(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket.
(3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses - käitlemisel lähtuma jäätmehierarhiast, eelistades jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja muud taaskasutust (sh energiakasutust) jäätmete kõrvaldamisele. Olmejäätmetest võib prügilasse ladestada vaid jäätmeid, mille taaskasutamine materjalina, kütusena, energiaallikana või muul viisil ei ole võimalik. Liigiti kogutud jäätmed tuleb võimalusel ringlusse võtta.
(4) Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.
(5) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt Keskkonnaministri 03.06.2022 määruses nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ sätestatud jäätmeliike. Taaskasutamisele suunatavaid jäätmeid ei ole lubatud ladustada kauem kui kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvaid jäätmeid kuni üks aasta.
(6) Käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 7 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda hiljemalt käesoleva määruse kehtima hakkamisest.
(7) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (jäätmenimistu koodid), et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses: 1) paber ja kartong (20 01); 2) plastid (20 39); 3) metallid (20 40); 4) klaas (20 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, (20 01) ning köögi- ja sööklajäätmed (20 08); 6) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas pinnas ja kividhaljastusjäätmed (20 02 02, 20 03); 7) pakendid (01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01), plastpakendid (15 02), puitpakendid (15 03), metallpakendid (15 04), komposiitpakendid (15 05), klaaspakendid (15 07) ja tekstiilpakendid (15 09); 8) puit (20 38); 9) tekstiil (20 01 10, 20 11); 10) suurjäätmed (20 07); 11) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), CFC-sid sisaldavad seadmed (20 01 23*), patareid ja akud (20 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 36), vanarehvid (16 03), romusõidukid ja nende osad (01), kaasa arvatud vanarehvid (16 03), elektroonikaromud ja nende osad (02); 12) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed).
(8) Jäätmetekitajad, kes ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta.
(9) Ületäitumise korral on lubatud jäätmete jätmine mahuti lähedusse. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise.
(10) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on tiheasustusalal või kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) vähemalt üks kord nelja
(4) nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul olenemata kasutatava mahuti suurusest. Juhul, kui kinnistul toimub biolagunevate jäätmete kompostimine või kogumine ja pakendite sorteerimine on lubatud tiheasustusalal segaolmejäätmete kogumine üks kord 12 nädala jooksul. Mahuti ületäitumise ja/või haisu tekke korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini.
(11) Jäätmete vedu on keelatud öörahu ajal kella 22.00 kuni 6.00 välja arvatud juhul, kui vald on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.
(12) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. Jäätmete nõuetekohase äraveo eest vastutab jäätmevaldaja või territooriumi haldaja.
(13) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(14) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(15) Keelatud on jäätmete käitlemine, ladestamine või ladustamine ja kõrvaldamine selleks mitteettenähtud kohtadesse, välja arvatud aia- ja haljastujäätmete kompostimine oma kinnistul vastavalt eeskirjas sätestatud nõuetele.
(16) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(17) Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biolagunevate jäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
(18) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamise jäätmetega samalaadsete jäätmete kohta. Eraldi jäätmemahuti omamise kohustuse puudumine ei vabasta jäätmevaldajat jäätmete liigiti kogumise kohustusest.
(19) Toitlustusasutused on lisaks eeltoodule kohustatud eraldi koguma ja üle andma, vastavat keskkonnaluba omavale isikule, ka toiduõli ja -rasva.
(20) Mootorsõidukite ja mootorrataste hoolduse ja remondiga tegelevad ettevõtted on kohustatud eraldi koguma ohtlikud jäätmed, sh vanaõli, õlifiltrid, reostunud pakendid, ning andma need üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele; 2) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja nõuetele ja paigutama need vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse; 3) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega; 4) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks; 5) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil; 6) korraldama esimesel võimalusel selliste jäätmete äraveo, mille hoidmine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale ning koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat; 7) andma jäätmed üle ainult vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või isikule, kes on üle antavate jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Jäätmed võib viia ka nende jäätmete kogumiseks määratud ja vastavalt tähistatud kohta, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt veenduma, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on õigus jäätmeid käidelda. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo luba omavale isikule; 8) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse; 9) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid vastavalt eeskirjas toodud tingimustele; 10) hoidma mahutid tervena ja puhtana, asetama need jäätmeveoki peatuskohaga samale tasandile, vastutama jäätmemahuti õige kasutamise ning selle ümbruse ja juurdesõidutee korrashoiu eest; 11) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval ja ligipääsetavas kohal ning käsitsi teisaldatav kogumismahuti peab asuma kuni 10 meetri kaugusel jäätmeveoki peatuskohast kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti; 12) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse; 13) vajadusel enne paigutamist jäätmekonteinerisse pakkima jäätmed jäätmekottidesse, kotid sulgema, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele, talvel ei külmuks konteineri külge ega määriks neid; 14) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt eeskirjas toodud nõuetele. (2) Jäätmemaja kasutamisel peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjendus päeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. (3) Biolagunevate jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Üksikelamu ja kuni üheksa korteriga elamu biolagunevate jäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord
(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit või pakendikotti, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) lekke vältimise; 4) veega pestavuse võimalikkuse; 5) tuleohutuse.
(2) Olmejäätmete kogumisvahendinaKogumisvahendina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavat 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrist kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) kaanega suletavat 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) presskonteinereid, vertikaalpresse ja süvakogumismahuteid kokkuleppel jäätmevedajaga; 4) pakendite üleandmiseks kuni 200-liitrist kotti.
(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.
(4) Pakendikott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomadetagatud selle kättesaadavus jäätmevedajale veopäeval. Pakendikott peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval ja lindude ligipääsu eestligipääsetavas kohal ning käsitsi teisaldatav pakendimahuti peab asuma kuni 10 meetri kaugusel jäätmeveoki peatuskohast kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
(5) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne kiri või märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ja jäätmetekkekoha aadressile (kinnistu aadress).
(6) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle kinnistu omanikuga kokkuleppel. Juhul, kui mahutid paiknevad teisel kinnistul selle kinnistu omaniku loal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.
(7) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik.
(8) Kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga või jäätmekäitluslepinguga.
(9) Jäätmemahuti tühjendamiseks on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale. Kinnistu piirist välja paigutatud jäätmemahuti ei tohi häirida liiklust ega jalakäijaid.
(10) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.
(11) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest transporti takistavatest esemetest (sh teele ulatuvad puuoksad).
(12) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik.
(13) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile jättes ka piisavalt ruumi jäätmeveokile manööverdamiseks. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval.
(14) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül
(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.
(2) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine ning korraldatud olmejäätmeveos üleandmine on kohustuslik: 1) jäätmevaldajale, kes kutse- või majandustegevuses tegeleb majutuse, toitlustuse, toiduainete töötlemise või nendega kauplemisega või kelle majandustegevuses tekivad biolagunevad köögi- või sööklajäätmed; 2) elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse kõigis kortermajades; 3) jäätmevaldajale, kes ei ole jäätmetekkekohal muul nõuetele vastaval viisil korraldanud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ringlussevõttu või taaskasutust.
(3) Köögi- ja sööklajäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud kotiga. Juhul, kui vooderduskotti ei kasutata on vajalik peale tühjendust konteineri pesemine.
(4) Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
(5) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on üksikelamu ja kuni üheksa korteriga elamu korral vähemalt üks kord 14 päevanelja nädala jooksul, muudel juhtudel tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuti tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
(6) Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on 240 liitrit mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.
(7) Biolagunevaid jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete kogumismahutisse.
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite paigaldamine eest ürituse korraldaja.
(2) Avalikul üritusel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida nende ületäitumist, sh eraldi mahutid pakendijäätmete kogumiseks.
(3) Avalikel üritustel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada kilekotte.
(4) Avalikel üritustel peab soodustama jäätmete liigiti kogumist. Segaolmejäätmetest peab eraldi koguma vähemalt pakendijäätmed (sh ühekordsed nõud ja topsid) ja biojäätmed ning suunama need taaskasutusse.
(5) Võimalusel peab avalikelAvalikel üritustel peab vältima jäätmeteket ning kasutama ühekordsete nõude ja topside asemel alternatiivseid võimalusi.
(1) Ühistranspordipeatustes, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed. (2) Avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed. (3) Eritehnikat nõudvate presskonteinerite, vertikaalpresside ja süvakogumismahutite tühjendamine. (4) Jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine toimub käesolevas eeskirjas sätestatud korras.
(2) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmekäitluslepingut ja ei anna jäätmeid üle või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
(3) Tühisõidu tasu on jäätmekäitluslepingus jäätmete vedamisel kogumismahuti teenindamiseks kuluv kogumistasu. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete teenustasuga kõige väiksemast mahutist.4
(4) Kui paberi ja kartongi mahutis või pakendikotis/mahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja lisaks esitada arve segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu tühisõidu eest on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid paberit ja kartongi,jäätmeid ning vedaja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimuse.
(5) Kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile või pakendikotile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt teenuste kontsessioonilepingule. TühisõitTühisõidutasu segaolmejäätmete puhul
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallale taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks kui kinnistul ei ole võimalik elada või kui kinnistut ei kasutata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus kuulub menetlusele, kui taotletav periood on pikem kui kaks
(2) kuud.
(3) Taotluses märgitakse: 1) andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta; 2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 4) elektri- ja/või veenäit taotluse esitamise kuupäeva seisuga; 5) muud taotluse vormil nõutud andmed.
(4) Taotlusega annab jäätmevaldaja vald nõusoleku esitada päringuid vastavat teenust osutavale isikule. Vallal on õigustaotluseleõigus taotlusele lisaks nõuda muid asjakohaseid tõendeid.
(5) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt: 1) vald kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata; 2) vald kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga; 3) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab vald ühe
(1) kuu jooksul arvates avalduse esitamisest; 4) mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vald avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kolme
(3) kuuni.
(7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama valda asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne
(30) päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
(8) Korraldatud jäätmeveost vabastamise üle võib vastav
Tunnistada kehtetuks Elva Vallavolikogu 13[Käesolevast tekstist välja jäetud.02.2018 määrus nr 16 „Jäätmehoolduseeskiri“.]