lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Õigusaktid›Seadus
KehtivSeadus

Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigikogu
Kehtiv redaktsioon
alates 01.05.2026
2 redaktsiooni
⇄ Võrdle redaktsioone

§ 1.Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „osutada Eestis” sõnadega „või kui taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamiseks meetodiks on ravimi manustamine ja seda saab teha Eestis”; 2) paragrahvi 27¹ lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kui” tekstiosaga „taotlus on esitatud koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arstliku hinnanguga ja täidetud on järgmised tingimused”; 3) paragrahvi 27¹ lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 27¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) taotletav tervishoiuteenus on kulutõhus ja vastab ravikindlustuse rahalistele vahenditele.”; 5) paragrahvi 27¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(2)Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vastava eriala omandanud kolm eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst. Eriarstid peavad olema vähemalt kahest eri tervishoiuteenuse osutajast, välja arvatud juhul, kui Eestis ei osuta sama eriala teenust ükski teine tervishoiuteenuse osutaja.”; 6) paragrahvi 41 lõiked 1, 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetushäirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) ning käesoleva paragrahvi lõikes 7¹ nimetatud standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügi eest.

(3)Tervisekassa ei võta ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust üle järgmiste hinnaosade puhul: 1) omaosaluse alusmäär retsepti kohta; 2) jaemüügihinna osa, mis ületab piirhinda, hinnakokkuleppes märgitud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda.

(4)Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 2–5 nimetatud ravimite puhul lähtuvalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendist piirhinna, hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.”; 7) paragrahvi 41 lõiked 5–6¹ tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) Tervisekassa võib asjaomase erialaühenduse kirjaliku taotluse alusel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär.”; 9) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(8)Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, mõjuvatel põhjustel, kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 ning § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse järgmiste ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär: 1) kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalik ravim, mis on kas ravimite loetellu kantud ravim või müügiloata ravim, ning kui taotlusele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht; 2) kindlustatud isiku raviks vajalik ravim, mis on Eestis kõige rohkem viit inimest miljonist mõjutava eluohtliku haiguse või raske puude kujunemiseni viiva kroonilise haiguse, mille korral ei ole tegu haiguse kitsama alarühmaga, diagnoosimiseks, ennetamiseks või raviks kasutatav Eestis kehtivat müügiluba omav ravim (edaspidi ultraharvikhaiguse ravim), ning kui taotlusele on lisatud sellise eksperdikomisjoni otsus, kuhu kuuluvad kindlustatud isikut raviv arst ja vähemalt üks vastava eriala omandanud eriarst.”; 10) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „

(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud juhul sõlmib Tervisekassa müügiloaga ultraharvikhaiguse ravimi puhul ravimitootjaga või väljastatud ravimi müügiluba omava isikuga jaemüügihinna osa eest tasumise kohustuse ülevõtmiseks käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud tingimusi käsitleva tähtaegse kokkuleppe, kui see on vajalik, et tagada vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele.”; 11) paragrahvi 43 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) ravimi määramisel soost, vanusest või meditsiinilisest eripärast tingitud vajaduse arvestamine;”; 12) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „

(1)Ravimid võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50, 75 ja 100.

(2)Ravimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) haiguse raskus ja eluohtlikkus; 2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus; 3) haigusega kaasneva valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused; 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse § 25 lõikes 3 sätestatud põhimõttele; 5) patsiendi omaosaluse suurus retsepti kohta; 6) elukvaliteeti oluliselt halvendava kroonilise haiguse ravimise või kergendamise tagamine.

(3)Ravimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) ravim ei vasta ravimite loetellu kandmise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; 2) haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda oluliselt muul viisil kindlustatud isiku olukorda.

(4)4–16-aastaste laste puhul, isikute puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite väljastamisel soodustuse protsenti 90.

(5)Alla nelja-aastaste laste puhul kohaldatakse ravimite loetellu kantud ravimitele soodustuse protsenti 100.”.

§ 2.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 12.06.2025, 1) § 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõike 2 teises lauses” tekstiosaga „lõikes 4”.

§ 3.Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „

(4)Standardiseeritud ekstemporaalne ravim on ravimiregistrisse kantud, kodeeritud ja standardiseeritud koostise kirjeldusega ekstemporaalne ravim.”; 2) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „ja ekstemporaalse või seeriaviisiliselt valmistatud ravimi proportsionaalse juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,40 eurot retsepti kohta”; 3) paragrahvi 19 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel ei kohaldata teavitamiskohustust: 1) müügiloata ravimile, mis ei ole mõeldud Eestis turustamiseks; 2) ravimi kliinilises uuringus kasutatavale uuritavale ravimile ja täiendavale ravimile, kui täiendaval ravimil on Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiv müügiluba; 3) toimeainetele; 4) hormoonidele, antibiootikumidele ja tugevatoimelistele alkaloididele, mis ei ole ravimi koostises; 5) inim- või loomset päritolu rakkudele, kudedele ja elunditele või nendest saadud ainetele; 6) verepreparaatidele.”; 4) paragrahvi 32 lõiget 8 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ravimiamet võib ravimi ebapiisavas koguses turustamise korral või rahva tervise huvides lubada seeriaviisiliselt valmistada ja ilma retsepti või tellimisleheta väljastada ka muid kui seeriaviisiliste ravimite loetellu kantud ravimeid. Selline õigus antakse kindlaks tähtajaks.”; 5) paragrahvi 44 lõike 1 punkti 5¹ täiendatakse pärast sõnu „mille kohta on ravikindlustuse seaduse” tekstiosaga „§ 42 lõike 4”; 6) paragrahvi 79 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „identifitseerida Eestis turustatavaid ravimeid” tekstiosaga „, standardiseeritud ekstemporaalseid ravimeid”; 7) paragrahvi 79 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Ravimiregistris töödeldakse andmeid Eestis kehtiva müügiloaga ravimite” tekstiosaga „, standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite”; 8) paragrahvi 80 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „Pakendikood antakse müügiloaga ravimile pärast ravimi müügiloa väljaandmist” tekstiosaga „, ekstemporaalsele ravimile standardiseerimisel”.

§ 4.Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. mail.

Riigi Teatajas ↗RT I, 2026-05-01
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel