(1)Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima, Marksa, Lindi, Kõpu ja Kavaru külas ning Pärakülas asuv ala, mille nimeks saab Lindi looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).
(2)Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaika. See liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on harilik jugapuu (Taxus baccata), väike käopõll (Listera cordata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), õõnetuvi (Columba oenas), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla).
(3)Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(4)Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.
(1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(2)Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3)Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.
(4)Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis. Linnujaht on keelatud kogu kaitsealal aasta ringi.
Kaitseala soo- ja metsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
(2)Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Lindi sihtkaitsevöönd; 2) Kõima sihtkaitsevöönd; 3) Potsepa sihtkaitsevöönd; 4) Lindi raba sihtkaitsevöönd; 5) Metsa sihtkaitsevöönd.
(1)Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemi loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka, kaljukotka, laanerähni, kauni kuldkinga ja väikese käopõlle ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
(2)Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
(3)Potsepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kahjustatud elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kaitstavad liigid on harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanepüü, händkakk ja värbkakk.
(4)Lindi raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse ja taastamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil.
(5)Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine.
(1)Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine; 5) tee, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala ning kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; 6) olemasolevate rajatiste hooldustööd.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Lindi sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ja Kõima sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(1)Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Lindi piiranguvöönd; 2) Lindi raba piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmitatud ega tähistatud.
(2)Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine; 2) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; 3) lageraie langi suurusega kuni üks hektar ning turberaie langi suurusega kuni kaks hektarit.
(3)Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
(1)Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.
(2)Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrus nr 356 „Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.
(1)Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisas esitatud Lindi hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.
(2)Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määruse nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” lisa 1 „Moodustatavate sookaitsealade nimestik“ punkt 12 tunnistatakse kehtetuks.
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuni 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/466 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.