Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruses nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude ning õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 40 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele;”; 2) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõige 2 punkt 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „1) kooli kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest;”; 4) paragrahvi 5 lõige 4 punkti 2 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 20%;”; 5) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) täiendusõppe korraldamine. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%.”; 6) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu leidmisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamisele eelnenud õppeaasta kutseõppe tasemeõppe lõpetajad, välja arvatud kutsevaliku õppekaval õppinud ja HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud.”; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud töökohapõhises õppes osalevate õpilaste, sh ESF programmist rahastatute, osakaal õpilaste koguarvust arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest.”; 8) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli- või gümnaasiumiõpilaste arv, kelle õppe maht oli vähemalt 35 üldhariduse õppetundi, osakaaluna samal ajavahemikul kõigi kutseõppe tasemeõppes õppinute keskmisest.”; 9) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „
(5)Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 2 alusel õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat kooli lõpetanud isik: 1) kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või; 2) kes ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta 15. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või; 3) kes lõpetamise aasta 15. novembril õpivad kõrgharidustaseme õppes või; 4) kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega samas valdkonnas vähemalt kuus kuud või; 5) kes on kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud.”; 10) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „
Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a.
(6)Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamisega hõivatuks loetakse ka isik, kes lõpetas kooli kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.”; 11) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud täiendusõppe korraldamiseks loetakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaastal täiendusõppe kursuste korraldamist kõikidest rahastamisallikatest. Tulemusnäitaja arvutamiseks korrutatakse täiendusõppe kursuse maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides kursuse lõpetanud õppijate arvuga.”; 12) määrust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses: „§ 7¹. Õppimise või töötamisega hõivatud isikuks lugemine kuni 2025. aasta 1. jaanuarini Kuni 2025. aasta 1. jaanuarini loetakse käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise ja töötamisega hõivatud isikuks isik, kes: 1) õpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval; 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkavad õpinguid üldharidusõppes; 3) õpivad kõrgharidustaseme õppes; 4) on tööturul rakendunud.”; 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „
(3)Käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatut rakendatakse alates 1. jaanuarist 2025. a.”. 14) määruse lisa „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid” asendatakse käesoleva määruse lisaga.