Turvategevuse seadus (TurvaTS)

(1)Käesolevas seaduses sätestatakse turvategevuse tingimused ja kord, turvaettevõtja ja turvateenistuja õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve alused ja kord.

(2)Käesolevat seadust kohaldatakse siseturvamisele ja majandustegevusele, mida teostatakse käesolevas seaduses loetletud tegevusaladel.

(3)Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) valitsusasutusele või selle struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine; 2) Kaitseliidu seaduse alusel osutatavale valvele.

(4)Kui Eesti riigilippu kandvat laeva valvatakse ja kaitstakse kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel rünnete eest, kohaldatakse meresõiduohutuse seadust.

(5)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(6)Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevuse alustamisele, teostamisele, lõppemisele ja jätkamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuva isiku põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomisel.

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) kaitsmine – isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine; 2) korra pidamine – avalikul koosolekul korra tagamine korrakaitseseaduse nõuete järgi või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal; 3) siseturvakorraldaja – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud siseturvamist; 4) turvaettevõtja – turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja; 5) turvajuht – turvateenistuja, kes vastutab turvaettevõtjapoolse turvamise ning väljaõppe korraldamise ja turvaauditi läbiviimise eest ning vastab käesolevas seaduses sätestatud turvajuhile esitatavatele nõuetele ning kellele on antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse; 6) turvaplaan – mehitatud turvamiseks koostatud tegevusplaan; 7) turvateenistuja – füüsilisest isikust turvaettevõtja või turvaettevõtja töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötajale, turvatöötajale või turvajuhile esitatavatele nõuetele; 8) valvamine – isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks; 9) turvaobjekt – isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või kaitstakse või kus korda peetakse; 10) valvetöötaja – turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötajale esitatavatele nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi kutse; 11) turvatöötaja – turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud turvatöötajale esitatavatele nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel turvatöötaja või turvajuhi kutse.

(1)Turvategevuse tegevusalad on: 1) turvamine; 2) turvaauditi läbiviimine; 3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine; 4) turvateenistuja väljaõpe.

(2)Turvategevusega tegelemiseks sõlmitakse tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping.

(3)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded: 1) turvaplaanile ja selle koostamisele; 2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele; 3) turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale; 4) turvateenistuja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile, terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi andmekoosseisule ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu; 5) turvateenistuja töötõendile, vormiriietusele ja turvavarustusele; 6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele; 7) turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.

(1)Turvamine on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine.

(2)Turvamiseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise, kaitsmise ja korra pidamise tingimused. Kui turvaobjekti jälgimisel töödeldakse isikuandmeid, peab lepingus määrama kindlaks isikuandmete töötlemise vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ja kohustused.

(3)Isikut turvatakse vaid isiku nõusolekul.

(4)Turvamist teostavad turvatöötaja ja turvajuht.

(5)Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötaja juhendamisel turvamises osaleda valvetöötaja. Valvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel. Avalikus kohas on valvetöötajal lubatud tegutseda koos turvatöötajaga.

(6)Turvaettevõtja töötajale, kes valvab tehnilise vahendiga ja ei viibi turvaobjektil, ei kohaldata käesoleva seaduse 4. peatükki, välja arvatud § 15 lõikes 7 sätestatud nõuet, kui tehnilist vahendit kasutatakse vaid turvaobjekti valvamiseks.

(7)Avalikul kogunemisel turvamisele kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades korrakaitseseaduses avaliku kogunemise kohta sätestatud nõudeid. Vähemalt pooled töötajad, keda turvaettevõtja avalikul kogunemisel korra pidamiseks rakendab, peavad olema turvatöötajad või turvajuhid.

(8)Mehitatud turvamise alus on turvaobjekti turvaplaan.

(1)Turvaaudit on tellija esitatud andmete ja turvaobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena.

(2)Turvaauditi kinnitab turvajuht.

(3)Turvaauditi läbiviimiseks võib turvaettevõtja töödelda avalikust allikast kättesaadavaid isikuandmeid ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt turvaauditi tellija edastatud isikuandmeid. Turvaettevõtja ei säilita turvaauditiga seotud isikuandmeid kauem, kui on vajalik turvaauditi läbiviimiseks.

(1)Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud turvaobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja turvaettevõtjale automaatse häireteate edastamiseks.

(2)Valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse tootja juhiste kohaselt nii, et valveseadmestik täidaks oma otstarvet.

(3)Turvaettevõtja töötaja, kelle ülesanne on valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine või hooldamine, peab vastama käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 sätestatud nõudele ja tal peab olema kutseseaduse alusel antud vastav kutse.

(4)Valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele võib lisanõuded kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5)Valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist korraldab vastutav isik, kes vastab käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 7 sätestatud nõuetele ning kellel on kutseseaduse alusel antud vastav kutse.

(6)Valveseadmestiku projekteerija, paigaldaja ja hooldaja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

(1)Turvateenistuja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.

(2)Turvateenistuja väljaõpe jaguneb järgmiselt: 1) valvetöötaja õpe; 2) turvatöötaja õpe; 3) turvajuhi õpe; 4) värskendusõpe; 5) eriõpe.

(3)Turvateenistuja väljaõppele ja õppekavale kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.

(4)Turvateenistuja väljaõppe korralduse eest vastutab turvajuht.

(1)Siseturvamine on siseturvakorraldaja poolt: 1) avalikus kohas tema omandis või valduses alal kaitsmine ja korra pidamine; 2) tema ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuva teise isiku või asutuse vara turvamine või 3) tasuta teise isiku või asutuse vara turvamine.

(2)Siseturvakorraldaja määrab siseturvajuhi, kes vastutab siseturvamise eest. Siseturvajuhti käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses vastutava isikuna.

(3)Siseturvatöötaja, siseturvajuht ja sisevalvetöötaja on siseturvakorraldaja teenistujad, kelle ülesanne on tööandja määratud kohas siseturvamine.

(4)Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise, omamise, valdamise, kandmise ja hoidmise ning siseturvatöötajale ja siseturvajuhile kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28.

(5)Siseturvatöötajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 turvatöötaja, turvajuhi või valvetöötaja kohta sätestatut ning ta peab täitma §-s 17 sätestatud turvateenistuja kohustusi.

(6)Siseturvatöötaja ja siseturvajuht juhinduvad ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-de 18–28 nõuetest.

(7)Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib siseturvatöötajaga koos turvamises osaleda sisevalvetöötaja. Sisevalvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel.

(8)Siseturvatöötajale, siseturvajuhile või sisevalvetöötajale, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse nimetatud ametnikule, ja siseturvakorraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 29–31.

(9)Siseturvakorraldajal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7, 10 ja 11 ning § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.

(1)Turvaettevõtja on kohustatud: 1) tagama töötaja vastavuse seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud nõuetele ja tingimustele; 2) tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid olenevalt turvaobjektist ja ülesandest; 3) tagama, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest; 4) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit mehitatud turvaobjektidest; 5) säilitama turvategevusega seotud dokumendid käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja nõuete kohaselt; 6) teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile turvamise käigus isikule tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulirelva kasutamise juhtumist; 7) säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist üks kuu salvestamise päevast arvates käesoleva seaduse nõuete kontrollimiseks; 7¹) säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteo tunnustega tegu, kuus kuud salvestamise päevast arvates süüteomenetluse läbiviimiseks; 8) tagama turvamise, turvaauditi läbiviimise ja väljaõppe tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava turvajuhi; 9) tagama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava vastutava isiku; 10) tagama tegevuse vastavuse käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele; 11) jagama turvaobjekti kohal oleva õhuruumi seire andmeid Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga, kui turvaobjekti kohal olevat õhuruumi seiratakse.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldatakse turvaettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 71 nimetatud salvestis kustutatakse süüteomenetluse alustamata jätmise või salvestise uurimisasutusele üleandmise korral. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 sätestatud seireandmete jagamiseks peab turvaettevõtjal olema turvaobjekti omaniku või valdaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis luba või see peab olema kokku lepitud turvamiseks sõlmitud lepingus.

(3)Vabariigi Valitsuse korraldusega võib riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks piirata sellise riigi kodaniku või juriidilise isiku kapitali osalust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutseva turvaettevõtja vara koosseisus, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon.

(1)Enne, kui ettevõtja alustab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal majandustegevust, peab tal olema selleks tegevusluba.

(2)Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Teade loetakse nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

(3)Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. Teade loetakse nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta esitatuks, kui Eesti hariduse infosüsteemis on olemas ettevõtja kinnitus turvajuhi olemasolu kohta ja käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 2 nimetatud kinnitus.

(4)Käesoleva seaduse alusel väljastatav tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene turvaettevõtja tütarettevõtjale.

(5)Siseturvakorraldaja on kohustatud teatama siseturvamise alustamisest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Siseturvamisest teatamise kohustusele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

(1)Ettevõtja esitab turvamise tegevusloa taotluses peale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmete: 1) vastutava turvajuhi andmed ja tema kinnituse õigussuhte kohta ettevõtjaga ning äriühingu nende aktsionäride ja osanike nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi ning iga füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja ja -koha; 2) kinnituse, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 korral aktsepteeritakse välisriigi ettevõtja või kodaniku puhul tema päritoluriigi või asukohariigi karistusregistri tõendit või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.

(3)Turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasub ettevõtja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

Ettevõtjale antakse turvamise tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 2 sätestatud nõuetele ning tal on nõuetele vastav turvajuht.

(1)Turvateenistuja saab olla isik, kes: 1) on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis omandanud elamisõiguse või kellele on Eestis antud elamisluba; 2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel; 3) on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita oma tööülesandeid; 4) on oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust; 5) ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

(2)Turvatöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvatöötaja kutse.

(3)Turvajuhil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema vähemalt keskharidus ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse.

(4)Valvetöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel valvetöötaja kutse.

(5)Turvateenistuja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusalal töötada. Turvateenistuja peab läbima perioodiliselt tervisekontrolli vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjale.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 nõuetele vastavust hindab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste. Töötervishoiuarst väljastab turvaettevõtjale kinnituse turvateenistuja nõuetele vastavuse kohta, avaldamata täpseid terviseandmeid.

(7)Turvateenistujana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toimepandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud.

(8)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõigete 2–4 nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib turvaettevõtja nõuda turvateenistujalt nõuetele vastavust kinnitavat dokumenti.

(9)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ja lõike 7 nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib turvaettevõtja töödelda avalikust allikast kättesaadavaid turvateenistuja isikuandmeid.

(1)Turvaettevõtja väljastab turvateenistujale töötõendi ja vajaduse korral vormiriietuse.

(2)Turvaettevõtja esitab vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse Politsei- ja Piirivalveametile, kes kontrollib nende vastavust käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada seda ülesannet täitma kolmanda isiku.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.

Turvateenistuja on kohustatud: 1) keelduma täitmast ülesannet, mis on õigusaktiga vastuolus; 2) hoidma saladuses talle turvategevuse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid; 3) kandma tööülesannet täites kaasas töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja esitama talle tema nõudmisel töötõendi; 4) kandma turvamisel, välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel, vormiriietust; 5) tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise, kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule tekitatud kehavigastus; 6) teatama viivitamata turvaettevõtjale, kui ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuetele.

(1)Turvateenistuja võib turvamisel kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid, järgides järgmisi põhimõtteid: 1) meedet kohaldama asudes selgitatakse isikule meetme kohaldamise põhjuseid, välja arvatud juhul, kui see ei ole meetme kiireloomulist kohaldamist nõudva olukorra tõttu võimalik; 2) kohaldatakse ainult meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetme eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) mitme sobiva ja vajaliku meetme hulgast kohaldatakse seda, mis kahjustab isikut eeldatavalt kõige vähem.

(2)Turvatöötaja ja turvajuhi õigus kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid kehtib turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses.

(1)Ründe väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või käimasoleva ründe lõpetamiseks on turvateenistujal õigus esitada isikule suuline nõue hoiduda rünnakust või lõpetada see ning õigus hoiatada teda käesolevas jaos sätestatud meetme ja vajaduse korral füüsilise jõu kasutamise eest.

(2)Turvateenistuja peab andma isikule nõude täitmiseks mõistliku aja, kui see on võimalik.

Et kontrollida turvaobjekti omaniku või valdaja kehtestatud nõuete järgimist, on turvateenistujal õigus isik turvaobjekti sissepääsul või turvaobjektil peatada ja nõuda temalt turvaobjektile pääsemiseks või turvaobjektil viibimiseks vajaliku dokumendi esitamist.

(1)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui: 1) isiku või tema vallasasja kontrollimisel on tuvastatud ese või aine, mis võetakse hoiule; 2) isik peetakse kinni; 3) isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.

(2)Valvetöötajal on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.

(3)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada isikusamasuse tuvastamisel jõudu, kui isikusamasuse tuvastamine on seotud isiku kinnipidamisega.

(4)Turvaettevõte ei tohi turvateenistuja poolt läbiviidud isikusamasuse tuvastamise käigus teadmiseks saanud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õiguslik alus.

(1)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel ning tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil, kui: 1) isiku kontroll tehnilise vahendiga on turvaobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik; 2) esineb kahtlus, et isiku valduses on turvaobjektilt võetud ese, mille valdus on omavoliline; 3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud; 4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut.

(2)Isikut kontrollib kompimise teel turvatöötaja või turvajuht, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib isikut kontrollida turvatöötaja või turvajuht, kes ei ole isikuga samast soost.

(3)Isiku kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.

(1)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kontrollida vallasasja meeleliselt, tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil, kui: 1) vallasasja kontrollimine on turvaobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik ning sellest korrast on isikut varem teavitatud; 2) esineb kahtlus, et vallasasjas on turvaobjektilt võetud ese või aine, mille valdus on omavoliline; 3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud; 4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teist isikut.

(2)Vallasasja omanikul või valdajal on õigus viibida asja kontrollimise juures. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul võib turvatöötaja või turvajuht vallasasja kontrollida omaniku või valdaja juuresolekuta, kui nimetatud isik takistab tahtlikult käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.

(3)Vallasasja kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.

(4)Turvateenistujal on õigus võtta hoiule isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on seaduse või turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud.

(5)Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse, pannes kirja meetmele allutatud isiku kontaktandmed, nime ja isikukoodi või sünniaja, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjelduse ning vähemalt järgmised andmed: 1) hoiule võetud eseme või aine nimetus või kirjeldus ja kogus; 2) meetme kohaldamise kuupäev ja koht ning meedet kohaldanud turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi.

(6)Isiku nõudmisel esitatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel koostatud dokumendi koopia.

(7)Kui vallasasja hoiule võtmise alus langeb ära, tagastatakse hoiule võetud ese või aine isikule viivitamata, välja arvatud ese või aine, mille valdamine on isikul õigusaktiga keelatud.

(8)Turvateenistujal on õigus isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastada õiguspärasele valdajale.

(1)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus tõkestada isiku sisenemine turvaobjektile, kui: 1) isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks; 2) isiku valduses on ese või aine, millega ei ole lubatud turvaobjektile siseneda.

(2)Et tagada turvaobjekti kasutamise korra järgimine, on valvetöötajal õigus tõkestada isiku sisenemine turvaobjektile, kui isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks.

Turvatöötaja ja turvajuht võivad isiku turvaobjektilt kõrvaldada, kui: 1) isikul puudub seaduslik alus turvaobjektil viibimiseks; 2) isik rikub turvaobjekti omaniku või valdaja kehtestatud käitumisnõudeid, millest isikut on varem teavitatud, ja rikkumine jätkub pärast turvatöötaja suulist nõuet see lõpetada; 3) isik ohustab või ründab turvaobjekti või seal viibivat isikut.

(1)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus pidada isik kinni, kui: 1) esineb kahtlus, et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo; 2) isik rikub kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu isiku suhtes, keda käesoleva seaduse § 5 lõike 3 kohaselt turvatakse.

(2)Isiku kinnipidamine dokumenteeritakse, pannes kirja kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünniaja, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjelduse ning vähemalt järgmised andmed: 1) isiku kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht; 2) isiku kinnipidamise põhjus; 3) isiku kinni pidanud turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi; 4) füüsilise jõu ja erivahendi kasutamine; 5) isiku vabastamise või politseile üleandmise kuupäev ja kellaaeg.

(3)Isiku nõudmisel esitatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumendi koopia.

(4)Turvatöötaja ja turvajuht võivad isiku kinnipidamisel sulgeda ta ruumi või sõidukisse või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvateenistujat või ohustada ennast või teist isikut.

(5)Kinnipeetud isik tuleb viivitamata anda üle politseile või toimetada politseisse. Koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka isikult hoiule võetud ese või aine ja vajaduse korral kinnipidamisel koostatud dokumendi koopia. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud käesoleva seaduse nõuete kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.

(6)Kinnipeetud isik, kes ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja keda ei ole alust kahtlustada turvaobjektiga seotud süüteo toimepanemises, vabastatakse viivitamata.

(7)Isiku kinnipidamisel kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lõiget 4, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(1)Kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks, on turvatöötajal ja turvajuhil õigus mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, turvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele.

(2)Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine dokumenteeritakse, märkides vähemalt järgmised andmed: 1) kuupäev, kellaaeg ja koht; 2) sekkumise põhjus; 3) võimaluse korral mehitamata õhusõiduki tunnused; 4) sekkumise viis; 5) kasutatud erivahend; 6) turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi.

(3)Turvatöötaja või turvajuht teavitab mehitamata õhusõiduki lendu sekkumisest Politsei- ja Piirivalveametit ning edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile.

(4)Kui mehitamata õhusõiduk saadakse lendu sekkumise käigus kätte või võetakse kontrolli alla, teavitatakse sellest viivitamata politseid ning tagatakse selle üleandmine politseile, kui see on ohutu.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud dokumendi koostamisest arvates käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.

(1)Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–261 sätestatud meedet kohaldades füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire ning arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.

(2)Enne füüsilise jõu kasutamist peab turvatöötaja või turvajuht hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

(3)Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei piirata turvateenistuja hädakaitse või hädaseisundi õigust.

(1)Turvateenistujal on turvamisel ja väljaõppes õigus kasutada relva. Turvamisel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31.

(2)Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ja relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3)Turvateenistuja võib turvamisel kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva.

(4)Turvatöötajal ja turvajuhil on turvamisel õigus kasutada järgmisi erivahendeid: 1) eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade; 2) käerauad; 3) teenistuskoer; 4) maanduma sundimise vahend; 5) juhtimise ülevõtmise vahend; 6) raadioside piiraja.

(5)Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada ennast või teist isikut.

(6)Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib turvaobjektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui turvaobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta. 6 (6¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks. 6 (6²) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja see tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.

(7)Tulirelva võivad kasutada turvatöötaja ja turvajuht. Tulirelva võib kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva kasutamist, ületamata seejuures hädakaitse piire. 7 (7¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule kasutada tulirelva mehitamata õhusõiduki suhtes selle lendu sekkumiseks, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja mehitamata õhusõidukist elutähtsa teenuse toimepidevusele või turvaobjektile lähtuvat ohtu ei ole võimalik muu vahendiga tõrjuda või ei ole seda võimalik teha õigel ajal, ning tingimusel, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve.

(1)Kui turvateenistuja hukkub tööülesande täitmise käigus tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab turvaettevõtja turvateenistuja alaealistele lastele, vanematele ja lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnase suhte korral elukaaslasele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordse hüvitise tema keskmise kümne aasta töötasu ulatuses.

(2)Turvateenistujal on lisaks õigus nimetada turvaettevõtjale füüsiline isik või füüsilised isikud, kes saavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti. Kui turvateenistujal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid, makstakse kogu summa välja turvateenistuja nimetatule või nimetatutele.

(3)Kui turvateenistuja on saanud tööülesande käigus tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel vigastada või haigestunud ja tal tuvastatakse seetõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab turvaettevõtja talle järgmise ühekordse hüvitise: 1) osalise töövõime korral tema keskmise ühe aasta töötasu; 2) puuduva töövõime korral tema keskmise viie aasta töötasu.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku, lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 491 lõigetest 2–5.

(5)Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui turvateenistuja oli juhtumis ise süüdi.

(6)Ühekordse hüvitise maksmine ei vabasta tööandjat muudest seadusega sätestatud kohustustest.

(1)Turvaettevõtja teavitab talle teadaolevat õigustatud isikut ühekordse hüvitise saamise õigusest viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaolude tuvastamisest.

(2)Käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 sätestatud hüvitise saamiseks esitab turvateenistuja või tema esindaja avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta ning turvaettevõtja nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta turvateenistuja töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.

(3)Turvateenistuja hukkumise korral hüvitist saama õigustatud isik esitab hüvitise saamiseks turvaettevõtjale avalduse, mis tõendab, et selle esitaja on käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud õigustatud isik.

(4)Hüvitise avaldus esitatakse turvaettevõtjale ühe aasta jooksul alates turvateenistuja osalise või puuduva töövõime tuvastamisest ja turvateenistuja hukkumise korral 90 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamisest.

(1)Kui turvateenistuja taotleb osalise või puuduva töövõime hüvitist, teeb turvaettevõtja kümne tööpäeva jooksul avalduse ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud dokumentide saamisest arvates hüvitise maksmise kohta põhjendatud otsuse. Turvateenistuja hukkumise korral teeb turvaettevõtja otsuse hüvitise määramise kohta kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumisest.

(2)Otsuses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) tööõnnetuse uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad avalduses esitatud asjaolusid; 3) seisukoht avalduse põhjendatuse kohta; 4) väljamakstava summa arvutus ja viide maksmise alusele.

(3)Kui turvateenistuja hukkub ja ühekordset hüvitist taotleb mitu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikut, jagatakse hüvitis nende vahel võrdselt, arvestades § 29 lõikes 2 nimetatud õigustatud isikutele määratud osa suurust.

(4)Turvaettevõtja toimetab kirjaliku otsuse hüvitise määramise kohta avalduse esitanud isikule kätte seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(5)Turvaettevõtja maksab hüvitise välja ühe kuu jooksul hüvitise määramisest. Poolte kokkuleppel makstakse hüvitis välja mitmes osas.

(1)Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2)Riiklikku järelevalvet täiskasvanute koolituse seaduses turvateenistuja väljaõppele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(1)Politsei- ja Piirivalveameti ametnik võib siseneda: 1) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemisel viibib juures turvateenistuja; 2) äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse turvategevust; 3) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui valdusesse sisenemise eesmärk on tagada läbipääs turvaobjektile.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Politsei- ja Piirivalveameti ametnik hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul ei ole kohustuslik valdusesse sisenemist protokollida.

(1)Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või siseturvakorraldajalt turvategevuses kogutud heli- või videosalvestist, kui see on vajalik, et kontrollida käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmist.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meedet on kohustuslik protokollida, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

(1)Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud turvategevuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloaks.

(2)Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud turvategevuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuni kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Nimetatud ajavahemikul loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega § 11 lõike 2 tähenduses.

(3)Turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusala tegevusluba, mis on antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuni kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Nimetatud ajavahemikul loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega § 11 lõike 3 tähenduses.

(4)Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusala majandustegevusteade tuleb esitada kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

–

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.