Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitab detailplaneeringu algatamise, projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses vastavalt Tallinna linna planeerimis- ja ehitusvaldkonna töökorraldusele koostöös teiste asjaomaste Tallinna linna asutustega (edaspidi asutus) välja avaliku ehitise ehitamise (sh rekonstrueerimise ja/või laiendamise) vajaduse.
(1) Detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku taristu ehitab (sh rekonstrueerib ja/või laiendab) arendaja omal kulul käesolevas määruses ettenähtud alustel ja korras sõlmitava halduslepingu alusel.
(2) ArendusalalKui arendusalal kavandatu elluviimiseks vajaliku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata avaliku ehitise, mis on funktsionaalselt vajalik nii arendusala kui ka piirkonna teenindamiseks, funktsionaalselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata avalik ehitis ja Tallinna linnal on kavas see ehitada, ehitamiseks võivad Tallinna linn ja arendaja sõlmida selle ehitise ehitamiseks kokkuleppe, millega arendaja kohustub kandma täielikult või osaliselt (käesoleva määruse §-s 5 sätestatud määras) selle avaliku ehitise ehitamisega (sh projekteerimisega) seotud kulud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rahastamise kohustuse suurus ei ületa määruse §-s 5 sätestatud kaasrahastamise määra kohast kaasrahastamise summat. Kui arendaja teeb kokkuleppel Tallinna linnaga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitiste rajamiseks ehitustöid, arvatakse nende ehitustööde maksumus kaasrahastamise summast maha.
(4) Kui kavandatava arendusega kaasneb vajadus ehitada avalik ehitis, mille ehitamisega seotud kuludest moodustab käesoleva määruse §-s 5 sätestatud määra kohane summa vaid ebaolulise osa, ning mille ehitamine ei ole täiendava rahastamiseta võimalik, võivad Tallinna linn ja arendaja kokku leppida käesoleva määruse §-s 5 sätestatust suuremas kaasrahastamise kohustuses.
(1) Kaasrahastamise määra arvutamisel lähtutakse valemist P = Y × Z × W × (1 + ΔEHI), kus P on kaasrahastamise määr (€), Y on arendusala maa sihtotstarbe kordaja (elamu-, äri- ja tootmismaal 2 ning muu sihtotstarbe puhul 1), Z on detailplaneeringus või §-s 18 sätestatud juhul projekteerimistingimustes või ehitusloas kavandatud ehitusõigusega määratud ehitis(t)e suurim lubatud maapealne brutopind (m2), W on alushind (10 €/m2) ja ΔEHI on ehitushinnaindeksi muutus (%) võrreldes baasaastaga. Ehitushinnaindeksi muutus arvutatakse välja käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi järgi.
(2) Ehitushinnaindeksi muutuse arvutamisel lähtutakse valemist ΔEHI = (EHIt-1 / EHI0) – 1, kus EHIt-1 on valemi rakendamise aastale eelneva aasta IV kvartali ehitushinnaindeks ja EHI0 on 2021. aasta IV kvartali ehitushinnaindeks. Kui ΔEHI on negatiivne, siis seda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valemis ei rakendata. Ehitushinnaindeksi muutuse valemi rakendamise aastana käsitatakse aastat, mille jooksul saabub kaasrahastamise kohustuse täitmise tähtpäev.
(3) Kui arendusalal asuvalt kinnistult ei juhita sademevett sademeveekanalisatsiooni, vaid nähakse selle kohtkäitlus ette kinnistul, vähendatakse selle kinnistu puhul käesolevakäeoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud summat 10% võrra.
(1) Taristu ehitamise leping sõlmitakse enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Vajaduse korral lisatakse lepingusse kokkulepe sõlmida taristu ehitamise rahastamise leping. (2) Taristu ehitamise kohustus peab olema täidetud esimese detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks või viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem, kui ei lepita kokku teisiti. Detailplaneeringukohase hoone ehitamiseks ei anta ehitusluba enne taristule ehitusloa andmist või antakse see koos taristu ehitusloaga. (3) Kui Tallinna linna omandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, võõrandatakse või antakse see Tallinna linnale üle tasuta. (4) Kui arendusalal asuvale eraomandis olevale kinnistule on lepingu kohaselt ehitatud taristu, võõrandatakse see koos kinnistuga tasuta Tallinna linnale või seatakse kinnistule Tallinna linna kasuks taristu kasutamiseks tasuta isiklik kasutusõigus, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnistu omandamise eeldus on, et see ei ole koormatud teiste isikute õigustega (v.a asjaõigusseaduse §-s 158¹ nimetatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud õigused). (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnistu võõrandamise ja isikliku kasutusõiguse seadmise võlaõiguslik leping ning üldjuhul isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Kui asjaõiguslepingut koos võlaõigusliku lepinguga ei sõlmita, kantakse kinnistusraamatusse Tallinna linna kasuks asjaõiguse omandamist tagav eelmärge. Kui linnavalitsus ei otsusta teisiti, sõlmitakse kinnistu võõrandamise asjaõiguslik leping pärast valmisehitatud taristu valduse Tallinna linnale üle andmist. Kui isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingut ei ole koos võlaõigusliku lepinguga sõlmitud, sõlmitakse asjaõigusleping linnavalitsuse korralduses määratud ajal. (7) Tallinna linn võtab valmisehitatud taristu valduse vastu tingimusel, et see on projektikohane, terviklikult välja ehitatud ja iseseisvalt kasutatav. Amet võib kehtestada täpsemad taristu valduse Tallinna linnale üleandmise tingimused.
(1) Taristu ehitamise rahastamise leping sõlmitakse hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. (2) Taristu ehitamise rahastamise kohustus tuleb täita viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest ameti määratud tähtpäevaks. (3) Tallinna linn tagastab arendajale taristu ehitamise rahastamise kohustuse täitmiseks makstud rahasumma, kui Tallinna linn ei ole seitsme aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna linnast olenevatel põhjustel alustanud taristu ehitamist (sh projekteerimist, rekonstrueerimist ja/või laiendamist).
(1) Käesoleva määruse 1. ja 2. peatükis sätestatud põhimõtteid järgides sõlmitakse avaliku ehitise ehitamise ja/või selle rahastamise leping, vajaduse korral ehitise või kinnistu Tallinna linnale tasuta või tasu eest võõrandamise leping või Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise leping, kui detailplaneeringu menetluses ilmneb, et detailplaneeringu elluviimine tingib vajaduse: 1) arendusalal olemasolevat avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, mis ei ole taristu käesoleva määruse tähenduses; 2) väljaspool arendusala olemasolevat avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, mis ei ole taristu käesoleva määruse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimise vajadust hindavad linna asutused koostöös detailplaneeringu menetluses. Lepingu sõlmib käesoleva määruse § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutus. Lepingu alusel ehitatava avaliku ehitise valduse Tallinna linnale üleandmise tingimused määrab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud asutus.
(1) Kui projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses ilmneb, et ehitamine toob kaasa vajaduse avalikku ehitist rekonstrueerida ja/või laiendada või ehitada uus avalik ehitis, sõlmitakse käesoleva määruse 1. ja 2. peatükis sätestatud põhimõtteid järgides ehitise ehitamise ja/või selle rahastamise leping, vajaduse korral ehitise või kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise leping või Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise leping.
(2) Kui detailplaneeringu menetluses on avaliku ehitise ehitamise või selle rahastamise leping sõlmitud, siis saab projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses sõlmida ehitamise või selle rahastamise lepingu üksnes juhul, kui detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima, sõlmitud avaliku ehitise ehitamise või selle rahastamise lepingut pole täidetud või kui avaliku ehitise ehitamise vajadus on tingitud projekteerimistingimuste või ehitusloaga antavast täiendavast ehitusõigusest või arendusalal asuva või sellele ehitatava hoone kasutuskoormuse suurenemisest.
(3) Avaliku ehitise ehitamise ja/või selle rahastamise lepingu sõlmimise vajadust hindavad asutused koostöös projekteerimistingimuste või ehitusloa menetluses. Lepingu sõlmib käesoleva määruse § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutus. Lepingu alusel ehitatava avaliku ehitise valduse Tallinna linnale üleandmise tingimused määrab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud asutus.
(4) Avaliku ehitise ehitamise ja/või selle rahastamise leping sõlmitakse enne taotletud ehitusloa andmist.
(5) Avaliku ehitise ehitamise leping tuleb täita esimesele ehitusloakohasele hoonele kasutusloa taotlemise ajaks.
(6) Avaliku ehitise ehitamise rahastamise kohustus tuleb täita viie aasta jooksul lepingu sõlmimisest lepingu sõlminud asutuse määratud tähtpäevaks.
(7) Arendajalt avaliku ehitise ehitamise rahastamise kohustuse täitmiseks saadud summa tagastab Tallinna linn juhul, kui Tallinna linn ei ole seitsme aasta jooksul lepingu sõlmimisest Tallinna linnast olenevatel põhjustel alustanud avaliku ehitise ehitamist (sh rekonstrueerimist ja/või laiendamist).