Määrusega kehtestatakse nõuded hoiu-laenuühistu statistiliste aruannete sisule ja vormile ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord.
(1)Määrust kohaldatakse hoiu-laenuühistute suhtes.
(2)Aruandluskohustuse proportsionaalsuse tagamiseks ja kooskõlas riikliku statistika seadusega võib Eesti Pank teha varade mahu seisukohalt väikseimate hoiu-laenuühistute puhul erandeid ning loobuda käesoleva määruse § 3 punktides 3 ja 5 kehtestatud aruannete esitamise nõudest, järgides koos või eraldi järgmisi põhimõtteid: 1) aruandlusest vabastatavate hoiu-laenuühistute varade maht reastatuna alates vähimast ei moodusta kokku rohkem kui 5% hoiu-laenuühistute koondvaradest; 2) aruandlusest vabastatava hoiu-laenuühistu varade maht on väiksem kui 2,5 miljonit eurot.
(3)Aruandluskohuslaste valimit määruse § 3 punktides 3 ja 5 kehtestatud aruannete puhul täpsustab Eesti Pank aastalõpu andmetele tuginedes üks kord aastas ning teavitab hoiu-laenuühistut kirjalikult: 1) aruandluskohustuse tekkimisest vähemalt 6 kuud enne esimest aruandeperioodi, mil hoiu-laenuühistu peab määruse § 3 punktides 3 ja 5 nimetatud aruanded esitama; 2) aruandluskohustuse lõppemisest hiljemalt 10 päeva enne järgmist aruandeperioodi.
Hoiu-laenuühistu on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded: 1) „Hoiu-laenuühistu bilanss” koodiga 26 (lisa 1); 2) „Hoiu-laenuühistu kasumiaruanne” koodiga 28 (lisa 2); 3) „Laenude jääkide aruanne” koodiga 485 (lisa 7); 4) 5) „Hoiuste jääkide aruanne” koodiga 487 (lisa 9). 6)
(1)Hoiu-laenuühistu bilanss (edaspidi bilanss) ja hoiu-laenuühistu kasumiaruanne (edaspidi kasumiaruanne) koostatakse kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõikega 1.
(2)Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse määruse järgmistest lisadest: 1) „Hoiu-laenuühistu bilansi skeem” (lisa 3); 2) „Hoiu-laenuühistu bilansi koostamise juhend” (lisa 4); 3) „Hoiu-laenuühistu kasumiaruande skeem” (lisa 5); 4) „Hoiu-laenuühistu kasumiaruande koostamise juhend” (lisa 6).
(3)Hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne koostatakse eurodes ümardatuna täisühikuteni. Määruse § 3 punktides 3 ja 5 nimetatud aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
(4)Määruse § 3 punktides 3 ja 5 nimetatud aruannetes esitatakse intressimäärad protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100), ümardatuna kuni kuue kohani pärast koma.
(5)Määruse § 3 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud aruannete näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga. Kasumiaruande näitajad esitatakse kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.
(6)Hoiu-laenuühistu varad kajastatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on hoiu-laenuühistu enda või teiste kohustuste tagatisena hoiu-laenuühistu poolt panditud.
(7)Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni. Seda ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse bilansis vastavatel varakirjetel miinusmärgiga.
(1)Hoiu-laenuühistu bilansi aruandeperiood on kuu. Määruse § 3 punktides 2; 3 ja 5 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal.
(2)Aruanded esitatakse kümnendaks kuupäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.
(3)Kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanne puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(1)Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018. aasta määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” järgi.
(2)Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.
Määruse lisades kasutatakse mõisteid määruse §-des 8 ja 9 esitatud tähenduses.
Klientide ja emitentide klassifitseerimisel institutsionaalsetesse sektoritesse tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 „Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta” (EÜT L 174, 26.06.2013) A lisa peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Täiendavat teavet klientide klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt statistikarubriigi jaotusest „Aruannete esitajale”, Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks.
(1)Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.
(2)Arvelduskrediit on võlaõigusseaduse § 407 lõigete 1–4 kohastel tingimustel kliendi käsutusse antud laenuressurss.
(3)Muu uuenev krediit on laen, mida ei saa identifitseerida kui arvelduskrediiti ja millel on järgmised tunnused: 1) võlgnik võib eelnevalt kokku lepitud krediidilimiidi piires vahendeid kasutada või välja võtta ilma võlausaldajat eelnevalt teavitamata; 2) kasutatava krediidi summa võib suureneda ja väheneda vastavalt vahendite laenamisele ja tagasimaksmisele; 3) krediiti võib kasutada korduvalt.
(4)Allutatud laen on nõue, mis võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või kohustus, kui sellest tulenev nõue hoiu-laenuühistu vastu kuulub hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.
(5)Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.
(6)Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.
(7)Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ning intressi arvutamise aluseid ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).
(8)Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne eritingimusega (näiteks pulmapäev, teatud rahasumma kogumine); 4) hoiustatud summat võib suurendada; 5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; 6) hoiuse väljavõtmise õigus võib olla seotud etteteatamisnõude täitmisega.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023 ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel kõigi aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 31. jaanuaril 2023 või hiljem.
(9)Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud hoiu-laenuühistule edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.
(10)Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
(11)Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.