Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (tuletis- ja repotehingute regulatsioon)

(2)Kriisilahendusmeede käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni õigus määrata erihaldur või rakendada muid käesoleva seaduse 4.–7. peatükis sätestatud õigusi.”; 6) paragrahvi 8¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8¹. Kriisilahendussubjekt, kriisilahenduse konsolideerimisgrupp ja likvideerimissubjekt”; 7) paragrahvi 8¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupina käsitatakse ka keskasutust koos temaga püsivalt seotud krediidiasutuste ja nende tütarettevõtjatega, kui vähemalt üks nendest krediidiasutustest on kriisilahendussubjekt.”; 8) paragrahvi 8¹ täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „

(4)Käesoleva seaduse § 17² lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriisilahendussubjektina käsitatakse ka § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud finantseerimisasutust, finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat ja segavaldusettevõtjat.

(5)Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja ja Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ka lepinguriigis asutatud tütarettevõtja ja lepinguriigis tegutsev emaettevõtja.

(6)Likvideerimissubjekt on Euroopa Liidus asutatud juriidiline isik, kelle suhtes on konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas või konsolideerimisgruppi mittekuuluva isiku puhul kriisilahenduskavas ette nähtud, et ta likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses, või isik, kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kelle suhtes ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist ette nähtud.”; 9) paragrahvi 17 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Teisendatavad kohustused on kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei ole esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid või teise taseme omavahendite instrumendid ja mis ei ole käesoleva seaduse § 71 lõike 1 kohaselt kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast välja jäetud.”; 10) paragrahvi 17 lõike 4² tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Kõlblikud kohustused on teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 või käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 sätestatud tingimustele, olenevalt sellest, kumb säte on kohaldatav, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punktis b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide tingimustele.”; 11) paragrahvi 17 lõike 4³ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjast krediidiasutus emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid nimetatud tütarettevõtja ise kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:”; 12) paragrahvi 17 lõike 4³ punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) selliste kohustuste summa ei ületa määra, mis saadakse, lahutades käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud väärtustest sellise kohustuste summa, mis on saadud kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning § 19 lõike 8 punkti 2 kohaselt emiteeritud omavahendite liitmise tulemusel;”; 13) paragrahvi 17 lõike 4³ punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 17 lõike 7¹ esimeses lauses asendatakse sõnad „krediidiasutuse likvideerimise” sõnadega „krediidiasutusest likvideerimissubjekti likvideerimise”; 15) paragrahvi 17 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(9)Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust igast Eestis asuvale ettevõtjale kehtestatud miinimumnõudest käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt, sealhulgas § 19 lõike 6 rakendamisest asjaomaste ettevõtjate kohta.”; 16) paragrahvi 17 lõike 10 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.”; 17) paragrahvi 17 lõike 12 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral kasutab Finantsinspektsioon vähemalt üht järgmist abinõu:”; 18) paragrahvi 17 lõike 12 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-ga 30 või 34” tekstiosaga „§-ga 34 või 35”; 19) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 12¹ järgmises sõnastuses: „(12¹) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud õiguse kohaldamist Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga.”; 20) paragrahvi 17¹ lõike 6 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 34 lõikes 4²” tekstiosaga „§ 34 lõikes 4, 4¹ või 4²”; 21) paragrahvi 17¹ lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) selliste kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele vastavate kõlblike kohustuste instrumentide summat, mille järelejäänud tähtaeg on otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga alla ühe aasta, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 174 lõikes 7 nimetatud nõuete kvantitatiivset kohandamist;”; 22) paragrahvi 17² lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja” tekstiosaga „muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja”; 23) paragrahvi 17² lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Kriisilahendussubjektide” sõnadega „Krediidiasutusest kriisilahendussubjektide”; 24) paragrahvi 17² täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud individuaalsel alusel täidetava nõude kehtestamisel arvesse käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 ning § 78 lõigetes 3 ja 6 sätestatut.”; 25) paragrahvi 17² lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Krediidiasutusest kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimise summade määramisel kasutab Finantsinspektsioon asjakohase koguriskipositsiooni või koguriskipositsiooni näitaja kohta teatatud kõige hilisemaid väärtusi, mis on kohandatud kriisilahenduskavas ette nähtud meetmetest tulenevate võimalike muutustega, ning kohandab pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuste seaduse § 104² lõike 1 kohasele täiendavate omavahendite nõudele vastavat summat alla- või ülespoole, et määrata kindlaks kriisilahendusaluse ettevõtja suhtes pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kohalduv nõue.”; 26) paragrahvi 17² lõigetes 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1” tekstiosaga „§ 2 lõike 1 punktides 3 ja 4”; 27) paragrahvi 17³ lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „konsulteerimist” sõnadega „konsulteerimist või pärast kriisilahenduse konsolideerimisgrupi suhtes kriisilahendusmeetme kasutamist”; 28) paragrahvi 17³ lõikes 6 asendatakse sõnad „kriisilahenduse konsolideerimisgrupi turuusaldus” sõnadega „kriisilahenduse konsolideerimisgrupi üldine turuusaldus”; 29) paragrahvi 174 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§-des 19 ja 81” tekstiosaga „§-s 19 ja § 81¹ lõikes 4”; 30) paragrahvi 174 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „miinimumnõudele sätestatud tingimusi” tekstiosaga „ega tagada käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud tingimuste täitmist”; 31) paragrahvi 174 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud hindamise käigus” tekstiosaga „lõikes 8 nimetatud seisukohta kujundades”; 32) seadust täiendatakse §-ga 175 järgmises sõnastuses: „§ 175. Miinimumnõude kohaldamine likvideerimissubjekti suhtes

(1)Finantsinspektsioon ei määra likvideerimissubjektile käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud miinimumnõuet, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Finantsinspektsioon võib hinnata, kas on põhjendatud määrata likvideerimissubjektile miinimumnõue vastavalt käesoleva seaduse § 17 lõikele 2 individuaalselt suuremas summas kui see, mis on vajalik kahjumi katmiseks vastavalt § 17² lõike 2 punktile 1. Finantsinspektsioon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige võimalikku mõju finantsstabiilsusele ja finantssüsteemis ülekandumise riskile, sealhulgas seoses Tagatisfondi või teiste lepinguriikide hoiuste tagamise skeemide piisava rahastamise tagamisega.

(2)Kui Finantsinspektsioon määrab likvideerimissubjektile miinimumnõude, täidab likvideerimissubjekt selle vähemalt ühe järgmise instrumendiga: 1) omavahendid; 2) kohustused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktide b ja d puhul; 3) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 3¹–3³ nimetatud kohustused.

(3)Kui Finantsinspektsioon ei ole määranud likvideerimissubjektile miinimumnõuet, siis: 1) ei kohaldata talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõiget 2 ega artiklit 78a; 2) ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides ega kõlblike kohustuste instrumentides, mille on emiteerinud finantseerimisasutusest tütarettevõtja, kes on likvideerimissubjekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt.

(4)Erandina käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatust võib krediidiasutus või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, vaid kriisilahendussubjekti või sellise kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kes oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud lepinguriigis, maha arvata oma osaluse omavahenditesse kuuluvates instrumentides tütarettevõtjatest krediidiasutustes.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osalused saab maha arvata tütarettevõtjast krediidiasutus, kes kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja on likvideerimissubjekt, kelle puhul Finantsinspektsioon ei ole kindlaks määranud miinimumnõuet, kui tema osaluste kogusumma on vähemalt seitse protsenti tema selliste omavahendite ja kohustuste kogusummast, mis vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 8 ja 8¹ sätestatud tingimustele ning mis arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga viimase 12 kuu keskmisena.”; 33) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 17 lõikes 7” tekstiosaga „§-des 17, 17¹ ja 174”; 34) paragrahvi 18 lõikes 3² asendatakse tekstiosa „§ 19 lõige 8” tekstiosaga „§ 19 lõiked 8 ja 8¹” vastavas käändes; 35) paragrahvi 18 lõikes 4¹ asendatakse sõnad „kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega” tekstiosaga „kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutuse, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega, kui see erineb kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusest, või kriisilahendusasutusega, kes vastutab kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate eest,”; 36) paragrahvi 18 lõike 4² punkti 1 täiendatakse pärast sõna „lepinguriikide” sõnadega „või kolmandate riikide”; 37) paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõnad „Kui Finantsinspektsioon ei” sõnadega „Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ega”; 38) paragrahvi 18 lõikes 6¹ asendatakse tekstiosa „Kui Finantsinspektsioon” tekstiosaga „Kui Finantsinspektsioon, kes on Eestis asutatud tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahendusasutus,”; 39) paragrahvi 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(8)Finantsinspektsioonil on õigus esitada Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kaebus konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse või individuaalsel alusel kriisilahenduse konsolideerimisgruppi ja käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4–8 sätestatud tingimustel miinimumnõude kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutuse kriisilahendusasutuse miinimumnõude kindlaksmääramise kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 6¹ nimetatud nelja kuu jooksul või enne ühisotsusele jõudmist.”; 40) paragrahvi 18¹ lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 2”; 41) paragrahvi 18¹ lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 3” tekstiosaga „lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 174 lõigetes 6 ja 7”; 42) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili.”; 43) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(3)Individuaalse miinimumnõude täitmisest vabastatud käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata kriisilahenduse konsolideerimisgrupi koosseisu omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel konsolideeritud alusel.”; 44) paragrahvi 19 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „krediidiasutuse või muu”; 45) paragrahvi 19 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(7)Miinimumnõue, mida kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud krediidiasutuse suhtes, määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi ja kohaldatavuse korral ka käesoleva seaduse § 81¹ kohaselt ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel.”; 46) paragrahvi 19 lõike 8 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude ühe või mitme järgmise kohustusega:”; 47) paragrahvi 19 lõike 8 punktid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 8¹–8³ järgmises sõnastuses: „(8¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustusele ühe või mitme järgmise omavahendiga: 1) esimese taseme põhiomavahend; 2) muu omavahend, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud; 3) muu omavahend, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle. (8²) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4, 6 ja 7 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel, hõlmab selle ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste summa järgmisi kohustusi, mille on lõike 8 kohaselt emiteerinud Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja, kes kuulub vastava ettevõtja konsolideerimisgruppi: 1) kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille ta on ostnud otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes ei kuulu käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud miinimumnõuet täitva ettevõtja konsolideerimisalasse; 2) kohustused, mis on emiteeritud olemasoleva aktsionäri jaoks, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi. (8³) Käesoleva paragrahvi lõikes 8² nimetatud kohustused ei või ületada summat, mis määratakse kindlaks, lahutades konsolideeritava tütarettevõtja suhtes kohaldatavast käesoleva seaduse § 17 lõike 1 alusel määratud miinimumnõude summast kõigi järgmiste elementide summa: 1) kohustused, mis on emiteeritud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud nõuet konsolideeritud alusel täitva ettevõtja jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes kuuluvad vastava ettevõtja konsolideerimisalasse; 2) käesoleva paragrahvi lõike 8¹ kohaselt emiteeritud omavahendite summa.”; 49) paragrahvi 19 lõike 9 punktis 3 asendatakse sõnad „Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjale” sõnaga „Finantsinspektsioonile”; 50) paragrahvi 19 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ja kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 sätestatud tingimus on täidetud, võib Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal käesoleva seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:”; 51) paragrahvi 19 lõike 11 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) garantii on tagatud finantstagatiskokkuleppe kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast;”; 52) seadust täiendatakse §-ga 19¹ järgmises sõnastuses: „§ 19¹. Konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja erisus

(1)Erandina käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4 sätestatust võib Finantsinspektsioon määrata tütarettevõtja jaoks kindlaks §-s 17² sätestatud nõude täitmise konsolideeritud alusel.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kriisilahendussubjektil on kontroll tütarettevõtja üle või tema suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 104² nimetatud täiendavate omavahendite nõuet ainult konsolideeritud alusel ning käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud miinimumnõude kindlaksmääramine konsolideeritud alusel ei too kaasa asjaomasesse konsolideerimisalasse kuuluvatest ettevõtjatest koosneva alagrupi rekapitaliseerimise vajaduse ülehindamist § 17² lõike 1 punkti 2 kohaldades, seda eelkõige juhul, kui samas konsolideerimisulatuses on palju likvideerimissubjekte; 2) käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud nõude konsolideeritud alusel täitmine asjaomase nõude individuaalsel alusel täitmise asemel ei kahjusta oluliselt konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegia usaldusväärsust, teostatavust ega tütarettevõtja võimet täita omavahendite nõuet pärast allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamist ning kahjumi sisemise ülekandmise ja rekapitaliseerimise mehhanismi asjakohasus, sealhulgas asjaomase tütarettevõtja või muude kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamine või teisendamine, on kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud erandi kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kriisilahendussubjekt on Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; 2) nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud samas lepinguriigis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi; 3) kriisilahendussubjektil ei ole kontrolli ühegi tütarettevõtja krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtja tütarettevõtja üle, kui selle tütarettevõtja suhtes kohaldatakse §-s 19 sätestatud nõudeid või §-s 17² nimetatud miinimumnõuet; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt nõutavad mahaarvamised mõjutaksid tütarettevõtjat ebaproportsionaalselt.”; 53) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks; 54) paragrahvi 22 lõike 2¹ teises lauses asendatakse tekstiosa „kui need instrumendid on tagamata kohustused” tekstiosaga „kui need instrumendid on tagamata kohustused ja kõrgema nõudeõiguse järguga kui krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 5¹ nimetatud kohustused”; 55) paragrahvi 22¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile miinimumnõude täitmise kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet: 1) käesoleva seaduse § 19 lõikes 8¹ nimetatud omavahendite summa, kui see on asjakohane, ja kõlblike kohustuste summa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste summa vastavalt § 17² lõigetele 2–9, § 17³ lõigetele 1–6 ning § 18¹ lõigetele 1 ja 2 pärast ükskõik milliste asjakohaste mahaarvamiste tegemist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 72e–72j; 2) teisendatavate kohustuste summa; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud summade struktuur, tähtajaprofiil ning nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses; 4) kui käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud summasid reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, siis selgitus selle kohta koos asjaomase riigi nimega ning selle kohta, kas summade reguleerimine kolmanda riigi õigusega seisneb selliste lepinguliste tingimuste kehtestamises, millele on osutatud käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 1¹ ja 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktides p ja q ning artikli 63 punktides n ja o.”; 56) paragrahvi 22¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet teisendatavate kohustuste summa kohta ei pea esitama krediidiasutus, kelle omavahendite ja kõlblike kohustuste summa, mis on vastava teabe esitamise kuupäeval kooskõlas lõike 1 punktiga 1, moodustab vähemalt 150 protsenti tema suhtes määratud miinimumnõudest.”; 57) paragrahvi 22¹ lõike 2 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt üks kord poolaasta jooksul ning punktides 2 ja 3 nimetatud teave vähemalt üks kord aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon nõuab lõikes 1 nimetatud teabe esitamist tihedamini kui kord poolaasta või aasta jooksul.”; 58) paragrahvi 22¹ lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 22¹ täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „

(4)Krediidiasutus peab avaldama oma veebilehel ligipääsetavas vormis vähemalt kord aastas järgmise teabe: 1) käesoleva seaduse § 19 lõike 8¹ kohaste omavahendite summa, kui see on kohaldatav, ja kõlblike kohustuste summa; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kirjete struktuur, nende tähtajaprofiil ja nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses; 3) teave käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1, 2¹ ja 2² või § 19 lõigetes 2 ja 4–8 nimetatud miinimumnõude kohaldamise kohta, mis on vormistatud vastavalt § 17 lõikele 2.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1¹ ja 4 sätestatut ei kohaldata likvideerimissubjekti suhtes, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on määranud sellise ettevõtja puhul kindlaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud nõude kooskõlas §-ga 175. Vastav aruandlus- ja avalikustamiskohustus piirdub sellisel juhul käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud miinimumnõude täitmisega ning Finantsinspektsioon määrab nimetatud ettevõtja jaoks kindlaks aruandlus- ja avalikustamiskohustuse sisu ja sageduse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/763, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL kohaldamiseks seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise järelevalvelise aruandluse ja avalikustamisega (ELT L 168, 12.05.2021, lk 1–83). Finantsinspektsioon annab asjaomasele likvideerimissubjektile juhiseid, kuidas aruandlus- ja avalikustamiskohustust täita.”; 60) paragrahvi 22² lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „või piirata õigusi,” tekstiosaga „võttes arvesse §-s 40¹ sätestatud teatud kohustuste peatamise tingimusi,”; 61) paragrahvi 22² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Euroopa Liidus tegutseva krediidiasutuse emaettevõtja peab tagama, et tema kolmanda riigi tütarettevõtja lisab finantslepingule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused, et välistada võimalus need lepingud enne tähtaega lõpetada või peatada, neid muuta, tasaarvestada, tasaarvestuse õigust kasutada või tagatisest tulenevaid õigusi rakendada olukorras, kus Finantsinspektsioon kasutab kooskõlas lõikega 1 õigust peatada või piirata lepinguriigis tegutseva emaettevõtja õigusi ja kohustusi.”; 62) paragrahvi 28 lõike 3 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõnad „finantsjärelevalve asutustega” sõnaga „kriisilahendusasutustega”; 63) paragrahvi 28 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „lepinguriigis” sõnaga „liikmesriigis”; 64) paragrahvi 28 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kriisilahenduskava vaadatakse läbi pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud kriisiennetusmeetmete rakendamist.”; 65) paragrahvi 29 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 28 lõike 6 teises lauses sätestatut silmas pidades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud tähtaegade määramisel arvesse krediidiasutuste seaduse §-s 104³ sätestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ette nähtud tähtaega.”; 66) paragrahvi 33 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tuleb lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele hinnata vastavalt käesoleva peatüki 1. jaole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduskõlblikkust iga allkonsolideerimisgrupi kohta eraldi.”; 67) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikute kriisilahenduskõlblikkuse hindamises.”; 68) paragrahvi 34 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed oluliste takistuste kõrvaldamiseks kriisilahendusmenetlusest ja nende rakendamise ajakava, millega tagatakse käesoleva seaduse §-s 18 või 19 ja krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmine, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast: 1) krediidiasutus täidab krediidiasutuste seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks sama seaduse § 8650 lõigetes 1–3¹ nimetatud nõuetele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1; 2) krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse §-des 17² ja 17³, § 174 lõigetes 1–5 ning § 18¹ lõigetes 1–5 nimetatud nõudeid.”; 69) paragrahvi 34 lõike 4 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 70) paragrahvi 34 lõike 4 punktist 9 jäetakse välja sõna „muude”; 71) paragrahvi 34 lõike 4² sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1” tekstiosaga „§ 2 lõike 1 punktides 3 ja 4”; 72) paragrahvi 35 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruandes analüüsitakse mõju kogu grupi ärimudelile ning antakse soovitusi proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete rakendamiseks konsolideerimisgrupi tasandil ning vajaduse korral allkonsolideerimisgruppide suhtes, kui meetmeid on lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või need on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks.”; 73) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses: „(2³) Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja peab kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud teate saamisest arvates esitama konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava.”; 74) paragrahvi 35 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud emaettevõtja tähelepanekute esitamist või pärast lõikes 4 sätestatud neljakuulise tähtaja möödumist, olenevalt kumb on varasem, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda kriisilahenduskolleegiumis ühisotsusele nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, oluliste takistuste suhtes, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes, ning kui see on vajalik, siis lõike 4 kohaselt tehtud emaettevõtja ettepaneku ja kriisilahendusasutuste poolt takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks nõutavate meetmete suhtes.”; 75) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses: „(5¹) Kui Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tähelepanekuid esitanud, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et ühisotsusele jõutaks ühe kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud neljakuulise tähtaja möödumist. (5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ühisotsusele kriisilahenduskõlblikkust pärssiva asjaolu suhtes, mille on tinginud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2¹ nimetatud olukord, peab jõudma kahe nädala jooksul pärast seda, kui Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 esitanud oma tähelepanekud.”; 76) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses: „(8¹) Kui Finantsinspektsioon ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kuid konsolideerimisgrupi tütarettevõtja asub Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 34 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse kriisilahendussubjektile. (8²) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon lõikes 8¹ nimetatud otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.”; 77) paragrahvi 39 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(7)Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtjast vahendaja kaudu, peab kriisilahenduskava kohast vahendajast finantsvaldusettevõtjat käsitama kriisilahendussubjektina. Nimetatud juhul võib konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kehtestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada selle vahendajast finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes.”; 78) paragrahvi 39 lõike 8 punktis 2 asendatakse tekstiosa „segavaldusettevõtja” tekstiosaga „finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja”; 79) paragrahvi 40¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Finantsinspektsioon määrab peatamisõiguse kasutamise perioodi vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka tagatud kõlblike hoiuste suhtes, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.”; 80) paragrahvi 40¹ lõikes 12 asendatakse tekstiosa „§-de 43 ja 44 kohast” tekstiosaga „§ 43 lõikes 2 sätestatud”; 81) paragrahvi 41 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kriitiliste funktsioonide jätkuvuse” tekstiosaga „teenuste osutamise ja vahendite üleandmise”; 82) paragrahvi 43 lõike 3 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 83) paragrahvi 43 lõige 4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4²) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka tagatud kõlblike hoiuste suhtes, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes.”; 84) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Kui Finantsinspektsioon kasutab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 või lõikes 4 ette nähtud õigust peatada lepingu ülesütlemise õigus ning kui ei ole esitatud lõike 5 kohast teadet, võib peatatud õigust pärast peatamisaja lõppu kasutada, arvestades käesoleva seaduse §-s 44 sätestatut, järgmiselt: 1) kui lepingust tulenevad õigused ja kohustused on üle antud teisele ettevõtjale, võib vastaspool kasutada lepingu ülesütlemise õigust vastavalt asjaomase lepingu tingimustele üksnes saajast ettevõtja mis tahes jätkuva või järgneva täitmist tingiva juhtumi korral; 2) kui lepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele ning Finantsinspektsioon ei ole sellise lepingu suhtes rakendanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist kooskõlas käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktiga 1, võib vastaspool pärast peatamisaja lõppu kasutada lepingu lõpetamise õigust vastavalt lepingu tingimustele.”; 85) paragrahvi 44 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui krediidiasutus jätkab lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja ülekandekohustuste täitmist, ning tagatise andmist, ei ole kriisiennetusmeetme rakendamise, käesoleva seaduse §-s 40¹ sätestatud teatud kohustuste peatamise või kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise otsus ega selle kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmus aluseks, et:”; 86) paragrahvi 44 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) mõjutada krediidiasutuse või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku lepingulisi õigusi seoses lepinguga, mis sisaldab vastastikuste kohustuste täitmata jätmise sätteid.”; 87) paragrahvi 46 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 46. Teenuste osutamine ja vahendite üleandmine”; 88) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse sõnad „kriitiliste funktsioonide jätkuvuse kord” sõnadega „teenuste osutamise ja vahendite üleandmise kord”; 89) paragrahvi 46 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kriitiliste funktsioonide jätkuvuse tagamiseks” sõnadega „teenuste osutamise või vahendite üleandmise tagamiseks”; 90) paragrahvi 48 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse” sõnaga „Krediidiasutuse”; 91) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust, kui krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 97 ning Finantsinspektsiooni seaduse §-des 47³ ja 475 sätestatut;”; 92) paragrahvi 52 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „otsusest kasutada kapitaliinstrumentide” sõnadega „ja kõlblike kohustuste”; 93) paragrahvi 55 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutuse aktsionärid ja võlausaldajad on kahjumi katmise või kapitali taastamise eesmärgil panustanud kohustuste, sealhulgas teisendatavate kohustuste või kapitaliinstrumentide allahindamiseks, teisendamiseks või muul otstarbel kaheksa protsendi ulatuses krediidiasutuse kohustuste kogusummast, kaasa arvatud omavahenditest;”; 94) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kapitaliinstrumentide” sõnadega „ja kõlblike kohustuste”; 95) paragrahvi 56 lõike 1 punktist 4 jäetakse läbivalt välja sõnad „ja kõlblikud kohustused” vastavas käändes; 96) paragrahvi 56 lõikes 14 asendatakse sõnad „kriisilahendussubjekti emaettevõtja tasandil” sõnadega „selle ettevõtja emaettevõtja tasandil”; 97) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „

(15)Kui Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeedet kriisilahendussubjekti suhtes või erandlikel asjaoludel kriisilahenduskavast kõrvale kaldudes ettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, võtab Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse § 57 lõikega 4 sellise ettevõtja tasandil vähendatud, allahinnatud või teisendatud summat arvesse § 55 lõikes 8 või § 78 lõikes 3 või lõike 6 punktis 1 sätestatud künniste puhul, mida kohaldatakse asjaomasele ettevõtjale.”; 98) paragrahvi 56 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kapitaliinstrumendid” sõnadega „või kõlblikud kohustused”; 99) paragrahvi 57 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 56 lõikes 14 nimetatud kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisel on põhisumma vähendamine püsiv ja kooskõlas § 73 lõikes 3 ette nähtud võimaliku üleshindamismehhanismi kohaldamisega ning kapitaliinstrumendi ja kõlblike kohustuste omanikul ei ole nõudeõigusi seoses allahinnatud instrumendi summaga, välja arvatud juhul, kui instrumentide omanikud ei saa hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule või kahju eest, mis tuleneb varem tekkinud kohustuste täitmisest või kapitaliinstrumendi või kõlblike kohustuste põhisumma allahindamisest.”; 100) paragrahvi 57 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(9)Finantsinspektsioon teeb pärast kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamist või teisendamist käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud täiendava hindamise kooskõlas § 53 lõike 6 punktiga 2 ja §-ga 80.”; 101) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Kui pärast asjakohase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist otsustab Finantsinspektsioon teha kindlaks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata selliste lepinguriikide kriisilahendusasutusi ja konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusi või nende puudumisel selliste lepinguriikide pädevaid ametiasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, keda tehtud otsus mõjutab.

(2)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, teeb ta kõik endast oleneva, et leppida ühisotsuseni jõudmise eesmärgil teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludes. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis nimetatud asjaolusid kindlaks ei tehta.

(3)Kui Finantsinspektsioon otsustab kindlaks teha käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud, teavitab ta sellest otsusest viivitamata, kuid hiljemalt 24 tundi pärast asjaomase kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega konsulteerimist: 1) konsolideeritud järelevalvet tegevat ametiasutust või selle puudumisel lepinguriigi asjaomast konsolideeritud järelevalvet tegevat finantsjärelevalve asutust; 2) teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kriisilahendusasutusi, kui konsolideerimisgrupp on otseselt või kaudselt ostnud käesoleva seaduse § 19 lõigete 2 ja 4–6 kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt § 19 lõikes 8 nimetatud kohustusi.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teates peab Finantsinspektsioon põhjendama oma otsust tuvastada käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud.

(5)Kui Finantsinspektsioon on edastanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud teate kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise kohta, hindab Finantsinspektsioon pärast lõigetes 1 ja 3 nimetatud ametiasutustega konsulteerimist järgmisi asjaolusid: 1) alternatiivse meetme olemasolu kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamiseks või teisendamiseks ja kas selle olemasolul on seda võimalik rakendada; 2) kas võib eeldada, et alternatiivse meetme rakendamisel kaovad mõistliku aja jooksul asjaolud, mis muidu eeldaksid käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemist.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud alternatiivse meetmena käsitatakse varase sekkumise meetmeid, krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid või konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt rahaliste vahendite või kapitali ülekandmist.

(7)Kui pärast teise lepinguriigi kriisilahendusasutusega või muu pädeva ametiasutusega konsulteerimist leiab Finantsinspektsioon, et on olemas vähemalt üks alternatiivne meede ja seda on võimalik rakendada ning sellega saavutatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tulemus, peab Finantsinspektsioon tagama selle meetme rakendamise.

(8)Kui Finantsinspektsioon leiab, et ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, millega saavutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tulemus, otsustab Finantsinspektsioon, kas käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolude kindlakstegemine on konkreetsel juhul asjakohane.

(9)Kui Finantsinspektsioon on krediidiasutuse või piiriüleselt tegutseva konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlusega seoses kindlaks teinud käesoleva seaduse § 56 lõikes 2, 3 või 4 nimetatud asjaolud, võtab ta arvesse kriisilahenduse võimalikku mõju kõigis lepinguriikides, kus krediidiasutus või konsolideerimisgrupp tegutseb.

(10)Kui Finantsinspektsioon on tütarettevõtja kriisilahendusasutus, rakendab ta kooskõlas käesoleva paragrahviga tehtud kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise otsust esimesel võimalusel.”; 102) paragrahvi 70 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kriisilahendusmenetluses olev” sõnadega „kriisilahenduse eeltingimustele vastav”; 103) paragrahvi 71 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi teisendatavad kohustused)”; 104) paragrahvi 71 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kohustused äriühingute ees, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille täitmise esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;”; 105) paragrahvi 71 lõike 1 punkti 6¹ täiendatakse pärast sõna „samasse” sõnaga „kriisilahenduse”; 106) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6¹ kohaldamisel peab tütarettevõtja kriisilahendusasutus, kes ei ole kriisilahendussubjekt, hindama, kas käesoleva seaduse § 19 lõikes 8 sätestatud kirjete summa on kriisilahendusstrateegia rakendamise toetamiseks piisav.”; 107) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teisendamine põhjustaks kohustuste ja nõudeõiguste väärtuse vähenemise sellisel viisil, et võlausaldajad peaksid katma kahjumit suuremas ulatuses kui olukorras, kus vastavate kohustuste teisendamine oleks välistatud.”; 108) paragrahvi 72 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Finantsinspektsioon hindab põhjalikult, kas sellised kohustused krediidiasutuse või temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kelle suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 6¹ sätestatud erandid, tuleks kohustuste teisendamise kohaldamisalast osaliselt või täielikult välja jätta, et tagada kriisilahendusstrateegia asjakohane rakendamine. Nimetatud hindamist ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustustele.”; 109) paragrahvi 74 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „esimese taseme” sõnadega „teise taseme”; 110) paragrahvi 78 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „krediidiasutuse varadest” tekstiosaga „krediidiasutuse kohustuste kogusummast, kaasa arvatud omavahenditest”; 111) paragrahvi 81¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ja selle tütarettevõtjast krediidiasutusest kriisilahendussubjekt ning Euroopa kriisilahenduskolleegiumi liikmed on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisilahendusstrateegiaga nõus, järgib Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja või konsolideeritud alusel Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud miinimumnõuet, emiteerides § 19 lõigetes 8 ja 8¹ nimetatud instrumente oma kolmandas riigis asutatud põhiemaettevõtjale või nimetatud põhiemaettevõtja tütarettevõtjale, mis on asutatud samas kolmandas riigis, või muule ettevõtjale § 19 lõike 8 punktis 1 ning lõike 8¹ punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustel.”; 112) paragrahvi 81¹ lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(6)Finantsinspektsioon võib kõigi asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega vastastikusel kokkuleppel loobuda Euroopa kriisilahenduskolleegiumi moodustamise nõude täitmisest, kui muu töörühm või kolleegium täidab samu funktsioone ja samu ülesandeid, nagu on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5, ning järgib kõiki käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud teabevahetuse tingimusi ja menetlusi, sealhulgas Euroopa kriisilahenduskolleegiumide liikmesust ning neis osalemist puudutavaid tingimusi ja menetlusi. Eelnimetatud juhul kohaldatakse sellistele töörühmadele või kolleegiumidele kõiki käesoleva seaduse Euroopa kriisilahenduskolleegiume puudutavaid sätteid.”; 113) paragrahvi 94 lõikes 1 asendatakse sõna „Krediidiasutuse” sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud”; 114) paragrahvi 96 pealkirja täiendatakse pärast sõna „nõuetega” sõnadega „ja seaduse kohaldamine”; 115) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „

(6)Käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 6¹ sätestatut ei kohaldata juhul, kui need kohustused olid 2014. aasta 31. detsembri seisuga tavapärase maksejõuetusmenetluse kohustustest madalama rahuldamisjärguga kui muud tagamata kohustused.”; 116) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 96² järgmises sõnastuses: „§ 96². Krediidiasutuse avalikustamiskohustuse rakendamine Krediidiasutus peab avaldama aruande käesoleva seaduse § 22¹ lõikes 4 sätestatud omavahendite kohta juhul, kui need omavahendid on emiteeritud hiljem kui 2024. aasta 1. jaanuaril. Krediidiasutus avaldab esimese aruande hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks.”.

(6)Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(7)Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.”.

(2)Finantsinspektsioon võib lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajalt, kes on Eestis asutanud filiaali, nõuda käesoleva seaduse § 38 lõikes 1, § 47 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2, § 50 lõikes 2, §-des 51, 53¹ ja 77 ning § 78 lõikes 1, reklaamiseaduse §-s 29, tarbijakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos ning võlaõigusseaduse §-des 403³, 4035, 406 ja 409, § 416 lõikes 4 ning § 417¹ lõigetes 1¹–2 sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist või tarbijavaidluse lahendamisel koostöö tegemist.

(3)Kui lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis asutatud filiaal ei lõpeta rikkumist, võib Finantsinspektsioon tarbijate, võlausaldajate ning avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada asjaomase filiaali suhtes seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks, teavitades kasutusele võetud meetmetest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

(4)Kui lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis asutatud filiaal jätkab seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist hoolimata Finantsinspektsiooni rakendatud meetmetest, võib Finantsinspektsioon pärast lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse teavitamist kohaldada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid edasise rikkumise vältimiseks või selle eest karistada ning vajaduse korral tõkestada asjaomase hüpoteekkrediidivahendaja filiaali edasised tehingud Eestis. Finantsinspektsioon võib rikkumise lõpetamiseks keelata oma ettekirjutusega lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis asutatud filiaali Eestis tegutsemise.”; 8) paragrahvi 84 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(7)Kui Finantsinspektsioonil on ilmselge ja tõendatav alus, et lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja, kes osutab Eestis teenuseid piiriüleselt, ei täida õigusaktidest tulenevaid kohustusi, või hüpoteekkrediidivahendaja, kes on Eestis asutanud filiaali, ei täida õigusaktidest tulenevaid kohustusi, millele ei ole osutatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, teatab ta tuvastatud asjaoludest lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kes võtab tarvitusele lepinguriigi õigusaktist tulenevad meetmed.”; 9) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „kahe kuu” sõnadega „kolme kuu”; 10) paragrahvi 88 lõikes 3 asendatakse sõnad „neli kuud” sõnadega „viis kuud”; 11) paragrahvi 88 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 88 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.”; 13) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „

(6)Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(7)Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.”.

(5)Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.”; 16) paragrahvi 101¹ täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „

(6)Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(7)Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.”; 17) paragrahvi 114 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „2) väärtpaberituru seaduse §-s 229³ sätestatud kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamisel või nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamine väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele või tasaarvestamine arveldussüsteemi vahendusel; 3) finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui finantstagatise kokkulepe on sõlmitud või finantstagatis seatud enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal.”; 18) paragrahvi 114 lõiked 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(10)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta: 1) lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele; 2) finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele; 3) makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.

(11)Kui tagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest, siis ei mõjuta moratooriumi kehtestamise otsus samal päeval pärast moratooriumi kehtestamist tehtud järgmiste tehingute või toimingute kehtivust: 1) finantstagatise kokkuleppe sõlmimine ja finantstagatise seadmine, täiendamine või asendamine; 2) tagatislepingu sõlmimine ja tagatise andmine, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses või sellega hõlmatud kvalifitseeruv finantstehing; 3) tasaarvestuskokkuleppe sõlmimine või mis tahes kvalifitseeruva finantstehingu lisamine tasaarvestuskokkuleppesse.”; 19) paragrahvi 115¹ lõike 5 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 115¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes: 1) tasaarvestuskokkuleppele väärtpaberituru seaduse § 2294 tähenduses, ilma et see piiraks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 43 ja 44 kohaldamist; 2) repotehingule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34), tähenduses, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 8 või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 43 ja 44 kohaldamist; 3) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.”; 21) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „

(3)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse lisaks Eestis asutatud krediidiasutustele ka sellistele Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjatele, Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, kes kuuluvad selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi.”; 22) paragrahvi 13421 pealkirjas asendatakse sõna „Omakapitali” sõnaga „Omavahendite”.

(5)Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.”; 11) paragrahvi 98 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „

(6)Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(7)Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.”.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul ja tingimustel saab esitada üksnes kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude. Kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude suuruseks loetakse tuletistehingu puhul kokkulepitud hinna ja turuhinna vahe kokkulepitud ajal, kuid mitte hiljem kui teisel tööpäeval pärast pankroti väljakuulutamist.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul ja tingimustel ei või lisaks haldurile ka tehingu teine pool nõuda vastava kohustuse täitmist. Tehingu teine pool võib kohustuse täitmata jätmisest tuleneva nõude esitada üksnes pankrotivõlausaldajana.

(4)Käesoleva seaduse § 46 lõikest 1 tulenev halduri õigus ei takista ega piira tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud ühest või mitmest väärtpaberituru seaduse §-s 229³ nimetatud kvalifitseeruvast finantstehingust tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamist või nende kohustuste täitmise kiirendamist vastavalt tasaarvestuskokkuleppe tingimustele.

(5)Tuletistehing käesoleva paragrahvi tähenduses on väärtpaberituru seaduse § 229³ lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tuletisväärtpaberiga tehtav tehing või sõlmitav tuletisleping.

(6)Tasaarvestuskokkuleppena käsitatakse käesolevas paragrahvis tasaarvestuskokkulepet väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses.”; 6) paragrahvi 99 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 99. Nõuete tasaarvestus ja lõpetamisel toimuv tasaarvestus”; 7) paragrahvi 99 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(5)Pankroti väljakuulutamine ei mõjuta lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses vastavalt sama seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppe tingimustele, sealhulgas netonõude rahuldamist finantstagatise või muu tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagava tagatise arvel. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut kohaldatakse ka lõpetamisel toimuvale tasaarvestusele väärtpaberituru seaduse § 229² lõike 4 tähenduses, kui tasaarvestuse tingimused on ette nähtud finantstagatise kokkuleppes, finantstagatise kokkulepet sisaldavas kokkuleppes või vastava lepingutingimuse puudumise korral asjakohases õigusnormis.”; 8) paragrahvi 109 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata: 1) finantstagatise kokkuleppe sõlmimisele, finantstagatise seadmisele, täiendamisele või asendamisele või finantstagatise eseme käsutamisele; 2) tagatislepingu sõlmimisele või tagatise andmisele, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses või sellega hõlmatud kvalifitseeruv finantstehing, või sellise tagatislepingu eseme käsutamisele; 3) makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavatele tasaarvestustele; 4) lõpetamisel toimuvale tasaarvestusele väärtpaberituru seaduse § 229² tähenduses; 5) nõude loovutamisele, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 31¹ ja 316 sätestatuga.”; 10) paragrahvi 110 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(4)Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ja tasaarvestuskokkulepet, väärtpaberituru seaduse §-s 229³ nimetatud kvalifitseeruvate finantstehingute lisamist tasaarvestuskokkuleppesse ning lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist sama seaduse § 229² tähenduses ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tehingu ainuke eesmärk oli kahjustada teisi võlausaldajaid ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.”; 11) paragrahvi 114 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt; „

(4)Finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks tehtud tehingut ja käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud tuletistehingu või tasaarvestuskokkuleppe või sellega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu tagamiseks seatud tagatist ei saa tagasi võita.”.

(2)Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada: 1) töölepingu alusel tekkinud nõuet; 2) pankrotiseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimustele vastavast tuletistehingust tekkinud nõuet; 3) väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppest ega sellega hõlmatud kvalifitseeruvast finantstehingust tekkinud nõuet.”.