandeasutusse; 4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks; 5) teenuse saaja
esitab
taotluse
alusel
teenuse osutamise lõpetamiseks
; 6)
seoses
teenuse saaja
surmaga
sureb
. (
13
11
) Ametiasutus teatab
koduteenuse
teenuse
saajale või tema seaduslikule esindajale ning teenuse osutajale
esimesel võimalusel kirjalikult
lepingu lõpetamisest
kirjalikult esimesel võimalusel
.
)
Hoolduskulude tasumisel hooldatava pensionist ei või hoolduskulude katteks kasutada rohkem
Viru-Nigula Vallavalitsus
kui
95% igakuisest pensionist
täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) kehtestab korraldusega üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse
.
Vähemalt 5% isiku pensionist jäetakse
Piirmäära ületav osa tuleb tasuda teenuse saajal ja/või
tema
kasutusse
ülalpidamiskohustuslastel
. (
6
4
) Isik tasub üldhooldusteenuse maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. (
7
5
)
Valla eelarvest tasutakse isiku taotluse alusel
Üldhooldusteenuse rahastamisel tuleb arvestada, et teenuse saajale jääks pärast
üldhooldusteenuse
hoolduskulu ja väiksema sissetuleku hüvitist
eest tasumist isiklikuks kasutamiseks käiberaha vastavalt tema vajadustele
,
kuid mitte vähem
kui
5% pensionist. Teenuse saaja soovist lähtuvalt on võimalik käiberaha vähendada või igakuisest käiberahast loobuda. (6) Kui
teenuse saaja sissetulek on
keskmisest vanaduspensionist
madalam
kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe
.
Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(
8
7
) Viru-Nigula
Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) kehtestab korraldusega
valla eelarvest tasutakse isiku taotluse alusel
üldhooldusteenuse
hoolduskulude tasumise piirmäära
puudujääv osa juhul
,
mis tagab
kui
teenuse
saajale teenuse kättesaadavuse. Piirmäära ületav osa tuleb tasuda teenuse
saajal
ja/
puuduvad ülalpidamiskohustuslased
või
tema ülalpidajatel
ei ole nad majanduslikult võimelised summat tasuma
. (
9
8
) Üldhooldusteenuse tasu
piirmäära ületava osa
maksmise otsustab
vallavalitsus korraldusega
sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon
.
Tasu
Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti. Hooldekodu teenuse toetuse
maksmine võib ületada eelarveaastat.
(9) Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata, kui: 1) teenuse vajaduse hindamisel ei tuvastata teenuse vajadust ja teenust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abiga; 2) teenust vajav isik või ülalpidamiskohustuslased jätavad esitamata otsuse langetamiseks nõutud dokumendid; 3) teenust vajav isik on esitanud valeandmeid. (10) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlejal on õigus teenuse saamiseks pöörduda otse teenuse pakkuja poole, kui puudub vajadus ja soov ametiasutuse täiendava abi järele.
7
6
) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
8
7
) lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;
9
8
) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel
, tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele
;
10
9
) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
11
10
)
lastekaitsespetsialisti
sotsiaalosakonna spetsialisti
teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest. (
5
4
) Tugiisikuteenuse sisuks täiskasvanud isiku või perekonna puhul on: 1) juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel; 2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel; 3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas; 4)
isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega; 5)
vajadusel saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;
6
5
) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;
7
6
) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;
8
7
) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;
9
8
) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;
10
9
)
sotsiaaltööspetsialisti
sotsiaalosakonna spetsialisti
teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest;
11
10
) individuaalse tegevuskava täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;
12
11
) isiku motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ühiskonnaelus vajalike rollide ja kohustuste täitmisel;
13
12
) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning
kliendi
abistamine transporditeenuse tarbimise raames;
14
13
) vajadusel abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel;
15
14
) toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel. (
6
5
) Tugiisikuteenuse määramine toimub teenust vajava isiku või tema seadusliku esindaja
põhjendatud
taotluse alusel.
Taotlejal
Taotluses
tuleb
taotluses
põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust. Teenuse vajaduse ulatus selgitatakse välja abivajaduse hindamise käigus ja tugiisiku tegevused teenuse osutamisel täpsustatakse iga isiku või perekonna puhul eraldi.
Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena selgub, et isik teenust ei vaja.
(
7
6
) Tugiisikuteenuse määramise võib algatada ametiasutuse
sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialist
sotsiaalosakonna spetsialist
teenuse saaja või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. (
8
7
)
Tugiisikuteenuse määramise või sellest keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti.
Tugiisik määratakse hiljemalt
kolmekümne (
30
)
tööpäeva jooksul taotluse
saabumisest
registreerimisest ametiasutuses
.
Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena selgub, et isik teenust ei vaja.
(
9
8
) Tugiisikuteenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus. Lepingu
allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht
allkirjastab vallavanem
. (
10
9
)
Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse saaja või tema seadusliku esindaja, teenuse vahetu osutaja ja ametiasutuse vahel kokkulepe, mis on lepingu lisa. Kokkuleppesse märgitakse tugiisikuteenust saavale isikule osutatavate teenuste loetelu, koht, maht ja kestvus. (11)
Tugiisikuteenust ei tohi osutada isik: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes võib ohtu seada
teenust saama õigustatud isiku
teenuse saaja
elu, tervise ja vara; 2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane; 3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. (
12
10
) Tugiisikuteenust finantseeritakse raske ja sügava puudega laste puhul riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt, riiklikest vahenditest või Viru-Nigula valla eelarvest. Teenuse finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid. (
13
11
) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta. (
14
12
) Tugiisik on kohustatud esitama
töötundide
teenuse osutamise tundide
arvestuse iga kuu 25. kuupäevaks ja sisulise aruande iga järgneva kuu
viimaseks
5. kuupäevaks sotsiaalosakonna juhile. (
15
13
) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama
sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialistile
sotsiaalosakonna spetsialistile
kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud tulemustest püstitatud eesmärkide täitmisel. (
16
14
) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või pereliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest, kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti, kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud. Keeldumine fikseeritakse igakuises tugiisiku aruandes. (
17
15
) Leping lõpetatakse tugiisikuteenuse vajaduse lõppemise korral
sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialisti ettepanekul
.
määratava
isiku sobivust. (
4
5
) Hooldajaks ei või määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue. (
5) Hooldaja ülesanded ning hooldajatoetuse määramine sätestatakse hoolduse seadmisel haldusaktis. (
6) Täisealise isiku hoolduse teenuse osutamise või sellest keeldumise, teenuse mahu ja teenuse lõpetamise otsustab sotsiaaltoetuste
-
ja
-
teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud
ja hooldajatoetuse määramine
.
Otsus täisealise isiku hoolduse seadmise või sellest keeldumise kohta tuleb teha kümne
(
10) tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest ametiasutuses. (
7) Täisealise isiku hoolduse eest hooldajale toetuse määramisel lähtutakse perekonnaseaduses ülalpidamiskohustust reguleerivatest sätetest. Ühele hooldajale makstakse toetust kuni kahe
(2)
isiku hooldamise eest. (8) Hooldajatoetus makstakse välja alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt 15. kuupäevaks hooldaja pangakontole Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kehtestatud määras. (9) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald.
Vallal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest järgmistel juhtudel: 1) kui nimetatud isiku eest maksab samaaegselt sotsiaalmaksu riik; 2) kui hooldajatoetuse saaja töötab; 3) kui hooldajatoetuse saaja saab riiklikku pensioni või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
(10) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe
(1)
kuu haiglaravil. (11) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse
haldusakti alusel
,
kui: 1) hooldatav isik ei vaja enam hooldust; 2) hooldaja loobub hooldamisest või hooldajatoetusest; 3) hooldust korraldatakse edaspidi muul viisil; 4) hooldaja ei täida hooldamise kohustust.
(12) Täisealise isiku hooldus lõpetatakse, kui: 1) hooldatava isiku abivajadus on vähenenud ja ta ei vaja enam hooldust; 2) hooldatava isiku abivajadus on suurenenud ja vaatamata rakendatud abimeetmetele ei ole võimalik teda kodustes tingimustes enam aidata; 3) hooldatav isik on kolinud elama teise omavalitsuse haldusterritooriumile; 4) hooldatav isik sureb; 5) muul põhjusel.
3)
dokument mittetöötamise tõendamiseks; 4) eestkostjal koopia/ärakiri kohtu määrusest eestkostja
Isikliku abistaja teenuse
määramise
kohta
või
perekonnas hooldajal koopia lepingust perekonnas hooldamise kohta; 5) koopia lapse puude tuvastamise otsusest. (6) Ametiasutusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või -dokumente. (7) Hoolduse seadmise, hooldajatoetuse määramise või neist
sellest
keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste
-
ja
-
teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti
, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud
.
Otsus isikliku abistaja teenuse seadmise või sellest keeldumise kohta tuleb teha kümne
(
8
10
)
Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul või kuni viieks aastaks tähtajatult määratud puude raskusastme puhul
tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest ametiasutuses
.
Hooldusvajaduse korduv hindamine viiakse läbi kord aastas
(4) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse osutajaga leping
.
Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht.
(
9
5
)
Hooldust
Teenust
ei
seata ja hooldajatoetust ei määrata
tohi vahetult osutada isik
: 1)
taotlejale
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenuse saaja elu
,
kes töötab
tervise ja vara
; 2)
taotlejale,
kes
saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist; 3) taotlejale, kellele
on
määratud raske
teenuse saaja esimese
või
sügav puue
teise astme üleneja või alaneja sugulane
;
4) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla
3
-aastase lapse hooldamise eest, kui hooldajatoetust taotletakse sama lapse hooldamiseks; 5
)
kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/
kes elab alaliselt
või
haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;
püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga. (
6)
kui taotleja ei esita sotsiaaltööspetsialisti poolt küsitud täiendavaid dokumente või
Teenuse saajale
on
esitanud valeandmeid
isikliku abistaja teenus tasuta
. (
10
7
)
Hooldajatoetus makstakse välja alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt 15. kuupäevaks hooldaja pangakontole volikogu poolt kehtestatud määras. (11) Hooldus
Isikliku abistaja teenuse osutamise leping
lõpetatakse
hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemise põhjused on
järgmistel asjaoludel
: 1)
hooldatava hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenustega
kokkuleppel
; 2)
kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused
teenuse vajaduse lõppemisel
; 3)
hooldaja on jäänud lapsehoolduspuhkusele ja saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest
teenuse saaja elukoha muutumisel
; 4)
puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile
teenuse saaja ei ole teenust kasutanud
; 5)
raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel
teenuse saaja surma korral
; 6)
hooldaja suutmatusel hooldust korraldada; 7) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega temale pandud kohustusi
muul põhjusel
.
(12) Hoolduse lõpetamise otsus tehakse hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (13) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates. (14) Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialisti kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa: 1) hoolduse lõpetamise; 2) määratud hooldajatoetuse suuruse vähenemise; 3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.
Isikliku abistaja
Varjupaigateenuse eest tasumine toimub
teenuse
osutaja poolt esitatud arve alusel Viru-Nigula valla eelarvest sotsiaalteenuste
osutamiseks
sõlmitakse
ettenähtud vahendite arvelt. (4) Varjupaigateenus lõpeb inimese suundumisega edasisele teenusele või
teenuse
osutajaga leping
vajaduse äralangemisega
.
(5) Varjupaigateenuse saajal on varjupaigateenus tasuta kuni viis (5) tööpäeva.
ja
turvaline keskkond
toitlustamise tagamine; 2) puhta pesu ja riiete võimaldamine; 3) esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi; 4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine; 5) pesemisvõimaluste tagamine; 6) abistamine kooliülesannete lahendamisel; 7) kooliskäimise tagamine
. (
2
5
)
Kliendile
Turvakoduteenuse osutamise aluseks
on
varjupaigateenus tasuta
teenuse osutajaga sõlmitud leping või abivajaja juhtumiplaan, milles määratakse kindlaks abivajadusest tulenevad toimingud
.
Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht. (6) Turvakoduteenuse eest tasumine toimub teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel Viru-Nigula valla eelarvest sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud vahendite arvelt.
.
(3) Täisealisele isikule korraldatakse turvakoduteenust, kui
Tasu hakatakse arvestama teenuse saaja asukohast alates järgmiselt
: 1)
ta on langenud füüsilise
Viru-Nigula valla piires teenuse kasutamine – viis (5
,
vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks; 2
00
)
tal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla.
eurot/tund
(
4
sh ooteaeg
)
Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi: 1) ööbimisvõimaluse ja toitlustamise tagamine
; 2)
puhta pesu ja riiete võimaldamine;
väljaspool Viru-Nigula valda – nelikümmend eurosenti (0,40)/km. (
3)
esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi; 4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine;
Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab ametiasutusele suulise või kirjaliku taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega vähemalt viis (
5)
pesemisvõimaluste tagamine; 6) abistamine kooliülesannete lahendamisel; 7) kooliskäimise tagamine.
tööpäeva enne soovitud sõiduaega
(
5
v.a kiireloomuliste sõitude korral
)
Turvakoduteenuse osutamise aluseks on teenuseosutajaga sõlmitud leping või abivajaja juhtumiplaan
,
milles määratakse kindlaks abivajadusest tulenevad toimingud
teatades sõidu kuupäeva ja otstarbe
. (
6
4
)
Turvakoduteenuse
Sotsiaaltransporditeenuse
eest tasumine toimub
teenuseosutaja poolt esitatud
sõidupäeviku näitude alusel. Teenuse saaja tasub teenuse eest sõidu järgselt teenuse osutajale
arve alusel
Viru-Nigula valla eelarvest sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud vahendite arvelt
.
vallas; 4
)
eurot
isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku ja
/
tund
või tema perekonna toimetulekut, elu ja tervist.
(
sh ooteaeg);
2)
väljaspool Viru
Sotsiaaltoetuste ja
-
Nigula valda – nelikümmend eurosenti (0,40)/km
teenuste komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku eluruumi tagamise teenuse määramise või sellest keeldumise kohta
.
Eluruumi tagamise teenuse osutamise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(3)
Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab ametiasutusele suulise või kirjaliku taotluse
Eluruumi tagamise
teenuse
vajalikkuse põhjendusega vähemalt viis tööpäeva
saajaga sõlmitakse üürileping kehtivusega kuni üks
(
v.a kiireloomuliste sõitude korral
1
)
enne soovitud sõiduaega, teatades sõidu kuupäeva ja otstarbe
aasta
.
Lepingu allkirjastab vallavanem.Teenuse saaja põhjendatud taotluse alusel võib üürilepingut pikendada.
(4)
Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine toimub sõidupäeviku näitude alusel. Teenuse kasutaja
Eluruumi üüri ja kasutamise kulud
tasub
teenuse eest sõidu järgselt teenuse osutajale arve alusel
eluruumi üürnik
.
Vähekindlustatud üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.
info kogumine, võlanõuete kontrollimine
; 3) isikule
, kes on vabanenud kinnipidamiskohast
tema õiguste
ja
kelle elukoht vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Viru-Nigula vallas
kohustuste selgitamine
; 4)
isikule
võlajuhtumi analüüsimine
,
kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku
võrgustikukaardi koostamine; 5) võlakohustuste kaardistamine; 6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine; 7) majapidamiseelarve koostamine
ja
/või tema perekonna toimetulekut
järgimine; 8) säästliku majapidamise korraldamine; 9) täiendavate ressursside otsimine; 10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega; 11) eesmärkide seadmine
,
elu
tegevuse
ja
tervist
ajakava planeerimine; 12) dokumentide vormistamine; 13) isiku toetamine ja motiveerimine
. (
2
4
)
Eluruumi tagamise teenuse saajaga sõlmitakse üürileping kehtivusega kuni üks aasta.
Teenuse
saaja põhjendatud avalduse alusel võib üürilepingut pikendada
saajale on võlanõustamisteenus tasuta
. (
3
5
)
Eluruumi üüri
Võlanõustamisteenuse määramise otsustab sotsiaaltoetuste
ja
kasutamise kulud tasub eluruumi üürnik
-teenuste komisjon
.
Vähekindlustatud eluruumi üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras
Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti
.
probleemide välja selgitamine ja määratlemine
hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks
; 2)
dokumentidega tutvumine
õpingute katkestamiseni
,
info kogumine, võlanõuete kontrollimine
kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni või
; 3)
isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;
lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni. (
4)
võlajuhtumi analüüsimine
Erandjuhtudel võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele
,
võrgustikukaardi koostamine;
kelle hooldusõiguslik vanem on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi. (
5)
võlakohustuste kaardistamine;
Lapse asenduskodusse suunamisel hindab ja põhjendab lastekaitse- või muu sotsiaalosakonna spetsialist lapse abivajadusest ja heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust, sobivust ning asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu). Võimalusel kaasab lastekaitse- või muu sotsiaalosakonna spetsialist teenuse saaja ja tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja teenuse vajaduse hindamise protsessi. (
6)
võlanõuete õiguspärasuse hindamine;
Sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku teenusele suunamise kohta. Teenusele suunamise otsustab vallavalitsus korraldusega. Isikule teenuse osutamise andmed kantakse STAR-i. (
7)
majapidamiseelarve koostamine
Asendushooldusteenuse osutajaga sõlmitakse leping. Lepingu allkirjastab vallavanem. Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused
ja
järgmine;
kohustused. Asendushooldusteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on teenuse osutamise lepingu lisa. (
8)
säästliku majapidamise korraldamine;
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lapsele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning teenusel oleva lapse sissetulekutest. (
9)
täiendavate ressursside otsimine;
Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lapsele rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest. (
10)
läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;
Asendushooldusteenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240,00 euro ulatuses ja vähemalt 2880,00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole. (
11)
eesmärkide seadmine, tegevuse
Asendushoolduseteenuse saaja ülalpidamist
ja
ajakava planeerimine;
erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest ning lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest. (
12)
dokumentide vormistamine; 13) isiku toetamine
Lisaks asendushoolduseteenuse saaja isiklikele kuludele kaetakse Viru-Nigula valla eelarvest teenuse osutamisega seotud üldkulud sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 34
ja
motiveerimine
35 alusel riigieelarvest määratud toetuse arvelt
.
Üldkulude suurus fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.
(
4
13
)
Kliendile on võlanõustamisteenus tasuta.
Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja
(
5
4
)
Võlanõustamisteenuse osutamiseks sõlmitakse teenuseosutajaga
last, toetatakse vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast. Hoolduspere vanema toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega on sõlmitud hoolduspere vanema
leping.
Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem vormikohase taotluse ametiasutusele ja kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga.
kutse
-
aastaseks saamist asunud õppima ja
või kõrghariduse omandamist
jätkab
järgmisel õppeaastal
õppimist
statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või
kutseõppe tasemeõppes,
siis tagatakse lapsele asendushooldusteenus
rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes
: 1)
hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni
esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni
, kuid mitte kauem kui
järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19
isiku 25
-aastaseks
saamiseni
; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui
lapse 19
isiku 25
-aastaseks saamiseni
, või
; 3)
lapse 19
isiku 25
-aastaseks
saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni
saamiseni
. (
4
3
) Erandjuhtudel
võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele
tagatakse järelhooldusteenus isikule
,
kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja
kes: 1)
on
andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse
kuni
90 päeva
21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel
või
periooditi. (5
eestkostel; 2
)
Lapse asenduskodusse suunamisel hindab ja põhjendab lastekaitse
on kuni 25
-
või sotsiaaltööspetsialist lapse abivajadusest
aastane
ja
heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust, sobivust
õpib
ning
asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere
kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-
,
perekodu
kesk-, kutse-
või
asenduskodu). Võimalusel kaasab lastekaitse
kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse
- või
sotsiaaltööspetsialist teenuse saaja ja tema vanema
magistriõppes
või
füüsilisest isikust eestkostja teenuse vajaduse hindamise protsessi
bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes
. (
6
4
)
Lastekaitse
Sotsiaaltoetuste ja
-
või sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul otsustab vallavalitsus
teenuste komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku
teenusele suunamise
kohta. Vallavalitsus otsustab järelhooldusteenusele suunamise
korraldusega.
Isikule teenuse
Teenuse
osutamise andmed kantakse
sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi
STAR
) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel
-i
. (
7
5
)
Asendushooldusteenuse osutajaga
Järelhooldusteenuse osutamiseks
sõlmitakse leping.
Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava
Lepingu allkirjastab vallavanem. Lepingu sõlmimisel peab
teenuse
sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused
saaja olema lepingupooleks
.
Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on
Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt
teenuse
osutamise lepingu lisa
saaja juhtumiplaanis hinnatud vajadustele
. (
8
6
)
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lapsele osutatavat asendushooldusteenust
Järelhooldusteenust
rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning
teenusel
järelhooldusteenusel
oleva
lapse
täisealise isiku
sissetulekutest. (
9
7
)
Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lapsele rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest. (10) Asendushooldusteenuse
Teenuse
saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240,00 euro ulatuses ja vähemalt 2880,00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole. (
11
8
)
Asendushoolduseteenuse
Erandina võib järelhooldusteenusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse
saaja
ülalpidamist
pangakontole
ja
erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest ning lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest
teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses
.
(12) Lisaks asendushoolduseteenuse saaja isiklikele kuludele kaetakse Viru-Nigula valla eelarvest teenuse osutamisega seotud üldkulud sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 34 ja 35 alusel riigieelarvest määratud toetuse arvelt. Üldkulude suurus fikseeritakse teenuse osutamise lepingus. (13) Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast. Hoolduspere vanema toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega on sõlmitud hoolduspere vanema leping. Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem vormikohase taotluse ametiasutusele ja kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga.
lapsevanema esitatud taotlus
ning
kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes
sotsiaalosakonna spetsialisti hinnatud vajadus taotletava teenuse järele
. (
4
3
)
Järelhooldusteenusele suunamisel osutatakse teenuseid
Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab sotsiaalosakonna spetsialist lapsehoiuteenuse vajadust iga lapse puhul eraldi. Hindamine viiakse läbi koostöös teenust saava isikuga. Hindamistulemustest
lähtuvalt
isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele
nõustatakse teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul
. (
5
4
)
Sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul teeb vallavalitsus korralduse järelhooldusteenusele
Teenusele
suunamise
kohta. Isikule
ja
teenuse
osutamise andmed kantakse STAR
eest tasumise otsustab sotsiaaltoetuste ja
-
i sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5
teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse
alusel
väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti
. (
6
5
)
Järelhooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise
Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse koostöös teenust saava
isiku
sissetulekutest. (7) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240
ja teenuse osutajaga teenuse osutamise leping
,
00 euro ulatuses
määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud
ja
vähemalt 2880
teenuse osutamiseks olulised tingimused
,
00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida
milleks on vähemalt
teenuse osutamise
lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole
aeg ja koht
.
Lepingu allkirjastab vallavanem.
(
8
6
)
Erandina võib järelhooldusel viibiva isiku
Raske ja sügava puudega lapse
puhul
kokku leppida summa kandmise
tagatakse teenus kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal
teenuse saaja
pangakontole
sai 18-aastaseks. (7) Lapsehoiuteenuse osutamisel tagab teenuse osutaja lapse hooldamise, arendamise
ja
teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses
turvalisuse
. (
9
8
)
Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping
Lapsehoiuteenuse osutamisel peavad olema täidetud sotsiaalhoolekande seaduse § 453 ja 454 nõuded teenusele ja teenust vahetult osutavale isikule
.
Lepingu sõlmimisel
Teenuse osutajal
peab
teenuse saaja
olema
lepingupooleks
lastehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba
.
teenuse
saaja sai 18-aastaseks.
toetuse taotlus
(
lisa
5)
Lapsehoiuteenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise
; 6) Täisealisele isikule hooldaja määramise
ja
turvalisuse.
hooldajale hooldajatoetuse määramise taotlus
(
lisa
6)
Lapsehoiuteenuse osutamisel peavad olema täidetud sotsiaalhoolekande seaduse § 453
; 7) Ühekordse sotsiaaltoetuse taotlus (lisa 7); 8) Toimetulekutoetuse taotlus (lisa 8); 9) Lasteaia-
ja
454 nõuded teenusele ja teenust vahetult osutavale isikule
koolitoidu toetuse taotlus (lisa 9); 10) Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise taotlus (lisa 10); 11) Koduteenuse taotlus (lisa 11); 12) Hooldusvajaduse hindamise akt (lisa 12); 13) Tugiisiku/isikliku abistaja teenuse taotlus (lisa 13)
.
Teenuseosutajal peab olema lastehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba.