lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärusEL õigus

Keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määruse nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine

Kliimaminister
Kehtiv redaktsioon
alates 01.07.2023
Jälgi muudatusi
Üle võetud EL õigus
Direktiiv 1992/43Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohtaDirektiiv 2009/147Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009 , loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon)

Allikas: normitehniline märkus. Loe eestikeelset teksti artiklite kaupa.

§ 1.Määruse muutmine

Keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määruses nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lääne-Viru maakonnas võetakse kaitse alla kaljukotka Salla püsielupaik Väike-Maarja vallas Salla ja Käru külas.“; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Illaste Märjamaa vallas Araste külas;“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3¹‒3⁴ järgmises sõnastuses: „(3¹) Jõgeva maakonnas võetakse kaitse alla kaljukotka Sakussaare püsielupaik Jõgeva vallas Pedja, Laiusevälja, Lõpe ja Raaduvere külas. (3²) Järva maakonnas võetakse kaitse alla kaljukotka Vissuvere püsielupaik Türi vallas Saueaugu ja Vissuvere külas. (3³) Valga maakonnas võetakse kaitse alla kaljukotka Holdre püsielupaik Tõrva vallas Holdre, Koorküla, Karjatnurme, Kirikuküla ja Kähu külas. (3⁴) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Rõuma külas ja Rapla maakonnas Märjamaa vallas Maidla, Leevre ja Soosalu külas võetakse kaitse alla kaljukotka Tõlva püsielupaik.“; 5) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaljukotka püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevöönditesse. Kaljukotka Tõlva püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse. (2) Püsielupaigas kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud käesolevas määruses ettenähtud erisustega. (3) Püsielupaigas on lubatud: 1) inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine ning jahipidamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis; 2) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine piiranguvööndis ning Tõlva püsielupaigas kattega teel aasta läbi, Vissuvere püsielupaiga ja Holdre püsielupaiga teedel ning Tõlva püsielupaiga pinnasteedel 1. augustist 14. veebruarini; 3) ujuvvahendiga sõitmine ja kalapüük, välja arvatud 15. veebruarist 31. juulini Vissuvere püsielupaiga Vissuvere sihtkaitsevööndis, Sakussaare püsielupaiga Sakussaare sihtkaitsevööndis ja Holdre püsielupaiga Holdre sihtkaitsevööndis, ajaline piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas 1. augustist 14. veebruarini. (4) Püsielupaigas on keelatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teed, välja arvatud piiranguvööndis, järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel; 2) telkimine ja lõkke tegemine. (5) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. (6) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd; 2) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 3) loodusliku veerežiimi taastamine; 4) Tõlva püsielupaiga Tõlva raba sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, nagu niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine; 5) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. (7) Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus ja loodusvarade kasutamine; 2) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tehnovõrgu- või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu, püsielupaiga või riigikaitse tarbeks; 3) inimeste viibimine 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud Tõlva püsielupaiga Kuistlemma raba, Sakussaare püsielupaiga Pedja soo ja Holdre püsielupaiga Lakessoo sihtkaitsevööndis ning Tõlva püsielupaiga Tõlva raba sihtkaitsevööndi kattega teel, järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (8) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. (9) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) uuendusraie; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 6) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul rajatise püstitamine.“; 6) määruse esimene normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). Püsielupaigad, mis on loetletud määruse § 2 lõikes 1, lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3⁴, asuvad Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ nimetatud Natura 2000 võrgustiku aladel, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.“; 7) määruse teine normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „² Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis ja keskkonnaportaalis.“; 8) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas 1 esitatud kaartidega (lisatud)¹; 9) määruse lisas asendatakse kaljukotka Tõlva püsielupaiga kaart käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud)¹.

Riigi Teatajas ↗RT I, 2023-07-01
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

§ 2.Muudatuste põhjendused

Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

§ 3.Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4.Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 25. septembri 2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/335 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 5.Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.