Elva valla jäätmehoolduseeskiri

(1)Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Elva valla haldusterritooriumil.

(2)Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste Elva valla õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.

(3)Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine piirkonnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. Eesmärki aitab ellu viia korraldatud jäätmevedu.

(4)Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on piirkonnas eeskirja täitmine kohustuslik.

(5)Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab Elva Vallavalitsus (edaspidi vald) juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. Eeskirjaga seotud dokumentide vormide kinnitamine on valla pädevuses.

(1)Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(2)Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline; 2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamistes, jaemüügikohtades ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 3) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms); 4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba või muu õiguslik alus; 5) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub; 6) jäätmete kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveo vahendiga tühjendada; 7) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; 8) jäätmevedaja on isik, kes osutab jäätmevaldajale jäätmeveo teenust; 9) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks jäätmevaldaja või vallavalitsuse või vallavalitsuse poolt volitatud isiku ja jäätmevedaja vahel sõlmitud leping; 10) klaasijäätmed on erinevat liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt; 11) kompostianum ehk komposter on biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade; 12) kompostimine on biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel; 13) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt; 14) kortermaja on kolme ja enam korteriga elamu; 15) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik; 16) ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. 17) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel; 18) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid; 19) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks; 20) puidujäätmed on puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muude kemikaalidega töödeldud puit; 21) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk; 22) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid; 23) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist; 24) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik; 25) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu; 26) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik; 27) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed; 28) tiheasustusala ja hajaasustusala on valla üldplaneeringuga määratud valla territooriumi osad; 29) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu; 30) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed; 31) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.

(1)Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2)Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket.

(3)Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses - käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.

(4)Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(5)Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt Keskkonnaministri 03.06.2022 määruses nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ sätestatud jäätmeliike. Taaskasutamisele suunatavaid jäätmeid ei ole lubatud ladustada kauem kui kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvaid jäätmeid kuni üks aasta.

(6)7

(7)Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu koodid), et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (20 01) ning köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 6) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 03); 7) pakendid (01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07) ja tekstiilpakendid (15 09); 8) puit (20 38); 9) tekstiil (20 01 10, 20 11); 10) suurjäätmed (20 07); 11) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), CFC-sid sisaldavad seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 36), vanarehvid (16 03), romusõidukid ja nende osad (01), kaasa arvatud vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02); 12) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed).

(1)Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele; 2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja nõuetele ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse; 3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega; 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil; 6) korraldama esimesel võimalusel selliste jäätmete äraveo, mille hoidmine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale ning koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat; 7) andma jäätmed üle ainult vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või isikule, kes on üle antavate jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Jäätmed võib viia ka nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt veenduma, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on õigus jäätmeid käidelda. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule; 8) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 9) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid vastavalt eeskirjas toodud tingimustele; 10) hoidma mahutid tervena ja puhtana, asetama need jäätmeveoki peatuskohaga samale tasandile, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest; 11) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval ja ligipääsetavas kohal ning käsitsi teisaldatav kogumismahuti peab asuma kuni 10 meetri kaugusel jäätmeveoki peatuskohast kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti; 12) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; 13) vajadusel enne paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima jäätmed jäätmekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid; 14) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt eeskirjas toodud nõuetele.

(1)Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit või pakendikotti, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekke vältimise; 4) veega pestavuse võimalikkuse; 5) tuleohutuse.

(2)Kogumisvahendina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavat 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrist kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) kaanega suletavat 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) presskonteinereid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid kokkuleppel jäätmevedajaga; 4) pakendite üleandmiseks kuni 200-liitrist kotti.

(3)Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.

(4)Pakendikott tuleb paigutada nii, et oleks tagatud selle kättesaadavus jäätmevedajale veopäeval. Pakendikott peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval ja ligipääsetavas kohal ning käsitsi teisaldatav pakendimahuti peab asuma kuni 10 meetri kaugusel jäätmeveoki peatuskohast kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(5)Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne kiri või märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ja jäätmetekkekoha aadressile (kinnistu aadress).

(6)Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.

(7)Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.

(8)Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.

(1)Ühismahutit on lubatud kasutada kõikide jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.

(2)Vormikohane taotlus korraldatud jäätmeveo kogumismahuti(te) ühiseks kasutuseks tuleb esitada vallale kooskõlastamiseks.

(3)Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

(4)Korraldatud jäätmeveopiirkonnas loetakse ühismahuti kasutaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(5)Ühismahutina ei või kasutada segaolmejäätmete üleandmiseks jäätmekotti.

(6)Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks.

(7)Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama omavalitsust.

(1)Jäätmete käitlemine, sh põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud.

(2)Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi, sh on kiletamata paberi ja kartongi põletamine lubatud üksnes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks. Eelistada tuleb paberi ja kartongi liigiti kogumist. Küttekoldeväliselt võib kuivi puuoksi ning immutamata ja värvimata puitu põletada üksnes hajaasustuses jäätmevaldaja kinnistu piires ning tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil järgides seejuures tuleohutusnõudeid. Keelatud on põletada puu- ja põõsalehti. Aia- ja haljastujäätmete põletamisele tuleb eelistada kompostimist.

(3)Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat ja käitlemine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud.

(1)Jäätmeid vedav isik on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil; 2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi; 3) teenuse osutamata jätmisel jäätmevaldajat esimesel võimalusel teavitama, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.

(2)Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(3)Jäätmeveok peab olema kinnine ja vajadusel varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

(4)Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime ja sõiduki mõõtmete piirangutele.

(5)Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

(1)Kõik jäätmevaldajad on kohustatud segaolmejäätmed muudest jäätmetest eraldi koguma ning need korraldatud jäätmeveo korras jäätmevedajale üle andma.

(2)Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik vastavalt eeskirjale; 2) biolagunevaid jäätmeid; 3) pakendeid; 4) ohtlikke jäätmeid; 5) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 6) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 7) üle 40 oC kuuma tuhka; 8) vedelaid jäätmeid; 9) käimlajäätmeid ja kogumiskaevude setteid; 10) probleemtooteid; 11) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 12) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid, jäätmeveokeid, jäätmemahuti kasutajat või hooldajat, jäätmevedajat või teisi isikuid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 13) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 14) erikäitlust vajavaid jäätmeid.

(1)Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2)Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda eraldi kogumismahutitesse kõigis kortermajades.

(3)Üksikelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti. Liigiti kogutud paberit ja kartongi saab üle anda avalikesse paberi ja kartongi kogumiskohtadesse või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.

(4)Paberi ja kartongi kogumiseks territooriumil, kus jäätmetekkekohaks on mitteeluruum, peab olema eraldi kogumismahuti või koht paberi ja kartongi kogumiseks juhul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja need ei leia kohapealset taaskasutust. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel.

(5)Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta (täpsem info Elva valla elanikele kasutamiseks mõeldud jäätmejaamade ja kogumiskohtade kohta on leitav valla kodulehelt).

(6)Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid, mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.

(7)Korraldatud jäätmeveol kasutatavate paberi ja kartongi kogumismahutite vähim suurus jäätmetekkekohtadel on 240 l, mida peab tühjendama vähemalt kord kvartalis.

(1)Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia vastavalt tähistatud, selleks ettenähtud pakendipunkti või jäätmejaama või anda üle pakendiettevõtjale, pakendiorganisatsioonile või pakendijäätmeid vedavale isikule.

(2)Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjendusel, et üle antud pakendid on pakendatud kilekotti.

(3)Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja kokku pressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud nõuetele.

(4)Pakend, millele on määratud tagatisraha ehk pant (sellekohane märgis on kantud pakendile või etiketile), tuleb tarbija poolt tagastada müügikohta või taaravastuvõtu punkti.

(5)Pakendipunktide asukohad, jäätmemahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas pakendipunktis ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse kokku pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja valla vahel sõlmitavas lepingus. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Pakendipunktis kogutakse eraldi mahutitesse vähemalt kolm pakendimaterjali liiki: paber- ja kartongpakend, klaaspakend ja segapakend. Klaaspakendit võib koguda ainult segapakendi konteineriga, kui see tagab vähemalt sama suure klaaspakendi ringlussevõtu määra ja vastav kokkulepe on lepingus sätestatud.

(6)Pakendikonteineri miinimum suurus on 240 l. Pakendijäätmete kogumiskonteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.

(7)Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul.

(1)Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.

(2)Kui tagatisrahata müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses valla nõusolekul ja tingimustel.

(3)Pakendiorganisatsioonid ning need pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud pakendiorganisatsiooniga, on kohustatud sõlmima vallaga lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigaldustingimused piirkonnas, mahutite arv ja maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja pakendipunkti korrashoid.

(4)Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas tähistus, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid mahutisse tohib paigutada, pakendikonteineriga pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed.

(5)Vald võib kokkuleppel pakendiorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga suurendada pakendipunktide tihedust pakendiseaduses sätestatud miinimumist.

(6)Pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Kui tekkekohas kogumine toimub tasuta, võib valla nõusolekul vähendada avalikkusele suunatud pakendipunktide tihedust, mahutite arvu, mahtu või tühjendussagedust võttes aluseks seadusest tuleneva kogumiskohtade tiheduse ja piirkonna rahvastiku arvu. Tekkekohas on lubatud kõik pakendimaterjali liigid koguda ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järel sortimise ja taaskasutusse suunamise. Tekkekohas kogumisel tiheasustusalal ei või küsida niinimetatud tühisõidutasu.

(7)Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

(8)Pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon on kohustatud: 1) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad tagades vajadusel nende puhastamise; 2) tagama, et kaane, luugi vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad; 3) vältima mahutite ületäitumist ning nende tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma suuruse tõttu võimalik mahutisse paigutada; 4) korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ning kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Jäätmete ohtlikkuse määratlemisel lähtutakse jäätmenimistust, kus ohtlikud jäätmed on tähistatud tärniga.

(2)Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohtadesse või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid võib tagastada apteeki.

(3)Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmete üleandmine on lubatud vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale jäätmekäitlejale.

(4)Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

(5)Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(6)Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(7)Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(1)Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(2)Elektroonikaromud (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus komplektsed elektroonikaromud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(3)Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti, jäätmejaama või hooldustöökotta viimase nõusolekul. Jäätmevaldajal on õigus vanarehvid nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(4)Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(5)Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(6)Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele, viia jäätmejaama või põllumajandusplasti kogumispunkti. Jäätmevaldajal on õigus põllumajandusplast nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(1)Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, sh diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad jms, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis.

(2)Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja võib ajutiselt paigutada kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt viie

(5)tööpäeva jooksul või viia jäätmejaama (täpsem info Elva valla elanikele kasutamiseks mõeldud jäätmejaamade ja kogumiskohtade kohta on leitav valla kodulehelt), vastavalt tähistatud suurjäätmete kogumiskohta, anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

Tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(1)Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.

(2)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine ning korraldatud olmejäätmeveos üleandmine on kohustuslik: 1) jäätmevaldajale, kes kutse- või majandustegevuses tegeleb majutuse, toitlustuse, toiduainete töötlemise või nendega kauplemisega või kelle majandustegevuses tekivad biolagunevad köögi- või sööklajäätmed; 2) elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse kõigis kortermajades; 3) jäätmevaldajale, kes ei ole jäätmetekkekohal muul nõuetele vastaval viisil korraldanud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ringlussevõttu või taaskasutust.

(3)Köögi- ja sööklajäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud kotiga. Juhul, kui vooderduskotti ei kasutata on vajalik peale tühjendust konteineri pesemine.

(4)Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.

(5)Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on üksikelamu ja kuni üheksa korteriga elamu korral vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, muudel juhtudel tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuti tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.

(6)Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit.

(7)Biolagunevaid jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutisse.

(1)Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biojäätmeid lubatud kompostida ainult vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(2)Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.

(3)Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

(4)Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistul asuvast elamust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

(5)Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

(1)Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.

(2)Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.

(3)Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.

(4)Avalikel üritustel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Segaolmejäätmetest peab eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.

(5)Avalikel üritustel peab vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi.

(1)Avalikus rannas peab olema piisavas koguses jäätmekonteinereid, sh eraldi konteiner pakendijäätmetele.

(2)Rannas teenuse osutaja vastutab teenuse pakkumisega kaasnevate jäätmete kogumise ja üleandmise eest. Rannas on keelatud klaaspakendis jookide müümine ja tarbimine.

(1)Kalmistul tuleb eraldi koguda biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning segaolmejäätmeid.

(2)Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse jäätmekonteineritesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

Eeskirja käesoleva peatükiga sätestatakse: 1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; 2) korraldatud jäätmeveo piirkond ja korraldatud jäätmeveoga liitumine; 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusalaste lisateenuste osutamise tingimused; 5) jäätmeveo teenustasude suuruse määramise kord; 6) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks riigihanke korraldaja ja jäätmevedaja valiku tingimused, sealhulgas jäätmekäitluskoha määramise kord; 7) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise kord.

Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud olmejäätmetele: 1) 20 03 01 – segaolmejäätmed; 2) 20 01 08 – biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 3) 20 02 01– biolagunevad jäätmed; 4) 20 01 01 – paber ja kartong; 5) 15 01 – pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07) ja tekstiilpakendid (15 09).

(1)Ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed.

(2)Avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

(3)Eritehnikat nõudvate presskonteinerite, vertikaalpresside ja süvakogumismahutite tühjendamine.

(4)Jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

(1)Elva valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.

(2)Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on kohustuslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

(3)Asjaolu, kas vald on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele ega vabasta jäätmevaldajat kohustusest jäätmeid jäätmevedajale üle anda ja korraldatud jäätmeveo teenuse eest esitatud arveid tasuda.

(4)Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle jäätmeid vedavale isikule, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(5)Jäätmevedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud.

(6)Jäätmevedaja on kohustatud kontsessiooni saamisel saatma jäätmevaldajale jäätmekäitluslepingu ning olema veendunud, et jäätmevaldaja on lepingu kätte saanud. Juhul, kui jäätmevaldaja ei tagasta tegeliku jäätmeveo alguseks lepingut või keeldub selle sõlmimisest, informeerib jäätmevedaja valda.

(7)Jäätmekäitluslepingus sätestatakse muuhulgas ka lisateenuste osutamise ja jäätmeveo teenustasude maksmise tingimused.

(8)Jäätmevaldaja, kes ühise kogumismahuti kasutamisel on teiste jäätmevaldajatega sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingu alusel määratud vastutavaks lepingupooleks, on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama valda ühise kogumismahuti kasutamisest.

(9)Jäätmeveolepingut mitte sõlminud jäätmevaldajatel toimub jäätmekogumisvahendite tühjendamine vähemalt üks kord 12 nädala jooksul hajaasustuses ja üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusega aladel, miinimumpaketi (140 liitrit) alusel. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

(1)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

(2)Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmekäitluslepingut ja ei anna jäätmeid üle või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

(3)4

(4)Kui paberi ja kartongi mahutis või pakendikotis/mahutis olevad jäätmed ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja lisaks esitada arve segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid jäätmeid ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.

(5)Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile või pakendikotile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõidutasu segaolmejäätmete puhul on 50% tühjendamise teenustasu hinnast. Muude jäätmeliikide puhul on tühisõidutasu võrdne 50% segaolmejäätmete 140L mahuti tühjendamise teenustasuga. Jäätmeveolepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast jäätmekogumisvahendist.

(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude ilmnemisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama hiljemalt kahe tööpäeva jooksul asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada, ning tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise ühe nädala jooksul.

(7)Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude ja/või vääramatu jõu esinemisel ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tee ajutiste massipiirangute puhul (eelnevalt pakkujale edastatud). Vedaja võib jätta teenuse antud kuupäeval osutamata (N: tormimurd teel, lumetuisk vms). Vedu teostatakse nädala jooksul peale takistuse likvideerimist.

(8)Kogumismahutite tühjendamise minimaalseim sagedus on sätestatud eeskirja § 3 lõikes 10, § 10 lõikes 7, § 11 lõikes 7 ja § 17 lõikes 5. Kui kogumismahuti on ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

(1)Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.

(2)Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

(1)Jäätmeveo teenustasu määratakse kindlaks korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni riigihanke tulemusena ning sätestatakse korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus.

(2)Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahuti mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast. Teenustasule lisatakse jäätmemahuti rendi maksumus, kui jäätmevaldaja rendib jäätmemahutit jäätmevedajalt.

(3)Olmejäätmete teenustasu koosneb: 1) kogumistasust, mis on tasu olmejäätmete kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki vedaja poolseid kulusid olmejäätmete kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid ja lukustamata jäätmemaja ukse või värava avamist ja sulgemist; 2) käitlustasust, mis on määratud jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu olmejäätmete käitlemise eest; 3) olmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasu arvutatakse järgmiselt: Tm = (Km + Kt) x m, kus Tm on teenustasu vastava suurusega kogumismahutis sisalduvate olmejäätmete käitlemise eest (eurodes ilma käibemaksuta); Km on kogumistasu 1 m3 olmejäätmete kogumismahuti ühekordse tühjendamise eest (eurodes ilma käibemaksuta), mis koosneb olmejäätmete kogumiskuludest, veokuludest, sealhulgas kütusekuludest, vedamise ettevalmistamisega seotud kuludest ning jäätmevedaja muudest kuludest, mis on seotud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisega välja arvatud lisateenuste osutamisega seotud kuludest; Kt on käitlustasu, mis koosneb 1 m3 vastuvõtutasust käitluskohta (eurodes ilma käibemaksuta); m on minimaalseim suurus kogumismahutil 140 l.

(4)Teenustasule lisandub käibemaks.

(5)Jäätmeveo teenustasude komponentide muutmise põhimõtted, sealhulgas teenustasusid objektiivselt mõjutavad asjaolud lepitakse kokku korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus.

(6)Jäätmeveo teenustasude muutmine toimub üksnes valla nõusolekul.

(7)Jäätmevedaja ja vald teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutmisest mitte vähem kui kolmkümmend päeva ette.

(8)Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatud teenustasude ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

Korraldatud jäätmeveo teenuste osutaja leidmiseks korraldab vald kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

Jäätmekäitluskoha korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete käitlemiseks määrab vald korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumentides.

(1)Jäätmevaldajal on õigus esitada vallale taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks kui kinnistul ei ole võimalik elada või kui kinnistut ei kasutata.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus kuulub menetlusele, kui taotletav periood on pikem kui kaks

(2)kuud.

(3)Taotluses märgitakse: 1) andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 4) elektri- ja/või veenäit taotluse esitamise kuupäeva seisuga; 5) muud taotluse vormil nõutud andmed.

(4)Taotlusega annab jäätmevaldaja vald nõusoleku esitada päringuid vastavat teenust osutavale isikule. Vallal on õigus taotlusele lisaks nõuda muid asjakohaseid tõendeid.

(5)Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt: 1) vald kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata; 2) vald kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga; 3) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab vald ühe

(1)kuu jooksul arvates avalduse esitamisest; 4) mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vald avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kolme

(3)kuuni.

(7)Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama valda asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne

(1)Ehitusjäätmete tekkimisel tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal sõltumata tekkivast mahust.

(2)Ehitusprojekti seletuskiri peab sisaldama: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt eeskirjas sätestatule; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), raudbetoon ja betoondetailid, muud jäätmed. 4) Kui ehitamise või lammutamise käigus tekib käesoleva peatüki mõistes jäätmeid, tuleb ehitise ehitus- või lammutusprojekti seletuskirjas tuua ehitus- ja lammutusjäätmete kohta jäätmekava, kus on toodud eeldatavalt tekkivad jäätmed jäätmeliigi kaupa, nende kogused ning edasisse käitlusesse suunamise võimalused ja kohad. 5) Ehitise kasutusloa taotlusele tuleb lisada jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale tõendavad dokumendid ning kui ehitus- ja lammutusjäätmeid on tekkinud enam kui 10 m3, siis tuleb lisada ka jäätmekäitleja kinnitatud tõend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).

(3)Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada kinnitus jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(4)Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis, omama vastavat keskkonnakaitseluba. Ohtlike jäätmete üleandmine on lubatud vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale jäätmekäitlejale.

(5)Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

(6)Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane keskkonnakaitseluba või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmine on lubatud vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale jäätmekäitlejale.

Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(1)Ehitus- ja lammutusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(2)Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(3)Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket; 2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt:1. puit;2. paber ja kartong;3. metall;4. mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);5. klaas;6. pinnas;7. plastijäätmed;8. ohtlikud jäätmed;9. korduskasutuseks sobivad materjalid;10. pakendid. 3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele; 4) andma käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada; 5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 4 nimetatud isikule; 6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel; 7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks; 8) kooskõlastama vald jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale; 9) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks; 10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(1)Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda: 1) asbesti sisaldavad jäätmed, järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid; 2) värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt); 4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal; 5) saastunud pinnas.

(2)Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse konteinerisse.

(3)Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

(4)Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide.

(1)Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

(2)Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks ning määrama selleks vastutava isiku.

(3)Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) patoloogilised jäätmed 18 01 02 v.a 18 01 03*; 2) teravad ja torkivad jäätmed 18 01 03*; 3) nakkusohtlikud jäätmed 18 01 03*; 4) laboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed 18 01 95* 18 01 96* 18 01 97* 18 01 98*; 6) radioaktiivsed jäätmed; 7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule; 8) diskreetne vanapaber.

(4)Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat luba. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on olemas jäätmete käitlemise õigus.

(5)Loomsed jäätmed, sh hukkunud põllumajandusloomad ja nende kehaosad tuleb käitlemiseks üle anda Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, mille nimekiri on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti koduleheküljel.

(1)Ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2)Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

(3)Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.

(4)Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

(5)Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

(6)Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(7)Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

(1)Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2)Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele.

(3)Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või kinnistu omaniku poolt.

(4)Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5)Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti poolt väljastatavas keskkonna- või keskkonnakompleksloas.

(1)Riiklikku järelevalvet pakendiseadusest ja jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab vald oma struktuuriüksuste ja ametnike kaudu vastavalt seaduses sätestatud pädevusele.

(2)Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.

(3)Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele jäätmekäitlusnõuete täitmise kohta.

(1)Eeskirja sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

(2)Kohtuväline menetleja on vald.

Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1)Määrus jõustub 01.10.2023.

(2)Eeskirja § 22 - 29 jõustuvad alates korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmisest riigihanke võitnud jäätmevedajale.