Määrus reguleerib avalikuks kasutamiseks ette nähtud ehitiste (edaspidi avalik ehitis), sh planeerimisseaduse § 131 lõikes 2 nimetatud rajatiste ehitamise ja selle rahastamise korraldamise põhimõtteid. Määruses sätestatakse kaasrahastamise määra arvutamise, kohustuste täitmise tagamise ning valminud avalike ehitiste omandi Tallinna linnale üleandmise ja Tallinna linna kasutusse andmise põhimõtted.
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arendaja – isik, kelle huvides menetletakse detailplaneeringut, projekteerimistingimusi või ehitusluba; 2) arendusala – ala, mille kohta soovitakse koostada detailplaneering või millele ehitamiseks taotletakse projekteerimistingimusi või ehitusluba; 3) avalik ehitis – Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik ehitis (sh taristu); 4) taristu – planeerimisseaduse § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohane avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ning sellega seotud rajatised, haljastus ja tehnorajatised (sh välisvalgustus) ning planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitab detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses vastavalt Tallinna linna planeerimis- ja ehitusvaldkonna töökorraldusele koostöös teiste asjaomaste Tallinna linna asutustega (edaspidi asutus) välja avaliku ehitise ehitamise (sh rekonstrueerimise ja/või laiendamise) vajaduse.
(1)Detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku taristu ehitab (sh rekonstrueerib ja/või laiendab) arendaja omal kulul käesolevas määruses ettenähtud alustel ja korras sõlmitava halduslepingu alusel.
(2)Kui arendusalal kavandatu elluviimiseks on nii arendusala kui ka piirkonna teenindamiseks funktsionaalselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata avalik ehitis ja Tallinna linnal on kavas see ehitada, võivad Tallinna linn ja arendaja sõlmida selle ehitise ehitamiseks kokkuleppe, millega arendaja kohustub kandma täielikult või osaliselt (käesoleva määruse §-s 5 sätestatud määras) selle avaliku ehitise ehitamisega (sh projekteerimisega) seotud kulud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahastamise kohustuse suurus ei ületa määruse §-s 5 sätestatud kaasrahastamise määra kohast kaasrahastamise summat. Kui arendaja teeb kokkuleppel Tallinna linnaga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitiste rajamiseks ehitustöid, arvatakse nende ehitustööde maksumus kaasrahastamise summast maha.
(4)Kui kavandatava arendusega kaasneb vajadus ehitada avalik ehitis, mille ehitamisega seotud kuludest moodustab käesoleva määruse §-s 5 sätestatud määra kohane summa vaid ebaolulise osa, ning mille ehitamine ei ole täiendava rahastamiseta võimalik, võivad Tallinna linn ja arendaja kokku leppida käesoleva määruse §-s 5 sätestatust suuremas kaasrahastamise kohustuses.
(1)Kaasrahastamise määra arvutamisel lähtutakse valemist P = Y × Z × W × (1 + ΔEHI), kus P on kaasrahastamise määr (€), Y on arendusala maa sihtotstarbe kordaja (elamu-, äri- ja tootmismaal 2 ning muu sihtotstarbe puhul 1), Z on detailplaneeringus või §-s 18 sätestatud juhul projekteerimistingimustes või ehitusloas kavandatud ehitusõigusega määratud ehitis(t)e suurim lubatud maapealne brutopind (m2), W on alushind (10 €/m2) ja ΔEHI on ehitushinnaindeksi muutus (%) võrreldes baasaastaga. Ehitushinnaindeksi muutus arvutatakse välja käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi järgi.
(2)Ehitushinnaindeksi muutuse arvutamisel lähtutakse valemist ΔEHI = (EHIt-1 / EHI0) – 1, kus EHIt-1 on valemi rakendamise aastale eelneva aasta IV kvartali ehitushinnaindeks ja EHI0 on 2021. aasta IV kvartali ehitushinnaindeks. Kui ΔEHI on negatiivne, siis seda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valemis ei rakendata. Ehitushinnaindeksi muutuse valemi rakendamise aastana käsitatakse aastat, mille jooksul saabub kaasrahastamise kohustuse täitmise tähtpäev.
(3)Kui arendusalal asuvalt kinnistult ei juhita sademevett sademeveekanalisatsiooni, vaid nähakse selle kohtkäitlus ette kinnistul, vähendatakse selle kinnistu puhul käeoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud summat 10% võrra.
(1)Taristu ehitamise ja selle rahastamise halduslepingu sõlmib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (edaspidi ka amet). Taristu ehitamise rahastamise halduslepingu sõlmib amet pärast seda, kui Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on lepingu sõlmimise heaks kiitnud.
(2)Arendusalale või selle ümbruskonda kavandatud avaliku ehitise (v.a taristu) ehitamise lepingu sõlmib asutus, kelle valitseda antakse valminud ehitis või selle kasutusõigus.
(3)Arendusalale või selle ümbruskonda kavandatud avaliku ehitise (v.a taristu) ehitamise rahastamise lepingu sõlmib linnavalitsuse heakskiidul asutus, kes korraldab ehitise projekteerimise ja ehitamise.
(4)Avaliku ehitise ehitamise lepingu sõlmijal on põhjendatud juhul õigus leppida kokku käesolevas määruses sätestatust erinevates lepingu täitmise tähtaegades, kohustuse etapiviisilises täitmises ja kohustuse täitmise tähtaegade pikendamises. Muud käesolevas määruses sätestatust erinevad kokkulepped peab heaks kiitma linnavalitsus.
(5)Avaliku ehitise rahastamise lepingu muutmise, üleandmise ja lõpetamise kokkulepped peab heaks kiitma linnavalitsus.
Lepingu täitmise korraldab ja lepingu täitmise üle teeb järelevalvet arendajaga lepingu sõlminud asutus.
Detailplaneeringu algatamise menetlemise käigus amet: 1) hindab koostöös teiste asutustega taristu ehitamise vajadust; 2) kontrollib taristu ehitamise vajaduse korral detailplaneeringust huvitatud isiku vastavust halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele; 3) teeb ettepaneku määrata taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu sõlmimise vajaduse Tallinna Linnavalitsuse korralduses või Tallinna Linnavolikogu otsuses, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine.
(1)Taristu ehitamise leping sõlmitakse käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud juhul.
(2)Avaliku ehitise ehitamise rahastamise leping sõlmitakse käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud juhul.
(3)Taristu ehitamise ja avaliku ehitise ehitamise rahastamise leping sõlmitakse juhul, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludele esinevad ka määruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolud.
(4)Taristu ehitamise ja avaliku ehitise ehitamise rahastamise lepingut ei sõlmita, kui arendusala asub piirkonnas, kus vajalikud avalikud ehitised (sh taristu) on olemas, ning kui detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa vajadust ehitada uusi avalikke ehitisi või rekonstrueerida olemasolevaid.
(1)Taristu ehitamise leping sõlmitakse enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Vajaduse korral lisatakse lepingusse kokkulepe sõlmida taristu ehitamise rahastamise leping.
(2)Taristu ehitamise kohustus peab olema täidetud esimese detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks või viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem, kui ei lepita kokku teisiti. Detailplaneeringukohase hoone ehitamiseks ei anta ehitusluba enne taristule ehitusloa andmist või antakse see koos taristu ehitusloaga.
(3)Kui Tallinna linna omandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, võõrandatakse või antakse see Tallinna linnale üle tasuta.
(4)Kui arendusalal asuvale eraomandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, võõrandatakse see koos kinnistuga tasuta Tallinna linnale või seatakse kinnistule Tallinna linna kasuks taristu kasutamiseks tasuta isiklik kasutusõigus, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnistu omandamise eeldus on, et see ei ole koormatud teiste isikute õigustega (v.a asjaõigusseaduse §-s 158¹ nimetatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud õigused).
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnistu võõrandamise ja isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping ning üldjuhul isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Kui asjaõiguslepingut koos võlaõigusliku lepinguga ei sõlmita, kantakse kinnistusraamatusse Tallinna linna kasuks asjaõiguse omandamist tagav eelmärge. Kui linnavalitsus ei otsusta teisiti, sõlmitakse kinnistu võõrandamise asjaõiguslik leping pärast valmisehitatud taristu valduse Tallinna linnale üle andmist. Kui isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingut ei ole koos võlaõigusliku lepinguga sõlmitud, sõlmitakse asjaõigusleping linnavalitsuse korralduses määratud ajal.
(7)Tallinna linn võtab valmisehitatud taristu valduse vastu tingimusel, et see on projektikohane, terviklikult välja ehitatud ja iseseisvalt kasutatav. Amet võib kehtestada täpsemad taristu valduse Tallinna linnale üleandmise tingimused.
(1)Taristu ehitamise rahastamise leping sõlmitakse hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist.
(2)Taristu ehitamise rahastamise kohustus tuleb täita viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest ameti määratud tähtpäevaks.
(3)Tallinna linn tagastab arendajale taristu ehitamise rahastamise kohustuse täitmiseks makstud rahasumma, kui Tallinna linn ei ole seitsme aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna linnast olenevatel põhjustel alustanud taristu ehitamist (sh projekteerimist, rekonstrueerimist ja/või laiendamist).
(1)Lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks ette nähtud leppetrahv võib olla kokku lepitud nii kohustuse täitmisele sundimiseks kui ka kohustuse täitmise asendamiseks.
(2)Enne detailplaneeringu kehtestamist annab arendaja Tallinna linnale ühe alljärgnevatest lepingu täitmise tagatistest: 1) Eesti Vabariigis tegutseva krediidi- või finantsasutuse garantii; 2) Tallinna linna kasuks hüpoteegi seadmine vähemalt hüpoteegisummale vastava turuväärtusega kinnistule kinnistusraamatu registriosa esimesele järjekohale; 3) muu tagatis, mis on piisav tagamaks, et arendaja täidab oma kohustusi.
(3)Taristu ehitamise lepingu täitmist tagava krediidi- või finantsasutuse garantii summa peab vastama taristu ehitamise eeldatavale maksumusele. Garantii peab kehtima vähemalt 65 kuud pärast detailplaneeringu kehtestamist.
(4)Taristu ehitamise rahastamise lepingu täitmist tagava garantii summa peab vastama arendaja lepingujärgse rahalise kohustuse suurusele. Garantii peab kehtima vähemalt neli kuud pärast rahastamise kohustuse täitmise tähtpäeva.
(5)Lepingu täitmist tagav hüpoteek seatakse summas, mis vastab 1,1-kordsele taristu ehitamise eeldatavale maksumusele või rahastamise kohustuse suurusele. Hüpoteegi seadmise, lõpetamise ja kustutamise kulud kannab arendaja.
(6)Lepingu täitmise tagamiseks antud tagatise võib asendada teise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud samaväärse tagatisega.
(1)Kui arendaja ei sõlmi taristu ehitamise ja/või selle rahastamise lepingut, ei anna lepinguliste kohustuste täitmiseks piisavaid tagatisi, ei sõlmi käesoleva määruse § 10 lõikes 3 ja/või 4 nimetatud kokkulepet, esitab amet Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse esitada Tallinna Linnavalitsusele või Tallinna Linnavolikogule ettepanek keelduda detailplaneeringu kehtestamisest ja lõpetada detailplaneeringu koostamine planeerimisseaduse § 129 lõike 1 punkti 1 alusel.
(2)Kui arendaja ei täida lepingulisi kohustusi tähtaja jooksul, on Tallinna linnal õigus tunnistada detailplaneeringu kõrvaltingimuse alusel detailplaneering kehtetuks või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest.
(3)Tallinna linn ei nõua sõlmitud taristu ehitamise lepingu täitmist osas, milles detailplaneering kehtetuks tunnistatakse.
(4)Arendajalt taristu ehitamise rahastamise kohustuse täitmiseks saadud summast tagastab Tallinna linn rahastatava ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud kulutustest üle jääva osa juhul, kui detailplaneering tunnistatakse täielikult kehtetuks.
Tallinna linnal on õigus mitte anda nõusolekut käesoleva määruse alusel sõlmitud lepingu üleandmiseks, kui leping soovitakse üle anda isikule, kes ei vasta halduskoostöö seaduse § 12 nõuetele.
(1)Lepingumuudatused peavad olema kooskõlas lepingu aluseks oleva detailplaneeringu või seda muutvate projekteerimistingimustega.
(2)Lepingu muutmisel on võimalik muu hulgas kokku leppida, et taristu ehitamise kohustus asendatakse taristu ehitamise rahastamise kohustusega või taristu ehitamise rahastamise kohustus asendatakse taristu ehitamise kohustusega.
(3)Tallinna linnal on õigus leping üles öelda seaduses sätestatud alustel ning juhul, kui lepingu sõlmimise aluseks olev detailplaneering on tunnistatud kehtetuks.
(1)Käesoleva määruse 1. ja 2. peatükis sätestatud põhimõtteid järgides sõlmitakse avaliku ehitise ehitamise ja/või selle rahastamise leping, vajaduse korral ehitise või kinnistu Tallinna linnale tasuta või tasu eest võõrandamise leping või Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kui detailplaneeringu menetluses ilmneb, et detailplaneeringu elluviimine tingib vajaduse: 1) arendusalal olemasolevat avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, mis ei ole taristu käesoleva määruse tähenduses; 2) väljaspool arendusala olemasolevat avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, mis ei ole taristu käesoleva määruse tähenduses.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise vajadust hindavad linna asutused koostöös detailplaneeringu menetluses. Lepingu sõlmib käesoleva määruse § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutus. Lepingu alusel ehitatava avaliku ehitise valduse Tallinna linnale üleandmise tingimused määrab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud asutus.
Kui käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata ja see välistab detailplaneeringu elluviimise tulevikus, esitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinna Linnavalitsusele või Tallinna Linnavolikogule ettepaneku keelduda detailplaneeringu kehtestamisest ja lõpetada detailplaneeringu koostamine planeerimisseaduse § 129 lõike 1 punkti 1 alusel.