Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord” muutmine
2 § muudetud+621 sõna lisatud−181 sõna eemaldatud
§ 1Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord” muutminemuudetud
Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruses nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 72 sõnastatakse järgmiselt: „72) praktilise õppe ruumikuludeõpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude ning õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkonna kutseõppe koolituskohtade arv riigikoolides koefitsiendiga 61,62 ning era- 40 ja munitsipaalkutseõppeasutustes koefitsiendiga 72,49. Saadud tulemusi korrutatakse käesoleva määruse lisas esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinnaõppetöö erisuse koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava vastavalt kutseõppe ruumikulusid ei rahastatatasemele
§ 2Määruse jõustuminemuudetud
(1) Määruse paragrahvi§ 1 punkte 1–punktid 4 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. detsembrist 2021. a.
(2) Määruse paragrahvi 1 punkt 5 jõustubjõustuvad 1. septembriljaanuaril 2024. a.
3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõige 2 punkt 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „1) kooli kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest;”;
4
) paragrahvi 5 lõige 4 punkti 2 viimane lause
sõnastatakse järgmiselt: „
(
Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 20%;”; 5) paragrahvi 5 lõiget
4
täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3
)
Riigikutseõppeasutuse baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud
täiendusõppe korraldamine. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%.”; 6) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse
järgmiselt:
„
(
1)
301 368 eurot koolile, kus on
Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu leidmisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamisele eelnenud õppeaasta
kutseõppe
koolituskohti kuni 336
tasemeõppe lõpetajad, välja arvatud kutsevaliku õppekaval õppinud ja HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud.”
;
7) paragrahvi 6 lõige
2
sõnastatakse järgmiselt: „
(2
)
441 351 eurot koolile
Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud töökohapõhises õppes osalevate õpilaste
,
kus on kutseõppe koolituskohti kuni 756; 3) 646 062 eurot koolile
sh ESF programmist rahastatute
,
kus on kutseõppe koolituskohti kuni 1260
osakaal õpilaste koguarvust arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest.”
;
8) paragrahvi 6 lõige
4
sõnastatakse järgmiselt: „
(4
)
928 377 eurot koolile
Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli- või gümnaasiumiõpilaste arv
,
kus on
kelle õppe maht oli vähemalt 35 üldhariduse õppetundi, osakaaluna samal ajavahemikul kõigi
Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 2 alusel õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat
kooli
haldamisega seotud kulud järgmiselt
lõpetanud isik
:
1) kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või; 2) kes ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta 15. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või; 3) kes lõpetamise aasta 15. novembril õpivad kõrgharidustaseme õppes või; 4) kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega samas valdkonnas vähemalt kuus kuud või; 5) kes on kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud.
punktis 2 nimetatud töötamisega hõivatuks loetakse ka isik, kes lõpetas kooli kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.”; 11
) paragrahvi
3
6
täiendatakse lõikega
8
6¹
järgmises sõnastuses: „(
8
6¹
)
Kui käesoleva paragrahvi
Käesoleva määruse § 5
lõike
3
4
punktis
6
3
nimetatud
õppijaid võetakse õppesse pärast eelarveaasta algust rahastatakse nimetatud õppijaid pärast õppegrupi avamist kooli taotluse alusel
töötamisega hõivatud isikuks lugemine kuni 2025. aasta 1. jaanuarini Kuni 2025. aasta 1. jaanuarini loetakse käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise ja töötamisega hõivatud isikuks isik, kes: 1) õpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval; 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkavad õpinguid üldharidusõppes; 3) õpivad kõrgharidustaseme õppes; 4) on tööturul rakendunud.