Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:27 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „2) ravim osutada Eestis” sõnadega „või meditsiiniseade (ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitiskui taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamiseks meetodiks on ravimi manustamine ja meditsiiniseadmehüvitis).seda saab teha Eestis”; 2) paragrahvi 2527¹ lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 42 lõikes 1³ ning § 45 lõigetes 3 ja 3¹ asendatakse sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „Sotsiaalministeeriumkui” sõnagatekstiosaga „haigekassa” vastavas käändes; 4)taotlus on esitatud koos käesoleva paragrahvi 42 lõige lõikes 2¹ muudetakse nimetatud arstliku hinnanguga ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Ravimite piirhinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.täidetud on järgmised tingimused”; 5) paragrahvi 42 lõikes 3 asendatakse sõna „kehtestatakse” sõnaga „määratakse”; 6) paragrahvi 42 lõikes27¹ lõike 1 punkt 4 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri” sõnaga „haigekassa”tunnistatakse kehtetuks; 74) paragrahvi 42 lõige27¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiseltjärgmises sõnastuses: „
(5) Apteegist ravimi väljastamiseltaotletav tervishoiuteenus on omaosaluse alusmäär 2,5 eurot retsepti kohtakulutõhus ja vastab ravikindlustuse rahalistele vahenditele. Omaosaluse alusmäära rakendatakse ainult haigekassas kindlustatud isiku suhtes ambulatoorse ravi korral.”; 85) paragrahvi 42 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi ja”; 9) paragrahvi 4327¹ lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Ravimite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul.”; 10) paragrahvi 43 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ravimi ravimite loetellu kandmise ettepaneku tegemisel ja ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:”; 11) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses: „(3¹) Haigekassa viib läbiKindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Menetluse läbiviimiseks moodustab haigekassa nõuandva ravimikomisjoni, mille liikmete määramine ja töökord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. (3²) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohtakriteeriumidele annavad hinnangu vastava eriala omandanud kolm eriarsti, kellest üks on avalik teavekindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst. Eriarstid peavad olema vähemalt kahest eri tervishoiuteenuse osutajast, välja arvatud taotluse lisa või muu teavejuhul, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletustkui Eestis ei osuta sama eriala teenust ükski teine tervishoiuteenuse osutaja.”; 126) paragrahvi 45 lõikes 5¹ asendatakse sõnad „algatab Sotsiaalministeerium” sõnadega „võib haigekassa algatada”; 13) paragrahvi 47 tekst muudetakse41 lõiked 1, 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(1) HaigekassaTervisekassa võtab täiendavaltõigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa kalendriaastas ambulatoorseks raviks vajalike janing Tervisekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetushäirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) ning käesoleva paragrahvi lõikes eurot (edaspidi täiendav ravimihüvitis)7¹ nimetatud standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügi eest.
(2) Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid.
(3) Kui kindlustatud isikuleTervisekassa ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimihüvitise võrra soodustust tehavõta ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust üle järgmiste hinnaosade puhul: 1) omaosaluse alusmäär retsepti kohta; 2) jaemüügihinna osa, võimaldatakse see talle järgmisel ostulmis ületab piirhinda, hinnakokkuleppes märgitud hinda või hüvitatakse saamata jäänud täiendav ravimihüvitis kindlustatud isiku taotluselEuroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Kui kindlustatud isik ei tee jooksval kalendriaastal järgmist ostu või ei esitaTervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikesseaduse § 344 lõigetes 2–5 nimetatud taotlustravimite puhul lähtuvalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendist piirhinna, siis kandub isiku viimase ostu hetkel saamata jäänud täiendav ravimihüvitis üle järgmisesse kalendriaastasse.
(6) Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hindahinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest.”; 7) paragrahvi 41 lõiked 5–6¹ tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) KuiTervisekassa võib asjaomase erialaühenduse kirjaliku taotluse alusel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 kohaselt arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab haigekassa 100ning § eurot ületavast osast 5044 lõigetes protsenti2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär.”; 9) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(8) KuiTervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, mõjuvatel põhjustel, kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab haigekassa lisaks 3 punktiga 1 ning käesoleva paragrahviseaduse § 43 lõikes 7 arvutatule 3002 ning § eurot ületavast osast 9044 lõigetes protsenti2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse järgmiste ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär: 1) kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalik ravim, mis on kas ravimite loetellu kantud ravim või müügiloata ravim, ning kui taotlusele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht; 2) kindlustatud isiku raviks vajalik ravim, mis on Eestis kõige rohkem viit inimest miljonist mõjutava eluohtliku haiguse või raske puude kujunemiseni viiva kroonilise haiguse, mille korral ei ole tegu haiguse kitsama alarühmaga, diagnoosimiseks, ennetamiseks või raviks kasutatav Eestis kehtivat müügiluba omav ravim (edaspidi ultraharvikhaiguse ravim), ning kui taotlusele on lisatud sellise eksperdikomisjoni otsus, kuhu kuuluvad kindlustatud isikut raviv arst ja vähemalt üks vastava eriala omandanud eriarst.”; 1410) paragrahvi 8941 täiendatakse lõigetega 23–25lõikega 9 järgmises sõnastuses: „
(239) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud ravikindlustuse seaduse § 42Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel ravimitootja ja valdkonna8 punktis 2 nimetatud juhul sõlmib Tervisekassa müügiloaga ultraharvikhaiguse ravimi puhul ravimitootjaga või väljastatud ravimi müügiluba omava isikuga jaemüügihinna osa eest vastutava ministri vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud valdkonna eest vastutava ministri õigused ja kohustused lähevad üle haigekassale alates 2018.tasumise kohustuse ülevõtmiseks käesoleva seaduse § aasta 1.45 lõikes jaanuarist2 sätestatud tingimusi käsitleva tähtaegse kokkuleppe, kui see on vajalik, et tagada vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele.”; 11) paragrahvi 43 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses: „4¹) ravimi määramisel soost, vanusest või meditsiinilisest eripärast tingitud vajaduse arvestamine;”; 12) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(241) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalikeRavimid võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50, 75 ja 100.
(2) Ravimi kandmisel ravimite loetellu kantudsoodustuse protsendiga 100 või 75 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite ostmiseks põhjendatultloetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning tõendatult tasutud summade hüvitamisel kohaldab haigekassa täiendava ravimihüvitise suuruse arvutamiseljärgmistest kriteeriumidest: 1) haiguse raskus ja menetlemiseleluohtlikkus; 2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus; 3) haigusega kaasneva valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused; 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017.§ aasta 31.25 lõikes detsembrini3 sätestatud põhimõttele; 5) patsiendi omaosaluse suurus retsepti kohta; 6) elukvaliteeti oluliselt halvendava kroonilise haiguse ravimise või kergendamise tagamine.
(253) Enne 2018. aastaRavimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) ravim ei vasta ravimite loetellu kandmise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; 2) haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda oluliselt muul viisil kindlustatud isiku olukorda. jaanuari ravikindlustuse
(4) 4–16-aastaste laste puhul, isikute puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 alusel esitatud taotluste menetlemisele kohaldab haigekassa 2018.töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga aasta 175 kantud ravimite väljastamisel soodustuse protsenti 90.
(5) Alla nelja-aastaste laste puhul kohaldatakse ravimite loetellu kantud ravimitele soodustuse protsenti jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooni100.”.
Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused:Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 12.06.2025, 1) paragrahvi 5 § 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „õigusaktid võiteises lauses” sõnagatekstiosaga „haigekassa”; 2) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2²) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku haigekassa meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu kehtestamiseks, ravimite piirhindade kehtestamiseks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 504 lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirangu ja ravikindlustuse seaduse § 66³ lõikes 1 sätestatud eelloa nõude kehtestamiseks, kohaldamiseks või kohaldamise lõpetamiseks ning ravikindlustuse seaduse § 66¹ lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu ja väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse kulu hüvitamise korra kehtestamiseks; 4”.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesRavimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 424 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „
(4) Standardiseeritud ekstemporaalne ravim on ravimiregistrisse kantud, kodeeritud ja standardiseeritud koostise kirjeldusega ekstemporaalne ravim.”; 2) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kohta” tekstiosaga „ja ekstemporaalse või seeriaviisiliselt valmistatud ravimi proportsionaalse juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,40 eurot retsepti kohta”; 3) paragrahvi 19 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktpunktis 2 sätestatud juhtudel ei kohaldata teavitamiskohustust: 1 tunnistatakse kehtetuks) müügiloata ravimile, mis ei ole mõeldud Eestis turustamiseks; 2) ravimi kliinilises uuringus kasutatavale uuritavale ravimile ja täiendavale ravimile, kui täiendaval ravimil on Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiv müügiluba; 3) toimeainetele; 4) hormoonidele, antibiootikumidele ja tugevatoimelistele alkaloididele, mis ei ole ravimi koostises; 5) inim- või loomset päritolu rakkudele, kudedele ja elunditele või nendest saadud ainetele; 6) verepreparaatidele.”; 4) paragrahvi 4232 lõiget 8
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Ravimiameti tegevuslubade register (edaspidi tegevuslubade register) on valdkonna eest vastutava ministri asutatud riiklik registerKäesolev seadus jõustub 2026. Tegevuslubade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Ravimiameti tegevuslubade registrisse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat nende registrisse kandmise hetkest arvates.”; 3) paragrahvi 79 lõigeaasta 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1) Ravimiregister on valdkonna eest vastutava ministri asutatud Ravimiameti juures asuv riiklik register. Ravimiregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusegamail.”; 4) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Ravimiregistrisse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.”; 5) paragrahvi 79 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4) Ravimiregistri vastutavad töötlejad on Ravimiamet ja Eesti Haigekassa.”; 6) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Retseptikeskusesse kantud andmeid säilitatakse seitse aastat nende andmekogusse kandmise hetkest arvates.”; 7) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(2) Retseptikeskuse asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 8) paragrahvi 81 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
(1) Käesoleva seaduse §-d 1, 2 ja 4 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.