Määrusega kehtestatakse joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded, sealhulgas riskijuhtimise meetmed.
Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise osad on: 1) joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus; 2) joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamine; 3) joogiveehaardest võetava vee seire.
Joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus hõlmab joogivee käitleja järgmisi tegevusi ja nende kirjeldusi: 1) joogiveehaarde valgala või toiteala kindlakstegemine ja kaardistamine; 2) joogiveehaarde valgalal või toitealal paiknevate sanitaarkaitsealade väljaselgitamine; 3) joogiveehaarde valgalal või toitealal olevate veevõtukohtade geograafiliste koordinaatide esitamine; 4) joogiveehaarde valgala või toiteala maakasutuse, ning põhja- ja pinnavee äravoolu ja toitumise protsesside kirjeldus; 5) joogiveehaarde valgalal või toitealal maaomanike, planeeringute, hoonestatuse ja piirangute kirjeldus.
Joogiveehaarde valgalal või toitealadel ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemisel ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamisel joogivee käitleja: 1) teeb kindlaks joogiveehaarde valgalal või toitealal joogivee kvaliteeti ohustavad ohud ja ohtlikud olukorrad; 2) hindab ohtude ja ohtlike olukordade poolt joogivee kvaliteedile kujutatavat võimalikku riski; 3) hindab võimalikke riske, mis võivad põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemist sel määral, et see võib kujutada ohtu inimeste tervisele.
(1)Joogiveehaardest võetavat vett seirab joogivee käitleja, jälgides asjakohaseid kvaliteedinäitajaid, indikaatoreid, aineid või ühendeid, mis on valitud järgmistest veeseaduse alusel kehtestatud loeteludest: 1) paragrahvi 85 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid; 2) paragrahvi 77 lõike 4 alusel kehtestatud põhjavett ohustavad saasteained; 3) paragrahvi 76 lõike 1 alusel kehtestatud prioriteetsed ained, prioriteetsed ohtlikud ained, teatavad muud saasteained ja vesikonnaspetsiifilised saasteained; 4) paragrahvi 856 lõikes 1 nimetatud jälgimisnimekirjas loetletud ained ja ühendid.
(2)Seiresse valitakse lõikes 1 esitatud loeteludest kvaliteedinäitajad, indikaatorid, ained või ühendid, mida peetakse asjakohasteks § 4 alusel kindlaks tehtud ohte ja ohtlikke olukordi või muud teavet silmas pidades.
(3)Seirekava koostamisel võib arvesse võtta joogiveehaarde seisukohast asjakohaseid riikliku keskkonnaseire või muude uuringute andmeid.
(4)Riskihindamise tulemustel põhineva seirekava kooskõlastab joogivee käitleja Terviseametiga veeseaduse § 85 lõike 2 kohase määrusega sätestatud joogivee kontrolli kavas.
(5)Seiratavate kvaliteedinäitajate, indikaatorite, ainete või ühenditega seotud suundumustest ja ebatavalistest numbritest või kontsentratsioonidest teavitavad joogivee käitlejad Terviseametit ja Keskkonnaametit esimesel võimalusel.
(1)Käesoleva määruse §-de 3–5 kohaselt tehtud riskihindamise tulemuste põhjal tagatakse, et kindlaks tehtud riskide ennetamiseks või kontrollimiseks võetakse vastavalt vajadusele riskijuhtimismeetmeid, alustades ennetusmeetmetest.
(2)Kui see on vajalik joogivee kvaliteedi tagamiseks, määrab Kliimaministeerium joogiveehaarde valgalal või toitealal lisaks veeseaduse § 46 lõike 4 alusel kehtestatud meetmeprogrammi meetmetele ennetusmeetmeid ja leevendusmeetmeid, et kaitsta neid veekogumeid, mida kasutatakse või kavatsetakse tulevikus kasutada joogiveehaaretena, et vähendada joogivee tootmiseks vajalike veepuhastustoimingute ulatust, ning vajaduse korral lisatakse need veeseaduse §-s 46 sätestatud meetmeprogrammi.
(3)Joogivee käitleja tagab asjakohase seire joogiveehaardest võetava vee nende kvaliteedinäitajate, indikaatorite, ainete või ühendite üle, mis võivad vee tarbimisel kujutada ohtu inimeste tervisele või tuua kaasa joogivee kvaliteedi halvenemise vastuvõetamatu tasemeni käesoleva määruse § 5 järgi.
(4)Keskkonnaamet hindab vajadust muuta veeseaduse § 148 alusel moodustatud sanitaarkaitsealade ulatust veeseaduse §-de 152 ja 277 järgi.
(5)Käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 kohaste meetmete tõhusus vaadatakse üle veeseaduse § 851 lõike 3 kohase riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus kooskõlas veeseaduse §-s 2849 sätestatud tähtajaga.
(1)Käesoleva määruse §-de 3–5 alusel kogutud teabe põhjal võib Terviseamet: 1) nõuda joogivee käitlejalt täiendavat seiret või joogivee töötlemist joogivee kvaliteedinõuete täitmiseks; 2) lubada joogivee käitlejal veeseaduse §-s 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamist tegemata vähendada veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud joogivee kvaliteedinäitajate ja indikaatorite seiresagedust või eemaldada need joogivee käitleja tehtavast seirest, kui need ei ole põhinäitajad nimetatud määruse tähenduses ning ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise.
(2)Kui joogivee käitlejal on lubatud lõike 1 kohaselt mingi kvaliteedinäitaja või indikaatori seiresagedust vähendada või need joogivee käitleja tehtavast seirest eemaldada, peab ta nende näitajate asjakohase seire tagama veeseaduse § 851 lõikes 3 sätestatud riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].