Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodiliselt kasutatav ala;”; 2) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Ettepaneku loodusobjekti, välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt, kaitse alla võtmiseks või kaitse-eeskirja muutmiseks esitab kaitse alla võtmise algatajale Keskkonnaamet.”; 3) paragrahvi 8 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses: „§ 8¹. Hüvitus- ja leevendusalad

(1)Kui kavandatava tegevuse või strateegilises planeerimisdokumendis sätestatu, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine, tulemusel või seaduses sätestatud juhul on vaja liiki või elupaika kahjustava tegevuse mõju hüvitada või seda leevendada, kantakse kavandatav või määratud hüvitus- või leevendusala Eesti looduse infosüsteemi.

(2)Hüvitusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju hüvitamiseks.

(3)Leevendusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.

(4)Hüvitus- või leevendusala määramise ettepanek esitatakse planeeringu või tegevuseks taotletava loa menetluses esimesel võimalusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja ala andmete kontrollimiseks.

(5)Keskkonnaamet tagab hüvitus- ja leevendusala Eesti looduse infosüsteemi kandmise ning vajaduse korral infosüsteemis andmete ajakohastamise.

(6)Haldusorganil, kellele on esitatud taotlus niisuguse haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada Eesti looduse infosüsteemi kantud hüvitus- või leevendusala seisundit ja eesmärkide täitmist, on õigus peatada haldusakti andmise menetlus või seada tegevuseks loa andmisel tingimusi, mille järgimine tagab hüvitus- või leevendusalade eesmärkide täitmise.”; 5) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kui võõrandatakse või asjaõigusega koormatakse kinnisasi või selle osa, mis asub kaitsealal, hoiualal või Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitse alla võtta kavandataval alal või mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi elupaika või kasvukohta või hüvitus- või leevendusala, peab asjakohane leping sisaldama loodusobjekti: 1) tüüpi; 2) registrikoodi; 3) nimetust.”; 6) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kaitstava loodusobjekti poolloodusliku koosluse esinemisalal on vaja selle ilme ja liigikoosseis tagada selliste tegevustega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga.”; 7) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.”; 8) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metsa- ja sookoosluse taastamise tegevuse võib Keskkonnaameti nõusolekul jätta tegemata riigikaitsemaal, kui tegevus takistaks riigikaitse eesmärgi saavutamist ja välistatud on oluline mõju kaitse-eesmärgile ning rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.”; 9) paragrahvi 20 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Riiklikult kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omandamine”; 10) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.”; 11) paragrahvi 20 lõike 1¹ sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Riik ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud kaitse alla võtmise ajal ja andmed ala kaitse alla võtmise kavandamise kohta olid omandamise ajal kantud Eesti looduse infosüsteemi või kui isik on kinnisasja omandanud pärast kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse all olemise või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui: 1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muudetakse rangemaks või kui kehtestatakse omandamise hetkel kavandatust rangem kaitsekord;”; 12) paragrahvi 20 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kinnisasja omandamise algatamise ja omandamise otsustab Keskkonnaameti peadirektor.”; 13) paragrahvi 20 lõike 4 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Omandamiseks ettenähtud eelarvevahendite läbipaistva kasutamise tagamise ja avalduste menetluse kohta info andmise eesmärgil avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel: 1) andmed kinnisasja riigile võõrandamise avalduste laekumise järjekorra kohta: ettepaneku laekumise kuupäev, ettepaneku esitaja nimi, sealhulgas füüsilise isiku nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald; 2) andmed riigi omandatud kinnisasja kohta: omandamisotsuse kuupäev, riigile võõrandaja nimi, sealhulgas füüsilise isiku nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald, kinnisasja pindala ja hind. (4²) Riigi omandatud kinnisasjade andmed avaldatakse kalendriaasta kohta ja on veebilehel avaldatud üks aasta.”; 15) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „mille kohta on kliimaminister teinud omandamise algatamise otsuse” tekstiosaga „mille kohta on tehtud omandamise algatamise otsus”; 16) paragrahvi 24 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, valdkonna eest vastutav minister. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.”; 18) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „

(3)Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskava koostamise korraldab ja kava kinnitab kohalik omavalitsus. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.”; 19) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid;”; 20) paragrahvi 31 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „maastikukaitseala eritüübina”; 21) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹ ja 5 sätestatud juhtudel.”; 23) paragrahvi 35 lõikes 2¹ asendada tekstiosa „lõike 1 punktides 1 ja 2” tekstiosaga „lõikes 1”; 24) paragrahvi 35 lõige 2² tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 35 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Korduva üleujutusega ranna ja suurte üleujutusaladega siseveekogude kalda üleujutusalal ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kaldaastangu ülemise serva ja veepiiri vahele jääval alal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded.

(5)Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleva kaldaastangu ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd arvestatakse kaldaastangu ülemisest servast. Vööndi laius on sätestatud käesoleva seaduse §-des 37 ja 38.”; 26) paragrahvi 37 lõike 1 punktis 3 ja § 38 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „veehoidlal” sõnaga „tehisjärvel”; 27) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Rannal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 3¹ või selle alusel sätestatud korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius. (1²) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel määratud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.”; 28) paragrahvi 37 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit.”; 29) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud” tekstiosaga „lubatud ehitustegevuseks, keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks,”; 30) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”; 31) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) linnas kui asustusüksuses, alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5 ja 6 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;”; 32) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Rannal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 3¹ või selle alusel sätestatud korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1‒3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius. (1²) Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel määratud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.”; 33) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndis elamumaa juhtotstarvet ja sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.”; 34) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest maismaa suunas või samale kaugusele ehitatavale uuele ehitisele või olemasoleva ehitise laiendusele, mis ei asu veeseaduse kohases veekaitsevööndis (edaspidi veekaitsevöönd);”; 35) paragrahvi 38 lõike 4 punktid 1¹–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1¹) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või olemasoleva ehitise laiendusele; 2) tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 ruutmeetri suuruse aluspinnaga hoonele, välja arvatud majutuse eesmärgil ehitatav hoone;”; 36) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht on väiksem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;”; 37) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) vee- või maakaabelliinile;”; 38) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit;”; 39) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks vajalikule ehitisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal;”; 40) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „13) riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub; 14) hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus.”; 41) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ehituskeeluvööndisse ehitada: 1) pinnavee veehaarde ehitist; 2) sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist; 3) rannakindlustusrajatist; 4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist; 5) vesiviljelusehitist; 6) piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist; 7) tehnovõrku ja -rajatist; 8) silda; 9) avalikult kasutatavat teed; 10) raudteed; 11) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis; 12) olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust; 13) kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist; 14) muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.”; 42) paragrahvi 38 lõige 5¹ loetakse lõikeks 5³ ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses: „(5¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada avatud menetlusena. (5²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.”; 43) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses: „

(54)Ehituskeeld ei laiene kehtestatud planeeringu alusel maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele maale.”; 44) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 45) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada üldplaneeringuga.”; 47) paragrahvi 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ning väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.”; 48) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega: 1) üldplaneeringu menetluses; 2) detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut; 3) detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub; 4) tuuleparki kavandava planeeringu menetluses, kui planeering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut.”; 49) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Ehituskeeluvööndi vähendamisel hinnatakse selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.”; 50) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine jõustub üldplaneeringu, detailplaneeringu või tuuleparki kavandava planeeringu kehtestamisega.”; 51) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Olemasolevat tiheasustusala võib laiendada ranna või kalda piiranguvööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul ja kehtestatud üldplaneeringu alusel.”; 52) paragrahvi 41 lõige 5 ja § 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 53) seadust täiendatakse §-ga 44¹ järgmises sõnastuses: „§ 44¹. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omandamine

(1)Kogu ulatuses kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.

(2)Kohalik omavalitsus ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud kaitse alla võtmise ajal või pärast kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas teavet loodusobjekti kaitse all olemise või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui: 1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muudetakse rangemaks; 2) kinnisasi omandati pärimise teel.

(3)Ala sihtotstarbelist kasutamist piirab kaitsekord oluliselt juhul, kui: 1) kinnisasi on valdavas ulatuses metsaseaduse tähenduses metsamaa, millel kasvav mets on vanuselt valmiv või küps, ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie; 2) hoonestamata kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ärimaa või tootmismaa ja kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise; 3) mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasjal keelab kaitsekord maavara kaevandamise.

(4)Tiheasustusalal kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjektil asuva kinnisasja võib kohalik omavalitsus omandada kokkuleppel juhul, kui: 1) kinnisasja puhul on täidetud üldplaneeringust ja planeerimispõhimõtetest tulenevad kinnisasja üldised hoonestustingimused ning kaitsekorra alusel on uute ehitiste püstitamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek, mida ta ei anna; 2) kaitsekorrast tulenevad kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.

(5)Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjektil või on suurem kui kaitstav loodusobjekt, võib kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub loodusobjektile. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik ja jagamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandamise ettepaneku teinud isik.

(6)Ettepaneku kinnisasja omandamiseks kohaliku omavalitsuse poolt võib teha kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus. Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab kohalik omavalitsus oma eelarvest.

(7)Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada, näiteks servituudid, samuti õigusaktidest, välja arvatud kinnisasja omandamise aluseks olevast kaitsekorrast tulenevad kinnisomandi kitsendused.

(8)Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib kohaliku omavalitsuse esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.

(9)Kinnisasja, sealhulgas metsaga kinnisasja väärtuse määramisel lähtutakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud erakorralise hindamise korrast.

(10)Kohalik omavalitsus võib kehtestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise ja ettepanekute menetlemise korra.

(11)Kinnisasja kohalikule omavalitsusele omandamine otsustatakse võõrandamiseks tehtud ettepanekute laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemise korral lahendatakse ettepanek pärast mõjuva põhjuse äralangemist.”; 54) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise alused, tingimused ja korra ning raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemi hüvede vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustuse kehtestab kohaliku omavalitsuse asutus.”; 55) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 59” tekstiosaga „§-de 56 ja 59”; 56) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui selles nimetatud kaitsealuse linnuliigi isend on pesa teinud pärast seda, kui alal on kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mis on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning mille tegemise püsielupaiga piirangud välistavad.”; 57) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal, teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel.”; 58) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keeluaega ja püsielupaiga valitseja nõusolekul on maastikul lubatud sõita ja rajada maakaablit.”; 59) paragrahvi 55 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „imetajate klassi kuuluva”; 60) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „kalakasvatuse” tekstiosaga „kalanduse, veealade”; 61) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest teatada Keskkonnaametile kirjalikult ühe tööpäeva jooksul.”; 62) paragrahvi 55 lõike 6¹ punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 58 lõikes 7” tekstiosaga „§ 58 lõikes 8”; 63) paragrahvi 55 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „populatsioonides” tekstiosaga „või Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal”; 64) paragrahvi 55 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Keeldu ei kohaldata liigi väheesinduslikes populatsioonides.”; 65) paragrahvi 55 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 66) paragrahvi 56 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Hülgetoodetega tehtavad tehingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 271, 16.10.2015, lk 1–11), kehtestatud tingimustele, on keelatud.”; 67) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Võõrliigi elusa isendi loodusesse laskmine ning võõrtaimeliigi levitamine loodusesse istutamise, külvamise või selle mis tahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, sealhulgas tegevus või tegevusetus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on looduses võõrliikide arvukuse suurenemine või leviku laienemine, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuuna kasvatada lubatud võõrpuuliigi istutamine, külvamine ja hooldamine.”; 68) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Tehistingimustes peetavat looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi isendit tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel.”; 69) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Loomaliigi isendit, kes on omandatud enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, on õigus pidada lemmikloomana tema eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine.”; 70) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kodumaise liigi võõrsilt sissetoodud elusa isendi loodusesse laskmine ja väljastpoolt Eestit pärit kodumaise taimeliigi levitamine loodusesse istutamise, külvamise või selle mis tahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine, elupaikade taastamine Keskkonnaameti loa alusel ning metsa uuendamine ja istandike rajamine metsaseaduses sätestatud korras.”; 71) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 sätestatud juhtudel, Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.”; 72) paragrahvi 58 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõnad „ja kalakasvatuste” tekstiosaga „, kalanduse ja veealade”; 73) paragrahv 58¹ tunnistatakse kehtetuks; 74) paragrahvi 58² lõikes 1 asendatakse sõna „Loomaliigi” sõnadega „Selgroogse loomaliigi”; 75) seadust täiendatakse §-dega 58³ ja 584 järgmises sõnastuses: „§ 58³. Nahkhiirte ja lindude rõngastamine

(1)Nahkhiiri ja linde võib rõngastada ainult rõngastamiseks atesteeritud isik.

(2)Atesteeringut võib taotleda vähemalt 16-aastane isik.

(3)Rõngastamiseks atesteeritav peab järgima järgmisi rõngastamise nõudeid: 1) oskama määrata rõngastatavaid liike, nende vanust ja sugu; 2) tundma rõngastamise võtteid ja taotletavaid püüniseid; 3) oskama käsitseda püütud isendeid, põhjustamata nendele vigastusi või surma; 4) oskama märkida andmeid ning vormistada aruandeid; 5) tundma isendite rõngastamisel vajalikku ohutustehnikat; 6) tundma kehtivaid looduskaitse õigusakte.

(4)Rõngastamiseks kasutatakse ainult Keskkonnaagentuuri väljastatud rõngaid.

(5)Atesteeritud isik esitab Keskkonnaagentuurile lindude rõngastamise kohta vahearuande ja aastaaruande kord aastas ning nahkhiirte rõngastamise kohta aastaaruande kord aastas.

(6)Nahkhiirte ja lindude rõngastaja atesteerimist korraldab Keskkonnaagentuur.

(7)Nahkhiirte ja lindude rõngastamise, atesteeringu taotlemise, atesteerimise ning aruannete esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8)Keskkonnaagentuur võib atesteeringu kehtivuse lõpetada, kui rõngastaja: 1) on atesteeringu taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid; 2) rikub oluliselt või korduvalt rõngastamise nõudeid; 3) ei ole esitanud rõngastamise aruandeid; 4) ei ole rõngastanud nahkhiiri või linde vähemalt viis aastat; 5) esitab taotluse rõngastamisõiguse lõpetamiseks.

(9)Rõngastamise nõuete rikkumine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 2 kohaselt oluliseks, kui rõngastamisel on põhjustatud looma hukkumine või on tekitatud keskkonnakahju 32 eurot või rohkem.

(10)Rõngastamisõiguse lõppemise korral tagastab isik kasutamata rõngad tasuta Keskkonnaagentuurile. § 584. Rõngastamisega seotud teenus

(1)Keskkonnaagentuur võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.

(2)Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuseliikide kaupa on järgmised: 1) atesteerimistasu – 190 kuni 250 eurot; 2) rõnga väljastamise tasu – 0,15 kuni 2 eurot märgise kohta.

(3)Tasuliste teenuste eest laekunud tasu võib kasutada üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuste osutamise kulude katmiseks.

(4)Tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasumäärad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali- ja üldkulud ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 76) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 62. Abitusse olukorda sattunud loom

(1)Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet, lähtudes liigi seisundist looduses.

(2)Abitusse olukorda sattunud loom käesoleva seaduse tähenduses on: 1) looduses või liigiomases keskkonnas inimese tegevuse või tegevusetuse tõttu silmanähtavalt vigastatud loom, kelle vigastus ei taastu iseenesest; 2) hüljatud noorloom, kelle orvustumine on tõendatud; 3) loom, kelle looduslikku keskkonda või liigiomasesse keskkonda naasmine inimese abita on välistatud.

(3)Abitusse olukorda sattunud looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet, lähtudes liigi seisundist looduses.

(4)Abitusse olukorda sattunud looma elujõulisuse taastamine käesoleva seaduse tähenduses on looma liigiomase seisundi taastamine ja looma loodusesse või liigiomasesse keskkonda tagasiviimine.”; 77) paragrahvi 63¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1850 artikli 6 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Kliimaministeerium.”; 78) seadust täiendatakse 8¹. peatükiga järgmises sõnastuses: „8¹. peatükk ÖKOSÜSTEEMIDE TAASTAMINE § 63². Riikliku taastamiskava koostamine

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024), nõuetele vastava riikliku taastamiskava (edaspidi riiklik taastamiskava) ettevalmistamist ja koostamist, sealhulgas selle kavandi esitamist Euroopa Komisjonile ning vajaduse korral täiendamist Euroopa Komisjoni tähelepanekute põhjal, samuti riikliku taastamiskava läbivaatamist korraldab Kliimaministeerium.

(2)Vabariigi Valitsus kiidab riikliku taastamiskava kavandi heaks enne selle esitamist Euroopa Komisjonile ning kinnitab riikliku taastamiskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991 artiklis 17 nimetatud hindamise ning riiklikkusse taastamiskavasse vajalike täienduste tegemise järel.”; 79) paragrahvi 70² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõike 7 ning § 45 alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.”; 80) paragrahvi 91 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(15)Kui kinnisasi on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ning selle võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ja selle omandamiseks on avaldus tehtud hiljemalt 2013. aasta 14. aprillil, kantakse nimetatud avaldus käesoleva lõike jõustumise järel samasse järjekorda selliste kinnisasja omandamise avaldustega, mis on tehtud enne kaitse alla võtmist või mis vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ punktides 1–4 ettenähtud eranditele, ja neid avaldusi menetletakse järjekorra alusel ühes järjekorras.”; 81) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 26‒30 järgmises sõnastuses: „

(26)Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal võib käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 6 nimetatud tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist lubada valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti.

(27)Enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 20 alusel esitatud võõrandamise avalduse alusel algatab omandamise menetluse või teeb otsuse omandamise või sellest keeldumise kohta Keskkonnaameti peadirektor.

(28)Kui riigile võõrandamise avaldus esitati enne käesoleva lõike jõustumist, omandab riik sellise kinnisasja, mis on omandatud selle kaitse alla võtmise menetluse ajal ja mille võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kohta, käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ punktides 1–4 sätestatud juhul. Kui omandamise menetlus algatati enne käesoleva lõike jõustumist, kuid kinnisasja omandamine ei ole käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ kohaselt lubatud, keeldub Keskkonnaameti peadirektor kinnisasja riigile omandamisest ja tunnistab omandamise menetluse algatamise otsuse kehtetuks.

(29)Enne käesoleva lõike jõustumist algatatud planeeringute menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 38 lõike 2¹ ja § 41 lõike 2 redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva lõikega. Koostamisel oleva planeeringu menetlust korratakse juhul, kui Keskkonnaamet keeldub nõusoleku andmisest ja selle tulemusel muutub planeeringu põhilahendus.

(30)Isikud, kellele on enne käesoleva lõike jõustumist välja antud kehtiv nahkhiirte ja lindude märgistamise luba, loetakse käesoleva seaduse § 58³ tähenduses atesteerituks ja neile saadetakse atesteering e-kirjaga. Atesteeringu andmise järel kaotab märgistamisluba kehtivuse.”.

Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 29 lõikes 3, § 35 lõikes 2¹, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 6² ja § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras.”; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva seaduse § 35 lõigetes 2 ja 2¹, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 6² ning § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmise korral on ülesande saanud eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsioonil õigus töödelda isiku üldandmeid.”; 3) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud jahinduse infosüsteemis jahist osavõtjate nimekirja. Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus ja ta on kohustatud ühisjahis osalema.”; 4) paragrahvi 31 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kõikide jahist osavõtjate nimesid;”; 5) paragrahvi 31 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) jahijuhataja nime.”; 6) paragrahvi 31 lõike 5 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 31 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja või kinnituse jahiohutuse ja jahipidamise nõuetest teadlik olemise kohta.”; 8) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid antakse või koostatakse elektrooniliselt isiku üheselt tuvastamist võimaldavas jahinduse infosüsteemis (edaspidi jahinduse infosüsteem).”; 9) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Jahinduse infosüsteemi peab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik või Keskkonnaamet.”; 10) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Jahipidamisõigust tõendatakse isikut tõendava dokumendi alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.”; 11) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Jahitunnistus tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada.”; 12) paragrahvi 36 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „, jahitunnistuse kaotamise, kasutuskõlbmatuks muutumise”; 13) paragrahvi 36 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „paberil või elektrooniliselt”; 14) paragrahvi 36 lõikes 9 asendatakse sõna „vormi” sõnaga „andmekoosseisu”; 15) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 lõike 1 punktis 12 asendatakse sõnad „muu loaga” sõnaga „õigusaktiga”.

Planeerimisseaduse § 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(7)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamisel peab detailplaneeringu koostamise korraldaja küsima Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamise kohta looduskaitseseaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhul.”.

Riigivaraseaduse § 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Seaduses või Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud juhtudel täidab riigivara valitseja ülesandeid riigitulundusasutus, maareformi seaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Maa- ja Ruumiamet ning looduskaitseseaduses ja selle alusel antud määrustes sätestatud juhtudel Keskkonnaamet.”.

Käesoleva seaduse §-d 1 ja 3‒5 jõustuvad 2026. aasta 1. septembril.