Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja esindustele”; 2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Käesolevat seadust kohaldatakse ka välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutusele, sealhulgas selle Eesti filiaalile, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 3, § 12 lõikes 4, §-des 206 ja 21³–216, § 87 lõikes 55, §-s 91, § 92 lõikes 5 ning 9. ja 12. peatükis sätestatut. (2²) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaalile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 3, 206, 21, 21² ja 21³, § 87 lõikes 55, §-s 91, § 92 lõikes 5, 8¹, 9. ja 12. peatükis, §-des 14118 ja 14119 ning Finantsinspektsiooni seaduse § 47¹ lõikes 6 ja § 475 lõigetes 1² ja 1³, 3–4, 5–7 ning 8 ja 9 sätestatut, kui filiaal osutab järgmisi teenuseid: 1) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud teenus, kui seda osutab kolmandas riigis asutatud ettevõtja, kes kvalifitseeruks krediidiasutuseks või vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud tingimustele, kui ta oleks asutatud Euroopa Liidus; 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenus, kui seda osutab kolmandas riigis asutatud ettevõtja.”; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamisel, sealhulgas mis tahes kõrvalteenuse osutamisel, nagu hoiuste kaasamise või krediidi või laenu andmise korral, kui selle eesmärk on osutada teenuseid väärtpaberituru seaduse alusel, ei kohaldata kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatut.”; 5) paragrahvi 3¹ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337),”; 6) paragrahvi 3¹ täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „
(3)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on filiaal, mille on asutanud: 1) ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud teenuseid; 2) krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas riigis.
(4)Kolmanda riigi peaettevõtja on ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on Eestis asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali, ning kui see on kohaldatav, selle ettevõtja vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad.
(5)Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik kui ka kolmas riik.”; 7) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 13³ lõikes 1 asendatakse sõnad „õigus nõuda” sõnadega „õigus jätta taotlus läbi vaatamata või nõuda”; 9) paragrahvi 134 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „allkonsolideeritud alusel” tekstiosaga „allkonsolideeritud alusel või kui ta on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel (edaspidi käesolevas peatükis määratud ettevõtja) vastavalt käesoleva seaduse § 137 lõike 1 punktile 3”; 10) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt, kuid kontrollib vähemalt kord aastas krediidiasutuse emaettevõtja tegevuse toimimist ja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ning seda, kas krediidiasutus, käesoleva seaduse § 13 alusel tegevusluba taotlev ettevõtja või määratud ettevõtja on korrektselt nimetanud ettevõtja, kes vastab tingimustele, mille kohaselt saab nimetatud ettevõtjat käsitada Eestis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana. (1²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud emaettevõtja või määratud ettevõtja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et teha samas lõikes nimetatud kontrollimisel koostööd selle liikmesriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega.”; 11) paragrahvi 134 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „teave” tekstiosaga „ning teave nimetatud isikute vastavuse kohta käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–24 ja 3–5 ning § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimustele”; 12) paragrahvi 135 lõikes 1 asendatakse sõnad „nimetatud hindamisega” tekstiosaga „nimetatud hindamisega või §-s 137 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamisega”; 13) paragrahvi 135 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 30¹ lõikes 2 või § 37³ lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud.”; 14) paragrahvi 136 lõikes 4 asendatakse sõnad „heakskiidu andmise või sellest keeldumise” tekstiosaga „heakskiidu andmise, sellest keeldumise või heakskiitmise nõudest vabastamise”; 15) paragrahvi 136 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „
(6)Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemise ning jagunemise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut. Kui ühinemise või jagunemise tulemusel asutatakse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt heakskiitmist ning tema asutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa või § 70² lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 või § 70³ lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(7)Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ning kohustuste ülekandmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatut. Kui oluliste varade ja kohustuste ülekandmises osaleb emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, rakendatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 706 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid konsolideeritud näitajate alusel.”; 16) paragrahvi 137 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võivad taotleda heakskiitmise nõudest vabastamist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”; 17) paragrahvi 137 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „tütarettevõtjast krediidiasutus” tekstiosaga „tütarettevõtjast krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 134 kohaselt heakskiit,”; 18) paragrahvi 137 täiendatakse lõigetega 4–10 järgmises sõnastuses: „
(4)Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võib Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet teostava asutusena lubada heakskiitmise nõudest vabastatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimata jätmist konkreetse juhtumi põhjal, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) konsolideerimata jätmine ei mõjuta tütarettevõtjast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi üle teostatava järelevalve tulemuslikkust; 2) finantsvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal ei ole peale omakapitali positsioonide tütarettevõtjast krediidiasutuses, vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas, kellel on kontroll tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, muid omakapitali positsioone; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei kasuta ülemäärast finantsvõimendust ja ta omab vaid selliseid positsioone, mis on seotud tema osalusega tütarettevõtjast krediidiasutuses või vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas, kellel on kontroll tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.
(5)Kui Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon tegema konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega koostööd, et jõuda ühisotsusele järgmistes menetlustes: 1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud heakskiitmise otsuse tegemine; 2) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamine; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud konsolideerimise ulatusest väljajätmine; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.
(6)Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, koostab ta hinnangu käesoleva seaduse § 136 lõigetes 1–3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud asjaolude kohta ja edastab selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud.
(7)Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul kahe kuu jooksul konsolideeritud järelevalve asutuse hinnangu saamisest arvates.
(8)Ühisotsusele jõudmise korral rakendab Finantsinspektsioon seda Eestis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
(9)Kui Finantsinspektsioon ei jõua teise lepinguriigi järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluste käigus ühisotsusele, edastab ta küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele otsustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 19 ning lükkab otsuse tegemise edasi, kuni on saanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse. Finantsinspektsioon teeb otsuse kooskõlas saadud otsusega. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(10)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsus tehakse segafinantsvaldusettevõtja suhtes ning Finantsinspektsioon või konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27), artikli 10 kohaselt segafinantsvaldusettevõtja koordinaator, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et taotleda koordinaatorilt nõusolekut koos konsolideeritud järelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), alusel asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust nõusoleku andmisega seotud erimeelsustest. Finantsinspektsioon kohaldab segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsust.”; 19) paragrahvi 138 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 138. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja taotlemise erisused”; 20) paragrahvi 138 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „investeerimisühingute” tekstiosaga „Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute, sealhulgas kõikide nende kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjate ja filiaalide”; 21) paragrahvi 138 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses: „
(5)Finantsinspektsioon võib vabastada investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud asjakohase taotluse. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tegevusloa taotlemise kohustusest vabastamise taotluse saamisest, ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamuse ja teeb seejärel otsuse.
(6)Finantsinspektsioon võtab otsust tehes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohast teavet, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamust ning järgmisi asjaolusid: 1) kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, selle konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur, raamatupidamise peamine korraldus ja varade jaotus konsolideerimisgrupi üksuste vahel; 2) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste laad, ulatus ja keerukus; 3) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste olulisus ja süsteemne risk.
(7)Kui Finantsinspektsiooni otsus erineb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamusest, põhjendab ta otsuses arvamusest kõrvalekaldumist.
(8)Finantsinspektsioon teavitab oma otsusest investeerimisühingut ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(9)Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse üle iga kolme aasta tagant.”; 22) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 2, § 48 lõike 2 teises ja kolmandas lauses ning § 68 lõike 1 punktis 86 asendatakse sõna „reputatsioon” sõnaga „maine” vastavas käändes; 23) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimused on täidetud.”; 24) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhi või filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatule;”; 25) paragrahvi 20¹ lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatule.”; 26) paragrahvi 206 lõikest 2 ja lõike 3 esimesest lausest ning § 216 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, 22”; 27) paragrahvi 206 täiendatakse lõigetega 3¹–35 järgmises sõnastuses: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui välisriigi krediidiasutus pakub toodet või teenust Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile või vastaspoolele. (3²) Euroopa Liidus asutatud või asuv klient või vastaspool käesoleva paragrahvi lõike 3¹ tähenduses on: 1) jaeklient, võrdne vastaspool või kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 ja § 46 tähenduses, kes on asutatud või asub Euroopa Liidus, kui selline klient või vastaspool pöördub välisriigi ettevõtja poole omal algatusel käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud mis tahes teenuse saamiseks; 2) krediidiasutus; 3) välisriigis asutatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja. (3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3² punktis 1 nimetatud omal algatusel pöördumisega ei ole tegemist, kui välisriigi krediidiasutus pakub tooteid või teenuseid jaekliendile, võrdsele vastaspoolele või kutselisele investorile kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb enda nimel või kes on välisriigi krediidiasutusega tihedalt seotud, või mis tahes muu sellise välisriigi krediidiasutuse nimel tegutseva isiku kaudu. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira käesoleva paragrahvi lõike 3² punkti 3 kohaldamist.
(34)Käesoleva paragrahvi lõike 3² punktis 1 ja lõikes 3³ nimetatud kliendi või vastaspoole pöördumine välisriigi krediidiasutuse poole ei anna välisriigi ettevõtjale õigust pakkuda selliseid tooteid või teenuseid, mille vastu klient või vastaspool ei ole huvi ilmutanud. Nende toodete ja teenuste pakkumise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui selliste toodete või teenuste pakkumine on vajalik või tihedalt seotud kliendi või vastaspoole algselt soovitud toote või teenuse pakkumisega, sealhulgas juhul, kui toodet või teenust pakutakse hiljem.
(35)Finantsinspektsioon võib järelevalve teostamiseks nõuda välisriigi krediidiasutuselt ja Eestis asutatud filiaalilt teavet tema Eestis asutatud või asuvate klientide või vastaspoolte kohta, kui klientidele või vastaspooltele osutab teenuseid välisriigi krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on asutatud välisriigis.”; 28) paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 21. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamine Eestis”; 29) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 21 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Oma filiaali asutamiseks Eestis on kolmanda riigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt luba, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:”; 31) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „1¹) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud tegevuste kirjeldus; 1²) filiaali juhtimise kord;”; 32) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõikele 7” tekstiosaga „§ 48¹ lõigetele 6 ja 7”; 33) paragrahvi 21 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või”; 34) paragrahvi 21 lõikes 4 ning lõike 5 punktides 1, 4 ja 5 asendatakse läbivalt sõna „välisriigi” sõnadega „kolmanda riigi”; 35) paragrahvi 21 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule;”; 36) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja või selle konsolideerimisgrupp ei täida tema suhtes kolmanda riigi õiguse alusel kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei hakka neid täitma või rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul.”; 37) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5¹–5³ järgmises sõnastuses: „(5¹) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaolu esinemisest. (5²) Finantsinspektsioon annab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile loa, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ning kõik järgmised tingimused: 1) filiaal vastab käesoleva seaduse §-des 95² ja 95³ sätestatud nõuetele; 2) tegevus, mille jaoks kolmanda riigi peaettevõtja luba taotleb, on hõlmatud tegevusloaga, mille on peaettevõtja saanud kolmandas riigis, kus ta on asutatud ja kus teostatakse tema üle järelevalvet; 3) kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostavat asutust on teavitatud filiaali asutamisest ja talle on kättesaadavaks tehtud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–1² nimetatud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid; 4) filiaalile antakse luba tegutseda üksnes Eestis ja tal on otseselt keelatud osutada teenuseid piiriüleselt teises Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud grupisisene rahastamine koos sama kolmanda riigi peaettevõtja teiste kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega ning tehingud, mis on sõlmitud kooskõlas käesoleva seaduse § 206 lõigetega 3² ja 3³; 5) Finantsinspektsioonil on võimalik saada ligipääs kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse käsutuses olevale kogu vajalikule teabele peakontori kohta, et teostada järelevalvet ja tulemuslikult koordineerida seda järelevalvetegevust nimetatud järelevalveasutusega eelkõige peakontorit, selle konsolideerimisgruppi või kolmanda riigi finantssüsteemi mõjutava kriisi või finantsprobleemi korral; 6) puudub põhjendatud kahtlus, et filiaali kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses. (5³) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 6 nimetatud tingimuse hindamiseks Rahapesu Andmebürooga.”; 38) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) Koostöökokkuleppe puudumise korral kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et sõlmida see kokkulepe nimetatud pädeva asutusega enne, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 33 lõikes 5 nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidishalduskokkuleppe. Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sõlmitud koostöökokkuleppest.”; 39) paragrahvi 21 lõiked 8–10 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 21² lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui: 1) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud; 2) esineb põhjendatud kahtlus, et filiaali, selle peaettevõtja või konsolideerimisgrupi tõttu toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise katse või esineb selline risk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses; 3) filiaal ei vasta käesoleva seaduse 8¹. peatükis sätestatud tingimustele.”; 41) paragrahvi 214 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõikes 7” tekstiosaga „§ 48¹ lõigetes 6 ja 7”; 42) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 30 lõikes 2¹ asendatakse sõnad „kahe tööpäeva jooksul” tekstiosaga „viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval arvates”; 44) paragrahvi 30 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded;”; 45) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses: „(3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 9 nimetatud juhul tuleb majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Vahearuandele tuleb teha audiitorkontroll ja lisada vandeaudiitori aruanne, kui audiitorkontrolli tegemine lõppenud majandusaasta aruandele on õigusaktiga ette nähtud.”; 46) paragrahvi 30¹ täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 29¹ punktis 5 sätestatud nõudele vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.”; 47) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning rahapesu kontrolli funktsiooni täitjalt käesoleva seaduse § 30¹ lõike 4¹ alusel saadud arvamusest”; 48) paragrahvi 31 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 29¹ sätestatud nõuetele” tekstiosaga „käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas kui omandaja asub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punktis 18 nimetatud suure riskiga kolmandas riigis või sellises kolmandas riigis, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piiravaid meetmeid, ning kui see mõjutab kavandava omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse”; 49) seadust täiendatakse 3¹. peatükiga järgmises sõnastuses: „3¹. peatükk KREDIIDIASUTUSE, FINANTSVALDUSETTEVÕTJA JA SEGAFINANTSVALDUSETTEVÕTJA POOLT OSALUSE OMANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE § 37¹. Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis koos kavandav omandaja), kes soovivad omandada osaluse otseselt või kaudselt või suurendada osalust nii, et see ületab 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis kavandatav omandamine), teavitavad enne oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.
(2)Kui kavandav omandaja on krediidiasutus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse üksnes individuaalselt, teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on asutatud.
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, teavitab kavandav omandaja ka konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.
(5)Kui kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud künnist konsolideeritud näitajate alusel ja kavandav omandaja teavitab konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust enne oma kavatsusest.
(6)Kavandav omandaja teatab Finantsinspektsioonile selle äriühingu nime, milles osalus omandatakse või seda suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti osaluse suuruse omandatavas üksuses, ning esitab järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis taotlus): 1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava omandaja omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud teavet; 2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded; 4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ning konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ja vandeaudiitori aruanded; 5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada; 6) kavandatava omandamisega seotud asjaolud; 7) pärast kavandatavat omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud; 8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate kohustuste kohta ning nende mõju kohta kavandava omandaja finantsvõimekusele ja talle seaduses sätestatud nõuete täitmisele; 9) teave selle kohta, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul tuleb majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Vahearuandele tuleb teha audiitorkontroll ja lisada vandeaudiitori aruandele, kui audiitorkontrolli tegemine lõppenud majandusaasta aruandele on õigusaktiga ette nähtud. § 37². Kavandavale omandajale esitatavad nõuded Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tagatud on tema kindel ja usaldusväärne juhtimine; 2) ta järgib järjepidevalt käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja asjakohasel juhul teistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnõudeid ning on suuteline jätkama nende järgimist; 3) tema suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või suurendab selliseid riske. § 37³. Kavandatava omandamise hindamise menetlus ja menetlustähtajad
(1)Finantsinspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast arvates.
(2)Finantsinspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 37² esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate esitamisest arvates.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osalust omandatakse sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.
(4)Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotluses või sellele lisatud dokumentides on olulisi puudusi.
(5)Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses vastavalt käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse kavandava omandaja suhtes ka nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise kui ka käesoleva seaduse §-s 30¹ sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb kahest asjakohasest hindamistähtajast hilisem.
(6)Finantsinspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult nõuda käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.
(7)Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ning kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(8)Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik teha koostööd teise lepinguriigi pädeva asutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.
(9)Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile taotlusega samal ajal heakskiitmise taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 134, teeb Finantsinspektsioon asjakohasel juhul koostööd konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse lõppemiseni.
(10)Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 37² punktis 3 sätestatud nõude vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Viimane esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
(11)Kui osalust soovib ühel ajal omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon kohtlema kavandavaid omandajaid võrdsete asjaolude korral võrdselt. § 374. Osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused ning otsus omandamise kohta
(1)Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või seda suurendada, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks loa asjakohase otsuse alusel.
(2)Finantsinspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui: 1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 37² sätestatud nõuetele; 2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsioonile käesoleva seadusega ette nähtud või Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) kavandatav omandamine võib tekitada süsteemset riski.
(3)Finantsinspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viima.
(4)Finantsinspektsioon arvestab otsuse tegemise korral käesoleva seaduse § 37³ lõike 10 ja § 376 kohaselt saadud arvamusi.
(5)Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamise korral võtta arvesse mõju, mida kavandatav omandamine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.
(6)Finantsinspektsioon toimetab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise lubamise või selle keelamise kohta kätte kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. § 375. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tulemusel ei omanda kavandav omandaja aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning nendega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatud korras teavitatud; 2) tehing on tehtud enne, kui osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud; 3) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega. § 376. Koostöö teiste pädevate asutustega
(1)Finantsinspektsioon teeb kavandava omandaja poolse osaluse omandamise või suurendamise hindamisel koostööd asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus on: 1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kes tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris; 2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kes tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris, või 3) isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kavandatava omandamise sektorist erinevas sektoris.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö käigus konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon edastab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata kõik andmed, mis on olulised kavandatava omandamise hindamiseks.
(3)Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust kavandatavast omandamisest kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt taotluse saamist, kui ta kuulub konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet teostav asutus. Lisaks edastab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavale asutusele oma hinnangu.
(4)Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus ja kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist. Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele ka oma hinnangu kavandatava omandamise kohta.
(5)Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus oma hinnangud kooskõlastada, pidades eelkõige silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaomaste asutustega.
(6)Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 4 nimetatud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kes ei ole selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus koostab hinnangu kavandatava omandamise kohta ning edastab selle sellise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud. Nimetatud asutused teevad ühise põhjendatud otsuse kahe kuu jooksul hinnangu saamisest arvates. Konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus edastab kavandavale omandajale ühisotsuse.
(7)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühisotsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, otsuse tegemata ning edastab asja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Nimetatud asutused teevad ühisotsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. § 377. Võõrandamisest teavitamine Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja teavitavad Finantsinspektsiooni kirjalikult ette oma kavatsusest võõrandada otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 nimetatud osalus, esitades võõrandatava osaluse suuruse.”; 50) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Juhtidena käsitatakse krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid.”; 51) paragrahvi 48 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad tagama, et tema juhtidel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine.”; 52) paragrahvi 48 lõiked 2¹ ja 2² muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtide valimise või määramise tulemusel peab nõukogu ja juhatuse koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning edendama soolist tasakaalu. Juhtide valimisel või määramisel tuleb tagada, et juhtorgan oleks töövõimeline ning selles oleksid esindatud eri pädevuse ja ametitaustaga isikud. Juhtidel peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista krediidiasutuste tegevust, sealhulgas peamisi riske, millele krediidiasutus on avatud, ning oma tehtavate otsuste mõju lühi-, kesk- ja pikaajalises perspektiivis, muu hulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. (2²) Juhtidel peab olema piisavalt aega täita ametiülesandeid konkreetsel ametikohal ning ta peab oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu.”; 53) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 2³–25 järgmises sõnastuses: „(2³) Krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhid peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad.
(24)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kontrollivad, tagavad ja vastutavad, et tema juhid vastavad igal ajal käesoleva seaduse alusel juhtidele kehtestatud nõuetele, tehes asutusesisese sobivushindamise ning dokumenteerides sellekohase protsessi.
(25)Kui krediidiasutus saab või käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja saavad teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või juhikandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis: 1) ei tohi juhikandidaati ametisse nimetada; 2) nimetatud juht kutsutakse viivitamata tagasi või 3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht sobiks ametisse või juhikandidaat saaks ametisse sobivaks.”; 54) paragrahvi 48 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks; 55) paragrahvi 48 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad kehtestama korra ning tagama piisavad vahendid ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutseteadmiste täiendamiseks konkreetses valdkonnas vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid ja mõjud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-risk.”; 56) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 5²–57 järgmises sõnastuses: „(5²) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja hindavad juhtide nõuetele vastavust enne nende valimist ja juhul, kui ilmnevad juhi sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud asjaolud. Samuti teevad krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtjad regulaarselt juhtide sobivushindamist. (5³) Juhul kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmete ametisse nimetamisega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid tegema uute liikmete sobivushindamise, teeb krediidiasutus asutusesisese sobivushindamise pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volitused on hakanud kehtima.
(54)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja on kohustatud hoidma juhi sobivuse kohta käiva teabe ajakohasena.
(55)Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtimisele, aga kes ei ole juhtorgani liige. Võtmeisik on eelkõige finantsjuht ja vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht.
(56)Võtmeisiku suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 2³–25, 3, 4¹, 5² ja 5³.
(57)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohaldavad meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane täitmine.”; 57) paragrahvi 48 lõiked 6–7 tunnistatakse kehtetuks; 58) seadust täiendatakse §-dega 48¹ ja 48² järgmises sõnastuses: „§ 48¹. Juhtidest ja võtmeisikutest teavitamine
(1)Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024), artikli 91 lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline krediidiasutus) teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise või määramise kavatsusest, esitades käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid hiljemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise kuupäeva.
(3)Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemise korral teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni viivitamata.
(4)Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku kirjalik nõusolek ametikohale valimiseks või määramiseks ja täidetud sobivusküsimustik; 2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ettevõtluses osalemise kohta; 3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta; 4) krediidiasutuse tehtud sobivushindamisega seotud dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul; 5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti; 6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku oma ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta; 7) isiku kinnitus, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht; 8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm kuud; 9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja tegelik ametisse asumise kuupäev.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud vormil ja mahus.
(6)Kui krediidiasutuse tehtava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille tõttu ei vasta juht kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest Finantsinspektsiooni viivitamata.
(7)Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–7 krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes. § 48². Finantsinspektsiooni sobivushindamise menetlus
(1)Finantsinspektsioonil on õigus teha krediidiasutuse juhi ja võtmeisiku sobivushindamine igal ajal, sealhulgas krediidiasutusega seotud riskide suurenemise ja juhi või võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemise korral.
(2)Finantsinspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimise või määramise korral.
(3)Kui käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 4 loetletud andmetes või dokumentides on puudusi, võib Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist.
(4)Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ning kontrollimiseks lisaandmeid, -dokumente ja -selgitusi.
(5)Finantsinspektsioonil on käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ning muudest allikatest.
(6)Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt asjakohaste meetmete rakendamist, et tagada juhi või võtmeisiku ametisse sobivus ja nõuetele vastavus.
(7)Finantsinspektsioon ei pea tegema sobivushindamist, kui juhi või võtmeisiku ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikut puudutav teave on muutunud ja see võib mõjutada isiku ametisse sobivust.
(8)Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.”; 59) paragrahvi 49 lõike 1¹ teises lauses asendatakse sõna „juht” sõnadega „olulise krediidiasutuse juht”; 60) paragrahvi 49 lõike 1² punktis 2 asendatakse sõna „krediidiasutustes” tekstiosaga „krediidiasutustes või äriühingus, milles kaitseskeemi kuuluvatel krediidiasutustel on oluline osalus”; 61) paragrahvi 49 lõikes 14 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõigetes 6 ja 7” tekstiosaga „§-s 48¹”; 62) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimata või määramata jätmine ja tagasikutsumine”; 63) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „võtmeisiku tagasikutsumist” sõnadega „võtmeisiku valimata või määramata jätmist või tagasikutsumist”; 64) paragrahvi 50 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta isik” sõnadega „isik ei vasta”; 65) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente isiku sobivushindamise tegemiseks või neis on olulisi puudusi.”; 66) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.”; 67) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul üksuse töötajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;”; 68) paragrahvi 52 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) auditikomitee, krediidikomitee, riskikomitee, nomineerimiskomitee ning töötasukomitee pädevuse, õiguste ja tegevuspõhimõtete kinnitamine;”; 69) paragrahvi 55 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta järel üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest ning lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d;”; 70) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse (edaspidi väike ja mittekeerukas krediidiasutus) juhatus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid üle vaadata harvem, kui on sätestatud sama paragrahvi sama lõike samas punktis.”; 71) paragrahvi 57¹ lõike 1² teises lauses asendatakse sõna „Kontrollifunktsiooni” sõnaga „Sisekontrollifunktsiooni”; 72) paragrahvi 57¹ lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „kontrolliüksuse” sõnaga „sisekontrolliüksuse”; 73) paragrahvi 57² lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) juhi või töötaja isiklikke töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingus sätestatud ülesannetele;”; 74) paragrahvi 57² lõike 10 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale vahetult eelnenud nelja aasta jooksul kuni viis miljardit eurot;”; 75) paragrahvid 574 ja 58 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 574. Krediidiasutuses komiteede moodustamine ja nende koosseis
(1)Krediidiasutuses moodustatakse järgmised komiteed: 1) auditikomitee; 2) krediidikomitee.
(2)Kui krediidiasutus on oluline lähtuvalt tema suurusest, sisemisest korraldusest ning tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada järgmised komiteed: 1) riskikomitee; 2) nomineerimiskomitee; 3) töötasukomitee.
(3)Auditikomitee, riskikomitee, nomineerimiskomitee ja töötasukomitee moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4)Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.
(5)Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse juhatuse liikmetest või krediidiasutuse töötajatest. Krediidiasutuse juhatuse esimees ei tohi olla krediidikomitee esimees ega juhtida selle komitee istungit komitee esimehe äraoleku korral. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.
(6)Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ning pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.
(7)Kui on välditud huvide konflikti tekkimist, võib ühendada omavahel: 1) nomineerimiskomitee ja töötasukomitee; 2) riskikomitee ja auditikomitee, kui krediidiasutus ei ole oluline vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul peavad komitee liikmetel olema mõlema komitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Krediidiasutus peab komiteede ühendamist Finantsinspektsioonile eraldi põhjendama.
(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud komiteede moodustamise täpsemad alused määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ning protseduurireeglites.
(10)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista krediidiasutuses muude komiteede moodustamist. § 58. Komiteede ülesanded
(1)Auditikomitee ülesanne on kontrollida krediidiasutuse juhatuse tegevust.
(2)Krediidikomitee ülesanne on otsustada, kas anda krediidiasutuse nõukogu kehtestatud piirmäärast suuremaid laene ja neid pikendada. Krediidikomitee vaatab enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu teabe ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse ning tema pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee ei ole kohustatud põhjendama laenu andmisest keeldumist.
(3)Riskikomitee ülesanded on: 1) nõustada nõukogu ja juhatust krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ning riskitaluvuse alal; 2) jälgida, et juhatus rakendaks riskijuhtimise põhimõtteid nõukogu juhiste alusel; 3) kontrollida krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamist ning puuduste korral esitada nõukogule paranduskava; 4) kontrollida, kas tasustamise põhimõtete puhul võetakse konkreetseid motivaatoreid pakkudes arvesse eri riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.
(4)Nomineerimiskomitee ülesanded on: 1) esitada nõukogule krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaadid ning nende ametiülesannete kirjeldus ja ametiaja pikkus, muu hulgas tagades tasakaalu kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel ning võttes arvesse krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtteid; 2) määrata sihttase, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötada välja poliitika selle kohta, kuidas suurendada selliste isikute arvu, et jõuda seatud sihttasemeni, ning avalikustada teave käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c; 3) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid; 4) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja kogu juhatuse kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitada nõukogu tulemustest; 5) töötada välja krediidiasutuses kehtivad juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtted ja juhatuse valimise kord ning hinnata regulaarselt nende rakendamist ja teha vajaduse korral muudatusettepanekuid.
(5)Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess oleks kooskõlas kogu krediidiasutuse huvidega ega oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest. Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.
(6)Töötasukomitee ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee juhindub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. Eelnimetatu käigus töötasukomitee: 1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioone täitvate juhtide tasustamise üle; 2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist vähemalt üks kord aastas ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende ajakohastamiseks; 3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisteemaliste otsuste kavandid.”; 76) paragrahvid 58¹ ja 58² tunnistatakse kehtetuks; 77) paragrahvi 59 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.
(2)Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada asutuse tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentidele ja headele pangandustavadele, ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel.
(3)Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi-, riski- ja vastavuskontrollifunktsioonist. Sisekontrollifunktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.
(4)Sisekontrollifunktsioonide täitjad peavad: 1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja neist teavitamise; 2) andma ülevaate kõigi riskide kohta, millele krediidiasutus on avatud.
(5)Siseauditifunktsiooni ei või kombineerida krediidiasutuse ühegi muu äriliini ega kontrollifunktsiooniga.
(6)Vastavuskontrollifunktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli tegeva üksuse funktsiooniga, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli tegija sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.”; 78) seadust täiendatakse §-ga 59¹ järgmises sõnastuses: „§ 59¹. Sisekontrollifunktsioonid
(1)Siseauditifunktsiooni täitja peab: 1) jälgima kogu krediidiasutuse tegevust ja andma sõltumatu ülevaate krediidiasutuse riskistrateegia tõhusa rakendamise kohta; 2) tagama, et kehtestatakse siseauditi kava, hindamaks krediidiasutuse protsesside ja süsteemide, sealhulgas kogu sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ning tulemuslikkust; 3) kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee; 4) analüüsima krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuses avastatud puudusi ning ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid ning tegema ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta; 5) hindama krediidiasutuse kohustuste täitmise korral esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust; 6) esitama krediidiasutuse nõukogule ja juhatusele regulaarseid ülevaateid oma tegevuse kohta.
(2)Riskikontrollifunktsiooni täitja peab: 1) olema aktiivselt kaasatud krediidiasutuse riskijuhtimispõhimõtete või -strateegia kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisse; 2) kontrollima eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemuslikku rakendamist; 3) omama terviklikku arusaama krediidiasutuse kõikide riskide kohta; 4) esitama krediidiasutuse nõukogule regulaarselt aruandeid ja vajaduse korral teavitama nõukogu kohe riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.
(3)Vastavuskontrollifunktsiooni täitja peab: 1) kontrollima regulaarselt krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krediidiasutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk); 2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse krediidiasutuse riskistrateegias ja asjakohaselt ka kõigis olulistes riskijuhtimise otsustes; 3) tagama, et krediidiasutuse juhte ja töötajaid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes, mis hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ja sõltumatu arvamuse andmist uute toodete kohta või olemasolevate toodete, protsesside ja süsteemide oluliste muudatuste heakskiitmist; 4) esitama juhatusele ja nõukogule regulaarselt ülevaateid, sealhulgas ülevaateid õigusaktide muudatustest tulenevate riskide kohta.
(4)Siseauditifunktsiooni täitja või muu samaväärne sõltumatu isik peab kontrollima ja hindama kord kolme aasta jooksul operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kindlaksmääramise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust Finantsinspektsiooni ettekirjutustele võib kontrollida vastavuskontrollifunktsiooni täitja asemel siseauditifunktsiooni täitja.”; 79) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 60. Nõuded sisekontrollifunktsiooni täitjale
(1)Krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivaks isikuks võib olla oma ülesannete täitmisel sõltumatu isik, kellel on lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule kõrgharidus ning selle funktsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtiva isikuna käsitatakse isikut, kes vastutab krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni igapäevase toimimise juhtimise eest ja asetseb selles valdkonnas krediidiasutuse hierarhias kõige kõrgemal.”; 80) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute vastutusalad peavad olema selgelt kindlaks määratud siseauditi ning vastavus- ja riskikontrollifunktsiooni alusel. (1²) Erandkorras ja kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning tingimusel, et see on Finantsinspektsiooniga varem kooskõlastatud, ei pea määrama riski- ja vastavuskontrollifunktsiooni täitmist juhtima eraldi isikut. Eelnimetatud juhul võib mõni teine krediidiasutuse võtmeisik, kes täidab asutuses muid ülesandeid, välja arvatud siseauditifunktsiooni täitmist juhtiv isik, vastutada vastavus- või riskikontrollifunktsiooni täitmise eest, tingimusel et puudub huvide konflikt ja see isik: 1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumitele ning tal on nendes valdkondades vajalikud teadmised, oskused ja kogemused; 2) tal on piisavalt aega, et täita mõlemat sisekontrollifunktsiooni nõuetekohaselt.”; 81) paragrahvi 60 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni täitev isik peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu maine ning sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ja kutsesobivus.
(3)Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivad isikud ning siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel.”; 82) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Sisekontrollifunktsiooni täitvatel isikutel peab olema võimalus kontakteeruda otse krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Seetõttu peavad sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse põhiäritegevusest ja selle tegevuse eest vastutavatest krediidiasutuse juhatuse liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised krediidiasutuse nõukogu vajaduse korral teavitama ja hoiatama tuvastatud kitsaskohtadest või riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada krediidiasutust.”; 83) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Sisekontrollifunktsiooni täitvate isikute arv peab olema selle funktsiooni täitmiseks küllaldane.
(5)Sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile oma tegevuse tõttu teatavaks saanud teavet. See nõue ei kehti sellise teabe suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või sisekontrolli üksuste põhimääruses sätestatud korras.”; 84) paragrahvi 61 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Sisekontrollifunktsioone täitvate isikute õigused
(1)Krediidiasutuse juhid peavad tagama, et sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja vahendid ning sobivad tingimused.”; 85) paragrahvi 61 lõikes 2 asendatakse sõnad „Siseauditi üksuse töötajatel” sõnadega „Sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel”; 86) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „Siseauditi üksusel” sõnadega „Sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel”; 87) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks; 88) paragrahvi 63 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „muuhulgas” sõnadega „muu hulgas”; 89) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3² järgmises sõnastuses: „3²) ülevaate koostamise ja selles esitatavad andmed nõukogu ja juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute töökohustuste kohta, sealhulgas üksikasjalikud andmed aruandluse ja vastutuse korra kohta, samuti käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhtimise korraldusse kuuluvad isikud ja nende töökohustused;”; 90) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „alluvussuhted,” tekstiosaga „selge organisatsioonilise ülesehituse, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted, samuti”; 91) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4² ja 4³ järgmises sõnastuses: „4²) riskide, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mida on võimalik rakendada lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning mis käsitleb riske, millele krediidiasutus on avatud või võib olla avatud; 4³) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ja nendega seotud muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks;”; 92) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „korra” tekstiosaga „, mis peab sisaldama muu hulgas krediidiasutuse usaldusväärset juhtimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja”; 93) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5¹) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad tulemustasude maksmise aluseid, meetmeid tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks ning protseduuri, mille abil kontrollitakse nende põhimõtete järgimist, arvestades muu hulgas krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tekke võimalusi;”; 94) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5² ja 5³ järgmises sõnastuses: „5²) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra; 5³) võrgu- ja infosüsteemide taristu toimimise korra, mis luuakse ja mida täidetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79);”; 95) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5¹ nimetatud põhimõtted peavad olema sooneutraalsed. (2²) Krediidiasutus hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning vajaduse korral korrigeerib neid eeskirju. (2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4² nimetatud riskidena käsitatakse ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artiklis 7a sätestatud tingimusi.”; 96) paragrahvi 63¹ lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Krediidiasutus peab keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemisel võtma arvesse lühikest, keskpikka ja pikka perspektiivi.”; 97) seaduse 6. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „JAGUNEMINE” sõnadega „NING OLULISTE VARADE JA KOHUSTUSTE ÜLEKANDMINE”; 98) paragrahvidest 64–704 moodustatakse 6. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „1. jagu Ühinemine ja jagunemine”; 99) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Krediidiasutuste ühinemine ja krediidiasutuse jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis ning konkurentsiseaduses sätestatud erisusi.”; 100) paragrahvi 64 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 101) paragrahvi 65 pealkirja täiendatakse pärast sõna „viisid” sõnadega „ja tingimused”; 102) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Krediidiasutuse ühinemisega on tegemist järgmistel juhtudel: 1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule ning nende väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud omakapitaliväärtpaberi (edaspidi omakapitaliväärtpaber) omanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali väärtpaberid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule, ilma et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid, tingimusel, et ühele isikule kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas proportsioonis; 3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb kõiki ühendatava ühingu kapitali kuuluvaid omakapitaliväärtpabereid. (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut.”; 103) paragrahvi 65 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 sätestatud tähtaega.”; 104) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses: „(2¹) Kui ühinevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, sealhulgas selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, teavitavad nad Finantsinspektsiooni viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist. Finantsinspektsioon otsustab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teate ja ühinevate ühingute konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele 1. (2²) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 2¹ teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise nõudmise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teate saamisest arvates.”; 105) paragrahvi 65 lõikes 3 asendatakse sõnad „krediidiasutusega jätkatakse” tekstiosaga „krediidiasutusega jätkatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktile 1 või 2”; 106) paragrahvi 65 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 107) paragrahvi 66 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ühinevad ühingud peavad viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.”; 108) paragrahvi 67 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele”; 109) paragrahvi 68 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlemine” sõnadega „ja menetlus”; 110) paragrahvi 68 lõiget 1 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „10) Konkurentsiameti otsuse koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”; 111) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda lisadokumente ja -teavet, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida; 2) esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid; 3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid ning lisadokumente ja -teavet.”; 112) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 2¹–24 järgmises sõnastuses: „(2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval. (2²) Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja -teavet 50 tööpäeva jooksul ühinemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva. (2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga.
(24)Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.”; 113) paragrahvi 68 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid” tekstiosaga „, kohaldatakse osaluse omandamise suhtes käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut”; 114) paragrahvi 69 lõike 1 punktid 1–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ühinevatel ühingutel ei ole piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava ühingu äritegevuse iseloomu; 2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks; 3) Finantsinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid või andmed on puudulikud; 4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning kohaldataval juhul kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid; 5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik; 6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 või 5 tähenduses või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid või muud riskid; 7) ühinemine võib tekitada süsteemset riski.”; 115) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses: „(1¹) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud ühinemiskava järgimist kuni ühinemise lõpuleviimiseni. (1²) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud ühinemist hinnates rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Viimane esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (1³) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.”; 116) paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Finantsinspektsioon võib kehtestada ühinemisluba andes kohustuslikke kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.”; 117) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4)Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, ei kohalda Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ning selle asemel: 1) teeb ta otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates; 2) annab ta taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast; 3) teeb ta otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.”; 118) seadust täiendatakse §-ga 69¹ järgmises sõnastuses: „§ 69¹. Koostöö teiste pädevate asutustega
(1)Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa andmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest: 1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub; 2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub; 3) juriidiline isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub.
(2)Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või omal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse ühtsus.”; 119) paragrahvi 70¹ pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 70¹. Krediidiasutuse jagunemise alused ja tingimused
(1)Jagunev krediidiasutus peab viivitamata pärast jagunemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ning esitama jagunemisega seotud dokumendid ja andmed. Nimetatud dokumendid ja andmed peavad sisaldama jagunemise ajagraafikut, jagunemise käigus planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse jagunemisjärgset struktuuri.
(2)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuselt jagunemisküsimuse otsustamist ja taotluse esitamist jagunemisloa saamiseks, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet; 2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.”; 120) paragrahvi 70¹ täiendatakse lõigetega 2¹–26 järgmises sõnastuses: „(2¹) Krediidiasutuse jagunemisega on tegemist järgmistel juhtudel: 1) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele omandavale ühingule ning sellise krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 2) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatud ühingute omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 3) jaguneva krediidiasutuse varade ja kohustuste üleandmine on kombinatsioon käesoleva lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatust; 4) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle rohkem kui ühele omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu omandavate ühingute omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 5) jagunev krediidiasutus annab üle osa oma varadest ja kohustustest vähemalt ühele omandavale ühingule ning saab vastu väärtpabereid. (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1, 2 ja 5 nimetatud omandav ühing peab olema krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra või teise lepinguriigi õiguse alusel. (2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 435 lõikes 2 sätestatut.
(24)Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud asutatav ühing peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale krediidiasutusele ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 70² lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ega § 70³ lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(25)Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1 ja 2 nimetatud jagunemisel tunnistatakse jaguneva krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks.
(26)Kui jaguneva krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse omandavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ette nähtud määrades, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.”; 121) paragrahvi 70¹ lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas omandava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele”; 122) paragrahvi 70² pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlemine” sõnadega „ja menetlus”; 123) paragrahvi 70² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Finantsinspektsioon võib nõuda lisadokumente ja -teavet kirjalikult, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida; 2) esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 70³ lõikes 2 nimetatud jagunemisloa andmisest keeldumise aluseid; 3) esineb vajadus kontrollida muid jagunemisega seotud asjaolusid, lisadokumente ja -teavet.”; 124) paragrahvi 70² täiendatakse lõigetega 2¹–24 järgmises sõnastuses: „(2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval. (2²) Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja -teavet 50 tööpäeva jooksul jagunemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva. (2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesoleva seaduse § 70³ lõike 2 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga.
(24)Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.”; 125) paragrahvi 70³ lõike 2 punktid 1–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) jagunemises osalevatel ühingutel ei ole piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava ühingu äritegevuse iseloomu; 2) jagunemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole omandava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks; 3) Finantsinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 70² lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid või andmed on puudulikud; 4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning kohaldataval juhul kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid; 5) jagunemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik; 6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses jagunemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 või 5 tähenduses või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid või muud riskid;”; 126) paragrahvi 70³ lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) jagunemine võib tekitada süsteemset riski.”; 127) paragrahvi 70³ täiendatakse lõigetega 2¹–24 järgmises sõnastuses: „(2¹) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud jagunemiskava järgimist kuni jagunemise lõpuleviimiseni. (2²) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud jagunemist hinnates rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (2³) Finantsinspektsioon ei või jagunemisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida jagunemine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.
(24)Finantsinspektsioon võib kehtestada jagunemisluba andes kohustuslikke kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata jagunemisloa kehtivusaega.”; 128) paragrahvi 70³ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4)Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, ei kohalda Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ning selle asemel: 1) teeb ta otsuse jagunemisloa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates; 2) annab ta taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast; 3) teeb ta otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.”; 129) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 705 järgmises sõnastuses: „§ 705. Koostöö teiste pädevate asutustega
(1)Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 70³ lõikes 2 sätestatud jagunemisloa andmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb jagunemises mõni järgmistest ettevõtjatest: 1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub; 2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub; 3) juriidiline isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub.
(2)Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või omal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 70³ lõikes 2 sätestatud jagunemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse ühtsus.”; 130) seaduse 6. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses: „2. jagu Oluliste varade ja kohustuste ülekandmine § 706. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmise alused ning teavitamine
(1)Krediidiasutused ning sellised krediidiasutused, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ja on tehingu ainukesed osalised, teavitavad Finantsinspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi ülekandmine) kirjalikult enne müümist või muu tehingu sõlmimist. Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad teavitamiskohustust individuaalselt.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena, kui tehing hõlmab vähemalt kümmet protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest. Kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi krediidiasutuste vahel, loetakse ülekandmine oluliseks, kui tehing hõlmab vähemalt 15 protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse: 1) viivisvara; 2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks üle kantud vara; 3) ülekantavat väärtpaberistatavat vara; 4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ning 4.–6. peatükis sätestatud kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise käigus ülekantud vara ega kohustusi.
(4)Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate kättesaamisest kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval teate kättesaamisest arvates.”; 131) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel.”; 132) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 6¹–65 järgmises sõnastuses: „(6¹) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ning suurendama sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga, kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumite täitmist. (6²) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise suutlikkust ning suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, mille abil arvutatakse omavahendite nõuded makseviivituse riski tõttu, kui nende makseviivituste riskide positsioonid on olulised absoluutarvestuses ja neil on suur hulk olulisi eri emitentide kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1b sätestatud kriteeriumite täitmist. (6³) Krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides, kui: 1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada sisemeetodeid riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete arvutamiseks; 2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1a sätestatud alternatiivset standardmeetodit tingimusel, et tema tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on sama määruse artikli 325a lõike 1 punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem.
(64)Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid, ning krediidiasutus, kes kasutab sama määruse sama osa sama jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peavad teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud meetodite põhjal tehtud arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamise korral või näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta.
(65)Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 6³ ja 64 nimetatud arvutuste tulemused kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse nõutava kvalitatiivse teabega, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele. Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vähemalt kord aastas, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 8 alusel välja töötatud vormi.”; 133) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses: „
(9)Finantsinspektsioon jälgib riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete suurusvahemikke käesoleva paragrahvi lõigete 6³ ja 64 kohaselt krediidiasutuse esitatud teabe alusel selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende meetodite kvaliteeti vähemalt sama sageli, kui seda peab tegema Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, pöörates eelkõige tähelepanu järgmistele meetoditele: 1) meetodid, mille puhul ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes sama riskipositsiooni korral; 2) meetodid, mille puhul ilmnevad omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed erinevused ning mille puhul alahinnatakse omavahendite nõudeid oluliselt ja süsteemselt.
(10)Juhul kui mõni krediidiasutus erineb märkimisväärselt enamikust temaga võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui sellised meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ja rakendab parandusmeetmeid, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või positsioonidega seotud riskide erinevusega.
(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud meetmete rakendamise korral peab Finantsinspektsioon võtma aluseks sisemudelite meetodite üldised eesmärgid ja tagama, et meetmete tõttu ei: 1) põhjustata standardiseerimist ega eelistata teatud meetodeid; 2) looda valesid stiimuleid või 3) põhjustata massikäitumist.
(12)Sisemeetod käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetod, artiklis 221 nimetatud sisemudelil põhinev meetod, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetod, artiklis 325az nimetatud alternatiivne sisemudeli meetod ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisehinnangu meetod.”; 134) paragrahvi 82 lõike 3² punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse, toote või krüptovara puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;”; 135) paragrahvi 82 lõike 3² punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) operatsiooniriski, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52b määratletud mudeliriski, tegevuse edasiandmisest tingitud riskide, otseste ja kaudsete krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud riskipositsioonide ning väikese esinemistõenäosusega suure võimaliku kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks;”; 136) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 311–313 järgmises sõnastuses: „
(311)Krediidiasutus peab hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka konkreetse tururiski juhtimiseks ning teavitama Finantsinspektsiooni sellistest hindamistest. Juhul kui krüptovaral ei ole tuvastatavat emitenti, peab krediidiasutus kontsentratsiooniriski arvestamise korral võtma aluseks sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitluse.
(312)Finantsinspektsioon vaatab üle sisemudeli kasutamise heakskiitmise tingimused ja kehtestab asjakohased meetmed mudeli parandamiseks, kui tururiski sisemudelit kasutava krediidiasutuse testimise tulemused või kasumi ja kahjumi päritolu testi tulemused näitavad, et sisemudel ei ole enam piisavalt täpne.
(313)Krediidiasutus peab välja töötama konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7a nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisi teenuseid.”; 137) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6)Krüptovarana käsitatakse käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha.”; 138) paragrahvi 824 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Krediidiasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ning haldab võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.”; 139) seadust täiendatakse §-dega 825 ja 826 järgmises sõnastuses: „§ 825. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide maandamine
(1)Krediidiasutus peab oma juhtimiskorralduse osana, muu hulgas lähtudes käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 2 sätestatust, kehtestama usaldusväärsed strateegiad, põhimõtted, protsessid ning süsteemid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ning jälgimiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiad, põhimõtted, protsessid ning süsteemid peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske sisaldava ärimudeli ulatuse, laadi ja keerukusega ning olema kehtestatud lühikest, keskpikka ja vähemalt kümneaastast perspektiivi arvestades.
(3)Krediidiasutus peab testima kindlas ajavahemikus oma vastupanuvõimet keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisriskidest tingitud pikaajaliste kahjulike mõjude suhtes, arvestades lähteolukorda ja võimalikku negatiivset olukorda ning alustades kliimaga seotud teguritest. Krediidiasutus peab testima mitut stsenaariumi, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning milles avalduvad samal ajal keskkonna- ja sotsiaalsed muutused, samuti asjakohase avaliku poliitika võimalik mõju pikaajalisele ettevõtluskeskkonnale. Eelnimetatud testimisprotsessis tuleb kasutada usaldusväärseid stsenaariume, mis põhinevad omakorda rahvusvaheliste organisatsioonide välja töötatud stsenaariumidel.
(4)Kui see on krediidiasutuse suhtes kohaldatav, peavad raamatupidamise seaduse §-des 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruandes või muus sarnases avalikustamisele kuuluvas dokumendis esitatavad meetodid ning eesmärkide aluseks olevad eeldused, kohustused ja strateegilised otsused olema kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 87a lõike 5 punkti a alusel, ning seal osutatud kriteeriumite, meetodite ja eesmärkidega, samuti käesoleva seaduse §-s 826 nimetatud kavas sisalduvate eelduste ja kohustustega. § 826. Kava koostamine keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimiseks
(1)Krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava, mis sisaldab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide jälgimiseks ning käsitlemiseks, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ning jälgima selle rakendamist.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava peab sisaldama ka nende riskide jälgimist ja käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning üleminekusuundumustest keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud asjaomastest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide regulatiivsetest eesmärkidest ning õigusaktidest, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidest. Krediidiasutus peab asjakohasel juhul arvesse võtma ka asjaomaseid kolmandate riikide seatud regulatiivseid eesmärke. Kliimaneutraalsuse all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses üldeesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17), artikli 2 lõikes 1.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas sisalduvate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemise kvantifitseeritavate eesmärkide ja protsesside puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 nimetatud Euroopa teadusnõukogu koostatud viimaseid aruandeid ja välja töötatud meetmeid, eelkõige Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise valdkonnas.
(4)Kui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamise seaduse §-de 24 ja 31 kohase kestlikkusaruande, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava olema selle aruandega kooskõlas. Kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja strateegiaga seotud meetmed ning tegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikkusaruandes esitatuga.
(5)Krediidiasutus peab tagama, et tema keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas seatud eesmärkidega.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse suhtes.”; 140) paragrahvi 83 lõike 2¹ ja § 854 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele” sõnadega „tütarettevõtjatele ja filiaalidele”; 141) paragrahvi 854 punktis 1 asendatakse sõna „hüpoteegiga” tekstiosaga „elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga”; 142) paragrahvi 854 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „
(2)Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale asjakohase olemasoleva teabe, sealhulgas subjektipõhised hinnangud ja nende olemasolu korral meetmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamiseks ja regulaarseks hindamiseks.”; 143) paragrahvi 8644 lõiget 3³ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui süsteemse riski puhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra kehtestamise tulemusel varem kehtestatud määr väheneb või jääb samaks.”; 144) paragrahvi 8644 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „
(7)Kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid ei suurene pärast väljamaksete piirangute kohaldamist asjaomase süsteemse riski seisukohast piisavalt, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 nimetatud lisameedet.”; 145) paragrahvi 8647 lõike 2¹ sissejuhatavas lauseosas ja lõike 8 punktis 3 ning § 8649 lõike 8 punktis 6 asendatakse sõna „ettevõtja” sõnaga „krediidiasutus” vastavas käändes; 146) paragrahvi 8647 lõike 2¹ punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90),”; 147) paragrahvi 8647 lõiget 4 täiendatakse 2.–4. lausega järgmises sõnastuses: „Punktisumma alampiiri ja kategooriate määramisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–2² sätestatud metoodika alusel saadud punktisummat. Kategooriatevaheliste punktisummade määramine peab olema selge ja järgima süsteemse olulisuse pideva lineaarse suurenemise põhimõtet, mille tulemusel suureneb lineaarselt iga kategooria vaheline täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue. Lineaarse suurenemise põhimõtet ei kohaldata viienda kategooria ja mis tahes tulevikus lisatava kõrgema kategooria suhtes.”; 148) paragrahvi 8647 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Süsteemne olulisus käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses on globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse raskuste eeldatav kaal ülemaailmse finantsturu jaoks.”; 149) paragrahvi 8648 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(6)Eesti Pank hindab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude sobivust vähemalt kord aastas.”; 150) paragrahvi 8648 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Kui süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära, võetakse seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hindamisel.”; 151) paragrahvi 8649 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „riske või süsteemseid riske,” tekstiosaga „riske või süsteemseid riske, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid riske,”; 152) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Eesti Pank määrab kindlaks riskipositsioonid, nende alamrühmad ja krediidiasutused, kelle suhtes neid kohaldatakse.”; 153) paragrahvi 8649 lõike 7 punktis 2 asendatakse sõnad „või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvriga hõlmatud riskide käsitlemiseks” tekstiosaga „, muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalse väljundmäära kohaldamisega hõlmatud riskide käsitlemiseks”; 154) paragrahvi 8649 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kui krediidiasutuse koguriskipositsiooni suhtes kohaldatakse süsteemse riski puhvri nõuet ning sellise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära, võtab Eesti Pank seda arvesse käesoleva lõike punktis 3 nimetatud hindamisel.”; 155) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses: „(8¹) Kui süsteemse riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varem kehtestatud puhvri määr või määrad vähenevad või jäävad samaks, lähtub Eesti Pank teavitamisel ainult käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust.”; 156) paragrahvi 8649 lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad „Euroopa Komisjoni arvamust” sõnadega „Euroopa Komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamust”; 157) paragrahvi 8649 lõike 10 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 158) paragrahvi 8649 täiendatakse lõigetega 10¹ ja 10² järgmises sõnastuses: „(10¹) Kui Eesti Pank ei jõua teise lepinguriigi asjaomaste asutustega kokkuleppele süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamises ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse arvamuse, võib Eesti Pank edastada küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele arvamuse saamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Sellisel juhul ei tee Eesti Pank otsust enne Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse saamist. (10²) Käesoleva paragrahvi lõike 10 esimeses lauses nimetatud taseme kohaldamisel ei arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud ja Eestis tunnustatud süsteemse riski puhvri määra.”; 159) paragrahvi 8649 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud kombineeritud süsteemse riski puhvri määra kohaldamisel ei arvestata selle hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud ja Eestis tunnustatud süsteemse riski puhvri määra.”; 160) paragrahvi 8650 lõike 2¹ sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ei tohi enne väljamakstava maksimumsumma Finantsinspektsioonile esitamist” sõnadega „teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist”; 161) paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel sellise krediidiasutuse suhtes, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljamakseid.”; 162) paragrahvi 8650 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 2¹ punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta lõike 2 punktis 2 ja lõike 2¹ punktis 2 nimetatud kohustusi summas, mis ületab lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat.”; 163) paragrahvi 8650 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa;”; 164) paragrahvi 8650 täiendatakse lõigetega 57 ja 58 järgmises sõnastuses: „
(57)Juhul kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme põhiomavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks kombineeritud puhvri nõue enam täidetud.
(58)Juhul kui krediidiasutus täidab finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme omavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme omavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks finantsvõimenduse puhvri nõue enam täidetud.”; 165) paragrahvi 8651 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „pärast kombineeritud puhvri nõude” sõnadega „pärast kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude”; 166) paragrahvi 8651 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kombineeritud puhvri nõude” tekstiosaga „kombineeritud puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude”; 167) paragrahvi 8651 lõikes 3 asendatakse sõna „kapitalinõude” tekstiosaga „puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude”; 168) paragrahvi 8651 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes vähemalt ühte järgmistest meetmetest:”; 169) paragrahvi 91 lõike 1³ esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47),”; 170) paragrahvi 92 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Finantsinspektsioon võib teabe avalikustamiseks: 1) nõuda krediidiasutuselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osas sätestatud teabe avaldamist tihedamini, kui on sätestatud sama määruse artiklites 433–433c; 2) määrata krediidiasutustele tähtaja sellise teabe esitamiseks, mis avaldatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kesksel veebilehel; 3) nõuda krediidiasutuselt teabe avaldamist lisaks käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veebilehele spetsiifilistes veebiväljaannetes ja kanalites.”; 171) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud tähtaja määramist ei kohaldata väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste suhtes.”; 172) seadust täiendatakse 8¹. peatükiga järgmises sõnastuses: „8¹. peatükk KOLMANDA RIIGI KREDIIDIASUTUSE FILIAAL § 95¹. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitamis- ja kvalifitseerimistingimused
(1)Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) käesoleva seaduse § 95³ lõigete 8–13 alusel esitatud aruannete kohaselt on filiaali varade suurus või filiaalilt saadud varade koguväärtus vähemalt viis miljardit eurot; 2) filiaal osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid ja selliste teenuste osutamiseks vajalike vahendite summa moodustab vähemalt viis protsenti filiaali kohustuste kogusummast või ületab 50 miljonit eurot; 3) filiaal ei kvalifitseeru käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks.
(2)Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal ei vasta ühelegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusele, liigitab Finantsinspektsioon filiaali teise klassi. Nimetatut kohaldatakse ka olukorras, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on liigitatud esimesse klassi, kuid ilmnevad uued asjaolud, mille kohaselt tuleb filiaal liigitada kohe teise klassi.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel liigitatakse varem teise klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esimesse klassi, kuid mitte enne nelja kuu möödumist hetkest, mil filiaal hakkas vastama lõikes 1 nimetatud tingimustele.
(4)Filiaali käsitatakse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruvana, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, kus kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja järelevalvet kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse finantsjärelevalve raamistikuga, mis on vähemalt samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013; 2) kolmanda riigi peaettevõtja järelevalveasutuse suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on vähemalt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatuga; 3) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, mis ei ole kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artiklis 9 nimetatud selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi puudusi.
(5)Finantsinspektsioon hindab käesoleva seaduse § 21 kohase loa taotluse saamisel, millisesse klassi tuleks kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal liigitada. Kui loa taotluse esitanud kolmanda riigi krediidiasutuse päritoluriiki ei ole kantud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse avalikku registrisse kolmandate riikide ja kolmandate riikide ametiasutuste kohta, pöördub Finantsinspektsioon Euroopa Komisjoni poole ning palub tal hinnata kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes kehtivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud tingimus on täidetud. Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kuni Euroopa Komisjoni otsuse saamiseni esimesse klassi. § 95². Tagatiskapitali ja likviidsuse miinimumnõuded
(1)Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 2,5 protsenti filiaali keskmistest kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Sellise filiaali tagatiskapital, kellele on luba antud hiljuti, peab olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ja mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 95³ lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte vähem kui kümme miljonit eurot.
(2)Teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 0,5 protsenti filiaali keskmistest kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Sellise filiaali tagatiskapital, kellele on luba antud hiljuti, peab olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ja mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 95³ lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte vähem kui viis miljonit eurot.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagatiskapitali nõue tuleb täita mõne järgmise varaga: 1) raha või rahasarnane instrument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 60 tähenduses; 2) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste või keskpankade emiteeritud võlakirjad; 3) muud instrumendid, mida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal saab kasutada riskide või kahjude katmiseks piiramatult kohe nende esinemisel.
(4)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas koormamata ja likviidne vara, mis on piisav tema likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks vähemalt 30 päeva jooksul. Esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I jaotises ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.01.2015, lk 1–36), sätestatud likviidsuse tagamise nõuet.
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 esimeses lauses sätestatu ei piira käesolevas seaduses sätestatud muude kapitalinõuete kohaldamist.
(6)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab hoiustama käesoleva paragrahvi lõikele 1 või 2 vastava tagatiskapitali instrumente ning lõikele 4 vastavaid likviidseid varasid asjaomases klassis oma liigituse põhjal, kui need on jäänud arvelduskontole pärast seda, kui neid on kasutatud likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks lõike 4 kohaselt. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab avama arvelduskonto Eesti Pangas või Eesti krediidiasutuses, mis ei ole osa kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja konsolideerimisgrupist.
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatiskapitali instrumente ning likviidseid varasid kasutatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 88 kohaldamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriisilahenduses ja likvideerimisel.
(8)Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruva filiaali suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud likviidsusnõuded kohaldamata. § 95³. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimine, raamatupidamine ja aruandlus
(1)Kolmanda riigi krediidiasutus peab määrama oma filiaalile vähemalt kaks juhatajat. Juhatajatele esitatavatele nõuetele ja juhatajate määramisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 2² ning §-des 48¹ ja 50 sätestatut.
(2)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud järgima käesoleva seaduse § 55 lõikes 2¹, §-des 57¹–574, § 58 lõike 3 punktis 4, § 59¹ lõikes 1 ning §-des 91 ja 92² sätestatut.
(3)Finantsinspektsioon võib nõuda esimesse klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt kohaliku juhtkomitee loomist ning teise klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt käesoleva seaduse § 60 lõigetele 1¹, 1² ja 3 vastavate sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivate isikute määramist. Finantsinspektsioon võtab sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute määramise nõudmisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suurust, sisekorraldust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.
(4)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud: 1) töötama välja korra, mille kaudu ta jagab teavet kolmanda riigi peaettevõtja juhtorganile; 2) töötama välja asjakohased riskijuhtimise info-, turva- ja kontrollisüsteemid; 3) töötama välja filiaali tegevuste edasiandmise korra ja kontrollima selle rakendamist; 4) tagama vastaspoole krediidiriski tuvastamise ja juhtimise süsteemide olemasolu, kui filiaali varadega seotud olulisi riske antakse edasi vastaspoolele ning tegemist on sellise filiaaliga, mis tegeleb vastastikuste või konsolideerimisgrupisiseste tehingutega; 5) töötama välja raamatupidamise sise-eeskirjad filiaali varade ja kohustuste kohta ning neid iseseisvalt haldama; 6) töötama välja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjade täitmise ja haldamise juhised ning tagama nende korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise; 7) tagama, et filiaali info-, turva- ja kontrollisüsteemide ning raamatupidamise korraldus võimaldab Finantsinspektsioonil igal ajal kontrollida õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist; 8) esitama Finantsinspektsioonile sõltumatu ja põhjendatud arvamuse filiaali juhtimise korralduse ja raamatupidamise sise-eeskirjade täitmise kohta koos arvamuse koostaja tähelepanekute ja märkustega.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud kord peab sisaldama teavet filiaali kõigi oluliste riskide, riskijuhtimise korra ja nende muutuste kohta.
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjad peavad sisaldama kogu vajalikku ja asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali riskide ja nende juhtimise kohta.
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjad peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kolmanda riigi peaettevõtja juhtimisorgan on need läbi vaadanud ja kinnitanud; 2) need sisaldavad selgeid juhiseid raamatupidamise korralduse täitmiseks ja selgitusi selle kohta, kuidas need on kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali äristrateegiaga.
(8)Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriitilisi funktsioone täidab tema kolmanda riigi peaettevõtja, täidetakse neid funktsioone peaettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjade või konsolideerimisgrupisiseste kokkulepete alusel. Kriitiliste või oluliste funktsioonide ülevõtmisel peab peaettevõtja järgima käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 sätestatut.
(9)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe: 1) nimekiri filiaali varadest ja kohustustest, mille üle peetakse arvestust käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 5, 6 ja 8 ning lõike 6 kohaselt; 2) filiaali tegevuse vastavus käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele; 3) kui see on kohaldatav, nimekiri hoiuste tagamise skeemidest, millega filiaal on liitunud ning mille nõudeõigus on hoiustajatel filiaali vastu käesoleva seaduse § 21 lõigete 3¹ ja 5 kohaselt; 4) käesoleva seaduse § 91 alusel esitatud täiendavate aruannete täitmise kirjeldus.
(10)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4), raamatupidamise seaduses ja rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatut ning esitama varade ja kohustuste kohta järgmise teabe: 1) suurimad bilansilised varad ja kohustused liigitatuna sektorite ja vastaspoolte liikide kaupa, sealhulgas finantssektoriga seotud riskipositsioonid; 2) olulised riskipositsioonid ja kontsentreerunud rahastusallikad vastaspoolte liikide kaupa; 3) olulised tehingud kolmanda riigi peaettevõtja ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute vahel.
(11)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile oma kolmanda riigi peaettevõtja kohta järgmise teabe: 1) peaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste filiaalide ja tütarettevõtjate Euroopa Liidus asuvate varade ja kohustuste koondteave; 2) peaettevõtja vastavus tema suhtes kohaldatud usaldatavusnõuetele individuaalselt ja konsolideerituna; 3) peaettevõtja suhtes teostatud järelevalvemenetlus või kontroll ning asjakohane otsus; 4) peaettevõtja finantsseisundi taastamise kavad ja konkreetsed meetmed, mida võidakse võtta kavade rakendamise korral kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes, ning nende hilisemad ajakohastamised ja muudatused; 5) peaettevõtja äristrateegia, mis on seotud kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega, ja selle hilisemad muudatused; 6) teenused, mida peaettevõtja osutab käesoleva seaduse § 206 lõigete 3² ja 3³ kohaselt Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile.
(12)Finantsinspektsioon võib nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatule kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt täiendavate aruannete esitamist, kui tema hinnangul on vaja lisateavet, et: 1) saada põhjalikum ülevaade kolmanda riigi krediidiasutuse või tema peaettevõtja äritegevusest, muust tegevusest või rahalisest usaldusväärsusest; 2) kontrollida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali ja tema peaettevõtja tegevuse seadusele vastavust ning tagada selle rakendamine.
(13)Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe nõudmise korral võetakse arvesse kolmanda riigi filiaali liigitust esimesse või teise klassi. Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe vähemalt kaks korda aastas ning teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal vähemalt üks kord aastas. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 nimetatud arvamuse vähemalt kord aastas.
(14)Finantsinspektsioon võib loobuda kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruvalt filiaalilt käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teabe nõudmisest, kui tal on võimalik saada see teave kolmanda riigi krediidiasutuse järelevalveasutuselt. § 954. Finantsinspektsiooni õigus nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt tütarettevõtja asutamist
(1)Finantsinspektsioon võib nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt käesoleva seaduse §-de 4 ja 12–13³, § 138, § 14 lõigete 1 ja 3, §-de 15, 17, 206, 207 ja 35 ning § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemist vähemalt järgmistel juhtudel: 1) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on varem osutanud või osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud teenuseid teistes Euroopa Liidu lepinguriikides asuvatele klientidele või vastaspooltele, ilma et see piiraks § 21 lõike 5² punkti 4 kohaldamist; 2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil on süsteemselt olulise krediidiasutuse tunnused käesoleva seaduse § 8647 lõike 2 kohaselt või ta on hinnatud süsteemselt oluliseks § 955 kohaselt ja ta põhjustab Eestis või liikmesriigis, kus ta on asutatud, märkimisväärseid riske finantsstabiilsusele; 3) kõigi Euroopa Liidus asuvate ja samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide varade kogusumma on vähemalt 40 miljardit eurot või Eestis asuva filiaali varade kogusumma on vähemalt kümme miljardit eurot.
(2)Finantsinspektsioon võtab arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimuste täidetuse hindamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asjakohaseid süsteemse olulisuse näitajaid, eelkõige järgmisi näitajaid: 1) suurus; 2) struktuur, korraldus ja ärimudeli keerukus; 3) seotus Euroopa Liidu ja Eesti finantssüsteemiga; 4) tegevuse, teenuste, tehingute või finantstaristu asendatavus; 5) turuosa Euroopa Liidus ja Eestis, võttes arvesse kõiki filiaali varasid, teenuseid ja tehinguid; 6) tehingute või äritegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju Eesti finantssüsteemi likviidsusele või Euroopa Liidu ja Eesti makse-, kliiringu- ja arveldussüsteemile; 7) roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse, teenuste ja tehingute seisukohast Euroopa Liidus ja Eestis; 8) roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kriisilahenduse või likvideerimise menetluses, tuginedes Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjalt saadud teabele; 9) filiaali kaudu toimuva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi äritegevuse maht võrreldes sama konsolideerimisgrupi sellise äritegevusega, mis toimub Euroopa Liidus ja liikmesriikides, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid on asutatud, tegevusloa saanud tütarettevõtja kaudu.
(3)Finantsinspektsioon võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet juhul, kui: 1) Finantsinspektsioon on asjakohasel juhul rakendanud käesoleva seaduse §-s 955 või 104 sätestatud meetmeid; 2) Finantsinspektsioon suudab muudel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel põhjendada, miks ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmed piisavad järelevalvega seotud oluliste probleemide lahendamiseks.
(4)Finantsinspektsioon konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjad või filiaalid.
(5)Kolmanda riigi krediidiasutuse asutatud Eesti tütarettevõtja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutustele sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 955. Süsteemse olulisuse hindamine ja süsteemselt olulise kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nõuded
(1)Finantsinspektsioon hindab, kas selline kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mis kuulub tema järelevalve alla, on süsteemselt oluline ja võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele, kui filiaal kuulub sellise kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille kõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus on Euroopa Liidus vähemalt 40 miljardit eurot.
(2)Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise, kui kõigi samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus Euroopa Liidus on käesoleva seaduse § 95³ lõigete 9–14 põhjal esitatud aruannete kohaselt vähemalt 40 miljardit eurot, kas: 1) viimase kolme majandusaasta aruande keskmisena; 2) viimase viie majandusaasta aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvudena.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud varade ülemmäär ei hõlma kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varasid, mis on omandatud Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu.
(4)Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel arvesse käesoleva seaduse § 8647 lõikes 2 ja § 954 lõikes 2 sätestatud süsteemse olulisuse näitajaid.
(5)Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata finantsstabiilsuse riske, mida asjaomane kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal võib teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele tekitada.
(6)Finantsinspektsioon esitab oma põhjendatud hinnangu kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemse olulisuse kohta Euroopa Liidu või Eesti jaoks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale.
(7)Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele hinnangu kohta koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, ja kui see on kohaldatav, käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta hiljemalt kolme kuu möödumisel arvates päevast, mil lõikes 6 nimetatud finantsjärelevalve asutused on esitanud oma vastuväited. Pärast kolme kuu möödumist teeb Finantsinspektsioon otsuse filiaali süsteemse olulisuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta.
(8)Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud finantsstabiilsuse riskid, võib ta kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile nõuded, sealhulgas: 1) nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist selliselt, et ta ei liigituks enam süsteemselt oluliseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 või ei põhjustaks enam põhjendamatut riski Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele; 2) kehtestada täiendavad usaldatavusnõuded.
(9)Kui Finantsinspektsioon hindab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemselt oluliseks, kuid ei rakenda käesoleva seaduse §-s 954 või käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 sätestatud nõuet, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, põhjendatud teate selle kohta, miks ta on otsustanud jätta sellised õigused kasutamata.”; 173) paragrahvi 96 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „juhtimise korraldus” tekstiosaga „, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded”; 174) paragrahvi 96 lõiget 5² täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust metoodika kasutamisest.”; 175) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Finantsinspektsioon hindab ja jälgib krediidiasutuse arengut seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 lõike 313 kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega.”; 176) paragrahvi 96 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sealhulgas” tekstiosaga „juhtidele esitatavate nõuete järgimist,”; 177) paragrahvi 96 lõikes 9 asendatakse sõnad „paiknemist ja krediidiasutuse ärimudelit” tekstiosaga „paiknemist, krediidiasutuse ärimudelit ning krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 kohase keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse”; 178) paragrahvi 96 täiendatakse lõigetega 14–21 järgmises sõnastuses: „
(14)Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse üle, mida kontrollib teises lepinguriigis asutatud emaettevõtja, ja tal on vaja teavet käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetodite rakendamise kohta, mida valdab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon võimaluse korral esmalt pöörduma teabe saamiseks asjaomase konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poole.
(15)Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima krediidiasutuste praktika arengut seoses nende asutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstrateegiatega ning strateegiatele vastavat riskijuhtimist, sealhulgas käesoleva seaduse § 826 alusel koostatavaid kavu. Eelnimetatud hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ja sellega seotud laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite kohaseid eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab nimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajaduse korral teeb Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega.
(16)Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning asjakohaseid riskipositsioone. Nende protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamise korral peab arvestama krediidiasutuse ärimudelit.
(17)Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone hinnatakse, lähtudes ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavast. Finantsinspektsioon kontrollib, kuidas on krediidiasutus viinud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega.
(18)Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kava ja edusammude kohta, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.
(19)Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse, arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise protseduure ja protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõike 311 alusel tehtud hindamiste tulemuste adekvaatsust.
(20)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised tingimused on täidetud: 1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus; 2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 8648 lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline krediidiasutus; 3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 kohaselt valitsev mõju tema ja enamiku temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle.
(21)Käesoleva paragrahvi lõike 20 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele: 1) nad või enamik neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtase; 2) nende koguvarade maht ei ületa 30 miljardit eurot individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.”; 179) paragrahvi 97 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „krediidiasutusi, filiaale ja esindusi” sõnadega „krediidiasutusi ja filiaale”; 180) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet juhul, kui käesoleva seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.”; 181) paragrahvi 97 täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses: „(5¹) Finantsinspektsioon võib kokkuleppel teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loobuda järelevalve teostamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2¹, 5 ja 6 nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomast krediidiasutust ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab Finantsinspektsioon need ülesanded üle mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Finantsinspektsioon teavitab käesoleva lõike alusel tehtud otsusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. (5²) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab Finantsinspektsioon emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimaluse esitada kavandatavate järelevalveülesannete üleandmise otsuse kohta oma seisukoht.”; 182) paragrahvi 97² pealkirjast jäetakse välja sõnad „esinduse ning”; 183) paragrahvi 97² täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, samuti käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 nimetatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja dokumentide läbivaatamise ning hindamise sageduse ja ulatuse, võttes arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitust esimesse või teise klassi ning tema tegevuse laadi, mahtu ja keerukust.”; 184) paragrahvi 97² lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või esindus”; 185) paragrahvi 97² täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Finantsinspektsioon võtab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve teostamisel arvesse käesoleva seaduse 8¹. peatükis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatut.”; 186) paragrahvi 97² täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „
(10)Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Rahapesu Andmebürood, kui tal tekib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimiskorra, ärimudeli või tegevuse läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et filiaalis on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses. Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud asjaolude kohta hinnangu koostamisel Rahapesu Andmebürooga ning esitab selle viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral kohaldada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes käesolevas seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas tunnistada filiaali loa kehtetuks § 17 lõike 1 punkti 12 ja § 21² lõike 3 punkti 2 kohaselt.”; 187) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Krediidiasutus ja teda stressitesti tarvis nõustav või temaga konsulteeriv ükskõik milline kolmas isik peavad hoiduma stressitesti tulemusi kahjustavatest tegevustest, näiteks võrdlusaluste kasutamisest, omavahelisest teabevahetusest, ühise käitumise kokkulepetest ja stressitesti sisendite optimeerimisest. Finantsinspektsioon võib kasutada kõiki seaduses ette nähtud meetmeid, et selline tegevus avastada.”; 188) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu, sealhulgas hoiuste vastuvõtmine ja äritegevus, või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis kujutab endast ülemäärast riski krediidiasutuse stabiilsusele;”; 189) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt äritegevuse või tegevuse ulatuse piiramist ja vastaspoolte arvu vähendamist;”; 190) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine või nõuda, et krediidiasutus kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;”; 191) paragrahvi 104 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „ning tasustamise põhimõtete” sõnadega „ning sooneutraalsete tasustamise põhimõtete”; 192) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „9) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist; 10) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist;”; 193) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10¹ järgmises sõnastuses: „10¹) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võtmeisiku tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist;”; 194) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 16¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16¹) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seotud riskide, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist või teatud tegevuse või toote pakkumise lõpetamist;”; 195) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16² järgmises sõnastuses: „16²) nõuda äristrateegia, ühingujuhtimise ning riskijuhtimise kohandamist seoses nende riskide vähendamisega, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas teguritest, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning suundumustest Euroopa Liidu liikmesriikide, lepinguriikide või kolmandate riikide õiguslike eesmärkide kontekstis, muu hulgas nõuda käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavas sisalduvate meetmete ja tegevuste rakendamist;”; 196) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist, muu hulgas selleks, et hinnata krüptovara riskipositsioonidest ja krüptovarateenuste osutamisest tulenevaid riske;”; 197) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22–25 järgmises sõnastuses: „22) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesoleva seadusega nõutud miinimumist suuremat tagatiskapitali või täiendavate kapitalinõuete täitmiseks vajaliku tagatiskapitali olemasolu; 23) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud aruandluskohustuste täitmist; 24) esitada välisriigi krediidiasutusele muid nõudmisi tema Eestis asutatud filiaali tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks; 25) nõuda krediidiasutuselt keskse vastaspoole suhtes tekkinud riskipositsioonide vähendamist või riskipositsioonide korrigeerimist oma kliiringukontol kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui Finantsinspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.”; 198) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse sõnad „määrata täiendav likviidsusnõue” tekstiosaga „määrata täiendav likviidsusnõue, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustustega seotud nõuete täitmise lõpptähtaegade erinevust”; 199) paragrahvi 104¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib määrata sunniraha korduvalt kuni kuue kuu jooksul Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või haldusakti tegemise kuupäevast arvates.”; 200) paragrahvi 104² lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet, kui ta on käesoleva seaduse § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve, sealhulgas läbivaatamise ja hindamise käigus tuvastanud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:”; 201) paragrahvi 104² täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses: „
(14)Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundimäära, peab Finantsinspektsioon tagama, et selline täiendavate omavahendite suurus, mis määrati krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 5¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk, ei suurene minimaalse väljundimäära kohaldamisel.
(15)Finantsinspektsioon peab viivitamata, kuid hiljemalt järgmise läbivaatamise käigus üle vaatama käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 5¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud täiendavate omavahendite nõude ning jätma sellest välja selliseid riske hõlmavad kohustused, mis on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatut.
(16)Finantsinspektsioon käsitab krediidiasutust käesoleva seaduse §-de 8644 ja 8647–8649 ning käesoleva paragrahvi kohaldamisel minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, kui tema koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 esimese lõiguga, ületab alammäärata koguriskipositsiooni, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92 lõikega 4.
(17)Kui krediidiasutust käsitatakse minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, ei määra Finantsinspektsioon sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate omavahendite nõuet, kui nõudega seotud riskid on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega.”; 202) paragrahvi 104³ lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vajaduse korral vaatab Finantsinspektsioon üle suunise, mille ta on andnud krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse minimaalset väljundimäära, ja ajakohastab seda.”; 203) paragrahvi 113 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „asukohta, igasse filiaali ja esindusse” sõnadega „asukohta ja igasse filiaali”; 204) paragrahvis 1347 asendatakse sõnad „kontsentreerumise piirmäära või” tekstiosaga „kontsentreerumise piirmäära, finantsvõimenduse määra arvutamise või”; 205) seadust täiendatakse §-dega 135¹–1354 järgmises sõnastuses: „§ 135¹. Ühinemis- ja jagunemisnõuete rikkumine
(1)Käesoleva seaduse § 66 lõike 2 esimeses lauses või § 70¹ lõikes 1 sätestatud ühinemisest või jagunemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 135². Stabiilse netorahastamise kordaja ja likviidsuskattekordaja arvutamise nõude ning likviidsuskatte ja stabiilse netorahastamise nõude täitmata jätmine
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I ja IV jaotises ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise nõude ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 412, 413 ja 428b sätestatud likviidsuskatte ja stabiilse netorahastamise nõude täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 135³. Andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumine
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükis sätestatud andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest. § 1354. Osaluse omandamise või võõrandamise korra rikkumine
(1)Käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatud osaluse omandamisest teavitamise kohustuse rikkumise või § 374 lõike 2 vastaselt osaluse omandamise või §-s 377 sätestatud osaluse võõrandamisest teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”; 206) paragrahvi 140¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käibena käsitatakse eelmise majandusaasta netokäivet, mis koosneb järgmistest näitajatest: 1) intressikulu ja -tulu; 2) väärtpaberitega seotud kulu ja nende pealt makstav tulu; 3) komisjoni- või teenustasudest saadav tulu ja nendega seotud kulu; 4) kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või -kahjum; 5) õiglases väärtuses muutustega kasumiaruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustuste netokasum või -kahjum; 6) tuletisinstrumentide netokasum või -kahjum riskimaandamise arvestuses; 7) vahetuskursi erinevused netokasumi või -kahjumi puhul; 8) muud tegevuskulud ja -tulud.”; 207) paragrahvi 140¹ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad määratakse kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.03.2021, lk 1–1955), III ja IV lisaga. Kui juriidilise isiku suhtes ei kohaldata eelnimetatud määrust, määratakse tema aastane kogukäive viimase majandusaasta aruande järgi. (1²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1¹ teises lauses nimetatud juriidiline isik kuulub konsolideerimisgruppi, määratakse tema aastane netokäive viimase konsolideeritud majandusaasta aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.”; 208) seadust täiendatakse §-dega 14120–14123 järgmises sõnastuses: „§ 14120. Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine ei piira enne 2026. aasta 11. juulit sõlmitud lepingute täitmist ja kehtivate lepingute alusel enne nimetatud kuupäeva omandatud klientide õigusi. § 14121. Enne 2027. aasta 10. jaanuari antud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa kehtivus Finantsinspektsioon võib jätta kehtima sellise kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa, mis on filiaalile antud enne 2027. aasta 10. jaanuari, kui filiaal vastab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2² ja 4¹, § 3¹ lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 21 ja 21² ning 8¹. peatükis sätestatule. § 14122. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes kehtestatud nõuete kohaldamine Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2² ja 4¹, § 3¹ lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 206, 21 ja 21², 8¹. peatükis, § 97² lõigetes 1¹, 3¹ ja 10 ning § 104 lõike 1 punktides 1¹ ja 22–24 sätestatut kolmandate riikide krediidiasutuste suhtes alates 2027. aasta 11. jaanuarist. § 14123. Komiteede ja sisekontrollifunktsioonidega seotud nõuete kohaldamine Krediidiasutus peab viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni §-des 574–61 tehtud muudatustega hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.”; 209) seaduse normitehnilise märkuse teises lõigus asendatakse tekstiosa „ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)” tekstiosaga „, (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163), (EL) 2023/2864 (ELT L, 2023/2864, 20.12.2023), (EL) 2024/1619 (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024) ja (EL) 2024/2994 (ELT L, 2024/2994, 04.12.2024)”; 210) seaduse normitehnilise märkuse viimases lõigus asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2399, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärkudega maksejõuetusmenetluses (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96–101)” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), muudetud direktiividega (EL) 2017/1132 (ELT L 169, 30.06.2017, lk 46–127), (EL) 2017/2399 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 96–101), (EL) 2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344), (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114), (EL) 2019/2162 (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57), (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163), (EL) 2023/2864 (ELT L, 2023/2864, 20.12.2023) ja (EL) 2024/1174 (ELT L, 2024/1174, 22.04.2024) ning määrustega (EL) 2021/23 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) ja (EL) 2022/2036 (ELT L 275, 25.10.2022, lk 1–10)”.
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kestust ja korduvust” tekstiosaga „kestust ja korduvust, vastutuse suurust”; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „muutmise ja lõpetamise” tekstiosaga „muutmise, lõpetamise ning ooteaja kohaldamise tingimused”; 3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) kehtestab sise-eeskirjad juhatuse liikmete huvide konflikti ennetamiseks ja finantsinstrumentide võõrandamiseks.”; 4) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 32 lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „ning § 32¹ lõigetes 1 ja 2”; 5) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 32 lõikes 1 või 2” tekstiosaga „või § 32¹ lõikes 1 või 2”; 6) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Üldjuhul nimetatakse juhatuse liige avaliku konkursi tulemusel. Suunatud pakkumise tegemine juhatuse liikme nimetamiseks on lubatud, kui avaliku konkursi korraldamine ei ole asjakohane.”; 7) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34” tekstiosaga „§-des 31–32¹ ja 34”; 8) paragrahvi 20 lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§ 32 lõikes 3” tekstiosaga „§ 32 lõigetes 7 ja 8”; 9) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „
(6)Juhatuse esimeheks ei või nimetada isikut, kes on kuni kuus kuud enne ametisse astumist olnud finantsjärelevalve subjekti juhatuse või nõukogu liige või finantssektori huve esindava organisatsiooni juht.”; 10) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõna „kolm” sõnaga „neli”; 11) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna „neli” sõnaga „viis”; 12) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas paragrahvis sätestatud juhatuse esimehe ja juhatuse liikme ametiaja pikkus ei või ületada 14 aastat.”; 13) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui juhatuse liige kutsutakse tagasi enne tema volituste tähtaja lõppu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud põhjustel, võib tagasikutsumise täpsemad põhjused avalikustada, kui tagasi kutsutud juhatuse liige on andnud selleks nõusoleku.”; 14) paragrahvi 23 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „üles” sõnadega „ning otsustab ooteaja kehtestamise tingimused”; 15) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.”; 16) paragrahvi 30 lõikes 4 asendatakse arv „3” arvuga „7”; 17) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõige 7¹ tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 17 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõike 6” tekstiosaga „§ 19¹”; 3) paragrahvi 174 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Erinevalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust võib Finantsinspektsioon lubada kriisilahendussubjektil, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18¹ lõiget 1 või 3, täita kohustuste kogusummast alla kaheksa protsendi suuruse osa.”; 4) paragrahvi 175 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „finantseerimisasutusest” sõnaga „krediidiasutusest”; 5) paragrahvi 175 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osalused arvab maha krediidiasutus tütarettevõtjatest krediidiasutustes, kes kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja on likvideerimissubjektid, kelle puhul Finantsinspektsioon ei ole kindlaks määranud miinimumnõuet, kui nende osaluste kogusumma on vähemalt seitse protsenti selliste omavahendite ja kohustuste kogusummast, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 8 ja 8¹ sätestatud tingimustele ning mis arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga viimase 12 kuu keskmisena.”; 6) paragrahvi 19 lõike 8² sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „2, 4, 6 ja 7” tekstiosaga „2 ja 4–7 ning §-s 19¹”; 7) paragrahvi 19¹ lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „kriisilahendussubjektil on” sõnadega „otsene või kaudne”; 8) paragrahvi 19¹ lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „ei ole” sõnadega „otsest ega kaudset”; 9) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11¹ järgmises sõnastuses: „(11¹) Kui kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise tulemusel krediidiasutus ühineb või jaguneb, ei kohaldata tema suhtes krediidiasutuste seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti.”; 10) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „6. peatükis” tekstiosaga „6. peatüki 1. jaos”; 11) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)” tekstiosaga „, (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163) ja (EL) 2024/1174 (ELT L, 2024/1174, 22.04.2024)”.
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 383 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava fondivalitseja kinnitus, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava fondivalitseja kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”; 2) paragrahvi 501 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut” tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas”; 3) paragrahvi 501 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot” tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest”.
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 143 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava kindlustusandja kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 255² järgmises sõnastuses: „§ 255². Ühinemisnõuete rikkumine
(1)Käesoleva seaduse § 143 lõikes 1 sätestatud ühinemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”.
Konkurentsiseaduse § 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava makseasutuse või ühendava e-raha asutuse kinnitus, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava makseasutuse või ühendava e-raha asutuse kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 108¹ järgmises sõnastuses: „§ 108¹. Ühinemisnõuete rikkumine
(1)Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 sätestatud ühinemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”.
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „
(9)Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi investeerimisühingu tegevuse suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 207 sätestatut.”; 2) paragrahvi 79 pealkiri ning lõiked 1 ja 1¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 79. Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide ning võtmeisikute valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded
(1)Investeerimisühing peab tagama, et tema juhatuse või nõukogu liikmel (edaspidi käesolevas peatükis juht) ning võtmeisikul on investeerimisühingu juhtimiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, vajalik haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine ning ta sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. (1¹) Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju investeerimisühingu juhtimisele, aga kes ei ole juhtorgani liige. Võtmeisik on eelkõige finantsjuht ning vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht. Lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule kohaldatakse võtmeisikule käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2.”; 3) paragrahvi 79 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kõikidel juhtidel peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske, millele investeerimisühing on avatud, ning oma tehtavate otsuste mõju lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, muu hulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.”; 4) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Investeerimisühingu juhid ja võtmeisikud peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad.”; 5) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses: „(7¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule kuuluvad investeerimisühingu nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka muu hulgas: 1) investeerimisühingu sisekontrolli üksuse juhi ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul asjakohaste üksuste töötajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 2) riskikomitee, nomineerimiskomitee ning töötasukomitee pädevuse, õiguste ja tegevuspõhimõtete kinnitamine; 3) käesoleva seaduse § 79² lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ning nende rakendamise järelevalve, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee; 4) kohaldatavuse korral finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine; 5) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. (7²) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatule on investeerimisühingu juhatus muu hulgas kohustatud: 1) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama investeerimisühingu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid majandustsükli faasiga seotud riske; 2) pidevalt kindlaks tegema ja hindama kõiki investeerimisühingu tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ja kontrollimise; 3) kujundama investeerimisühingu organisatsiooni struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ja kinnitama selle struktuuri; 4) töötama välja investeerimisühingu tegevuse kontrollimise süsteemid, muu hulgas sisekontrolli süsteemi, ja neid rakendama, samuti tagama nende järgimise, pidevalt hindama selliste süsteemide piisavust ning vajaduse korral neid täiustama; 5) tagama, et kõik investeerimisühingu töötajad oleksid teadlikud oma töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ja investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning tagama kontrolli selle üle, et investeerimisühingu ning selle juhtide ja töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ja investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentidega; 6) teavitama nõukogu kõigist avastatud õigusaktide ja investeerimisühingu juhtimisorganite kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite rikkumistest tema kehtestatud ulatuses ja korras; 7) tagama selliste süsteemide olemasolu ja töötamise, mis tagavad investeerimisühingu töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe õigeaegse edastamise; 8) tagama investeerimisühingu kasutatavate infotehnoloogiliste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise; 9) jälgima, et investeerimisühingu kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ja vältima huvide konflikti tekkimist; 10) korraldama, et investeerimisühing avalikustaks õigusaktide kohaselt nõutava teabe; 11) kohaldatavuse korral heaks kiitma ja esitama inspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ning asjakohase teabe regulaarselt teadmiseks võtma.”; 6) paragrahvi 79 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Töötaja peab töökohustusi täites vältima huvide konflikti.
(2)Huvide konflikt on olukord, kus töötaja tööalast tegevust mõjutab otseselt või võib mõjutada tema või korruptsioonivastase seaduse §-s 7 sätestatud seotud isiku huvi.
(3)Töötaja ei tohi kasutada talle teatavaks saanud konfidentsiaalset järelevalvelist teavet enda, oma lähedaste ega muude kolmandate isikute huvides investeerimisotsuste tegemisel.
(4)Töötajal on keelatud teha tehinguid finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või tütarettevõtja ning sidusettevõtja väärtpaberite ja muude finantsinstrumentidega, samuti finantsjärelevalve subjekti emiteeritud krüptovaraga (edaspidi finantsinstrument). Keeld ei kehti investeerimise kohta investeerimisfondidesse või kolmandate isikute valitsetavatesse instrumentidesse tingimusel, et nende instrumentide omanikud ei saa sekkuda portfelli valitsemisse ning nende investeeringud on hajutatud.
(5)Kui Inspektsiooni tööle võtmist taotlev isik või töötaja omab selliseid finantsinstrumente, mis võivad põhjustada huvide konflikti, peab ta need võõrandama mõistliku aja jooksul. Nimetatud finantsinstrumentide võõrandamise kohustust ei kohaldata tööle võtmist sooviva isiku ja töötaja suhtes, kui tema tööülesanded Inspektsioonis ei hõlma järelevalvemenetluste läbiviimist ega nendest osa võtmist ning tal puudub ligipääs selliste menetlustega seotud dokumentidele ja andmebaasidele. Inspektsioonil on õigus nõuda Inspektsiooni tööle võtmist taotlevalt isikult või töötajalt finantsinstrumentide võõrandamist.
(6)Inspektsioonil on õigus seada töötajale nii töölepingu kui ka sise-eeskirjaga täpsemaid reegleid huvide konflikti vältimise kohta.
(7)Inspektsiooni tööle võtmist taotlev isik on kohustatud esitama juhatusele enne töölepingu sõlmimist oma üldandmed, isikut tõendava dokumendi numbri ja endised nimed ning oma abikaasa, elukaaslase või registreeritud elukaaslase ning lapse ja vanemate üldandmed ning teabe nende ja iseenda varaliste kohustuste kohta finantsjärelevalve subjektide ees, samuti andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate finantsinstrumentide kohta. Töötaja on kohustatud need andmed üle kontrollima vähemalt kord aastas ning teatama juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamata.
(8)Täpsema loetelu käesoleva paragrahvi lõike 7 esimeses lauses nimetatud kohustuste ja finantsinstrumentide kohta esitatavatest andmetest sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 18) seadust täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses: „§ 32¹. Töötamise piirangud
(1)Töötaja ei tohi olla seotud ühegi organisatsiooniga, mis esindab finantssektori huve Inspektsiooni ees, ega olla finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välisriigi äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.
(2)Töötajal ei või olla ja ta ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjekti, tema ema- või tütarettevõtja ning sidusettevõtja ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega töölepinguid ega muid lepinguid, mille sisuks on osutada neile teenuseid. Piiranguga on hõlmatud ka need isikud, kes veel ei ole finantsjärelevalve subjektid, kuid kes saavad selleks kõigi eelduste kohaselt kuue kuu jooksul.
(3)Töötaja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangutest kinni pidama kuus kuud pärast Inspektsiooniga töösuhte lõppemist (edaspidi ooteaeg). Inspektsioon võib lühendada töötaja ooteaega kuni kolme kuuni, võttes lühendamise korral arvesse: 1) töötaja seniseid ametikohti ja tööülesandeid Inspektsioonis; 2) töötaja tulevast ametikohta ja tööülesandeid ning uue tööandja tegevusala, sealhulgas tema seotust finantsjärelevalve subjektidega, kelle üle Inspektsioon teostab järelevalvet; 3) muid asjaolusid.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata töötaja suhtes, kui tema tööülesanded Inspektsioonis ei hõlmanud järelevalvemenetluste läbiviimist või nendest osa võtmist ning töötajal puudus ligipääs selliste menetlustega seotud dokumentidele ja andmebaasidele.
(5)Juhatuse liikme ooteaeg ei või olla lühem kui 12 kuud. Juhatuse liikme taotlusel ja kui see on asjaolusid arvestades põhjendatud, võib nõukogu juhatuse liikme ooteaega lühendada, kuid see ei või olla lühem kui kolm kuud. Nõukogu juhindub juhatuse liikme ooteaja lühendamisel käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses sätestatust. Kui juhatuse liige asub pärast oma ametiaja lõppu tööle, osutab teenuseid või täidab muul viisil lepingulisi ülesandeid finantsjärelevalve subjekti või tema sellise emaettevõtja, tütarettevõtja või sidusettevõtja konkurendi juures, mille üle on juhatuse liige teostanud järelevalvet või mille suhtes on ta võtnud vastu otsuseid, ei või ooteaeg olla lühem kui kuus kuud.
(6)Ooteaeg algab pärast töö- või ametisuhte lõppemist, mil töötajal või juhatuse liikmel ei ole võimalik otseselt osaleda finantsjärelevalve subjekti, selle emaettevõtja, tütarettevõtja või sidusettevõtja järelevalves. Inspektsioon tagab, et töötajal ega juhatuse liikmel ei ole ligipääsu konfidentsiaalsele teabele pärast töö- või ametisuhte lõppu.
(7)Ooteaja eest on Inspektsiooni töötajal ja juhatuse liikmel õigus saada hüvitist. Selle suurus ühe ooteajal viibitud kuu kohta on kuni töötaja või juhatuse liikme viimase lepingulise kuu- või töötasu maksimumsuurus. Hüvitist makstakse töötajale või juhatuse liikmele pärast töö- või ametisuhte lõppemist. Ooteaja rikkumise korral on Inspektsioonil õigus tasutud ooteaja hüvitis tagasi nõuda ja nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Inspektsioon võib töötaja või juhatuse liikmega kokku leppida leppetrahvis ooteaja rikkumise eest.
(8)Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjadega täpsemad ooteaja kohaldamise tingimused.”; 19) paragrahvi 46 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „Euroopa Komisjoni ja”; 20) paragrahvi 46 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kõigist asjaoludest, mis takistavad kindlustuse turustamisega tegeleva isiku asutamist või teenuste osutamist kolmandas riigis.”; 21) paragrahvi 46 lõikes 8 asendatakse sõna „teavitab” sõnadega „teavitab viivitamata”; 22) paragrahvi 46² täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses: „(1²) Inspektsioon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele oma järelevalve alla kuuluva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta järgmise teabe: 1) kolmanda riigi konsolideerimisgruppi ning Inspektsiooni järelevalve alla kuuluvate isikute nimed ja varade koguväärtus; 2) krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) alusel tegevusloa saanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nimi, varade koguväärtus ja tegevusloas märgitud tegevusalad; 3) krediidiasutuste seaduse § 207 lõikele 1 vastava Euroopa Liidus vahelülina tegutseva ettevõtja nimi, tema Euroopa Liidus tegutsemise vorm ja selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, kuhu ta kuulub.”; 23) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 18–110 järgmises sõnastuses: „
(18)Inspektsioon edastab koostöö käigus omal algatusel või asjakohase taotluse alusel teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele sellise teabe, mis on oluline või asjakohane järelevalvefunktsioonide täitmiseks käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel. Teave on oluline, kui see võib oluliselt mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusliku toimekindluse hindamist teises lepinguriigis.
(19)Inspektsioon teeb käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010.
(110)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu üle, edastab ta kogu asjakohase teabe kõnealuse emaettevõtja tütarettevõtja üle järelevalvet teostavale pädevale asutusele. Inspektsioon võtab teabe asjakohasuse hindamisel arvesse tütarettevõtja olulisust Eesti finantssüsteemile.”; 24) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 12¹ järgmises sõnastuses: „(12¹) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppega võib kokku leppida lisaülesannete andmises Inspektsioonile, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, ning täpsustada otsuste tegemise korda ja koostöö tegemist teiste pädevate asutustega.”; 25) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „
(15)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet ning tal on vaja teavet, mida valdab teise riigi pädev asutus, kes on selle teabe juba edastanud kolmandale pädevale asutusele, peab Inspektsioon võimaluse korral pöörduma selle teabe saamiseks esmalt asjaomase kolmanda pädeva asutuse poole, et vältida topeltaruandlust.”; 26) paragrahvi 47¹ lõige 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(46)Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel koostööd kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele. Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et sõlmida asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkulepe.”; 27) paragrahvi 47³ lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Riskihinnang koostatakse kooskõlas krediidiasutuste seaduse §-dega 63¹, 82, 96, 104² ja 104³.”; 28) paragrahvi 47³ lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(7)Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 104² lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 104³ lõike 1 teises lauses nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Nimetatud otsuste tegemisel võtab Inspektsioon arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone, kui need on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul.
(8)Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sellest, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsuseni ei jõutud, ning on pöördunud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.”; 29) paragrahvi 47³ lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et leppida asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega kokku käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erandlike asjaolude esinemise kohta tehtud otsuste ja suuniste ajakohastamine.”; 30) paragrahvi 475 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „
(8)Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja või filiaali üle, peab ta moodustama käesoleva seaduse § 47¹ lõike 46 kohaldamiseks kolleegiumi, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1², 1³, 3–4 ja 5–7 sätestatud tingimustele.
(9)Kolleegiumi moodustamise korral võetakse arvesse järgmist: 1) kui kolleegium on moodustatud järelevalve teostamiseks kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, peab järelevalve hõlmama ka samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale; 2) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis, aga mitte ühtegi sellist kolmanda riigi krediidiasutusest tütarettevõtjat, kes kuuluks käesolevas paragrahvis sätestatud kolleegiumi järelevalve alla, moodustatakse kolleegium järelevalve teostamiseks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate esimesse klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide üle; 3) kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud esimesse klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaale rohkem kui ühes Euroopa Liidu lepinguriigis ja vähemalt ühe sellise kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei kuuluks käesolevas paragrahvis sätestatud kolleegiumi järelevalve alla, moodustatakse kolleegium järelevalve teostamiseks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmanda riigi filiaalide ja tütarettevõtjate üle.
(10)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1², 1³, 3–4 ja 5–7 sätestatule peab kolleegium: 1) koostama aruande kolmanda riigi konsolideerimisgrupi struktuuri ja tegevuse kohta Euroopa Liidus ning ajakohastama seda kord aastas; 2) jagama teavet krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 1, 5 ja 10, § 97² lõigetes 1, 3 ja 3¹ ning käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 3 sätestatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste kohta; 3) tegema kõik endast oleneva, et kooskõlastada krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 punktides 1¹, 5, 16¹, 19, 20 ja 22–24 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine; 4) tegema ja koordineerima koostööd asjaomaste kolmanda riigi järelevalveasutustega, kui see on asjakohane.”; 31) paragrahvi 479 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses: „(1¹) Inspektsioon teeb koostööd Rahapesu Andmebürooga ning vahetab temaga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud asjakohast teavet järelevalve teostamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud koostöö ja teabevahetus ei või kahjustada kummagi ametiasutuse ühtegi menetlust, mida viiakse läbi käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, haldusmenetluse seaduse, investeerimisfondide seaduse ja karistusseadustiku kohaselt.”; 32) paragrahvi 479 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4)Inspektsioonil on õigus esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1620, millega asutatakse Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ning muudetakse määruseid (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L, 2024/1620, 19.06.2024), alusel asutatud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile põhjendatud taotlus sama määruse artiklis 11 nimetatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasile juurdepääsu ja selles kogutud teabe saamiseks, kui see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks.”; 33) seadust täiendatakse §-ga 4712 järgmises sõnastuses: „§ 4712. Euroopa Liidu institutsioonide kulude hüvitamises osalemine seoses järelevalve ja liikmesusega Inspektsioonil on õigus Euroopa Keskpangale, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametile hüvitada kulud, mis on seotud finantsjärelevalve või nende asutuste ees võetud kohustuste täitmisega, ning tasuda liikmesusega kaasnevad maksed ja muud tasud.”; 34) paragrahvi 53 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „, võttes arvesse § 22 lõike 4 teises lauses sätestatud piirangut”; 35) paragrahvi 53 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „avalikustab” sõnadega „finantssektori läbipaistvuse eesmärgil”; 36) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud avalikustamisel võib füüsilisest isikust järelevalve subjekti ja kutselise investori kohta avalikustada järgmised üldandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) aadress, telefoninumber ja e-posti aadress.”; 37) paragrahvi 54 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) uurimisasutusele või prokuratuurile seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega või rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö taotluse täitmisega, samuti seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, millel on süüteo tunnused;”; 38) paragrahvi 54 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kohtule finantsjärelevalvega seotud süüteo- või haldusasjades;”; 39) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) Maksu- ja Tolliametile krediidiasutuse või tema filiaali üle riikliku järelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses.”; 40) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 48 järgmises sõnastuses: „
(48)Inspektsioon võib edastada Maksu- ja Tolliametile krediidiasutuse ja tema filiaali üle riikliku järelevalve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks maksukorralduse seaduses sätestatud ulatuses teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult asjaomase teise lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse selgesõnalisel nõusolekul.”; 41) paragrahvi 54² lõikes 3 asendatakse arv „2” arvuga „1”; 42) paragrahvi 64 täiendatakse lõigetega 7¹ ja 7² järgmises sõnastuses: „(7¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 5 teises lauses nimetatud ametiaja piirangu nõuet kohaldatakse juhatuse liikmega alates 2026. aasta 11. jaanuarist sõlmitud ametilepingu suhtes. (7²) Inspektsiooni juhatuse ja nõukogu liikmed peavad viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni §-des 32 ja 32¹ sätestatud nõuetega 2026. aasta 1. oktoobriks.”; 43) seaduse normitehnilise märkuse teises lõigus asendatakse tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114)” tekstiosaga „, (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114) ja (EL) 2024/1619 (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024)”.
(9)Investeerimisühingu juhid peavad omama ja pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks investeerimisühingu juhtimisel, muu hulgas tuleb pühendada piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõike 7² punktis 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine. Investeerimisühing peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele, sealhulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske ja mõjusid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-riske.”; 7) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 9¹–96 järgmises sõnastuses: „(9¹) Investeerimisühing kontrollib, et tema juhid ja võtmeisikud vastaksid igal ajal käesoleva seadusega juhtidele ja võtmeisikutele kehtestatud nõuetele, ning tagab selle ja vastutab selle eest, tehes ühingusisese sobivushindamise ning dokumenteerides vajaliku protsessi. (9²) Investeerimisühing hindab juhtide ja võtmeisikute nõuetele vastavust enne nende valimist ning juhul, kui ilmnevad juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud asjaolud. Samuti teeb investeerimisühing regulaarselt sobivushindamist. (9³) Juhul kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmetega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid tegema uute liikmete sobivushindamise, teeb investeerimisühing asutusesisese sobivushindamise pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volitused on hakanud kehtima.
(94)Investeerimisühing on kohustatud hoidma juhi ja võtmeisiku sobivuse kohta käiva teabe ajakohasena.
(95)Kui investeerimisühing saab teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või võtmeisik ei vasta kehtestatud nõuetele, siis: 1) ei tohi seda isikut ametisse nimetada; 2) nimetatud juht või võtmeisik kutsutakse tagasi viivitamata või 3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht või võtmeisik sobiks ametisse või saab ametisse sobivaks.
(96)Investeerimisühing kohaldab meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane täitmine, sealhulgas asendab võtmeisikut, kui ta ei vasta enam sobivusnõuetele.”; 8) paragrahvi 79¹ lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud seadma investeerimisühingu ning selle klientide majanduslikud huvid oma isiklikest majanduslikest huvidest kõrgemale.”; 9) paragrahvi 79¹ lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele ning seoses laenude andmisega investeerimisühinguga seotud isikutele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 1¹–2 ja §-s 84 sätestatut.”; 10) paragrahvi 79² lõike 2 punktis 3 ja lõikes 8 asendatakse sõna „kontrollifunktsiooni” sõnaga „sisekontrollifunktsiooni”; 11) paragrahvi 79² lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 794 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute tasustamise üle;”; 13) seadust täiendatakse §-ga 795 järgmises sõnastuses: „§ 795. Nomineerimiskomitee ja selle ülesanded
(1)Kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, tuleb investeerimisühingus moodustada nomineerimiskomitee, mis koosneb investeerimisühingu nõukogu liikmetest.
(2)Nomineerimiskomitee ülesanded on: 1) esitada nõukogule investeerimisühingu juhatuse liikme kandidaadid ning nende ametiülesannete kirjeldus ja ametiaja pikkus, muu hulgas tagades tasakaalu kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel ning investeerimisühingus kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete arvessevõtmise; 2) määrata sihttase, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötada välja poliitika selle kohta, kuidas suurendada selliste isikute arvu, et jõuda seatud sihttasemeni, ning avalikustada teave käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c; 3) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid; 4) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja juhatuse kui terviku kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitada nõukogu tulemustest; 5) välja töötada investeerimisühingus kehtivad juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtted ja juhatuse valimise kord ning hinnata neid regulaarselt ja vajaduse korral teha muudatusettepanekuid.
(3)Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku ega väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas kogu investeerimisühingu huvidega.
(4)Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.”; 14) paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks; 15) seadust täiendatakse §-dega 80¹ ja 80² järgmises sõnastuses: „§ 80¹. Juhist teavitamine
(1)Investeerimisühing teavitab inspektsiooni juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid. Tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024), artikli 91 lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline investeerimisühing) teavitab inspektsiooni investeerimisühingu juhi valimise või määramise kavatsusest, esitades käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid hiljemalt 30 päeva enne juhi ametisse asumise kuupäeva.
(3)Juhi sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemise korral teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni viivitamata.
(4)Juhi valimiseks või määramiseks esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku kirjalik nõusolek ametikohale valimiseks või määramiseks ja täidetud sobivusküsimustik; 2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, ülevaade isiku hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ettevõtluses osalemise kohta; 3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta; 4) investeerimisühingu tehtud sobivushindamise dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul; 5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti; 6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku enda ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta; 7) isiku kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht; 8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm kuud; 9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja tegelik ametisse asumise kuupäev.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed esitatakse inspektsiooni kinnitatud vormil ja mahus.
(6)Kui investeerimisühingu tehtava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille tõttu juht ei vasta kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest inspektsiooni viivitamata.
(7)Investeerimisühing teavitab inspektsiooni juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. § 80². Inspektsiooni sobivushindamise menetlus
(1)Inspektsioonil on õigus teha investeerimisühingu juhi sobivushindamine igal ajal, sealhulgas investeerimisühinguga seotud riskide suurenemise või juhi kohta uute asjaolude ilmnemise korral.
(2)Inspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise investeerimisühingu juhi valimise või määramise korral.
(3)Kui käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 4 loetletud andmetes ja dokumentides on puudusi, võib inspektsioon nõuda, et juht ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist.
(4)Inspektsioon võib nõuda lisadokumente ja -teavet ning selgitusi käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks.
(5)Inspektsioonil on käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ning muudest allikatest.
(6)Inspektsioon võib nõuda investeerimisühingult asjakohaste meetmete kohaldamist, et tagada juhi ametisse sobivus ja nõuetele vastavus.
(7)Inspektsioon ei pea sobivushindamist tegema, kui juhi ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui isikut puudutav teave on muutunud ja see võib mõjutada tema sobivust.”; 16) paragrahvi 81 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 81. Investeerimisühingu juhi valimata või määramata jätmine ja tagasikutsumine
(1)Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi tagasikutsumist, kui: 1) juht ei vasta investeerimisühingu juhile kehtestatud nõuetele; 2) juht on esitanud enda valimise või määramise asjus eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente; 3) investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut usaldusväärselt ega kindlalt juhtima; 4) inspektsioonile ei ole esitatud juhi sobivushindamise tegemiseks seadusega ette nähtud või inspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente.”; 17) seadust täiendatakse §-ga 81² järgmises sõnastuses: „§ 81². Nõuded riskide juhtimisele ja kontrollile ning riskikomitee moodustamine
(1)Investeerimisühing ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi maksevõime.
(2)Investeerimisühingul ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja mis kehtivad nii investeerimisühingus kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad ja süsteemid ning asjaomased sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning investeerimisühingu ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Investeerimisühing on kohustatud viivitamata teavitama inspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.
(4)Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest.
(5)Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui 100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva riskikomitee.
(6)Riskikomitee pädevusse kuulub: 1) nõukogu ja juhatuse nõustamine investeerimisühingu olemasoleva ning tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegia alal; 2) järelevalve juhatusepoolse riskistrateegia rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele.
(7)Investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest vastutab nõukogu.
(8)Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused ning asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ülesandeid.
(9)Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele.”; 18) paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktidega 2¹–2³ järgmises sõnastuses: „2¹) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, mis peab sisaldama ka investeerimisühingu usaldusväärset juhtimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja; 2²) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkivate õigusriskide ning nendega seotud muude riskide tuvastamiseks ja maandamiseks või vältimiseks; 2³) ülevaade kõigi juhatuse liikmete ja võtmeisikute individuaalsetest töökohustustest, sealhulgas aruandluse ning vastutuse korra üksikasjalikud andmed, samuti käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud juhtimise korraldusse kaasatud isikud ja nende töökohustused;”; 19) paragrahvi 82 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „alluvussuhted” sõnadega „selge organisatsiooniline struktuur ning läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ja alluvussuhted”; 20) paragrahvi 82 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses: „3¹) juhtide ja võtmeisikute sobivushindamise kord;”; 21) paragrahvi 83 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Investeerimisühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.
(2)Investeerimisühingu sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki investeerimisühingu juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada ühingu tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti investeerimisühingu juhtimisorganite kinnitatud dokumentidele, sealhulgas tagada otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel.
(3)Sisekontrolli süsteem koosneb vastavuskontrollifunktsioonist ning vajaduse korral siseauditi- ja riskikontrollifunktsioonist (edaspidi koos sisekontrollifunktsioonid). Sisekontrollifunktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.
(4)Sisekontrollifunktsioonide täitjad peavad: 1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja neist teavitamise; 2) andma ülevaate kõigi riskide kohta, millele investeerimisühing on avatud.
(5)Siseauditifunktsiooni ei või kombineerida investeerimisühingu ühegi muu äriliini ega kontrollifunktsiooniga.
(6)Vastavuskontrollifunktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli tegeva üksuse funktsiooniga, kui see on proportsionaalne investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli tegija sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.
(7)Täpsemad siseauditi, riski- ja vastavuskontrolli nõuded on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 22–24.”; 22) paragrahv 83³ tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahv 115¹ tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 117 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) Konkurentsiameti otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus selle taotlemiseks tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui selle taotlemise kohustus tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava investeerimisühingu kinnitus, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.”; 25) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4)Kui ühendatava investeerimisühingu aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas investeerimisühingus, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 73–78 sätestatut.”; 26) paragrahvi 230¹ lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „järelevalvet” sõnadega „individuaalsel alusel”; 27) paragrahvi 230¹ lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „emaettevõtja” sõnadega „ja ükski tema tütarettevõtjatest ei ole krediidiasutus”; 28) paragrahvi 230¹ täiendatakse lõigetega 25 ja 26 järgmises sõnastuses: „
(25)Inspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet juhul, kui krediidiasutuste seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.
(26)Inspektsioon kogub andmeid järelevalve teostamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punkti c alusel, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid selleks, et hinnata mitmekesisuse põhimõtete rakendamist.”; 29) paragrahvi 230¹ täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „
(10)Inspektsioon arvestab järelevalve teostamisel investeerimisühingu tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist ja investeerimisühingu ärimudelit.”; 30) paragrahvi 235 punktis 2² asendatakse sõna „juhi” sõnadega „juhi või võtmeisiku”; 31) seadust täiendatakse §-ga 23796 järgmises sõnastuses: „§ 23796. Ühinemisnõuete rikkumine
(1)Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 sätestatud ühinemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.”; 32) seaduse normitehnilise märkuse viiendas lõigus asendatakse tekstiosa „ja (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)” tekstiosaga „, (EL) 2022/2556 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163) ja (EL) 2024/1619 (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024)”.