lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Õigusaktid›TurvaTS›Võrdlus

Redaktsioonide võrdlus

Turvategevuse seadus (TurvaTS)
→
2 § muudetud+46 sõna lisatud−20 sõna eemaldatud
§ 26Mehitamata õhusõiduki lendu sekkuminemuudetud

(1) Kui turvaobjekt on riigikaitseseadusekriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliseksajutiselt või ajutiseks riigikaitseobjektiksalaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, on turvatöötajal ja turvajuhil õigus mehitamata õhusõiduki lendu sekkuda, sealhulgas sundida seda maanduma või suunata või takistada selle liikumist, kui on alust arvata, et õhusõidukist lähtub vahetu oht elutähtsa teenuse toimepidevusele, turvaobjektile, sellel olevale varale või sellel viibivatele isikutele. (2) Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumine dokumenteeritakse, märkides vähemalt järgmised andmed: 1) kuupäev, kellaaeg ja koht; 2) sekkumise põhjus; 3) võimaluse korral mehitamata õhusõiduki tunnused; 4) sekkumise viis; 5) kasutatud erivahend; 6) turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi. (3) Turvatöötaja või turvajuht teavitab mehitamata õhusõiduki lendu sekkumisest Politsei- ja Piirivalveametit ning edastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. (4) Kui mehitamata õhusõiduk saadakse lendu sekkumise käigus kätte või võetakse kontrolli alla, teavitatakse sellest viivitamata politseid ning tagatakse selle üleandmine politseile, kui see on ohutu. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel koostatud dokumenti säilitatakse kuus kuud dokumendi koostamisest arvates käesoleva seaduse nõuete täitmise kontrollimiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks.

§ 28Relvad ja erivahendidmuudetud

(1) Turvateenistujal on turvamisel ja väljaõppes õigus kasutada relva. Turvamisel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31. (2) Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ja relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Turvateenistuja võib turvamisel kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva. (4) Turvatöötajal ja turvajuhil on turvamisel õigus kasutada järgmisi erivahendeid: 1) eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade; 2) käerauad; 3) teenistuskoer; 4) maanduma sundimise vahend; 5) juhtimise ülevõtmise vahend; 6) raadioside piiraja. (5) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada ennast või teist isikut. (6) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib turvaobjektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui turvaobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta. (6¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks maanduma sundimise vahendit ja juhtimise ülevõtmise vahendit üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseadusekriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliseksajutiselt või ajutiseks riigikaitseobjektiksalaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. (6²) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks raadioside piirajat üksnes juhul, kui turvaobjekt on riigikaitseseaduse

← Tagasi teksti juurde
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse
alusel määratud
alaliseks
ajutiselt
või
ajutiseks riigikaitseobjektiks
alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
ja see tuleneb
riigikaitseseaduse
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse
§
85
24
lõike
1
8
punktis 2 nimetatud
riigikaitseobjekti
turvaplaanist. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras. (7) Tulirelva võivad kasutada turvatöötaja ja turvajuht. Tulirelva võib kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva kasutamist, ületamata seejuures hädakaitse piire. (7¹) Turvatöötaja ja turvajuht võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule kasutada tulirelva mehitamata õhusõiduki suhtes selle lendu sekkumiseks, kui turvaobjekt on
riigikaitseseaduse
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse
alusel määratud
alaliseks
ajutiselt
või
ajutiseks riigikaitseobjektiks
alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks
ja mehitamata õhusõidukist elutähtsa teenuse toimepidevusele või turvaobjektile lähtuvat ohtu ei ole võimalik muu vahendiga tõrjuda või ei ole seda võimalik teha õigel ajal, ning tingimusel, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve. (8) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht nende enda või muu isiku elule või tervisele. (9) Valvetöötaja võib kasutada gaasipihustit üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele.