(1)Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepise ja Tagamõisa külas asuv ala, mille nimeks saab Tagamõisa looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2)Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilisi ja hästi säilinud liigirikkaid puisniite ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on lood (alvarid, 6280*)3, puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad
(9070)ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust taimeliiki odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis) ja selle elupaiku.
(3)Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(4)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2)Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja metsamajandustöödel.
(3)Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on Tagamõisa sihtkaitsevöönd.
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi ning Saaremaale tüüpilist ja hästi säilinud liigirikast elupaigatüüpi puisniidud ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
(1)Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 6) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 7) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks.
Poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on Tagamõisa piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe lood ja puiskarjamaad ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud, ning rahvaürituse korraldamine õuemaal; 3) biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine õue- ja põllumaal.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) uue ehitise püstitamine; 4) turberaie.
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrus nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” tunnistatakse Tagamõisa botaanilise keeluala osas kehtetuks.
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” lisas asendatakse Tagamõisa hoiuala kaart („Tagamõisa”) käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1084 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.