Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud” raames antava toiduainetööstuse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

(1)Toetuse andmise eesmärk on suurendada toiduainetööstuste majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Sellel eesmärgil toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad kaasa toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamisele, toiduainetööstuse tehnoloogilisele uuendamisele, toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse suurendamisele või toiduainetööstuse turule orienteerituse suurendamisele.

(2)Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemine selle määruse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemine.

(1)Määruse alusel antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

(2)Toetust antakse grupierandiga hõlmatud riigiabina komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(3)Toetust antakse vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4)Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ega komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(1)Toetust antakse toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse: 1) keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku hoone või rajatise (edaspidi koos ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine) või seadme soetamine; 2) digitaliseerimiseks või uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks vajaliku seadme soetamine; 3) sisendite varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine; 4) töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine, kui rajatakse uus ettevõte, kus töödeldakse toitu; 5) kvaliteeti tõendava sertifikaadi või märgise (edaspidi koos sertifikaat) saamiseks või uuendamiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine; 6) automatiseerimiseks vajaliku seadme soetamine; 7) töötlemisega alustamiseks või töötlemisvõimsuse suurendamiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine.

(2)Kui toetust antakse lõike 1 punkti 1 või 3 kohaselt päikeseenergiast elektri tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või seadme soetamiseks, peab selle tegevuse üheks osaks olema ka salvestusseadme soetamine ning selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav taastuvenergia tootmis- ja salvestamisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

(3)Lõike 1 punktis 7 sätestatud tegevuse puhul antakse toetust üksnes juhul, kui toetuse taotleja on mikro- või väikeettevõtja.

(4)Kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(5)Kui soetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(6)Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

(1)Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(2)Toetuse maksimaalne määr on: 1) suurettevõtja puhul 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 35 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) suurettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos ka VKE) puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel; 3) suurettevõtja puhul 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse energiatõhususeks, välja arvatud hoonete energiatõhususeks, antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel; 4) suurettevõtja puhul 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse hoonete energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel; 5) suurettevõtja puhul 30 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse taastuvallikatest energia tootmiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel; 6) suurettevõtja puhul 45 protsenti ja VKE puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse ressursitõhususe tagamiseks ning ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel; 7) suurettevõtja ja VKE puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina.

(3)Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4)Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 3 500 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta.

(1)Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2)Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud: 1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu; 2) ehitise laiendamise kulu; 3) ehitise rekonstrueerimise kulu; 4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

(3)Seadme soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud: 1) seadme soetamise ja kohaletoimetamise, paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe kulu; 2) soetatava seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise seadme soetamise ja paigaldamise või seadistamise kulu.

(4)Kasutatud seadme soetamise kulu on abikõlblik, kui toetuse taotleja on mikro- või väikeettevõtja või kui toetust antakse § 4 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud tegevuse elluviimiseks, välja arvatud suurettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel regionaalabina antav toetus, ja kasutatud seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam.

(5)Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu.

(6)Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 3) tavapärane tegevus- ja üldkulu; 4) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 5) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 6) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu; 7) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega; 8) veovahendi ning selle haagise soetamise kulu, välja arvatud veovahendile paigaldatava sellise seadme soetamise kulu, mille eripära tuleneb toetuse taotleja töödeldavast tootest; 9) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest; 10) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu või auditi tegemisega, keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu; 11) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus; 12) kasutatud seadme soetamise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul; 13) ehitise lammutamise kulu; 14) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise soetamise ja paigaldamise kulu ning juurdepääsutee või parkla rajamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest; 15) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu või liitumispunkti ümberehitamisega seotud kulu; 16) kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 36, 38 või 38a alusel selleks, et viia toetuse taotleja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu kehtivate normatiividega, sealhulgas normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud; 17) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 18) amortisatsiooni kulu; 19) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

(1)Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2)Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 60 000 euro, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3)Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara hinnapakkujate paljusus.

(4)Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5)Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1, 3, 4, 5 või 7 sätestatud ehitise ehitamise korral peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust iga ehitise kohta eraldi ning hinnapakkumus peab sisaldama lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6)Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ehitustööde kohta ning avaldab selle oma veebilehel.

(7)Kui toetust taotletakse kasutatud seadme soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta ja vähemalt kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta.

(8)Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

(1)Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

(2)Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(3)Ehitustööde maksumuse prognoos peab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandmed ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4)PRIA koostab lõikes 3 nimetatud ehitustööde maksumuse prognoosi vormi ja avaldab selle oma veebilehel.

(5)Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev; 2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(6)Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(1)Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja nõuetele või kes on suurettevõtja.

(2)Toetuse taotleja põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja on taotluse esitamise hetkel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11).

(3)Toetust antakse ka lõikes 1 nimetatud mikro- või väikeettevõtjale, kelle põhitegevusala ei olnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ega ole taotluse esitamise hetkel lõikes 2 sätestatud tegevusala, kui ta on vähemalt kahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmisega ning kui tema omatoodetud põllumajanduslike toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot.

(1)Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(2)Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3)Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas on täitnud Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tehtud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta.

(4)Kui toetuse taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(5)Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnavastutuse seaduse §-s 37, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 2981, 363, 364, 365, 367, 368, 3682, 372, 373, 375 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(6)Toetuse taotleja jätkusuutlikkuse koondhinnang on lisa 1 „Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel” kohaselt vähemalt 0,6155.

(1)Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2)PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(3)Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust.

(1)Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 3) toetatava tegevuse elluviimise asukoht; 4) taotletava toetuse suurus; 5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus; 6) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel; 7) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud; 8) teave selle kohta, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina või riigiabina üldise grupierandi määruse artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses; 9) teave, andmed või dokumendid, mille esitamise vajadus on sätestatud üldise grupierandi määruse artiklis, mille alusel toetust taotletakse; 10) teave selle kohta, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse alginvesteering või uut majandustegevust tekitav alginvesteering taotletava toetuse abil, kui toetust taotletakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 11) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja; 12) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 13) toetuse taotleja töötajate arv; 14) kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punkti 1 või 3 kohaselt päikeseenergiast elektri tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või seadme soetamiseks, siis toetuse taotleja kogu energiakulu taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal ning toetuse taotleja taastuvenergia tootmis- ja salvestamisvõimsus nii taotluse esitamise hetkel kui ka pärast toetatava tegevuse elluviimist; 15) paragrahvi 9 lõikes 3 sätestatud mikro- ja väikeettevõtjast toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud vähemalt kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa.

(2)Toetuse taotleja esitab asjakohased bilansid ja kasumiaruanded, mis on vajalikud § 10 lõikes 6 sätestatud koondhinnangu arvutamiseks, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

(3)Kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

(1)Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

(2)Pärast taotluste esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA-le toetust taotlenud FIE-de nimekirja nende tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

(1)PRIA hindab taotlusi järgmiselt: 1) mikro- ja väikeettevõtjast toetuse taotleja taotlust hinnatakse lisas 2 „Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumite alusel; 2) keskmise suurusega ja suurettevõtjast toetuse taotleja taotlust hinnatakse lisas 3 „Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(2)PRIA moodustab hindamistulemuste alusel lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuse taotlejate kohta eraldi taotluste paremusjärjestused, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.

(3)Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. Võrdse omafinantseeringu korral eelistatakse toetuse taotlejat, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu.

(1)Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2)Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3)Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui: 1) mikro- ja väikeettevõtjast toetuse taotleja on hindamisel saanud vähemalt 12 hindepunkti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast ja suurettevõtjast toetuse taotleja on hindamisel saanud vähemalt 18 hindepunkti.

(4)Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(5)Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6)Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alusel.

(7)PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

(1)Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2)Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

(3)Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood): 1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja; 2) liisingulepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem; 3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral, kui ta on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral, kui ta on suurettevõtja, või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.

(4)Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 8 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse, kui ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

(5)Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(1)Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele; 6) kinnitab, et kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ei toimu sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttest, kus toetatav tegevus ellu viiakse, kui toetus on regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses; 7) tagab, et § 4 lõikes 2 nimetatud ehitise ehitamise või seadme soetamise tulemusena ei ületa saadav taastuvenergia tootmis- ja salvestamisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust; 8) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed selle kohta, kas toetataval tegevusel on seos negatiivse keskkonnamõju vähendamisega, toiduraiskamise vähendamisega, kvaliteetse, tervisliku ja ohutu toidu tootmisega, uute keskkonnahoidlike pakendilahenduste kasutusele võtmisega, toidujäätmete väärindamisega ja toidukao vähendamisega või uute analüüsimeetodite ning toidu jälgitavuse tagamiseks ja toidupettuse ärahoidmiseks digilahenduste kasutusele võtmisega; 9) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2)Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 10 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele.

(3)Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab: 1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029; 2) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel; 3) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 4) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt, ning üldise grupierandi määruse alusel antava abi kohta sätestatud asjakohased tingimused.

(1)Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning 3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2)Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta; 6) teave selle kohta, kui toetatava tegevuse elluviimist on § 21 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(3)Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine; 4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

(4)Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(1)Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2)PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3)Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4)PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5)PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

(1)Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

(2)Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 18 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

(3)PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4)Paragrahvi 18 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 18 lõike 2 kohane maksetaotlus koos sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peab olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest.

(5)Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.