(1) Arendajal tekib rajatiste väljaehitamise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning linna arengukava ja eelarve ei näe detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ette.
(2) Planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise ja rahastamise lepingu sõlmimist välistavate asjaolude puudumisel sõlmib Keila Linnavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) arendajaga lepingu detailplaneeringu koostamise ja vajadusel keskkonnamõjude hindamise rahastamise kohta enne detailplaneeringu algatamise otsustamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepinguga võtab arendaja kohustuse rajatiste väljaehitamise ja/või väljaehitamisega seotud tegevuste rahastamiseks ning vastavasisulise halduslepingu sõlmimiseks enne detailplaneeringu kehtestamist.
(4) Kui arendaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut sõlmima, siis detailplaneeringut ei algatata.
(5) Juhul, kui arendajal ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut täita, loetakse leping ühepoolselt üles öelduks alates arendajalt vastavasisulise teate saamisest. Arendaja poolt lepingu täitmise võimatus on aluseks vastava detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Arendajale detailplaneeringu koostamisega kuni lepingu ülesütlemise hetkeni tehtud kulusid ei hüvitata.
(1) Enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist sõlmib arendaja ametiasutusega halduslepingu rajatiste väljaehitamiseks ja/või väljaehitamisega seotud tegevuste rahastamise tagamiseks ning võlaõigusliku lepingu rajatiste üleandmiseks linnale juhul, kui need asuvad linna omandis oleval maal või kinnisasjade üleandmiseks linnale juhul, kui need on kavandatud kasutamiseks avalikes huvides.
(2) Halduslepingus tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1) põhjendatud juhul ja kooskõlas detailplaneeringuga võib halduslepingus näha ette rajatiste välja ehitamise etappide kaupa; 2) arendaja peab enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele ehitusloa andmist olema omal kulul teostanud kõik toimingud detailplaneeringus ettenähtud katastriüksuste moodustamiseks ja katastriüksuste sihtotstarvete määramiseks vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 3) planeeringujärgsed servituudid on enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele ehitusloa andmist kantud kinnistusraamatusse arendaja kulul; 4) rajatised on enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele kasutusloa andmist välja ehitatud, sealjuures tehnovõrgud ja -rajatised on ehitatud olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni enne vastavale krundile detailplaneeringuga kavandatud hoonele ehitusloa andmist; 5) detailplaneeringu alusel moodustatud ja planeeringuga ette nähtud linnale võõrandatavad kinnistud on linnale tasuta võõrandatud enne detailplaneeringuga kavandatud esimesele hoonele kasutusloa andmist; 6) rajatiste väljaehitamise kuludele vastav tagatisraha on deponeeritud linna arvelduskontol.
(3) ) Juhul, kui arendaja ei nõustu sõlmima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamistulatuses, milles selle sõlmimine on ette nähtud planeerimisseaduse §-s 131, võib detailplaneeringu kehtestamise otsustajal õigus jätta detailplaneering
(1) Detailplaneeringualaga funktsionaalselt seotud olemasoleva taristu ja vajadusel selleks rajatava taristuga opereerimiseks on arendajal kohustus tasuda linnale ühe aasta jooksul arvates detailplaneeringu kehtestamisest taristutasu. Tasu maksmises lepitakse kokku käesoleva korra § 3 lõikes 1 viidatud halduslepingus.
(2) Taristutasu all mõistetakse eelkõige kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid kaudseid kulusid, sh detailplaneeringualaga funktsionaalselt seotud olemasolevat, juba avalikus kasutuses olevat taristut (sh teed ja teetaristu, tänavavalgustus, sademeveesüsteemid, mänguväljakud, koerteväljakud ja kogukonnaaiad, spordirajatised, haljasalad ja haljastuslahendused, puhkealad ja terviserajad jne). Linn võib otsustada taristutasu suunamise konkreetse detailplaneeringualaga seotud avaliku taristuobjekti väljaehitamisse. Sellistel juhtudel lepitakse selles arendajaga kokku käesoleva korra § 3 lõikes 1 viidatud halduslepingus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu rakendatakse alates 4 elamuühiku kavandamisest detailplaneeringuga. Elamuühiku all mõistetakse ehituslikult eraldiseisvat ühe leibkonna elamiseks mõeldud hoonet või ruumide kooslust hoones, nt üksikelamu puhul kogu üksikelamut, korterelamu puhul korterit, ridaelamu puhul ridaelamuboksi jne.
(4) Üldplaneeringu kohase detailplaneeringu korral on taristutasu suuruseks 4000 eurot elamuühiku kohta, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul 10 000 eurot elamuühiku kohta. Taristutasu suuruse vaatab Keila linnavolikogu üle iga 3 aasta järel.