Määrus 2021/241

Käesoleva määrusega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“). Selles sätestatakse rahastu eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „liidu fondid“ – fondid, millele laieneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid ("ühissätete määrus 2021-2027"); 2) „rahaline toetus“ – rahastu raames tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriik võib saada või on juba saanud; 3) „Euroopa poolaasta“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/1997 (23) artikli 2-a sätestatud menetlus; 4) „eesmärgid ja sihid“ –reformi või investeeringu elluviimise edusammude mõõtmise vahend, kusjuures eesmärgid on kvalitatiivsed saavutused ja sihid on kvantitatiivsed saavutused; 5) „vastupidavus“ – võime tulla toime majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste šokkide või püsivate struktuurimuutustega õiglasel, kestlikul ja kaasaval viisil; ning 6) „ei kahjusta oluliselt“ – sellise keskkonnaeesmärgi saavutamist oluliselt kahjustava majandustegevuse mittetoetamine või teostamata jätmine, kui see on asjakohane, määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses

Rahastu kohaldamisala hõlmab Euroopa jaoks tähtsaid poliitikavaldkondi, mis on jaotatud kuue samba vahel: a) rohepööre; b) digipööre; c) arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate VKEdega; d) sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; e) tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisiks valmisolekut ning kriisile reageerimise suutlikkust, ning f) järgmise põlvkonna, laste- ja noortepoliitika, nagu haridus ja oskused.

1. Vastavalt käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud kuuele sambale ning nende loodavale sidususele ja koostoimele ning COVID-19 kriisi raames on rahastu üldeesmärk edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades selle kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele, aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, toetades rohepööret ning aidates kaasa määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 11 2030. aastaks kehtestatud liidu kliimaalaste eesmärkide saavutamisele ja 2050. aastaks kehtestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele ning digipöördele, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, liidu majanduse kestliku kasvu ja lõimimise taastamisele ja edendamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele ning liidu strateegilisele autonoomsusele kõrvuti avatud majandusega ning luues Euroopa lisaväärtust. 2. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on rahastu erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas ja läbipaistvas koostöös liikmesriikidega.

1. Rahastust antav toetus ei asenda jooksvaid riiklikke eelarvekulusid, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, ja selle puhul järgitakse artiklis 9 osutatud liidupoolse rahastamise täiendavuse põhimõtet. 2. Rahastust toetatakse ainult meetmeid, mille puhul järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

1. Määruse (EL) 2020/2094 artiklis 1 osutatud meetmete rakendamiseks on rahastu raames ette nähtud järgmised summad: a) määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud kuni 312 500 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mis on kättesaadav tagastamatu rahalise toetuse jaoks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigetest 4 ja 7 ei tulene teisiti. Vastavalt määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 1 sätestatule on see summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. b) määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud kuni 360 000 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mida saab kasutada liikmesriikidele käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt laenutoetuse andmiseks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikest 5 ei tulene teisiti. 2. Lõike 1 punktis a osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik rahastu haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, sidusrühmadega konsulteerimist, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas kaasavat teavitustegevust, ning liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see kõik on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, ning infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil rahastu haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja seire kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

1. Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendeid nende taotlusel kanda üle rahastule vastavalt ühissätete määruse 2021-2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Neid vahendeid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi huvides. 2. Liikmesriigid võivad teha ettepaneku lisada oma taaste- ja vastupidavuskavasse hinnangulise kuluna maksed tehnilise lisatoe jaoks vastavalt määruse (EL) 2021/240 artiklile 7 ja rahalise panuse liikmesriigi osa jaoks vastavalt InvestEU määruse asjakohastele sätetele. Need kulud ei tohi ületada 4 % taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.

Rahastut rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglitega, eelkõige finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092 (24).

Rahastu raames antav toetus täiendab muudest liidu programmidest ja instrumentidest antavat toetust. Reformid ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.

1. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa neist, kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 8 või lõikega 11, et liikmesriik ei ole oma ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tõhusaid meetmeid võtnud, välja arvatud juhul, kui ta on kindlaks teinud tõsise majandussurutise olemasolu kogu liidus nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (25) artikli 3 lõike 5 ja artikli 5 lõike 2 tähenduses. 2. Komisjon võib teha nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa neist mis tahes järgmisel juhul: a) kui nõukogu võtab määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava; b) kui nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses kaks järjestikust otsust, milles tuvastatakse, et liikmesriik on jätnud nõuded täitmata, sest ta ei ole soovitatud parandusmeetmeid võtnud; c) kui komisjon jõuab järeldusele, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist; d) kui nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid. Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist; maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid, ning nõuete olulise eiramise korral. Maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes. 3. Komisjoni ettepanek kulukohustuste peatamise otsuseks loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks, välja arvatud kui nõukogu lükkab ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest sellise ettepaneku rakendusakti kaudu kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi. Kulukohustuste peatamist kohaldatakse kulukohustuste suhtes alates peatamise otsuse vastuvõtmisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Nõukogu võtab otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete peatamist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu rakendusaktiga. 4. Kulukohustuste või makse peatamise ulatus ja määr peab olema proportsionaalne, selle puhul tuleb tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine ja võtta arvesse liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, eelkõige tööpuuduse määra ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taset liikmesriigis võrreldes liidu keskmisega ning peatamise mõju liikmesriigi majandusele. 5. Kulukohustuste peatamise suhtes kohaldatakse piirangut, mis on kuni 25 % kulukohustustest või kuni 0,25 % nominaalsest SKPst, olenevalt sellest, kumb on madalam, mis tahes järgmisel juhul: a) esmakordne nõuete täitmata jätmine lõikes 1 osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses; b) esmakordne nõuete täitmata jätmine seoses lõike 2 punktis a osutatud parandusmeetmete kavaga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses; c) lõike 2 punktis b osutatud soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses; d) lõike 2 punktides c ja d osutatud nõuete esmakordne täitmata jätmine. Jätkuva nõuete täitmata jätmise korral võib kulukohustuste peatamisel esimeses lõigus sätestatud maksimaalseid protsendimäärasid ületada. 6. Nõukogu tühistab komisjoni ettepanekul kulukohustuste peatamise käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus sätestatud korras järgmistel juhtudel: a) kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tunnistada otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks; b) kui nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2, või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11; c) kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002; d) kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, et rakendada määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajanduslikku kohandamisprogrammi, või meetmed, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohases nõukogu otsuses. Pärast seda, kui nõukogu on kulukohustuste peatamise tühistanud, võib komisjon võtta uuesti kulukohustusi, mis on varem peatatud, ilma et see piiraks määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigete 4, 7 ja 9 kohaldamist. Otsuse maksete peatamise tühistamise kohta teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud korrale juhul, kui on täidetud käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused. 7. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Kui komisjon teeb ettepaneku vastavalt lõikele 1 või 2, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ning annab üksikasjalikud andmed kulukohustuste ja maksete kohta, mis võidakse peatada. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjoni struktureeritud dialoogi raames korraldatavale käesoleva artikli rakendamise teemalisele arutelule, et Euroopa Parlament saaks väljendada oma seisukohti. Komisjon võtab Euroopa Parlamendi seisukohti nõuetekohaselt arvesse. Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku viivitamata pärast selle vastuvõtmist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil ettepanekut põhjendada. 8. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise läbi hiljemalt 31. detsembriks 2024. Komisjon koostab selleks aruande ja edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku. 9. Kui liidu sotsiaalne ja majanduslik olukord muutub olulisel määral, võib komisjon teha ettepaneku käesoleva artikli kohaldamine läbi vaadata, ning Euroopa Parlament ja nõukogu võivad, toimides vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225 või 241, nõuda komisjonilt sellise ettepaneku tegemist.

1. Igale liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse järgmiselt: a) 70 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks iga liikmesriigi rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ja suhteline töötusmäär, nagu on sätestatud II lisas esitatud meetodis; b) 30 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ning võrdselt reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal, nagu on sätestatud III lisas esitatud meetodis. Reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal põhineb komisjoni 2020. aasta sügise prognoosidel. 2. Lõike 1 punktis b osutatud maksimaalse rahalise toetuse arvutust iga liikmesriigi kohta ajakohastatakse 30. juuniks 2022, asendades komisjoni 2020. aasta sügise prognoosandmed tegeliku reaalse SKP muutusega 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivse muutusega ajavahemikul 2020-2021.

1. Iga liikmesriik võib esitada oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks taotluse talle ette nähtud, artiklis 11 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses. 2. Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 70 % artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse. 3. Alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 30 % artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse. 4. Lõigete 2 ja 3 kohane toetuse eraldamine ei piira artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

1. Komisjon teeb, tingimusel et nõukogu on hiljemalt 31. detsembriks 2021 vastu võtnud artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse ja kui liikmesriik on koos oma taaste- ja vastupidavuskavaga esitanud sellekohase taotluse, eelmakse, mis moodustab rahalisest toetusest kuni 13 % ja kui see on kohaldatav, eelmakse, mis moodustab laenust kuni 13 %, nagu on sätestatud artikli 20 lõigetes 2 ja 3. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 1 teeb komisjon vastava makse võimaluse korral kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on võtnud artiklis 23 osutatud juriidilise kohustuse. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohase eelmakse korral korrigeeritakse vastavalt artikli 20 lõike 5 punktis a või h osutatud makstavat rahalist toetust ja, kui see on asjakohane, laenu, proportsionaalselt. 3. Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt rahalise toetusena antava eelmaksesumma ületab 30. juuniks 2022 13 % artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud maksimaalsest rahalisest toetusest, vähendatakse järgmist artikli 24 lõike 5 kohaselt lubatavat makset ja vajaduse korral järgmisi makseid seni, kuni ülemäärane summa on tasaarveldatud. Kui järelejäänud maksed ei ole piisavad, makstakse ülemäärane summa tagasi.

1. Kuni 31. detsembrini 2023 võib komisjon anda liikmesriigile, kes seda taotleb, taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks laenu. 2. Liikmesriik võib laenutoetust taotleda artiklis 18 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega samal ajal või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2023. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas täiendavad eesmärgid ja sihid. 3. Liikmesriigi laenutoetuse taotlus sisaldab järgmist: a) laenutoetuse andmise põhjused, mis on seotud lisareformide ja -investeeringute tõttu suurenevate finantsvajadustega; b) lisareformid ja -investeeringud kooskõlas artikliga 18; c) taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes rahalise toetuse summaga, mis taaste- ja vastupidavuskavale eraldatakse artikli 20 lõike 4 punkti a või b kohaselt. 4. Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui vajaduse korral läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskava kogukulu ja artiklis 11 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. 5. Liikmesriigi maksimaalne laenutoetuse maht ei tohi olla suurem kui 6,8 % riigi 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades. 6. Erandina lõikest 5 võib laenutoetuse summat vahendite olemasolu korral erandlikel asjaoludel suurendada. 7. Laen makstakse osamaksetena vastavalt eesmärkide ja sihtide täitmisele kooskõlas artikli 20 lõike 5 punktiga h. 8. Komisjon hindab laenutoetuse taotlust kooskõlas artikliga 19. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku alusel kooskõlas artikli 20 lõikega 1 vastu rakendusotsuse. Asjakohasel juhul tehakse taaste- ja vastupidavuskavas vastavad muudatused.

1. Enne liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon, kas a) laenutoetuse taotlemise põhjendus ja selle summa on lisareformide ja -investeeringute tegemiseks mõistlik ja põhjendatud ning b) lisareformid ja -investeeringud vastavad artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. 2. Kui komisjon leiab, et laenutoetuse taotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele, ja artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsus võetakse vastu, sõlmib komisjon liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte: a) laenusumma eurodes, sealhulgas artikli 13 kohaselt eelmaksena antava laenu summa, kui see on kohaldatav; b) keskmine laenutähtaeg; selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2; c) hinnakujundusvalem ja ajavahemik, mille jooksul on laenusumma kättesaadav; d) osamaksete maksimumarv ja tagasimaksegraafik; e) muud punktid, mis on vajalikud laenu rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud otsusega. 3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktiga e kannavad käesolevas artiklis osutatud laenude andmiseks vajalike rahaliste vahendite laenuks võtmise kulud toetust saavad liikmesriigid. 4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaselt antud laenudega seotud laenuandmistehingute haldamiseks vajaliku korra. 5. Käesoleva artikli kohaselt laenu saav liikmesriik avab saadud laenu haldamiseks eraldi konto. Ühtlasi kannab ta kõigi seonduvate laenude põhisumma ja intressid kooskõlas lõike 4 kohaselt kehtestatud korraga kakskümmend tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva komisjoni osutatud kontole.

1. Hiljemalt 31. juuliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise läbivaatamise kohta aruande. 2. Läbivaatamisaruanne sisaldab järgmist: a) hinnang selle kohta, mil määral on taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kooskõlas käesoleva määruse kohaldamisalaga ning aitab kaasa käesoleva määruse üldeesmärgi saavutamisele, pidades silmas artiklis 3 osutatud kuut sammast, sealhulgas selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavadega vähendatakse naiste ja meeste ebavõrdsust; b) kvantitatiivne hinnang selle kohta, kui palju aitavad taaste- ja vastupidavuskavad saavutada i) kliimasihti, milleks on vähemalt 37 %, ii) digisihti, milleks on vähemalt 20 %, iii) igaüht artiklis 3 osutatud kuuest sambast; c) taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise seis ning tähelepanekud ja suunised, mis esitatakse liikmesriikidele enne, kui nad taaste- ja vastupidavuskavasid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ajakohastavad. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamisaruande koostamisel võtab komisjon arvesse artiklis 30 osutatud tulemustabelit, artiklis 27 osutatud liikmesriikide poolt kaks korda aastas esitatavaid aruandeid ning artiklis 24 osutatud makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlustest tulenevat asjakohast teavet taaste- ja vastupidavuskavade eesmärkide ja sihtide täitmise kohta. 4. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda komisjonil tutvustada artiklis 26 osutatud taaste- ja vastupidavusdialoogi raames läbivaatamisaruande peamisi järeldusi.

1. Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostab iga liikmesriik artiklis 3 sätestatud kohaldamisalas riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Kavas esitatakse liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava. Rahastu raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide elluviimiseks ja avaliku sektori investeeringute tegemiseks ulatusliku ja sidusa meetmepaketi kaudu, mis võib ka sisaldada erasektori investeeringute soodustamiseks mõeldud avaliku sektori kavasid. 2. Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega alustatakse alates 1. veebruarist 2020 ja mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 3. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad lähtuma riigi probleemidest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames, ning probleemidest ja prioriteetidest, mis on esitatud kõige hiljutisemas soovituses, mille nõukogu on andnud euroala majanduspoliitika kohta liikmesriikidele, mille rahaühik on euro. Taaste- ja vastupidavuskavad peavad lähtuma ka teabest, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse õiglase ülemineku fond („õiglase üleminekufondi määrus“) kohastesse õiglase ülemineku territoriaalsetesse kavadesse, noortegarantii rakenduskavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse. 4. Taaste- ja vastupidavuskavades järgitakse artiklis 5 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. 5. Kui liikmesriik on Euroopa poolaasta raames järelevalvest ja hindamisest vabastatud määruse (EL) nr 472/2013 artikli 12 alusel või kui tema üle tehakse järelevalvet määruse (EÜ) nr 332/2002 kohaselt, kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks tehtud nimetatud määrustes sätestatud meetmetega.

1. Liikmesriik, kes soovib saada rahalist toetust vastavalt artiklile 12 esitab komisjonile artikli 17 lõike 1 kohase taaste- ja vastupidavuskava. 2. Kui komisjon on artikli 12 lõikes 3 osutatud summa eraldamiseks kättesaadavaks teinud, võib liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taaste- ja vastupidavuskava ajakohastada ja selle esitada, et võtta arvesse artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalset rahalist toetust. 3. Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava esitatakse ametlikult üldjuhul hiljemalt 30. aprilliks ja selle võib esitada koonddokumendis, millesse kuulub ka riiklik reformikava. Liikmesriik võib esitada taaste- ja vastupidavuskava projekti eelneva aasta 15. oktoobrist. 4. Taaste- ja vastupidavuskava peab olema asjakohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte: a) selgitus selle kohta, kuidas vastab taaste- ja vastupidavuskava, võttes arvesse selles sisalduvaid meetmeid, liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, aidates sealjuures asjakohaselt kaasa kõigi artiklis 3 osutatud sammaste rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme; b) selgitus selle kohta, kuidas aitab taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärse osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja kohasel juhul vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 6 asjaomasele liikmesriigile antavates soovitustes, ning probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; c) üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas tugevdatakse taaste- ja vastupidavuskavaga liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ja uute töökohtade loomist ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, ning leevendatakse COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, soodustades Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, millega suurendatakse liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist; d) selgitus selle kohta, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavaga tagatud, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“); e) kvalitatiivne selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse, nagu seda on taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud; f) selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digitaliseerimise meetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele; g) asjakohasel juhul digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute julgeolekualane enesehindamine, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid liidu ja riigi õigusnorme; h) teave selle kohta, kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed puudutavad piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte; i) kavandatavad eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks ning investeeringute tegemiseks, mis tuleb lõpule viia hiljemalt 31. augustiks 2026; j) kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood; k) esitatud taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (edaspidi ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mille kohta on olemas asjakohane põhjendus, ja selgitused selle kohta, kuidas see on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga; l) asjakohasel juhul teave liidu poolt eraldatud või eraldatava rahasumma kohta; m) kaasnevad meetmed, mis võivad olla vajalikud; n) selgitus, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavas tagatud sidusus; ja selgitus selle kohta, kuidas on see kooskõlas artiklis 17 osutatud põhimõtete, kavade ja programmidega; o) selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskava meetmed kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. ja 3. põhimõttega ning ÜRO kestliku arengu viienda eesmärgiga ja kohasel juhul liikmesriigi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga eeldatavasti suurendada soolist võrdõiguslikkust ja kõigile võrdseid võimalusi ning neid eesmärke peavoolustada; p) liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja rakendamise kord, sealhulgas kavandatud eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad; q) taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamiseks ning, kui see on asjakohane, elluviimiseks nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud; r) selgitus selle kohta, millist süsteemi rakendatakse liikmesriigis rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ja mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest; s) vajaduse korral artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad eesmärgid ning nende üksikasjad ning t) muu asjakohane teave. 5. Liikmesriigid võivad taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et seda soovivad liikmesriigid saaksid ära kasutada teiste liikmesriikide kogemusi. Liikmesriigid võivad ühtlasi taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu tehnilist tuge. Liikmesriike innustatakse suurendama koostoimet teiste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega.

1. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava või, kui see on asjakohane, siis selle artikli 18 lõike 1 või 2 kohaselt liikmesriigi poolt esitatud ajakohastatud versiooni kahe kuu jooksul alates kava ametlikust esitamisest ning esitab kooskõlas artikli 20 lõikega 1 nõukogu rakendusotsuse kohta ettepaneku. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid ja küsida lisateavet. Liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib taaste- ja vastupidavuskava vajaduse korral, sealhulgas ka pärast taaste- ja vastupidavuskava ametlikku esitamist muuta. Liikmesriik ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et hindamise tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. 2. Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames liikmesriigi kohta kättesaadavat analüütilist teavet ning liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 18 lõikes 4, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas, õiglase ülemineku määruse kohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas ja noortegarantii rakenduskavas sisalduvat teavet ning kui see on asjakohane, teavet tehnilise toe instrumendi kaudu saadud tehnilise toe kohta. 3. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume, mida rakendatakse kooskõlas V lisaga: Asjakohasus: a) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust; b) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; c) kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti mõjusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist; d) kas taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“); komisjon annab liikmesriikidele selleks tehnilisi suuniseid; e) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada komisjoni nõusolekul kokku kuni 3 %ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkide saavutamiseks usutavalt suurendatakse; f) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele; Tulemuslikkus: g) kas taaste- ja vastupidavuskaval on liikmesriigile eeldatavasti püsiv mõju; h) kas liikmesriikide pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja elluviimise; Tõhusus: i) kas põhjendused, mille liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta esitanud, on mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga; j) kas liikmesriigi pakutud tegevuskord tagab eeldatavasti rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, sealhulgas tegevuskord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest; Sidusus: k) kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus. 4. Kui liikmesriik on taotlenud artiklis 14 osutatud laenu, hindab komisjon, kas laenutaotlus vastab artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ja eelkõige seda, kas laenutaotlusega seotud lisareformid ja -investeeringud, mille jaoks taotlus esitati, vastavad lõike 3 kohastele hindamiskriteeriumidele. 5. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, peab ta seda lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul asjakohaselt põhjendama. 6. Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid.

1. Komisjoni ettepanekul kiidab nõukogu liikmesriigi poolt kooskõlas artikli 18 lõikega 1 esitatud taaste- ja vastupidavuskavale või, kui see on asjakohane, siis kooskõlas artikli 18 lõikega 2 esitatud kava ajakohastatud versioonile antud hinnangu rakendusotsusega heaks. 2. Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, sätestatakse nõukogu rakendusotsust käsitlevas komisjoni ettepanekus reformid ja investeerimisprojektid, mille liikmesriik peab ellu viima, sealhulgas eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt arvutatud rahaline toetus. 3. Kui liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse nõukogu rakendusotsust käsitlevas komisjoni ettepanekus ka artikli 14 lõigetes 4 ja 6 osutatud laenutoetuse summa ning lisareformid ja -investeerimisprojektid, mille kõnealuse laenu saav liikmesriik peab ellu viima, sealhulgas täiendavad eesmärgid ja sihi. 4. Lõikes 2 osutatud rahaline toetus määratakse kindlaks liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu alusel, mida on hinnatud artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt: a) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetusega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga; b) kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga; c) kui taaste- ja vastupidavuskava artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata. 5. Lõikes 2 osutatud komisjoni ettepanekus sätestatakse ka järgmine: a) rahaline toetus, mis makstakse osamaksetena välja, kui liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud; b) rahaline toetus ja, kui see on asjakohane, laenutoetuse summa, mis makstakse eelmaksena artikli 13 kohaselt pärast taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist; c) reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa; d) tähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. august 2026, mille jooksul tuleb saavutada nii investeerimisprojektide kui ka reformide lõplikud eesmärgid ja sihid; e) taaste- ja vastupidavuskava seire- ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas kui asjakohane, artikliga 22 kooskõla tagamise meetmed; f) kavandatud eesmärkide ja sihtide täitmisega seotud asjakohased näitajad; g) komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord; ning h) asjakohasel juhul osamaksetena makstava laenu summa ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid. 6. Lõike 5 punktis e osutatud seire ja rakendamise kord ja ajakava, lõike 5 punktis f osutatud kavandatud eesmärkide ja sihtide täitmisega seotud asjakohased näitajad, lõike 5 punktis g osutatud kord, mille kohaselt pääseb komisjon täielikult alusandmetele juurde, ning vajaduse korral lõike 5 punktis h osutatud laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid esitatakse üksikasjalikult tegevuskorras, milles liikmesriik ja komisjon lepivad kokku pärast lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist. 7. Nõukogu võtab lõikes 1 osutatud rakendusotsused vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist. 8. Komisjoni ettepanekul muudab nõukogu põhjendamatu viivituseta artikli 20 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusotsust, et lisada sellesse artikli 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.

1. Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle asjakohaseid eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult täita, võib ta esitada komisjonile põhjendatud taotluse teha ettepanek artikli 20 lõigetes 1 ja 3 osutatud nõukogu rakendusotsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava. Liikmesriik võib sellise ettepaneku ettevalmistamiseks taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu tehnilist tuge. 2. Kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta muudetud või uut taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas artikliga 19 ja teeb kooskõlas artikli 20 lõikega 1 kahe kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist ettepaneku uue nõukogu rakendusotsuse kohta. Vajaduse korral võivad liikmesriik ja komisjon kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. Nõukogu võtab uue rakendusotsuse vastu üldjuhul nelja nädala jooksul pärast komisjoni ettepaneku vastuvõtmist. 3. Kui komisjon on seisukohal, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine ei ole liikmesriigi esitatud põhjustel põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi tähtaja jooksul, millele on osutatud lõikes 2, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadaandmist oma tähelepanekud.

1. Liikmesriigid kui rahastu kaudu toetuse saajad või laenu võtjad võtavad rahastu rakendamisel liidu finantshuvide kaitsmiseks ning selle tagamiseks, et rahastust toetatavate meetmetega seotud vahendeid kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, kõik asjakohased meetmed, mis puudutavad eelkõige pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmist, avastamist ja kõrvaldamist. Selleks näevad liikmesriigid ette tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning alusetult makstud või väärkasutatud summade tagasinõudmise. Liikmesriigid võivad tugineda oma tavapärastele riigieelarve haldamise süsteemidele. 2. Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ette liikmesriikide kohustused: a) korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega ning et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmed on nõuetekohaselt ellu viidud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega; b) võtta asjakohaseid meetmeid, et liidu finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ära hoida, avastada ja kõrvaldada, ning võtta ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks õiguslikke meetmeid, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul; c) lisada maksetaotlusele i) liidu vahendite haldaja kinnitus, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et kehtestatud kontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse, et vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eeskätt reeglitega, mis on kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega kehtestatud huvide konflikti, pettuse, korruptsiooni ja rahastust ning muudest liidu programmidest topeltrahastamise ärahoidmise kohta; ning ii) tehtud auditite, sealhulgas avastatud puuduste ja võetud parandusmeetmete kokkuvõte; d) koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs: i) lõpliku vahendite saaja nimi; ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija; iii) vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike),nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (26) artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg; iv) kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma nendeks meetmeteks, ning tuues välja rahastust ning muudest liidu fondidest makstud summad; e) anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete jaoks vahendeid makstud, ja kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele kohustus anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile väljamakstud vahendite lõplikele saajatele samad kohustused; f) säilitada andmeid kooskõlas finantsmääruse artikliga 132; 3. Liikmesriigid ja komisjon töötlevad käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud isikuandmeid üksnes seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate auditi- ja kontrollimenetlustega, mis puudutavad artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingute täitmisega seotud vahendite kasutamist, ja üksnes nende menetluste kestuse ajal. Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 antakse rahastu kohta aru finantsmääruse artiklis 247 osutatud integreeritud finants- ja vastutusaruannetes ning eraldi iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. 4. Komisjon teeb liikmesriikidele kättesaadavaks integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja seiresüsteemi, mis hõlmab ühtset andmekaeve- ja riskihindamisvahendit, et pääseda juurde vajalikele andmetele ja neid analüüsida, et tagada selle süsteemi üldine rakendamine liikmesriikide poolt, sealhulgas tehnilise toe instrumendi abil. 5. Artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes nähakse ühtlasi ette, et liidu finantshuve kahjustava, liikmesriikide poolt kõrvaldamata jäetud pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste raske rikkumise korral on komisjonil õigus rahastust antavat toetust proportsionaalselt vähendada ning nõuda sisse kõik summad, mis tuleb liidu eelarvesse tagasi maksta, või nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist. Tagasinõutava ja vähendatava või ennetähtaegse tagasimakse summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Enne vähendamist või ennetähtaegse tagasimaksmise nõudmist antakse liikmesriigile võimalus esitada oma tähelepanekud.

1. Kui nõukogu on artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse vastu võtnud, sõlmib komisjon liikmesriigiga lepingu, millega võetakse finantsmääruse tähenduses individuaalne juriidiline kohustus. Liikmesriigi juriidiline kohustus ei ole 2021. ja 2022. aastal suurem kui artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud rahaline toetus ning 2023. aastal suurem kui artikli 11 lõikes 2 osutatud ajakohastatud rahaline toetus. 2. Eelarvelised kulukohustused võivad põhineda üldistel kulukohustustel ja asjakohasel juhul võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

1. Käesoleva artikli kohaselt tehakse liikmesriigile rahalise toetuse makseid, ja kui see on kohaldatav, laenumakseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja kättesaadavate vahendite olemasolu korral kuni 31. detsembrini 2026. 2. Kui kooskõlas artikliga 20 heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas esitatud, kokkulepitud eesmärgid ja sihid on täidetud, esitab liikmesriik komisjonile rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu väljamaksmiseks asjakohaselt põhjendatud taotluse. Selliseid maksetaotlusi võivad liikmesriigid komisjonile esitada kaks korda aastas. 3. Komisjon annab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest esialgse hinnangu selle kohta, kas artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjaomased eesmärgid ja sihid on täidetud rahuldavalt. Eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise korral eeldatakse, et liikmesriik ei ole varem rahuldavalt täidetud eesmärkide ja sihtidega seotud meetmeid muutnud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 20 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid. 4. Kui komisjoni esialgne hinnang asjaomaste eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise kohta on positiivne, esitab ta oma järeldused majandus- ja rahanduskomiteele ning palub esitada arvamuse selle kohta, kas need eesmärgid ja sihid on täidetud rahuldavalt. Komisjon võtab majandus- ja rahanduskomitee arvamust oma hinnangus arvesse. 5. Kui komisjon annab positiivse hinnangu, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu otsuse, mille kohaselt võib rahalise toetuse ja, kui see on kohaldatav, siis laenu kooskõlas finantsmäärusega välja maksta. Selline otsus võetakse vastu vastavalt artikli 35 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. 6. Kui komisjon teeb lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel kindlaks, et artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud eesmärke ja sihte ei ole täidetud rahuldavalt, peatatakse kogu rahalise toetuse, ja kui see on kohaldatav, laenu, või selle osa maksmine. Liikmesriik võib ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest esitada oma tähelepanekud. Toetuse maksmine taastatakse vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik on võtnud artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks vajalikud meetmed. 7. Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 hakatakse maksetähtaega arvestama kuupäevast, mil liikmesriiki teavitatakse käesoleva artikli lõike 5 kohasest väljamaksete heakskiitmise otsusest, või kuupäevast, mil teatatakse maksete taastamisest vastavalt käesoleva artikli lõike 6 teisele lõigule. 8. Kui liikmesriik ei ole kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest vajalikke meetmeid võtnud, vähendab komisjon rahalise toetuse, ja kui see on kohaldatav, laenu summat proportsionaalselt, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul alates komisjoni järelduste saamisest oma tähelepanekud. 9. Kui liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast ühegi asjaomase eesmärgi ega sihi täitmiseks reaalseid edusamme teinud, lõpetab komisjon artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingud ning vabastab rahalise toetuse summa kulukohustusest, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamist. Kõik artikli 13 kohased eelmaksed nõutakse täielikult tagasi. Komisjon teeb otsuse rahalise toetusega seotud lepingute lõpetamise kohta, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 1, ja kui see on kohaldatav, siis eelmakse tagasinõudmise kohta, pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta. 10. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib lõikele 5 vastava rahalise toetuse, ja kui see on kohaldatav, laenu väljamaksete heakskiitmise otsuse vastuvõtmise kuni kolme kuu võrra edasi lükata.

1. Komisjon edastab põhjendamatu viivituseta, samal ajal ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide ametlikult esitatud taaste- ja vastupidavuskavad ning artikli 20 lõikes 1 osutatud rakendusotsuse ettepanekud, nagu need on komisjoni poolt avalikustatud. 2. Teave, mille komisjon edastab seoses käesoleva määruse ja selle rakendamisega nõukogule või mõnele selle ettevalmistavale organile, tehakse samal ajal kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, kohaldades vajaduse korral konfidentsiaalsuskorda. Nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude asjakohaseid tulemusi jagatakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga. 3. Liikmesriik võib paluda komisjonil eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid. Sellisel juhul lepib komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku, kuidas tehakse eemaldatud teave neile kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega konfidentsiaalsel viisil kättesaadavaks. 4. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile ülevaate, millised on tema esialgsed järeldused liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate asjakohaste eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise kohta. 5. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib paluda Euroopa Komisjonil esitada artiklis 26 osutatud taaste- ja vastupidavusdialoogi raames teavet taaste- ja vastupidavuskavade hindamise seisu kohta.

1. Et tõhustada liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel dialoogi ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda Euroopa Komisjoni iga kahe kuu järel arutama järgmisi küsimusi: a) taaste- ja kohanemisvõime ning vastupidavuse olukord liidus ning käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed; b) liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad; c) liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade hindamine; d) artikli 16 lõikes 2 osutatud läbivaatamisaruande peamised järeldused; e) liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate eesmärkide ja sihtide täitmise seis; f) makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlused, sealhulgas kõik liikmesriikide poolt eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks tehtud tähelepanekud ja võetud parandusmeetmed; g) muu asjakohane teave ja muud asjakohased dokumendid, mille Euroopa Komisjon on rahastu rakendamise kohta Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile esitanud. 2. Euroopa Parlament võib lõikes 1 osutatud küsimuste kohta arvamust avaldada resolutsioonides. 3. Komisjon võtab arvesse kõiki taaste- ja vastupidavusdialoogi käigus, sealhulgas võimalikes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, väljendatud seisukohtadega seotud üksikasju. 4. Taaste- ja vastupidavusdialoog põhineb artiklis 30 osutatud taaste ja vastupidavuse tulemustabelil.

Liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames taaste- ja vastupidavuskava täitmisel, sealhulgas artikli 20 lõikes 6 osutatud tegevuskorra ja artiklis 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate kohaldamisel, tehtud edusammude kohta aruande kaks korda aastas. Selleks kajastatakse liikmesriikide aruandeid asjakohaselt riiklikes reformikavades, mille abil antakse aru taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul elluviimisel tehtud edusammudest.

Komisjon ja liikmesriigid soodustavad oma kohustusele vastaval moel koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise rahastu ning muude liidu programmide ja vahendite, sealhulgas tehnilise toe instrumendi vahel, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist: a) tagavad nii kavandamise kui ka rakendamise ajal liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil eri vahendite vahel vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega; b) optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning c) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes vastutavad liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil rakendamise ja kontrolli eest, et saavutada rahastu eesmärgid.

1. Komisjon jälgib rahastu rakendamist ja mõõdab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Rahastu raames korraldatava tegevuse elluviimise seire peab olema sihipärane ja proportsionaalne. 2. Komisjoni tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse elluviimise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. 3. Komisjon annab aru tagantjärele kulutuste kohta, mida on rahastust iga artiklis 3 osutatud samba puhul tehtud. Selline aruandlus põhineb heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavades esitatud hinnanguliste kulude jaotusel. 4. Komisjonil on õigus võtta 2021. aasta detsembri lõpuks vastu käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 33 delegeeritud õigusakte, milles a) sätestatakse ühised näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning tehakse rahastu üld- ja erieesmärkide saavutamise seiret ja hinnatakse seda; ning b) määratakse kindlaks metoodika, mille alusel anda aru rahastust tehtud sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noortega seotud kulutuste kohta. 5. Liikmesriigid annavad komisjonile ühiste näitajate kohta aru.

1. Komisjon koostab taaste ja vastupidavuse tulemustabeli (edaspidi „tulemustabel“), milles esitatakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisel tehtud edusammud artiklis 3 osutatud kõigis kuues sambas. Tulemustabel on rahastu tulemusaruandluse süsteem. 2. Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakt, milles määratakse kindlaks tulemustabeli üksikasjalikud elemendid, mille abil kajastada lõikes 1 osutatud taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise arengut. 3. Tulemustabelis esitatakse ka taaste- ja vastupidavuskavade täitmisel seoses artikli 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajatega tehtud edusammud. 4. Tulemustabel võetakse kasutusele 2021. aasta detsembriks ja komisjon ajakohastab seda kaks korda aastas; see tehakse üldsusele kättesaadavaks veebisaidil või internetiportaalis.

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu rakendamise kohta igal aastal aruande. 2. Aastaaruanne sisaldab teavet rahastu raames liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta, sealhulgas teavet eesmärkide ja sihtide täitmise seisu ning maksete ja nende peatamise kohta. 3. Aastaaruanne peab sisaldama teavet ka järgmise kohta: a) kuidas on rahastu aidanud kaasa kliimaga seotud sihtide ja digitaalsete sihtide saavutamisele; b) rahastu tulemuslikkus artikli 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate põhjal; c) rahastu artiklis 3 osutatud kuue samba raames kaetud kulutused, hõlmates sotsiaalvaldkonna kulutusi, sealhulgas neid, mis on seotud noorte ja lastega, nagu on osutatud artikli 29 lõikes 4. 4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevuse kohta aru andmisel võib komisjon vastavalt vajadusele kasutada asjakohaseid dokumente, mille ta on vastu võtnud Euroopa poolaasta raames.

1. 20. veebruari 2024. aasta esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele rahastu rakendamise kohta sõltumatu hindamisaruande ja 31. detsembriks 2028 sõltumatu järelhindamise aruande. 2. Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust. 3. Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. 4. Järelhindamise aruandes antakse rahastu kohta üldhinnang ja esitatakse teave selle pikaajalise mõju kohta.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 19. veebruari 2021. aasta. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 4 ja artikli 30 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 29 lõike 4 ja artikli 30 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

1. Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus. Komisjon võib vajaduse korral tagada, et rahastu kaudu antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse raha päritolu kajastava märke abi. 2. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, näidates seda võimaluse korral liidu embleemi ja raha päritolu kajastava märke „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ abil, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 3. Komisjon rakendab rahastu ning selle raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Kohasel juhul teavitab komisjon oma tegevusest Euroopa Parlamendi esindusi ja kaasab neid. Rahastule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.