(1)Parmu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)3, rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); 4) kaitsealuse liigi mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) elupaika.
(2)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(1)Kaitseala asub Võru maakonnas Rõuge vallas Kiviora, Muraski, Parmu, Pupli ja Ritsiko külas.
(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(2)Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3)Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas metsamajandus- ja põllumajandustöödel.
(4)Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Vineki, Veieri ja Parmu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: 1) Ritsiko sihtkaitsevöönd; 2) Vineki sihtkaitsevöönd; 3) Veieri sihtkaitsevöönd; 4) Parmu sihtkaitsevöönd.
(1)Ritsiko sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitstavate linnuliikide kaitse. Kaitstavad liigid on laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).
(2)Vineki ja Veieri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste linnuliikide elupaikade kaitse. Kaitstavad liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).
(3)Parmu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja rabakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine, poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad liigid on metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ning mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne).
(1)Sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 2) olemasolevate rajatiste hooldustööd.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas; 2) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, sealhulgas niitmine pärast 1. juulit; 3) 1. septembrist 31. jaanuarini metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta; 4) tee, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala, kaitsealal asuva kinnistu või riigikaitse tarbeks; 5) maaparandussüsteemi hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine 15. märtsist 31. augustini Vineki sihtkaitsevööndis, Veieri sihtkaitsevööndi metskonna kvartalis MI220 ja 1. veebruarist 30. juunini Parmu sihtkaitsevööndi metskonna kvartalites MI254 ja MI255, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on Pedetsi piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse säilitamine.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; 2) rajatise püstitamine; 3) turberaie 2 ha suuruse langina, välja arvatud ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. augustini.
(3)Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikud, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) uue maaparandussüsteemi rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
(2)Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2006. a määrus nr 155 „Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 15. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/89 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.