Vallavara valitsemise kord

(1)Vallavara valitsemise kord (edaspidi kord) reguleerib Järva valla (edaspidi vald) omanduses oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemist.

(2)Korras sätestatut ei kohaldata vallavara suhtes, mille valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks on Eesti Vabariigi või Järva valla õigusaktidega kehtestatud muu kord.

(3)Korras sätestamata juhtudel otsustab vallavaraga toimingute tegemise Järva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(4)Maksumus on käesolevas määruses esitatud maksumusena käibemaksuta.

(1)Vallavara on vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui õigusaktidest ei tulene teisiti.

(2)Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadav tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

(1)Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus valla nimel ja oma pädevuse piirides korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.

(2)Vallavara valitsejad on: 1) Järva Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi ametiasutus); 2) ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi asutus); 3) eraõiguslik juriidiline isik.

(3)Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik.

(4)Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vallavara valitseja korraldab tema valitsemisel oleva vallavara asutusesisest kasutamist ja määrab vallavara eest varaliselt vastutavad isikud. Kui vallavara eest varaliselt vastutavat isikut ei ole määratud, siis on selle vallavara eest varaliselt vastutav asutuse juht.

(6)Vallavara majandamisega seotud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektri-, sooja-, veevarustus-, valve-, prügiveo, puhastus-, tehnosüsteemide hoolduslepingud jms) sõlmib vallavanem või tema volitatud isik, kui korrast, Järva Vallavolikogu (edaspidi volikogu) või vallavalitsuse õigusaktidest või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.

(7)Vallavanem või tema volitatud isik võib valla nimel volikogu nõusolekuta sõlmida eelarveaastat ületavaid lepinguid aastase maksumusega kuni riigihangete seaduses toodud siseriikliku piirmäärani järgmiselt: 1) teenuste osutamise lepingud vallavara majandamiseks; 2) kestvuslepingud infotehnoloogia valdkonnas; 3) lepingud muude kohalikule omavalitsusele seadusega pandud kohustuste, mis ei ole seotud eelarveaastaga, täitmiseks.

(1)Vallavara üleandmise ja jaotuse valitsejate vahel otsustab üldjuhul vallavalitsus.

(2)Vallavara, mis ei ole kinnisvara ning mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, antakse ühelt valitsejalt teisele üle vastavate valitsejate kokkuleppel.

(3)Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Kui aktis märgitud üleandjaks või vastuvõtjaks ei ole ametiasutus, saadetakse akt ametiasutusele.

(4)Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vallavara koosseisu, bilansilise väärtuse ning üleandmise õigusliku aluse kohta.

(5)Üleandmis-vastuvõtuakt säilitatakse ametiasutuse dokumendihaldussüsteemis. Aktile lisatakse üleantava vallavaraga seotud dokumentatsioon.

(1)Vallavara registrit peab ametiasutus raamatupidamise seaduse ja rahandusministri poolt kehtestatud ning ametiasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras.

(2)3 (3)

(1)Vallavara omandatakse avalikuks otstarbeks, kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks või tulu saamiseks.

(2)Vallavara omandamisel peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning järgima riigihangete seaduses sätestatut.

(3)Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise otsustab: 1) vallavara valitseja jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendite piires seadusega pandud ülesannete täitmiseks või volikogu poolt antud ülesannete täitmiseks vajalike asjade ostmiseks või teenuste ja ehitustööde tellimiseks; 2) volikogu, kui omandatakse kinnisvara turuväärtusega üle 5000 euro või kui vara soetamisega võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või eelarvestrateegias. 3 (3¹) Kinnisasja osade vahetamise, kui need on võrdse väärtusega, ning maareformi seaduse alusel maa munitsipaalomandisse andmisel kinnisasja omandamise otsustab vallavalitsus.

(4)Vallale seadusega pandud ülesannete täitmiseks või volikogu poolt antud ülesannete täitmiseks vajalike asjade ostmisel või teenuste ja ehitustööde tellimiseks korraldatavatel riigihangetel tuleb järgida Järva valla hankekorda ja riigihangete seadust.

(5)Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub asutuse pädevusse, sõlmib lepingu asutuse juht.

Ostueesõiguse kasutamise otsustab volikogu.

(1)Pärandi või kingi vastuvõtmise ning leiu omandamise otsustab vallavalitsus.

(2)Volikogu otsustab pärandi või kingi vastuvõtmise, kui pärandi või kingiga kaasnevad varalised õigused on väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused või kui pärandi või kingi vastuvõtmisega kaasnevad väljaminekud tulevastel eelarveaastatel.

(3)Seadusjärgse pärimise korral korraldab pärimisega seotud toimingud ametiasutus.

Peremehetu ehitise hõivamise ja ehitise peremehetuse tuvastamise otsustab volikogu.

Valla kasuks teise isiku kinnisasjale piiratud asjaõiguse omandamise otsustab vallavalitsus, kui asjaõiguse tasu aastas on kuni 500 eurot. Kui aastane tasu ületab 500 eurot, otsustab piiratud asjaõiguse omandamise volikogu.

(1)Laenu võtmise otsustab volikogu.

(2)Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab ametiasutus.

(3)Muu rahaliselt hinnatava kohustuse võtmise otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves või eelarvestrateegias; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.

(4)Laenulepingu või muu rahaliselt hinnatavat kohustust sisaldava lepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

(1)Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine.

(2)Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valitsemise otstarbeks; 3) tulu saamiseks.

(1)Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara on vara, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt (kohalikud maanteed, tänavad, platsid, pargid, supluskohad jne).

(2)Volikogu või tema ülesandel vallavalitsus võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutuseeskirjad, seada selle kasutamise piiranguid, muuta kasutamise eesmärki või kehtestada tasu selle kasutamise eest.

(3)Ametiasutus tagab avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta sätestatud kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise.

(1)Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, vallavalitsusele, ametiasutusele ning asutusele nende põhimäärustest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(2)Vallavara valitsemise otstarbel kasutamise vajaduse lõppemisel teatab vallavara valdaja sellest vallavalitsusele kirjalikult. Vara edasise kasutuse otsustab vallavalitsus.

(1)Vallavara, mida ei kasutata avalikul ega valitsemise otstarbel ja mida ei ole otsustatud võõrandada, võib anda kasutusse tulu saamise eesmärgil.

(2)Tulu saamiseks võib vallavara anda kasutusvaldusesse, rendile või üürile.

(1)Vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutusse: 1) tasu eest enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras; 2) tasuta eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras; 3) tasu eest või tasuta ühekordseks või korduvaks lühiajaliseks kasutamiseks otsustuskorras.

(2)Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavara valitseja, kui kasutusse antakse väheväärtuslikku inventari või vastava vallavara valitseja kasutuses olevaid ruume või põhivara ühekordsete ürituste korraldamiseks, kuid mitte kauemaks kui seitsmeks ööpäevaks. Vallavara teisele isikule kasutamiseks antud ajal ei tohi asutuse ülesannete täitmine olla takistatud.

(3)Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta või tähtajatult; 2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega.

(4)Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsus: 1) kui üürilepingu esemeks on elu- või mitteeluruum; 2) käesolevas paragrahvis nimetamata juhtudel. 4 (4¹) Juhul, kui vallavara on antud kasutusse tähtajaga viis aastat, kasutaja soovib lepingut pikendada ja selle tulemusel pikeneb leping üle viie aasta, otsustab vara kasutusse andmise ja lepingu pikendamise volikogu.

(5)Eluruumide üüri piirmäärad kehtestab volikogu.

(6)Vallavara üüri- või renditasu suuruse kinnitab vallavalitsus, kes peab tasu määramisel arvestama samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid. Isikutele, kellel on õigus saada vallalt eluruumi tagamise teenust, võib rakendada madalamat üüritasu. 6 (6¹) Vallavara üüri- või renditasu tõstmine või perioodiline suurenemine lepitakse kokku vallavara kasutuslepingus vastavalt võlaõigusseadusele. Kasutuslepinguga seotud toimingud korraldab ametiasutuse vastav struktuuriüksus.

(7)Vallavara tasu eest lühiajalisse kasutusse andmise tasude hinnakirja kehtestab vallavalitsus.

(8)Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.

Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada.

(1)Vallavalitsus võib kinnitada kasutuslepingute tüüpvormid.

(2)Vara kasutusse andmisel ja vara tagastamisel koostatakse kasutuslepingu lisana vara üleandmis-vastuvõtuakt, milles näidatakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta. Aktile lisatakse vajadusel fotod.

(3)Vallavara valitseja kontrollib kasutuslepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seaduslikud meetmed vältimaks vallale kahju tekitamist.

(1)Vallavara kasutaja võib kasutuslepingu alusel kasutatavale vallavarale teha parendusi või muudatusi ainult vallavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul.

(2)Vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab vallavalitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste tasaarvelduse perioodi.

Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) mittetulundusühingutele, sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja korteriühistutele; 2) valla osalusega äriühingutele; 3) kolmandatele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 4) ühekordseks või korduvaks lühiajaliseks kasutamiseks; 5) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud; 6) kui antakse üürile eluruum või mitteeluruum; 7) isikule, kes soovib temaga sõlmitud vallavara kasutuslepingu tähtaja möödumisel jätkata sama vallavara kasutamist; 8) kui enampakkumise korraldamine ei ole majanduslikult tulutoov ja mõistlik; 9) muudel juhtudel volikogu otsusel.

(1)Munitsipaalmaal asuvaid aiamaid (edaspidi aiamaa) antakse kasutusse tasu eest otsustuskorras.

(2)Aiamaa kasutusse andmise otsustab ametiasutus.

(3)Aiamaa renditasu suuruse kinnitab vallavalitsus.

(4)Aiamaa antakse kasutusse üldjuhul tähtajatult.

(5)Aiamaa kasutuslepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

(1)Munitsipaalmaal asuva paadikai (edaspidi paadikai) paadikohti (edaspidi paadikoht) antakse kasutusse tasu eest otsustuskorras. Kasutusse andmise tasu kinnitab vallavalitsus.

(2)Paadikoht antakse üldjuhul kasutusse Eesti rahvastikuregistri andmetel Järva valla elanikuks olevale isikule või juriidilisele isikule, kelle asukoht äriregistri andmetel on Järva vald.

(3)Paadikoha kasutusse saamiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 30. märtsiks. Taotlus esitatakse elektrooniliselt Järva valla taotluse vastuvõtmise ja menetlemise andmekogus, digitaalselt või paberkandjal.

(4)Kuni 30. märtsini esitatud taotlusel alusel saab iga taotleja ühe paadikoha. Paadikoht antakse taotluste esitamise järjekorras.

(5)Pärast 30. märtsi saab taotlust rahuldada vaba koha olemasolul. Sel juhul võib üks ja sama taotleja saada kasutusse mitu paadikohta.

(6)Paadikai antakse kasutusse mitte kauemaks kui jooksva kalendriaasta 1. detsembrini.

(7)Paadikai kasutusse andmise otsustab ametiasutuse vastava struktuuriüksuse ametnik (edaspidi ametnik) oma otsusega.

(8)Ametnik peab arvestust paadikohtade kasutamise üle, korraldab nende üleandmise ja vastuvõtmise.

(1)Vallavara võib lähtudes avalikust huvist anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest.

(2)Vallavara kasutusse andja peab lõikes 1 nimetatud avalikku huvi põhjendama.

(1)Kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud rohkem kui korra, siis võib vallavalitsus vallavara kasutusse andmise kuulutuse avaldada alaliselt avalikus interneti portaalis ja valla veebilehel, st pideva avaliku teavitamisega.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vallavara kasutusse andmise tingimused samad, mis algses kasutusse andmise otsuses. Kasutusse andmise konkreetsele isikule kinnitab vallavalitsus korraldusega. 3 (3)

(1)Vallavara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda vallavara kasutusse otsustuskorras ega eelläbirääkimistega pakkumise korras.

(2)Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema kasutustasu.

(3)Enampakkumise viisid on suuline, kirjalik või elektrooniline enampakkumine.

(4)Enampakkumise korraldab vallavalitsus.

(1)Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi ja muud enampakkumise läbiviimisega seotud tingimused; 2) vähemalt 3-liikmelise enampakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe; 3) vajadusel muud tingimused.

(2)Enampakkumise läbiviimise teade avaldatakse valla veebilehel. Teate võib avaldada ka interneti portaalis. Teade avaldatakse vähemalt 14 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib teate avaldamise tähtaeg olla lühem. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht ja kasutusotstarve); 3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik või elektrooniline); kirjaliku või elektroonilise pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg, koht ja e-posti aadress; kirjalikule pakkumisele märgitav märgusõna ning pakkumiste avamise aeg ja koht; 5) üüri või rendi alghind; 6) vajadusel osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 7) enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses.

(1)Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara kasutamise eest saadud tulu; 3) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks.

(2)Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist.

(3)Alghinna ning vajadusel osavõtutasu ja tagatisraha määramise ning suuruse otsustab vallavara kasutusse andmise otsustaja. Osavõtutasu ei kuulu tagastamisele.

(4)Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 10 eurot või alghinda ei määrata, otsustab tagatisraha ära jätmise või selle suuruse vallavara kasutusse andmise otsustaja.

(1)Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kelle osavõtt enampakkumisest ei ole tulenevalt seadustest ning käesolevast korrast keelatud.

(2)Enampakkumisest ei või osa võtta isikud, kes on maksuvõlglased riiklike maksude osas, isikud, kellel on valla ees lepingute rikkumisest tulenevad rahalised kohustused ja muud isikud, kelle vara kasutusse andmise otsustaja välistab vara kasutusse andmise otsuses.

(1)Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Pakkujate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Pakkujad või neid esindavad isikud esitavad isikut tõendava dokumendi, pakkuja esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument.

(2)Enne enampakkumise alustamist annavad kõik pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutuslepingute tingimustest. Kui enampakkumise tingimuseks on seatud osavõtutasu ja tagatisraha tasumine, tuleb pakkujal esitada tõendid selle kohta, et ta on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha juhul, kui ametiasutuse infosüsteemist ei ole vastavat fakti võimalik tuvastada. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

(3)Kui pakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja pakkujad.

(4)Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat, tunnistab enampakkumise komisjon protokolliga enampakkumise nurjunuks. Kui ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, teeb enampakkumise komisjon vallavalitsusele ettepaneku tunnistada enampakkumine nurjunuks.

(5)Pärast lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu kolmekordset teatamist.

(1)Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise teates märgitud tähtajaks märgusõna kandvas kinnises ümbrikus teates märgitud kohta või saata digitaalselt allkirjastatult teates märgitud e-posti aadressile.

(2)Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumise teates esitatud tingimustel; 3) vajadusel dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, kui need on määratud ning ametiasutuse infosüsteem ei võimalda tasumise fakti tuvastada; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) vajadusel esindaja volitusi tõendav dokument.

(3)Pakkumised avatakse nende laekumise järjekorras ning kontrollitakse nende vastavust esitatud nõuetele. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta nõuetele, enampakkumises ei osale.

(4)Ühe pakkuja esitatud mitme pakkumise puhul võetakse arvesse neist kõrgeima summaga pakkumine.

(5)Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on esitanud võrdse summaga pakkumise, mis on parim pakkumine, korraldatakse nende vahel pakkumiste avamisest viie tööpäeva jooksul täiendav kirjalik enampakkumise voor.

(6)Enampakkumise komisjon koostab enampakkumise protokolli, kuhu kantakse pakkumiste avamise aeg ja koht, pakkujate nimed ja pakkumiste summad, nõuetele vastavad ja mittevastavad pakkumised ning parim pakkuja. Protokoll koostatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pakkumiste avamisest arvates. Protokolli allkirjastavad kõik pakkumiste avamisel osalenud komisjoni liikmed.

(7)Kui enampakkumise teates märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist, tunnistab enampakkumise komisjon protokolliga enampakkumise nurjunuks. Kui ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, teeb komisjon vallavalitsusele ettepaneku tunnistada enampakkumine nurjunuks.

(8)Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel, tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada kaebusi või proteste enampakkumise läbiviimise kohta käesoleva korra § 27 lõikes 7 sätestatud korras.

(1)Kirjaliku enampakkumise võib läbi viia elektroonilise oksjonina selleks ette nähtud interneti portaali kaudu.

(2)Kirjaliku enampakkumise korraldamisel elektroonilise oksjonina viib vallavalitsus enampakkumise läbi konkreetse interneti portaali kasutustingimustel, lähtudes käesolevas korras sätestatust ulatuses, mis ei ole vastuolus elektroonilise oksjoni mõttega ja oksjoni läbiviimiseks kasutatava interneti portaali kasutustingimustega.

(3)Elektroonilise oksjoni korraldamisel võib vallavalitsus jätta enampakkumise läbiviimise komisjoni ning osavõtutasu ja/või tagatisraha määramata. Kui komisjoni ei ole määratud, täidab korraga määratud komisjoni ülesandeid vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

(4)Elektroonilise oksjoni korraldamisel võib vallavalitsus anda kokkuleppega enampakkumise protokolli koostamise kohustuse üle kolmandale isikule.

(1)Enampakkumise tulemused kinnitab, jätab kinnitamata või tunnistab enampakkumise nurjunuks vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise protokolli koostamise päevast.

(2)3

(3)Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui: 1) enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti käesolevat korda; 2) enampakkumisel ei osalenud nõutud arv osalejaid; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub isik, kelle osavõtt enampakkumisest vastavalt käesoleva korra §-le 26 ei ole lubatud ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud lepingu sõlmimisest või vallavalitsus ei soovi sellist ettepanekut teha; 5) esinevad muud käesolevas määruses nimetatud enampakkumise nurjumise alused.

(4)Vallavalitsus vormistab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise korraldusega, tuues ära kinnitamata jätmise põhjused, ning teeb enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise teatavaks kõigile enampakkumises osalenud isikutele.

(5)Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise, tagatisraha ei tagastata.

(6)Enampakkumise nurjumisel vallavalitsuse või enampakkumise läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses.

(7)Enampakkumise võitjale saadetakse teade enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta koos teatega lepingu sõlmimise tähtaja kohta tähitud postiga, väljastatakse allkirja vastu või edastatakse elektrooniliselt e-postiga. Elektroonilise edastamise korral loetakse teade kättesaaduks pärast võitja poolt vastava kinnituse tagasisaatmist või hiljemalt pärast kahe tööpäeva möödumist otsuse saatmisest.

(8)Kui enampakkumise võitja sõlmib lepingu, siis muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras.

(9)Enampakkumise võitja on kohustatud sõlmima lepingu talle enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta saadetud teates märgitud tähtaja jooksul. Mõjuva põhjuseta lepingu mittesõlmimisel ettenähtud tähtaja jooksul või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda lepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha.

(1)Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

(2)Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajaliselt teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavara kasutusse andja poolt kehtestatud muud lisatingimused.

(3)Eelläbirääkimistega pakkumise korraldab vallavalitsus.

(1)Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe.

(2)Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisest annab vallavalitsus teada vastava teate kaudu vastavalt § 24 lõikes 2 sätestatule, arvestades erisusena, et eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra § 24 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused.

(3)Alghinna, tagatisraha ning osalustasu osas lähtutakse korra §-s 25 sätestatust.

(1)Eelläbirääkimistega pakkumise osavõtvate isikute ringi määramisel lähtutakse korra § 26 arvestades, et eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii tasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.

(2)Pakkumised tuleb esitada eelläbirääkimistega pakkumise teates märgitud tähtajaks märgusõna kandvas kinnises ümbrikus teates märgitud kohta või saata digitaalselt allkirjastatult teates märgitud e-posti aadressile.

(3)Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) vajadusel dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, kui need on määratud ning ametiasutuse infosüsteem ei võimalda tasumise fakti tuvastada; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumine lisatingimuste kohta; 6) pakkumise esitaja allkiri; 7) esindaja volitusi tõendav dokument.

(4)Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjon avab pakkumised pakkumise teates nimetatud ajal ja kohas. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll hiljemalt viie tööpäeva jooksul pakkumiste avamisest arvates. Protokolli allkirjastavad kõik pakkumiste avamisel osalenud komisjoni liikmed.

(5)Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata ning eelläbirääkimistele kutsutakse ainult nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

(6)Sobivate pakkumiste puudumisel või kui pakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist tunnistab eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

(7)Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, kuid avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele.

(8)Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta või teatab pakkumisest loobumisest.

(9)Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad komisjoni liikmed. Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon võitja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada.

(1)Eluruum on valla omandis olev alaliseks elamiseks kasutatav elamu, korter või muu ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

(2)Juhul, kui eluruumi rajamist või rekonstrueerimist on finantseeritud toetusmeetme abil, tuleb eluruumi üürile andmisel järgida toetusmeetme reegleid ning lähtuda toetusmeetme eesmärgist.

(3)Eluruumi kasutusse andmist on õigustatud taotlema: 1) füüsiline isik, kes vajab elukohta Järva vallas tulenevalt töökohast või selle muutumisest; 2) füüsiline isik, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama ja kellel on õigus eluruumi tagamise teenusele; 3) juriidiline isik, kelle tegevuskoht asub Järva valla territooriumil ning kes vajab eluruumi enda ettevõtte töötaja majutamiseks (edaspidi majutatav töötaja).

(4)Vabade eluruumide olemasolul ja tingimusel, et eluruumile ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlejaid, on õigus eluruume üürile anda ka teistele isikutele.

(5)Eluruumi üürile andmine otsustatakse haldusakti andmisega.

(6)Eluruumi kasutamise hinna (üüri) kinnitab Järva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) arvestades vallavolikogu kehtestatud üüri piirmäära ning samas piirkonnas, samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatava vara tasumäärasid. Isikule, kellel on õigus saada eluruumi tagamise teenust, võib rakendada madalamat üüri. Üür ei sisalda eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulusid (vee- ja kanalisatsiooniteenus, elektrienergia, prügivedu, muruniitmine, lumetõrje, korterühistu kehtestatud tasu jt). Eluruumi üüri tõstmine või perioodiline suurenemine lepitakse kokku üürilepingus vastavalt võlaõigusseadusele. Üürilepinguga seotud toimingud korraldab ametiasutuse vastav struktuuriüksus.

(7)Järva Vallavalitsusel kui ametiasutusel (edaspidi ametiasutus) on õigus nõuda üürnikult üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tagatisraha tasumine tuleb kokku leppida enne üürilepingu sõlmimist.

(1)Eluruumi üürimiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse: 1) taotleja isiku- ja kontaktandmed; 2) füüsilise isiku puhul andmed taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete ja ülalpeetavate või teiste isikute, kellega koos taotletakse eluruumi, kohta; 3) juriidilise isiku puhul majutatavate töötajate arv; 4) eluruumi taotlemise põhjus; 5) paragrahvi 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud isiku puhul tööle või teenistusse asumise aeg ja töö- või ametikoha asutus; 6) kas eluruumis soovitakse pidada lemmiklooma loomakaitseseaduse tähenduses; 7) eluruumi üürimise tähtaeg; 8) kas üürile taotletava eluruumi aadress esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks üürniku või majutatava töötaja alalise või peamise elukoha aadressina või kui üürnik või majutatav töötaja kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, kas ta valib üürile saadava elukoha aadressi õigusliku tähendusega elukoha aadressiks.

(2)Taotluse vaatab läbi ametiasutuse vastav teenistuja, kellel on õigus küsida taotluse esitajalt vajadusel täiendavaid andmeid.

(3)Taotluse hindamisel, v.a eluruumi tagamise teenuse taotlemisel, on eelistatud isik, kelle töö- või tegevuskoht asub Järva valla territooriumil.

(4)Vallavalitsus otsustab haldusaktiga eluruumi üürile andmise või mitteandmise kolmekümne

(30)päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse registreerimisest.

(5)Eluruumi tagamise teenuse korras eluruumi üürile taotlemisele ja määramisele kohaldatakse Järva Vallavolikogu kehtestatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatut.

(6)Taotluse rahuldamise korral määratakse haldusaktis: 1) kellele eluruum üürile antakse (edaspidi üürnik); 2) juriidilise isiku puhul maksimaalne lubatud majutatavate töötajate arv 3) eluruumi asukoht; 4) eluruumi suurus ja tubade arv, sh eluruumi juurde kuuluv(ad) abiruum(id); 5) üürilepingu tähtaeg; 6) kõrvalkulude ning korrashoiu- ja parenduskulude tasumine; 7) tagatisraha suurus ja selle maksmise tingimused, kui otsustatakse rakendada tagatisraha maksmine; 8) üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja.

(1)Eluruumi üürimiseks sõlmitakse kirjalik üürileping, milles sätestatakse üüri suurus.

(2)Üürileping tuleb sõlmida 14 kalendripäeva jooksul vallavalitsuse haldusakti teatavakstegemisest arvates. Eluruumi tagamise teenuse õiguse tekkimisest arvates tuleb üürileping sõlmida viie tööpäeva jooksul. Tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel on õigus vastav haldusakt eluruumi üürile andmise kohta tunnistada kehtetuks.

(3)Üürilepingule lisatakse eluruumi üleandmis-vastuvõtuakt, milles fikseeritakse eluruumi seisukord, selles oleva mööbli ja muude seadmete koosseis ning seisukord, samuti eluruumi lokaalsete elektri-, vee- ja soojusmõõdikute näidud ning võtmete arv. Aktile lisatakse vajadusel fotod.

(4)Üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja tagab eluruumi lepingujärgseks kasutamiseks sobiva seisundi.

(1)Eluruumi üürilepingu pikendamiseks esitab taotleja ametiasutusele vähemalt 30 kalendripäeva enne üürilepingu lõppemist põhjendatud taotluse.

(2)Üürilepingut pikendatakse juhul, kui üürnik on täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused.

(3)Üürilepingut ei pikendata, kui üürnik on jätnud korrast või üürilepingust tulenevad kohustused täitmata või rikkunud neid ning eelnevalt nimetatud asjaolud on üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja kirjalikult fikseerinud.

(4)Üürilepingu pikendamine otsustatakse haldusaktiga.

(5)Üürilepingut võib pikendada korduvalt.

(1)Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel, lepingu ülesütlemisel või lõppemisel muul alusel, sh eluruumi hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel.

(2)Üürilepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduse vastavaid sätteid, v.a eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sõlmitud üürilepingule, mille võib üürnik üles öelda mistahes põhjusel, teavitades sellest ametiasutust kirjalikult 14 kalendripäeva ette.

(3)Ametiasutusel on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega, oluliseks osaks on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud; 2) võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri; 3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud; 4) üürnik või majutatav töötaja lõhub või rikub tahtlikult eluruumi või kasutab eluruumi mittesihipäraselt; 5) üürnik või majutatav töötaja teeb ümberehitusi ja parendusi üürileandja kirjaliku loata; 6) üürniku või majutatava töötaja tegevus takistab teiste üürnike või elamu elanike tegevust või on nende huvidega vastuolus; 7) füüsilisest isikust üürnik on andnud eluruumi allüürile üürileandja eelneva kooskõlastuseta; 8) üürnik ei vaja elukohta Järva vallas tulenevalt töökohast või selle muutumisest; 9) muul õigusaktis sätestatud juhul.

(4)Üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja on kohustatud algatama üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse sissenõudmise ja/või üürilepingu ülesütlemise, kui selleks esinevad üürilepingus, käesolevas korras või õigusaktides sätestatud alused.

(5)Üürilepingu lõppemisel vormistatakse eluruumi üürnikult vastuvõtmise akt, milles fikseeritakse § 36 lõikes 3 nimetatud andmed.

(1)Eluruumi kasutamise õigus on üürnikul, kellega on sõlmitud üürileping ja kellele on eluruum aktiga üle antud.

(2)Juriidilisest isikust üürnik võib majutada eluruumi mitte rohkem, kui käesoleva korra § 35 lõike 6 punktis 2 määratud arvu töötajaid, kellega juriidiline isik on sõlminud üürilepingu ja kellele on eluruum aktiga üle antud.

(3)Üürnikul on õigus saada kasutamiseks lepingutingimustele vastav eluruum ja seda üürilepingu kestel kasutada.

(4)Füüsilisest isikust üürnik võib majutada talle üürile antud eluruumi oma abikaasat või elukaaslast, alaealisi lapsi ning töövõimetuid ja hooldust vajavaid vanemaid. Teisi isikuid võib üürnik eluruumi majutada ametiasutuse kirjalikul nõusolekul.

(1)Peale üürilepingu sõlmimist on füüsilisest isikust üürnik kohustatud 14 päeva jooksul arvates eluruumi üleandmisest üürnikule registreerima üürile saadud eluruumi aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks oma elukoha aadressina. Kui üürnik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks.

(2)Üürnik või majutatav töötaja on kohustatud järgima üürilepingus sätestatud nõudeid ja eelkõige: 1) tasuma üürilepingus ettenähtud tasusid lepingus sätestatud tähtajal ja korras; 2) kasutama üürile antud eluruumi ja abiruume (kui need on üürile antud) vastavalt otstarbele ja kehtestatud kasutuseeskirjadele või sisekorrareeglitele ning arvestama teiste elamu elanike ja naabrite huvidega; 3) pidama eluruumis, elamu üldkasutatavates ruumides ning eluruumi hoone kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest; 4) hoidma elamu üldkasutatavates ruumides ja hoone kinnistul puhtust ning korda; 5) kõrvaldama eluruumi pisipuudused, mida on võimalik parandada väikese koristamise või hooldamisega; 6) hüvitama enda süü läbi eluruumi, elamu või nendes asuvate seadmete, ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud; 7) teatama eluruumis või elamu üldkasutatavates kohtades eluruumi või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele; 8) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks eluruumi siseneda ametiasutuse esindaja(te)l; 9) andma üürilepingu lõppemisel eluruumi üle ametiasutuse esindajale mitte halvemas seisukorras, kui see oli eluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist); 10) vabastama eluruumi üürilepingu lõppemisel.

(3)Eluruumi remondikohustuste jaotus määratakse kindlaks üürilepinguga.

(4)Füüsilisest isikust üürnikul on keelatud anda eluruumi allüürile vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta.

(5)Üürnikul või majutataval töötajal on keelatud teha eluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta.

(6)Eluruumis ja hoone üldkasutatavates ruumides on suitsetamine keelatud.

(7)Lemmiklooma pidamine eluruumis lepitakse kokku üürilepingus.

Eluruumi üürilepingute täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib üürilepingu sõlmimise eest vastutav teenistuja.

(1)Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras vallavara tasu eest või tasuta andmist kolmanda isiku omandisse.

(2)Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel.

(3)Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.

(4)Vallavara võõrandatakse üldjuhul avaliku enampakkumise korras.

(5)Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) vara on kasutatud üüri- või rendilepingu alusel vähemalt üks aasta ja kasutaja soovib seda omandada ning vara ei ole vallale vajalik oma ülesannete täitmiseks; 5) võõrandatakse vara, mille vald omandas peremehetu ehitise hõivamise korras ning vara võõrandatakse sellise vara heausksele kasutajale või hooldajale; 6) kui vallavara omamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 7) see on vajalik lähtudes avalikest huvidest; 7¹) võõrandatakse hoonestus- või kasutusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale või kasutajale; 7²) tehakse maakorraldustoiminguid piirinaabritega; 8) muudel juhtudel volikogu otsusel.

(6)Vallavara võib tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse tervishoiu, hariduse, hoolekande või muudel avalikust huvist lähtuvatel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus.

(7)Vallavara tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma võõrandamisotsuses.

(1)Kui vallavara võõrandamine enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras on nurjunud rohkem kui korra, siis võib vallavalitsus vallavara võõrandamise kuulutuse avaldada alaliselt avalikus interneti portaalis ja valla veebilehel, st pideva avaliku teavitamisega.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vallavara võõrandamise tingimused samad, mis algses võõrandamise otsuses. Võõrandamise konkreetsele isikule kinnitab vallavalitsus korraldusega. 3 (3)

(1)Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui võõrandatakse kinnisasi või vallale kuuluvaid aktsiaid või osasid või võõrandatava vallavara turuväärtus on suurem kui 10 000 eurot.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel otsustab vallavara võõrandamise vallavalitsus, sh juhul, kui kinnisasi võõrandatakse iseseisva kasutusvõimaluseta kinnisasja piirneva kinnisasjaga liitmiseks või maakorraldustoimingute tegemisel piirinaabritega.

(3)Vallavara võõrandamise lepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

(4)Vallavara võõrandamise otsuses peab olema ära näidatud: 1) võõrandatava vallavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate arv ja nimiväärtus ning osa suurust iseloomustavad andmed; 2) vallavara võõrandamise viis; 3) vallavara müügihind või alghind; 4) osavõtutasu ja tagatisraha määramisel nende suurus; 5) vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 6) makse- ja muud olulised võõrandamislepingu tingimused.

(1)Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara võõrandamise viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud, ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna.

(2)Enampakkumise viisid on suuline, kirjalik või elektrooniline enampakkumine.

(3)Enampakkumise korraldab vallavalitsus.

(1)Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi ja muud enampakkumise läbiviimisega seotud tingimused; 2) vähemalt 3-liikmelise enampakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe; 3) vajadusel muud tingimused.

(2)Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise korraldaja vastava teate kaudu valla veebilehel. Teate võib avaldada ka interneti portaalis. Teade avaldatakse hiljemalt 14 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Teistkordsel enampakkumisel võib teate avaldamise tähtaeg olla lühem. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) olulised andmed võõrandamisele kuuluva vallavara kohta (nimetus, asukoht jms), kinnisasja puhul maatüki katastritunnus, suurus ja sihtotstarve. Vara täpsem kirjeldus ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg, koht ja e-posti aadress; pakkumisele märgitav märgusõna ning pakkumiste avamise aeg ja koht; 5) võõrandatava vara alghind; 5¹) vajadusel osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 6) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised ning võõrandamise lisatingimused juhul, kui need on sätestatud. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kui kuulutus sisaldab enampakkumise ja müügilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega.

(1)Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang või 2) vara eeldatav turuväärtus või 3) vara erilised omadused.

(2)Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara laguneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või kui selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinna määramata jätmise otsus peab olema põhjendatud.

(3)Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha määramise ning suuruse otsustab vallavara võõrandamise otsustaja. Osavõtutasu ei kuulu tagastamisele.

(4)Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast.

(1)Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, arvestades seadustega ettenähtud piiranguid.

(2)Enampakkumisest ei või osa võtta isikud, kelle vara võõrandamise otsustaja välistab vara võõrandamise otsuses.

Enampakkumine viiakse läbi vastavalt käesoleva korra paragrahvides 27, 28, 29 sätestatule, arvestades käesolevast peatükist tulenevate erisustega sh, et enampakkumise esemeks on vallavara müügihind.

(1)Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise protokolli koostamise päevast.

(2)Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks.

(3)Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui: 1) enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevat korda; 2) enampakkumisel ei osalenud nõutud arv osalejaid; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud lepingu sõlmimisest või enampakkumise korraldaja ei soovi sellist ettepanekut teha; 5) esinevad muud käesolevas määruses nimetatud enampakkumise nurjumise alused.

(4)Vallavalitsus vormistab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise korraldusega, tuues ära kinnitamata jätmise põhjused, ning teeb enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise teatavaks kõigile enampakkumises osalenud isikutele.

(5)Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise, tagatisraha ei tagastata.

(6)Enampakkumise nurjumisel vallavalitsuse või enampakkumise läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses.

(7)Enampakkumise võitjale saadetakse teade enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta koos teatega lepingu sõlmimise tähtaja kohta tähitud postiga, väljastatakse allkirja vastu või edastatakse elektrooniliselt e-postiga. Elektroonilise edastamise korral loetakse teade kättesaaduks pärast võitja poolt vastava kinnituse tagasisaatmist või hiljemalt pärast kahe tööpäeva möödumist otsuse saatmisest.

(8)Kui enampakkumise võitja sõlmib lepingu, siis muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras.

(9)Enampakkumise võitja on kohustatud sõlmima lepingu talle enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta saadetud teates märgitud tähtaja jooksul. Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad müügilepingu täitmise tagatised.

(1)Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara võõrandamise viis, mis valitakse võõrandamise otsustaja poolt juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine vallavara võõrandamisel on olulisem laekuvast müügihinnast.

(2)Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud võõrandamise otsustaja poolt kehtestatud tingimused.

(3)Eelläbirääkimistega pakkumise korraldab vallavalitsus.

(1)Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus määrab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni ning nimetab nende hulgast komisjoni esimehe.

(2)Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisest annab vallavalitsus teada teate kaudu vastavalt § 46 lõikes 2 sätestatule, arvestades erisusena, et eelläbirääkimistega pakkumise teatesse märgitakse lisaks käesoleva korra § 46 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused.

(3)Alghinna, tagatisraha ning osalustasu osas lähtutakse korra §-s 47 sätestatust.

(1)Eelläbirääkimistega pakkumise osavõtvate isikute ringi määramisel lähtutakse korra §-st 48 arvestades, et eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii müügihinna kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.

(2)Pakkumised tuleb esitada eelläbirääkimiste pakkumise teates märgitud tähtajaks märgusõna kandvas kinnises ümbrikus teates märgitud kohta või saata digitaalselt allkirjastatult teates märgitud e-posti aadressile.

(3)Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) vajadusel dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, kui need on määratud ning ametiasutuse infosüsteem ei võimalda tasumise fakti tuvastada; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumine lisatingimuste kohta; 6) pakkumise esitaja allkiri; 7) vajadusel esindaja volitusi tõendav dokument.

(4)Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjon avab pakkumised pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll hiljemalt viie tööpäeva jooksul pakkumiste avamisest arvates. Protokolli allkirjastavad kõik pakkumiste avamisel osalenud komisjoni liikmed.

(5)Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata ning eelläbirääkimistele kutsutakse ainult nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

(6)Kui enampakkumise teates märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist, tunnistab enampakkumise komisjon protokolliga enampakkumise nurjunuks. Kui enampakkumise komisjon ei pea ühtegi pakkumist sobivaks, teeb komisjon vallavalitsusele ettepaneku tunnistada enampakkumine nurjunuks.

(7)Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, kuid avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele.

(8)Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta või teatab pakkumisest loobumisest.

(1)Vallavara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale kolmanda isiku kasuks asjaõigusseaduse mõistes piiratud asjaõiguse seadmine.

(2)Vallavara on lubatud koormata, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) vallavara koormatakse valla osalusega eraõigusliku juriidilise isiku kasuks tema seadusest tulenevate ja põhikirjaliste ülesannete täitmiseks; 4) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel.

(3)Valla omandis oleva kinnisasja koormamise, välja arvatud isikliku kasutusõiguse seadmine vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või –rajatise omaniku kasuks, otsustab volikogu.

(4)Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmise vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või –rajatise omaniku kasuks otsustab vallavalitsus.

(5)Vallavara koormamise lepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

(1)Vallavara koormatakse tasu eest või tasuta.

(2)Koormamise tasu suuruse määrab kindlaks koormamise otsustaja.

(3)Vallavara võib koormata tasuta: 1) seaduses sätestatud juhtudel; 2) avalikest huvidest lähtuvalt; 3) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel.

(1)Hoonestusõiguse seab volikogu kuni 50 aastaks.

(2)Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras.

(3)Hoonestusõiguse võib otsustuskorras seada: 1) valla osalusega juriidilise isiku kasuks; 2) valla asutatud sihtasutus kasuks 3) mittetulundusühingu, sihtasutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks; 4) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

(1)Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgnevat: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise tasumise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) kokkulepe ostueesõiguse seadmiseks, mille kohaselt on hoonestusõiguse võõrandamisel vallal ostueesõigus; 8) tingimus, et hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks asjaõigusega on vajalik volikogu nõusolek; 9) lepingu täitmise tagatised; 10) muud vajalikud tingimused.

(2)Hoonestajale hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmise otsustab volikogu.

(1)Vallavara kantakse maha, kui see ei ole enam vajalik avalikuks või valla valitsemise otstarbeks või seda ei ole võimalik võõrandada ega kasutada tulu saamise otstarbel või selle säilitamine on ebaotstarbekas või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms).

(2)Vallavara mahakandmise otsustab: 1) volikogu, kui vallavara väärtus on suurem kui 10 000 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.

(3)Vallavara mahakandmine toimub vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud korras.

(1)Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras ametiasutus.

(2)Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) volikogu, kui nõue on suurem kui 10 000 eurot; 2) muudel juhtudel vallavalitsus.

(3)Kohtumenetluses ja vastavat õigust omaval ametnikul on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude ajatamiseks (maksegraafik), kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.